maakohtadesse; linna äärealadele jms). ● POLIITILISES MÕTTES on linn haldusüksus, näiteks kohaliku omavalitsuse piirkond, mis omab linna staatust. ● INIMESE ELUKOHA PERSPEKTIIVIST on linn koht, kus ennast teostada ning paik, kus sotsialiseeruda. EESTIS ON 39 linna, mis on kujunenud suuruse tõttu, ajaloo tagajärjel või haldusmuutuse tulemusena. LINNASTUMISE PÕHIJOONED ARENGUMAADES JA ARENENUD MAADES: MAAILMA MEGALINNAD: RAHVASTIK - SISSE- JA VÄLJARÄNNE. VÕIMALIKUD PÕHJUSED. näiteks -> paremad töökohad, palk, riigisisene majandus. -> paremad õppevõimalused. -> suurem turg. -> väiksem konkurents teatud ettevõtetele. -> sunniviisiline väljaränne (nt iga aasta saadetakse ligikaudu 800 000 mehhiklast USAst välja, sest tegu on illegaalse immigratsiooniga). -> riigi sise-ja välispoliitilised konfliktid (nt Jeemeni kodusõda), epideemiad, näljahädad jms.
paikadest et otsida oma perele või enesele paremini tasuvaid töökohti. Suur osa sellistest inimestest aga ei suuda endale hästi tasuvat töökohta leida, mõni ei leia üldse. Selle tagajärjed ongi see, et inimesed elavad külg külje otsas nagu sardiinid karbis vaestes linnaosades, mis kubisevad vaestest koolidest, ei ole ohutud valitseb suur kuritegevus ja väga väga vaesest sotsiaalsest infrastruktuurist. 12. Megalinnad tekivad linnade kokku kasvades või linnastute suurenedes. 2017 aasta seisuga on maailmas 40 megalinna, millest suurimad on Jakarta ja Tokyo. 13. Linna all on metroo, kanalisatsioon, vee- ja gaasitorustikud ning elektri- ja sidekaablid. Millegi rajamisel linna, näiteks maja, on vaja teha enne põhjalik uuring selle kohta, mis asetseb näiteks m aja asukoha all, mõni tähtis kaabel, metroo või veetoru, võib-olla aga hoopis looduslik karstikoobas. 14.
reurbaniseerumise etapid · murdeperioodi teooria; · linnastumise erijooned sotsialismimaades; · Gemeinschaft vs Gesellschaft; · Simmel'i ,,uus inimtüüp"; · linnaökoloogiline lähenemine; · L.Wirth'i urbanism kui eriline linlik elamisviis; · sotsio-ruumiline segregatsioon; · eeslinnastumine e suburbaniseerumine; · taaselustumine (gentrification) - kuidas toimub: nõudlusest ja pakkumisest lähtuvad seletused. II osa · Megalinnad, ehk hiidlinnad. Megalinnade probleemid Megalinnad ehk üle kümne miljoni elanikuga keskused; maailma kõige rahvarikkamad linnad; suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades (Mumbai, Tokyo jt). Megalinnade probleemid: agulid, ummikud, valglinnastumine (Valglinnastumine on suurlinnade planeerimata, kiire ja laienev kasv, mis tekitab tihti laiu alasid hõlmavaid äärelinnu, sealhulgas aedlinnu. Selle tekkepõhjus on linnaala laienemine
hakkasid üha enam kolima suurlinnade lähi-ümbrusesse. NT: Mustamäe, Lasnamäe (1980-ndad) VALGLINNASTUMINE- Rahvaarv linnakeskustes ja ka eeslinnades väheneb, kasvab aga linnalähedastel aladel; NT: Peetri küla, Tiskre) TAASLINNASTUMINE- Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle atraktiivseteks ja hakkasid kasvama. Hakati renoveerima ka vanu tööstusrajoone ja töölislinnaosasid; NT: Kalamaja, Pelgulinn *AGLOMERATSIOON- liinade liitumine; NT: Nõmme 7. Mis on megalinnad? Kuidas need on tekkinud? Too mõni näide koos asukohaga Megalinn e megapolis- on ulatuslik linnastunud piirkond, kus omavahel on kokku kasvanud mitmed linnastud, nt: Sinine banaan- London,Asterdam, Brüssel, Stuttgart, Zürich, Milano jne; SanSan: San Fran.- LA- San Diego 8. Mille poolest erinevad ameerikalikud ja euroopalikud linnad? Euroopalike linnadel linnaosad jagunevad ajaloolisteks ja tavalisteks aga ameerikalikkudel linnadel pole ajaloolist linnaosa. 9
bakterite poolt ära söödavast materjalist, näiteks maisi-, kookose- ja riisitärklisest, sojavalgust või muust. Paraku on sellised kilekotid nõrgemad ja kallimad kui polüetüleenist kilekotid. 13.10.2014 97 13.10.2014 98 2004 probleemsed megalinnad, elanike arv Raiskamise vältimise võimalus - loovus http://www.windows2universe.org/milagro/megacities.html 1. Taaskasutus 2. Korduvkasutus 3. Ümbertöötlemine 4. Materjali taaskasutus 5. Uuskasutus kellegi vana on teise uus Mõtteviisi muutus! http://www.slideshare.net/annastina82/siirdeseminari ettekannekkloovusaslillemgislaidid 13.10.2014 99 13.10
o uus kohtumiskoht; o uus kolmas (linna)ruum töö ja kodu vahel; o koos meelelahutusega. Kaubanduskeskused: passiivsed tarbijad vs aktiivsed kodanikud. „Mereäärne elustiil“ (‘waterfront lifestyle’) Elustiili müümine Kohalikud ostutänavad: esteetika, kollektiivne mälu, sotsiaalse interaktsiooni traditsioonilised vormid = > kohalik identiteet ja kuuluvustunne. Megalinnad (ehk hiidlinnad) ehk üle kümne miljoni elanikuga keskused; maailma kõige rahvarikkamad linnad; suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades (Mumbai, Tokyo jt). probleemid: agulid, ummikud, valglinnastumine, linnakeskuste taaselavdamine, keskkonnaprobleemid. Metalinnad – üle 20 miljoni. Megalinnade arv maailmas 2018. aastal - 33 Globaallinn / Maailmalinn
annaabi.ee 
