Jäätmehooldus - eksam (0)

1. loeng jäätmekäitluse alused Jäätmekäitluse areng
• jäätmeprobleem tekkis koos asulate tekkimisega
• esimesed teadaolevad faktid prügikorralduse kohta 3000eKr.
• keskajal jäätmekäitlus taandarenes
• jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele
• lihtsaim käitlusviis – tuli otsa - see ei saanud kesta kaua aga linnades
• 1875 London - moodsa jäätmekäitlussüsteemi algus, märge prügikasti kohta
• linnast välja väljadele, vette ja mujale silma alt ära
• jäätmete hulk hakkas kasvama 18. sajandi tööstusrevolutsiooni ajal
• ohtlikud jäätmed tekkisid koos keemiatööstusega
• esimene prügipõletusrajatis Inglismaal Nottinghamis 1874
• jäätmete taaskasutusel pikk ajalugu – hobusesõnnik väetiseks ja
püssirohutoormeks, koldetuhast telliseid
• prügimäed ehk prügilad tekkisid tiheasustuste lähedusse. Kaugele oli kallis
vedada, siis veeti ühte hunnikusse.
• jäätmekäitlust hakati säästva arengu kohaselt korraldama alles 1970.-1980.
aastatel
• ENSV-s toimus jäätmekäitlus ja teisese toorme kogumine käsu korras. jäätmekäitluse areng Allikas: ekspress.ee 19. jaanuar 2011 P.Erelt, Tallinna maksude ajalugu: prügimaksu nõudis välja 
timukas . Foto: Ilmar Saabas ...
Väljaminekud prügile olid nagu praegu ka
Rootsi ajal tallinlase püsikuludeks. 17. sajandi
lõpul kohustas linn majaomanikke igal
kolmapäeval pühkima tänavaid ja prahi
hiljemalt laupäevaks ära vedama. Kes seda ei
teinud, selle uksele koputasid esmaspäeval
ebameeldivad külalised - linnatimukas ühes
sulastega. Nüüd tuli majaomanikul maksta
timukale iga prügikoorma äraveo eest 12
rundstükki. Kusjuures raad volitas timukat
jääma majja nii kauaks, kuni prügiraha oli
tasutud. Tavaliselt leiti raha kiiresti, sest kes siis
soovis timukat kostitada. Eesti jäätmetega seotud keskkonnanäitajad ... Allikas: Keskkonnaagentuur Loe ja uuri siit graafikuid http://keskkonnaagentuur.ee/et/esita-andmed/jaatmed/keskkonnanaitajad Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade 
järelhooldus. Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine 
jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket


ning tõsta jäätmehoolduse taset. Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine kõrvaldamine.
Jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus,kelle tegevuse käigus 
tekivad jäätmed, isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või 
koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku
omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine 
kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel 
kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas 
tootmises või majanduses laiemalt. „jäätmete lakkamine” – jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui nad on läbinud 
taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtt, ja vastavad konkreetsetele kriteeriumidele, mis 
töötatakse välja kooskõlas järgmiste tingimustega: a) aineid või esemeid kasutatakse tavaliselt konkreetseks otstarbeks;
b) sellise aine või eseme jaoks on olemas turg või nõudmine;
c) aine või ese vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõudmistele ning kehtivatele 
õigusaktidele ja toodete suhtes kohaldatavatele standarditele ning d) aine või eseme kasutamine ei avalda lõppkokkuvõttes
ebasoodsat mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Jäätmeseadus sätestab jäätmehoolduse korralduse nõuded
a)jäätmete tekke vältimiseks
b)jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks, sealhulgas meetmed loodusvarade 
kasutamise tõhususe suurendamiseks ja sellise kasutamise ebasoodsa mõju piiramiseks,
c)vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. NB! Vaata erandid, mida JS ei reguleeri ise seadusest! Jäätmetekke vältimine on asja jäätmeteks muutumisele eelnevate meetmete rakendamine tekkivate 
jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning terviseohtlikkuse vähendamiseks Jäätmehierarhia Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse
prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierarhiast: 1) jäätmetekke vältimine;
2) korduskasutuseks ettevalmistamine;
3) ringlussevõtt;
4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus;
5) kõrvaldamine. Jäta meelde: jäätmehierarhia Igasuguse jäätmepoliitika esmane eesmärk peaks olema vähendada miinimumini jäätmetekke ja-


käitluse kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale. Jäätmepoliitika eesmärk peaks samuti 
olema vähendada ressursside kasutamist ja soodustada jäätmehierarhia praktilist rakendamist. säästev areng • Säästva arengu seadus - sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia ja
looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused
• Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21“ Jäätmekäitluse korrastamise aluseks Eestis on Keskkonnastrateegia Põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine,
jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmekäitlusmeetmed võib reastada sellisesse pingeritta:
•* jäätmetekke vältimine;
•* tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine;
•* jäätmete taaskasutamise laiendamine;
•* jäätmetest tuleneva keskkonna saastamise vähendamine;
•* jäätmete keskkonnaohutu ladestamine. Ringmajandus:
võimalikud lahendused tänapäeva probleemidele • kapitalism+tarbimine • roheline kapitalism • hi-tech • „tagasi loodusesse“ • antikapitalism (tarbimise vastane) • eu eesmärgid: ringmajandus ja säilenõtkuse ehk toimetulekuvõime tõstmine põhimõtted: • omamise asemel kasutatakse • jäätmed on ressurss • säilib materjalide kõrge väärtus • toimib koostöö tarneahela osade vahel • lisaks materjalidele on oluline ka energiasääst ja keskkonnamõjude vähendamine loeng 2 jäätmeliigid Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära
visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab
a) vallasasja kasutuselt kõrvaldamist,
b) loobumist vallasasja kasutusele võtmisest või
c) vallasasja kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei
ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest
asjaoludest tulenevalt mõistlik.


„jäätmed” –mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära
viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama (raamdir.) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014
lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla
ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega
bioloogilisi muutusi. ... ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või
keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt
muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis
põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus
ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat
keskkonnakoormust, seda eriti põhja-ja pinnavee
kvaliteedinõudeid silmas pidades. Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud
oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Uue jäätmete raamdirektiivi sõnastus:
Olmejäätmed on
a) kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed,
sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil,
pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patarei- ja
akujäätmed ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel;
b) muudest allikatest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, kui jäätmed
on laadilt ja koostiselt kodumajapidamisjäätmetele sarnased.
Olmejäätmete hulka ei kuulu tootmis-, põllumajandus-, metsandus-, kalandus-,
septiku- ega kanalisatsioonivõrgu ja reovee töötlemise jäätmed (sealhulgas
reoveesetted), romusõidukid ega ehitus- ja lammutusjäätmed. Jäätmekoodid ... 16 06 03* on ......
20 01 10 on .........
05 07 02 on ...... Jäätmenimistu... Jäätmete klassifitseerimisel on aluseks Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102 
“Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” ning sellel põhinevad nimistud:
•probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu
(keskkonnaministri 2. juuli 2007. a määrus nr 49);
•metallijäätmete täpsustatud nimistu (keskkonnaministri 15. aprilli 2004. a
määrus nr 17)


•settelaadsete jäätmete näidisnimistu.
Nimistus on ohtlike jäätmete koodinumbrid tähistatud tärniga. Jäätmeliigid on nimistus määratud kuuekohaliste koodinumbritega ja kahe-
ning neljakohaliste nimistu jaotiste ja alajaotiste koodinumbritega. Jäätmete liigitamisel lähtutakse jäätmete tekkevaldkonnast, mida kirjeldavad
lisas toodud jaotisekoodid 01–12 või 17–20, ning valitakse jäätmeliigi
kuuekohaline koodinumber. Jäätmearuandluse infosüsteem (JATS) Eestis tekkivate ja käideldavate ning imporditavate ja eksporditavate
jäätmekoguste arvestamiseks on loodud veebipõhine jäätmearuandluse
infosüsteem (JATS), mille loomise eesmärgiks oli teha korrastatud
töökeskkond, et tagada kvaliteetsem andmekäsitlus, võimaldada vajalike
püsiandmete haldamist ja statistilise aruandluse koostamist. Loeng 3 olmejäätmed Olmejäätmete tihedus (kg/m3, t/m3)
• Olmejäätmete tundmine võimaldab hinnata nendes sisalduva materjali
kasutamise võimalusi
• Olmejäätmete teke erineb piirkonniti
• Elanike harjumused, veendumused, ja tavad mõjutavad olmejäätmete koostist KOKS (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus) • omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, 
vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja 
kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest 
ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole 
seadusega antud kellegi teise täita.
• Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine
• jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;
• jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;
• jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse
ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise
korra kehtestamine; . Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava • jäätmehooldust arendatakse valdkonna arengukava ja kohaliku
omavalitsuse üksuse jäätmekava alusel.
• käsitletakse jäätmehoolduse olukorda kohaliku omavalitsuse
üksuses, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise
eesmärke ning eesmärkide saavutamise meetmeid.
• on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb
valla või linna jäätmehoolduse arendamist.


• võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.
• koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas
sätestatut.
• Mida täpsemalt sisaldab ja kuidas koostatakse vaatleme eraldi
loengus Kohaliku omavalitsuse üksuse
jäätmehoolduseeskiri • Kas keegi on lugenud?
• kehtestatakse volikogu määrusega
• jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks
maavanemale ja Keskkonnaametile
• mida sätestab täpsemalt? Korraldatud olmejäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast
määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk
segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud 
jäätmeliikide kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on 
vajalik käesoleva seaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi. Loeng 4 pakendijäätmed Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, 
kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: 
toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. pakend – mis tahes 
materjalist valmistatud mis tahes laadi toode, mida kasutatakse kaupade kaitseks, käitlemiseks, 
kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, mis võib olla mis tahes toormaterjali või töödeldud tootena ja 
mis antakse tootjalt edasi kasutajale või tarbijale. Samal eesmärgil kasutatavaid tagastamatuid 
tooteid tuleb samuti lugeda pakenditeks Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis
muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks
jäätmeseaduse § 2 tähenduses. Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või 
müüb pakendatud kaupa. Taaskasutusorganisatsioon on juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või 
nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada talle kohustused üle andnud pakendiettevõtjate 
pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi 
taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt taaskasutuse
sihtarvude ulatuses. Pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmist väljendatakse pakendijäätmete taaskasutamise


määrana. Taaskasutamise määr arvutatakse kalendriaasta kestel taaskasutatud pakendijäätmete ning 
sama perioodi jooksul turule lastud kauba pakendi massi suhtarvuna, mis on väljendatud 
massiprotsentides. Turule lastud kauba pakendi massi hulka ei arvata Eestist välja viidud kauba 
pakendi massi ja kasutusele võetud tagastatud korduskasutuspakendi massi, kui need on
pakendiettevõtja poolt dokumentaalselt tõendatavad. Taaskasutatud pakendijäätmete massi hulka 
arvatakse Eestis taaskasutatud ja taaskasutamiseks välja veetud pakendijäätmete mass. Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas 
vahendaja või edasimüüja tegevus Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine 
kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel
kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas
tootmises või majanduses laiemalt. Jäätmete ringlussevõtt jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse
tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja
arvatud jäätmete energiakasutus ja töötlemine  materjalideks, mida kasutatakse kütusena või
kaeveõõnte täitmiseks. Jäätmete energiakasutus jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse
energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära 
tekkinud soojuse. Jäätmete bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates 
tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised
jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise
ringlussevõtu vormiks. Taaskasutus riigi jäätmevaldkonna arengukavas • strateegiline eesmärk - võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel 
tasemel
• jäätmete taaskasutuse suurendamine peab toimuma ringlussevõttu eelistades
• taaskasutuse suurendamisele aitab kaasa optimaalne jäätmete kogumis- ja käitlusvõrgustiku 
arendamine ning teatud jäätmeliikidele jäätmetena eksisteerimise lakkamise kriteeriumide 
väljatöötamine
• mõõdikud (järgmisel slaidil) loeng 5 tootja vastutus vaata slaididelt loeng 6 biojäätmed Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed,
paber ja papp. Aeroobne lagunemine - õhu juuresolekul ja mikroorganismide osavõtul kulgev orgaaniliste 
materjalide lagunemisprotsess


Biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed: 1) aia- ja haljastujäätmed;
2) kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
3) toiduainetööstuses tekkinud jäätmed, mis on oma koostise ja olemuse poolest samalaadsed 
käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud jäätmetega.. Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates 
tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised
jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. Biojäätmete komposteerimine nende tekkepaigas Bioplast ja biolagunev plast:
terminoloogia ja käitlemine § 7. Paberi ja kartongi ning biolagunevate jäätmete kogumine
(1) Elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi ning
biolagunevaid jäätmeid koguda liigiti.
Biolagunevate jäätmete mahuti peab olema kui kinnistul on
vähemalt kümme korterit, välja arvatud korraldatud jäätmeveo
vanalinna piirkonnas.
Vähem kui 10 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul ja
korraldatud jäätmeveo vanalinna piirkonnas ei pea olema
biolagunevate jäätmete mahutit juhul, kui kinnistul on
segaolmejäätmete mahuti ja seda tühjendatakse vähemalt üks
kord nädalas. Üksikelamu kinnistul ei pea olema biolagunevate
jäätmete mahutit juhul, kui biolagunevad aia- ja haljastujäätmed
kogutakse liigiti ning kompostitakse eeskirja § 14 kohaselt samal
kinnistul Mõned põhjused, miks biojäätmetega tegeleda nende tekkekohas...  Vähem (raskeid) jäätmeid, mida vaja transportida ja ümber töödelda
prügilates – vähem kasvuhoonegaaside emissioone
 Kui lehti ja oksi ei põletada, on linnades parem õhukvaliteet.
 Võimalus kontrollida saadava komposti kvaliteeti
 Tulemuseks on väärtuslik kompost. Osta pole vaja väetiseid ega
kasvusubstraate. Paraneb mulla viljakus. Kuidas biojäätmeid korrektselt koguda? “Kortermajas viiakse biojäätmed tavaliselt koos pakendiga välja,
eramajas kasutatakse korduvkastutatavat anumat.
Kortermajades on levinud biojäätmete kogumine väikestesse
kilekottidesse, kuid see teeb biomaterjali ringlusse suunamise
väga keeruliseks. Soovitatav on kasutada spetsiaalseid
biojäätmete jaoks mõeldud paberkotte. Liigse niiskuse ja haisu
saab ära hoida, kui lisada niiskete koorte vahele papist


munarestide tükke, määrdunud majapidamispaberit ja tühjasid
paberirulle. Selliselt toimides võib biojääke toas hoida vabalt
nädal aega. Eramajas, kus on kompostihunnik või komposter,
võib kasutada ka paberkotti või spetsiaalset biojäätmete
kogumise ämbrit, mis on ilusa väljanägemisega ja õhuavadega.
“ - compost-it.ee Probleemid biojäätmete kogumisel ja tekkinud kompostiga  Kogutakse vales pakendis
 Ei sorteerita (nt puudub usaldus
jäätmevedaja- või käitleja või naabrite
vastu, teadlikkus
 Hais – vaid siis kui valesti koguda – haisu
tekitavad anaeroobsed bakterid, kes
toodavad metaani). Probleem seisneb
nende kogumises plastkonteinerisse ja
kaanega katmises. Materjal hakkab
mädanema ja selle lõhna peale tulevad
veinikärbsed.
 Kokku kogutav materjal on sageli
saastunud
 Kompostile, mille kvaliteet on kõikuv, pole
turgu – jagatakse sisuliselt tasuta. Komposteerimise liigid  Kompostiaun ehk tavaline kompostihunnik. Tüüpiline
maakoduses ja suuremates aedades, kus metsloomi ja linde
liigub niigi. Linnades ja tiheasutusega aladel tavaliselt lubatud
pole.
 Kinnine komposter
 Kiirkomposter, millel on lisasoojustus. Komopst valmib paari
kuuga.
 Vermikomposter
 Lahtine komposter Komposteerimiseks sobivad  Köögi- ja puuviljad ning nende koored
 Kohvi- ja teepuru (koos filterpaberiga)
 Leib, sai jt toiduained
 Majapidamispaber
 Toa- ja lõikelilled
 Oksad
 Hein
 Lehed
 Liha- ja kalajäätmed Ei ole soovitav komposteerida  Tuhk ja lubi


 Suitsukonid
 Tolmuimeja tolmukott
 Pakendid
 Vahatatud ja kiletatud papp
 Muud jäätmed, mis ei lagune Rohelise ja pruun biojäätmete tasakaal Roheline (lämmastikurohke)
Juurviljakoored
Niidetud muru
Umbrohi
Toataimede osad
Kohvipuru
Kõdusõnnik
Vetikad
Aiajäätmed Pruun (süsinikurohke)
Oksad
Langenud lehed
Hein, põhk
Lehtpuu saepuru
Pähklikoored
Ajalehed
Turvas Alustuseks sobib näiteks sõnnik või kanakaka graanulid Umbes 1 osa rohelist ja 2 osa pruuni! Tegelikult on asi veidi keerulisem, sest igal jäätmeliigil on
erinev süsiniku-lämmastiku suhe.
Nt
Köögiviljad 25:1
Muru 17:1
Puuviljad 25-40:1
Puulehed 60-80:1
Hein, põhk 90:1
Oksad 700:1
Turvas 60:1 Ideaalne C:N suhe oleks 30:1 Vajalikud tingimused  Piisavalt soe
Talvel soojusta või kata
Päikese eest kaitse


 Piisavalt niiske
Nii et käes tundub niiske kuid
ei tilgu Orgaaniline materjal laguneb elusorganismide abil
kompostiks. Kompostis toimub:
Lagunemine – temperatuuri tõus (40 kraadini), vähemalt 1
tund 70 kraadi juures. Käärimisprotsess.
Laagerdumine ehk valmimine – jahtumine Kaua läheb, et biojäätmetest saaks kompost? Aunas – 6-10 nädalat
Vermikompost 4-8 nädalat
Kiirkompostris (soojustatud) (või fermenteeritult) –
4-6 nädalat Levinud probleemid komposteerimisel  Kui kompost on liiga märg, kompost ei saa piisavalt
soojeneda ja hakkab mädanema. Aitab segamine ja
sidusaine lisamine.
 Kompost on liiga kuum ja tunda on ammoniaagilõhna.
Aitab komposti harvem segamine ning happelise sidusaine
(nt puukoor) lisamine.
 Kompostis on kärbsed. Aitab pindmise osa komposti sisse
segamine – sees on kõrgem temperatuur, kus vastsed
hävivad. Bokashi meetod – biojäätmete kääritamine
hapinikuvabas ja happelsies keskkonnas
mikroorganismide abil. Kogutakse ämber täis,
puistatakse spetsiaalset puru, seejärel pressitakse
materjal kokku ja kaetakse õhukindlalt kaheks
nädalaks.
Edasi saab
1) kaevata materjali mulda – laguneb seal vaid 2 nädalaga
2) kompostihinnikusse (samuti kiirem komposteerimisprotsess)
3) loomasööt kanadele ja sigadele (probiootikum) või ka
vihmaussidel,
4) vedelväetisena kasutada (eralduvast vedelikust, mida tuleks
lahjendada 1:300. Komposteerimine kui kohaliku mitmekesisuse säilitaja Väetiste tootmine kui energiamahukas (kaevandamine/
tootmine, transport) ja keskkonda kurnav tegevus
Lämmastiku ja fosfori aineringete häiringud (liiga intensiivne
kasutamine väetistena ja liigne toitainete sattumine
veekogudesse) on üks tõsisemaid globaalseid
keskkonnaprobleeme.
Biojäätmeid komposteerides ning kohapeal kasutades neid


probleeme ei teki. Kuidas vähendada tekkivate ja käitlemist vajavate biojäätmete kogust? Toidukao vähendamine kõikides etappides
(tootmine, töötlemine, müümine, tarbimine)
Majapidamispaber
Puulehed Kas Tallinnas tohib ise komposteerida oma biojäätmeid?
Jah, tohib!
Alla 10 korteriga elamumaa sihtotstarbega
kinnistul kinnises (toidujäätmete puhul)
kompostris.
Sisetingimutes ja rõdul jms – regulatsioonid ei
käsitle. Biolagunev plast – kas tõesti biolagunev? Biopõhine plast ehk bioplast (biobased) on
materjal, mille valmistamiseks on kasutatud
materjale, mis on taastuvast allikast. Nt maisist
või suhkruroost. Võivad, aga ei pruugi olla
biolagunevad.
Biolagunev plast (biodegradable plastic) on
biopõhine plast, mis laguneb bioloogilise
(peamiselt mikrobioloogilise tegevuse
tulemusena).
Kompostitavad biolagunevad tooted Kuidas ära tunda biopõhine plast? “biobased carbon content” või “biobased mass
content” – enamasti rõhutatult välja toodud, nt %
EU standard: CEN/TS 16137 Biolaguneva plasti lagunemine • Biolagunemiseks peavad valitsema kindlad
keskkonnatingimused (st lagundamine peab
olema mikroobidele jõukohane)
• Võib olla mõeldud lagunema nt vees, mullas või
kompostihunnikus • Plast peaks olema pigem õhuke, muidu võtab
liiga palju aega. https://www.european-
bioplastics.org/bioplastics/ Kompostitav plast


Biolagunev plast, mis laguneb kompostimise käigus.
Komposteerimise tingimused on reguleeritud EL
standardiga EN 13432 (lisaks nt USA ja Austraalia oma
standardid, mis on tunnustatud)
Komposteeritav plast peab lagunema muu kompostitava
materjali hulgas kuue kuu jooksul tööstusliku
komposteerimise tingimustel:
• lähteained hakitakse peenemaks
• komposti segatakse (hapnikutaseme hoidmine)
• säilitatakse vajalikku niiskustaset
• Temperatuuri tõusmine kuni 70 kraadini C. Loeng 7 jäätmete kogumine vedamine Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine (sh. Jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine) 
ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada
need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta. Jäätmete liigiti kogumine on tegevus, mille käigus jäätmed eraldatakse liigi ja olemuse alusel
nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, sealhulgas taaskasutamise soodustamiseks. * Jäätmeid kogutakse liigiti, kui see on tehniliselt, keskkonnaseisukohast ja majanduslikult 
teostatav, ning neid ei segata teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused. Jäätmete vedamine on jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga lähtekohast sihtpunkti. *hõlmab jäätmesaadetise peale- ja mahalaadimist ning jäätmeveose komplekteerimist mitmest 
saadetisest, kuid ei hõlma jäätmete kogumiseks nimetatud tegevusi. Jäätmeloa vajadus ...
(2) Jäätmeluba on vaja:
1) jäätmete kõrvaldamiseks;
2) jäätmete taaskasutamiseks;
3) ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks, välja arvatud isiku enda tegevuse tulemusena
tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks; ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks 
majandustegevuse käigus;
4) teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise 
kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil; metallijäätmete taaskasutamiseks või 
kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
5) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks;
6) olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena;
7) jäätmete tekitamiseks käesoleva seaduse §-s 75 sätestatud juhtudel jäätmete tekitamiseks 
maavara kaevandamisel või rikastamisel;
8) jäätmehoidla käitamiseks;
9)prügila käitamiseks;
10) prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks. (2) Keskkonnaametis registreeritakse selle isiku tegevus, kes:
1) on käesoleva seaduse § 73 lõike 5 alusel vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest;
2) veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;
3) kogub jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses;


4) korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel;
5) tegutseb jäätmete edasimüüjana;
6) osutab kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo teenust. Jäätmete kogumise ja vedamise “sõõrid” tekkekoht
küla, tänav,
rajoon
linnaosa, vald,
linn
koostööpiirkond,
maakond
riik, naaberriik,
maailm Jäätmete kogumise ja vedamise “sõõrid” Tekkekoht Jäätmete kogumist
tekkekohal mõjutavad:
• eeskirjad (Tallinna linna näitel)
• kokkulepped
• arusaam ja tahe
• sanktsioonid
• eeskujud loeng 8 jäätmekavad vaata slaide loeng 9 järelvalve kes võivad teostada järelevalvet Jäätmeseadusest tulenevate nõuete täitmise üle? - jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta karistatakse rahatrahviga kuni mitu
trahviühikut ?
- millisele telefoninumbrile tuleb helistada, kui tahta teavitada keskkonnareostusest või
keskkonnaalasest õigusrikkumisest?
- Keskkonnainspektsiooni ülesandeid, õiguseid ja kohustusi reguleerib milline seadus?
Vastus: Jäätmeseadus § 119 (1) Järelevalvet käesolevast seadusest tulenevate nõuete
täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon ja kohaliku omavalitsuse üksus või asutus. Vastus: 300 trahviühikut Vastus: 1313 Vastus: Keskkonnajärelevalve seadus (NB! 2014 lisandus korrakaitseseadus Teemad:
• järelevalve jäätmekäitluse üle, probleemid
• järelevalve läbi aja
• KKI, kui tööandja


• ... Loengu märksõnad (2) • Euroopa koostöö ( www.impel.eu)
• firmade kontrollimise sagedusele annab aluse seadus. Teine on visiitide planeerimine
riskianalüüsi baasil. Lisanduvad ka kaebuste alusel kontrollid. Kaebuse peale tuleb 15
päeva jooksul teavitada kaebajat arengutest ja 30 päeva jooksul peab andma tagasisidet
otsuse kohta. Keskkonnajärelevalve on Keskkonnainspektsiooni ja kohaliku omavalitsuse üksuse organi või 
asutuse tegevus eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõrjuda oht ning kõrvaldada korrarikkumine 
keskkonnakaitse valdkonnas.
• Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon (KKI) ja kohalik omavalitsusorgan või -
asutus. Seadusega võidakse ka teistele valitsusasutustele anda keskkonnajärelevalve ülesandeid.
• Keskkonnainspektsioon kohaldab haldussundi, menetleb keskkonnaalaseid väärtegusid ning alates
1. septembrist 2011 ka keskkonnakuritegusid.
• Aluseks korrakaitseseadus (riikliku järelevalve meetmed ja erimeetmed), keskkonnajärelevalve 
seadus. Valvetelefonile 1313 saab edastada teateid
keskkonnareostuste ja keskkonnaalaste õigusrikkumiste
kohta. Helistage, kui märkate:
• keskkonnareostust või reostusohtu
• ebaseaduslikku metsaraiet, kalapüüki või muud ebaseaduslikku
looduskasutust
• surnud või haavatud ulukit
• jäätmete ebaseaduslikku ladestamist
• massiliselt surnud loomi, linde või kalu
• loomade julma kohtlemist
• muud keskkonnaalast õigusrikkumist Näiteid kaebustest • NAABER MAJAS PÕLETATAKSE JÄÄTMEID, HAIS ON
VÄLJAKANNATAMATU.
• KEILAS ON AEGAJALT TUNDA VÄNGET HAISU, MIS SARNANEB
TOORNAHA HAISULE. TEATAJA ARVAB, ET HAIS VÕIB PÄRINEDA
SAMAHÄSTI NII MÕNEST KÕRVALKORTERIST KUI KUSAGILT
VÄLJAST.
• SILLAMÄEL ON VARAHOMMIKUST SAATI MINGI ÄÄRMISELT
EBAMEELDIV KEEMILINE HAIS, AKNAID AVADA EI SAA, INIMESED
LANGEVAD MINESTUSSE. Põhitegevus • Kaks suunda: looduskaitse, keskkonnakaitse
• Keskkonnakaitse valdkonda kuuluvad järgmised teemad:
- jäätmekäitlus (sh riikidevaheline jäätmevedu, tootjavastutus)
- kemikaalide käitlusnõuded


- pakendialased nõuded
- veekaitse
- välisõhu ja osoonikihi kaitse
- maapõuekaitse
- kiirguskaitse
- tööstusheidete kontroll
- põllumajandusettevõtjate kontroll
• Prioriteetseteks valdkondadeks jäätmekäitlus • Metsade raie jätkuvalt avalikkuse huvi orbiidis
• Suurt avalikku tähelepanu saanud raietel enamasti pole metsa ja
looduskaitse nõudeid rikutud
• Kaebuste ja rikkumiste arv püsib samal tasemel
Looduskaitse • Jahijärelevalve menetluste arv on võrreldes eelmise
aastaga tõusnud.
• Suurima hüppe tegid jahiohutuse nõuete rikkumised,
peamiselt oli probleemiks relva transportimine sõidukis
laetuna ja püssikotist väljas.
• Tõusnud on ka ebaseadusliku küttimise avastamine. Jahijärelevalve Abitute loomade abistamine KKI on Keskkonnaameti partner abivajavate loomade abistamisel
ning transportimisel. Eelmisel aastal alustasime Pärnu-, Saare- ja
Harjumaal ning alates märtsikuust saame pakkuda abi
üleriigiliselt. Püüame olla õigel ajal õiges kohas
2019. a rakendati 8 kontrollikava, mis olid seotud
kudeaegade ja atraktiivsemate püügipiirkondadega, ja
teostati 4 suuremat ühisoperatsiooni koostöös PPA, VTA
ja PRIA-ga. Kalakaitse Peipsi tragimine
• 2019 toimunud Peipsi järve
koristustalgutel eemaldati veekogust
nelja päevaga 663 peremeheta
nakkevõrku, mille kogupikkuseks on
hinnanguliselt 46,4 km.
• Kokku toodi kaldale ja viidi prügilasse
6,7 t vanu püügivahendeid.
• 2019.a välja tragitud püügivahenditest
olid ca 80% „hiinakad“. Keskkonnakaitse


Lõhn ja õhumõõtmised Väo lõhnaprobleem VERSTON EHITUS OÜ
asfaltbetoonitehas, kes
tegutses Väo karjääris 2018
sügisest kuni 2019 juunini. KKI
tellis tehase trummelkuivati
korstnast pärinevate
saasteainete mõõtmised.
Halb asukohavalik tõi kaasa
hulgaliselt kaebusi.
Lõhnakaebusi 2018 - 360
2019 - 68 Vesi ja meri Rahvusvaheline jäätmevedu EESTI-
AAFRIKA SOOME-
EESTI Keskkonnakaitse - jäätmed Pakendijäätmete kogumisvõrgustik http://contextcapture.cadsys.ee/betooni/betooni/App_CCWebViewer2/ Inspektori tööst Inspektor • Inspektori tööülesanded:
- Valmistab ette kontrolli läbiviimise ja tagab kontrolli läbiviimise.
- Viib vastavalt vajadusele läbi haldusmenetlust, väärteomenetlust või
kriminaalmenetlust.
- Võtab keskkonnakaitse alastest nõuetest kinnipidamise kontrollimise
eesmärgil proove, teeb mõõtmisi ning nõuab keskkonna kaitsega
seotud dokumentide esitamist.
- Osaleb keskkonda ohustavate avariitagajärgede likvideerimises vahetu
juhi korraldusel.
- Esindab vajadusel asutust ning selleks selgitab välja asutuse
seisukoha ja esitab seda avalikkusele.
- Täidab valveajal erakorralisi tööülesandeid.
- Osaleb struktuuriüksuse tööplaani koostamisel Inspektoritöö eeldused ja soovitused


• Erialane kõrgharidus (keskkonnakaitse, looduskaitse)
• Hea suhtlemisoskus ja pingetaluvus
• Kesktasemel vene ja inglise keel
• Iseseisvus ja oskus näha laiemat pilti
• Analüüsioskus
• Erialased teadmised
• Seadusandluse tundmine (eriseadused) Keskkonnakaitse Koostöö kohalike omavalitsustega
(järelevalveametnike koolitamine) Praktikavõimalused • KKI võtab vastu praktikante kogu aasta vältel ning erinevateks
perioodideks. Praktikat on võimalik läbi viia keskuse
osakondades või büroodes.
• Praktikale kandideerimiseks tuleb esitada CV, motiveeritud
sooviavaldus ja praktikakava või -juhend e-posti
aadressile [email protected]
Avalduses peab kindlasti sisalduma lühike põhjendus, miks
soovid praktika sooritada just KKI-s, õppeasutuse nimetus,
eriala ja kursus, soovitav praktikale asumise aeg ja kestus ning
büroo või osakond, kus soovid praktika sooritada.
• Suvise praktikakoha taotlemiseks tuleb dokumendid saata
personaliosakonda.
• Praktika Keskkonnainspektsioonis on tasustamata. Ringmajandus Ringmajandus – majandus ja mõtteviis, mille eesmärk on säilitada toodete ja materjalide väärtust
võimalikult kaua. Jäätmeid tekitatakse ja ressursse kasutatakse võimalikult vähe ning kui toode 
jõuab olelusringi lõppu, kasutatakse seda uue väärtuse loomiseks. Millised on ringmajanduse väljakutsed? Väljakutsed
● Termodünaamilised piirid - ka ringsete süsteemide
toimimiseks kulub ressursse, nende tootmine tekitab
jäätmeid ja heitmeid
● Vt ka Termodünaamika II seadus (vt
https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/3769) ● Kas ringmajandus on alati jätkusuutlik?
○ Nt ümbertöötlusseadmete tootmine on ka
ressursimahukas
○ Kas ringmajandus eeldab, et lähtutakse
jäätmehierarhia kõrgematest astmetest? ● Globaalne jätkusuutlikus


○ Lokaalsel või regionaalsel skaalal toimiv ringmajandus
ei pruugi ulatuda kõigisse toote olelusringi etappidesse
Mis on toote olelusring? - toote eluea etapid (nt tooraine tootmine, toote
tootmine, pakendamine, transport, müük, tarbimine, käibelt kõrvaldamine
(käitlemine). Igal etapil on oma sisendid ja väljundid. Vt lisaks
https://maailmakool.ee/toote-elutsukkel/
■ Geograafilised piirid
■ Vajadus rajada ressursside transpordiks rohkem
teid - isegi maksimaalne uus- ja taaskasutamine ei
suuda täita seda vajadust üksinda ● Ajalised piirangud
○ Pika elueaga toote keskkonna- ja tervisemõju pole
teada
○ Pikaajaline mõju majandusele ● Materjalide iseärasus
○ Tänaste tehnoloogiatega ei ole võimalik teatud tüüpi
materjale algosadeks tagasi “lahutada” ega osasid aineid
puhastada
○ Kui ka tulevikus leiutatakse meetod materjalide aatomiteks
lahti harutamiseks siis on see tõenäoliselt väga
energiakulukas.
○ Ehk siis jäätmeteket pole tänase seisuga täielikult võimalik
vältida, samuti ei saa sekundaarne sektor primaarset
täielikult asendada. ● Teadlikkus
○ Ettevõtetel puudub teadlikkus, teadmised ja võimekus
neid lahendusi rakendada Kas majanduskasv on ringmajanduse tingimustes
võimalik? https://www.economicshelp.org/macroecono
mics/economic-growth/ Loe kõrvale ka:
https://www.muurileht.ee/tasaareng-ehk-miks-majandus-ei-pea-kasvama/?fbclid
=IwAR2rxZeSqkKVKaK_m_HgkHzyNiuVU3GEFoNXcZIJbd99cOXcNIw07SRb_
nM Palju uusi ettevõtlusvõimalusi
Kuid vajadus konkureerida tavapäraste ettevõtlusvormidega
● Kuidas tagada endiselt, et toode oleks hea toode, atraktiivne,
konkurentsivõimelise hinnaga jne?
● Kas ümbertöötlemine on alati soodsam? Ajalugu, kultuur, kogukond ja ühiskond määravad,
millised materjalid on “head” ja millised “halvad” Prügi kontseptsioon


Prügi majanduslik väärtus? Foto: C. Jäger Palju tööd vaja teha:
Palju teadmistelünki
Globaalsel skaala toimimine
Meetodid toodete ja nende tarneahelate pikaajaliste mõjude hindamiseks Kuidas hinnata/mõõta? Ringmajanduse indikaatorid
Vaata lisa: https://ringmajandus.envir.ee/et/eesti-
ringmajanduse-strateegia-ja-tegevus kava
Mõõdetakse:
Üleminekuprotsessi ja
selle mõjusid hõlmates
kõiki
ringlusstrateegiaid
(R0-R9) Üleminekuprotsessi seire koosneb sisenditest,
tegevustest ja väljunditest.
Sisendid: nt rahalised investeeringud, inimressurss
Tegevused: nt jõupingutused arendada ringlusega seotud protsesse, teenuseid,
ärimudeleid, tavasid
Väljudid: ringmajanduse väljundid - tegevuse otsesed tulemused või saavutused
Mõju seire koosneb:
Tulemused: ringmajanduse tulemused ehk kasu/mõju (majanduslik,
keskkonnaalane, sotsiaalne, mis tuleneb väljunditest. Sisendi-indikaatorid ● Koguinvesteeringud materiaalsesse varasse ringmajanduse sektorites
● Varajases staadiumis investeeringud jäätmete ja ringlussevõtu valdkonda
● Ringmajandusega seotud rahastamisallika d ettevõttes
● Ringmajandusega seotud teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine
● Energiatõhususe, ressursitõhususe ja ringmajandusega seotud projektide ja
algatuste riiklik rahastamine
● ERFi investeeringud ringmajandusega seotud valdkonda Tegevusindikaatorid ● Kõikide jäätmete ringlussevõtu määr, välja arvatud suuremad
mineraaljäätmed Olmejäätmete ringlussevõtu määr
● Teatavate jäätmevoogude ringlussevõtt/energiaka sutus
● Ringlussevõetud materjalide panus toorainenõudlusesse


● Ettevõtted, mis hõlbustasid innovatsiooni abil toote ringlussevõttu pärast
kasutamist lõppkasutaja poolt
● Ettevõtted, mis võtsid uuenduste abil ringlusse jäätmeid, vett või materjale
oma tarbeks või ettevõttes müümiseks
● Ettevõtted, mis pikendasid toote eluiga, tootes innovatsiooni abil
vastupidavamaid tooteid
● ELi ökomärgised
● Keskkonnajuhtimis- ja - auditeerimissüsteemid (EMAS, ISO14001) Väljund-indikaatorid
● Ringlussevõtu ja teiseste toorainete patendid
● Ringmajandust käsitlevad teaduslikud väljaanded
● Ringmajandus internetiuudistes
● Kodanikud, kes on valinud alternatiive uute toodete ostmise asemel
(taastoodetud tooted, liisingud ja jagamise skeemid)
● Kodumaiste jagamismajanduse platvormide arv
● Jagatud liikuvuse ärimudeli põhinevad iduettevõtted Mõju tulemusindikaatorid
● Tööhõive ringmajandusega seotud tegevustes
● Tööhõive jagamismajanduses
● Ringmajanduse lisandväärtus
● Parandamissektori käive (elektroonika ja majapidamistarbed)
● Materjalikasutuse jalajälg: riigisisene materjali tarbimine
● Ressursside tootlikkus (SKP/ riigisisene materjalitarbimine)
● Kulude vähendamine ressursitõhususe abil
● Jagamismajanduse osakaal SKP sektorites European Academies Science Advisory Council, 2016 Meetodid
“Ringsuskalkulaator” - Circularity calculator
Võimaldab arvutada majandusliku mõju, mis ringmajanduse süsteemi liikumine
omaks toote tasandil. Analüüs võrdleb sisendite hulka, mis kulub lineaarses
süsteemis ja ringses süsteemis.
Võtab arvesse:
● Materjaalsed sisendid
● Tööjõu sisend
● Energia sisend
● Süsinikuemissioonid
● Kaubandustegurid: millised sisendid imporditakse EU-sse? http://circulareconomytoolkit.org/ https://www.ellenmacarthurfoundation.org/a
ssets/downloads/insight/Circularity-Indicato rs_MCI-Product-Level-Dynamic-Modelling-
Tool_May2015.xlsx https://www.ellenmacarthurfoundation.org/resources/apply/circularity-in
dicators


Kui ringne on Eesti majandus? (Moora, 2018)
Üle 90% lineaarne, alla 10% ringne EU27 https://ec.europa.eu/eurostat/cache/san
key/circular_economy/sankey.html Tonni elaniku kohta EU27 Eesti Tonni elaniku kohta Holland Tonni elaniku kohta Ringimajanduse toimimise tingimused Mis tegurid peavad eksisteerima, et ringmajandus toimiks?
● Oskused tootedisainid ja tööstusvaldkonnas
○ Materjalivalik on optimeeritud ringmajanduse otstarbeks
○ Disainitud kestma
○ Rohkem modulaarsust ja standardiseerimist
○ Kergemini lahtivõetav/kokkupandav
○ Tootmisprotsessi efektiivsus
○ Toote olelusringi disainimine
● Uued ärimudelid
○ Tarbija kui kasutaja mitte “ära tarbija”
○ Teenuslepingud
○ Tootest saab teenus - nt jagamisplatvormid, digitaalsed tehnoloogiad
● Oskused tsükli ringses osas
○ Kogumissüsteemid: kasutajasõbralikud, kulutõhusad, kvaliteeti säilitavad
○ Töötlemis- või eraldamistehnoloogia: optimeerimine nii koguse kui kvaliteedi osas ● Võimaldamine (enablers)
○ tsükliülese ja sektoriülese toimimise parandamine
■ ühine tootearendus, infrastruktuuri rajamine
■ IT-põhine läbipaistvus ja informatsiooni jagamine
■ Ühised kogumissüsteemid
■ Tööstusstandardid
■ Kooskõlastatud/ühised stiimulid / motivaatorid (ühiste huvide
hüvanguks tegutsemine)
■ Koostööpartnerite leidmine ja suhteloomine
○ Soosiv investeerimiskliima
■ Rahastuse olemasolu


■ Riskihaldamine ○ Kohaldatud “mängureeglid”
■ Raamatupidamine
■ Maksustamine
■ Tollindus
■ Kliendi ja ettevõtte vastutus
■ Sertifitseerimine
■ Standardiseerimine
■ Karmistunud regulatsioonid
○ Haridus
■ Teadlikkuse tõstmine eri sihtgruppide seas: ettevõtted, avalikkus
■ Ringmajanduse põhimõtete õpetamine ülikoolides. ✓ Ellen MacArthur Foundation, 2013 Ringmajanduse eeldused (Moora, 2018)
● Ajendid/surve: ressursid muutuvad kallimaks, inimeste tarbimismentaliteet
muutub, tehnoloogiline areng, regulatsioonid nõuavad)
● Materjalid ja tootearendus / disain, teaduse toimimine, ideede eksistents
● Uued ärimudelid
● Ettevõtete koostöö ja toormevahetusskeemid ehk global reverse networks Ellen MacArthur Foundation, 2013 EU regulatsioonid
Circular Economy Package (2015)
● EU action plan for the Circular Economy
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A52015DC0614
● Lai tegevusplaan 54 konkreetse tegevusega ja ajagraafikuga ja
seireregulatsiooniga
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1551871245356&uri=CELEX:52019SC0090
● Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52018DC0028 Mis riikides veel on olemas RM regulatsioonid?
Hiina, Saksamaa, Jaapan
EU (2018) - seireraamistik http://ec.europa.eu/environment/circular-economy/pdf/monitoring-
framework.pdf Riigi poliitiline valmisolek (Moora, 2018)
● Lünklikud teadmised ja erinev arusaam
● Ringmajandus kui keskkonnapoliitika instrument (Keskkonnaministeerium)
● Õiguslik alus
● Toetusskeemid on fokuseeritud jäätmekäitlusele ja tootmistegevuse
energiatõhususe edendamisele
● Haridusmaastikul on temaatiliste teadmiste edastamine reguleerimata,
puudulik
● Ühtne ringmajanduse strateegia puudub Miks see võiks olla Eesti nišš? (Moora, 2018)
● Sobime hästi testpiirkonnaks - väike, paindlik


● IT-sektor
● Paindlikud ettevõtted, kiiresti reageerivad
● Avalikul suur mõjuvõim lahenduste edukuse mõjutamisel - hanked, toetused,
seadusandlus
● Ettevõtete initsatiiv on vajalik Ettevõtete valmisolek ringmajanduseks Eestis
● Keskkonnaküsimusi integreeritakse süsteemselt ärijuhtimisse üha paremini
● Rõhk klassikalise tootmise ressursi- ja energiatõhususel
● Ringmajanduse ja ringdisaini põhimõtteid rakendatakse, kuid see pole
süsteemne
● Puuduvad teadmised ja vahendid
● Ettevõtete vaheline koostöö on nõrk
● Paljud on nn äraootaval seisukohal Veel näiteid http://bepco.ee/
https://lindstromgroup.com/ee/ Mis peaks veel muutuma, et ringmajandus toimima
hakkaks? (Moora, 2018)
● Muudatused toote väärtusahelas - toote disainist uute
ärimudeliteni ning tarbimisharjumusteni (targem tarbimine)
● Süsteemimuutus ja innovatsioon tehnoloogiates,
majandussüsteemis, ühiskonnas, finantseerimises ja
seadusandluses