Institutsiooniökonoomika (0)

IÖ uuenduslik panus - * Sotsiaalteadused said enda käsutusse uue uurimismeetodi - majandusliku analüüsi (ökonoomika), mis võimaldas senisest erinevalt ja kokkuvõttes sügavamalt avada ühiskonnas toimuvat. *Majandusteaduse objektiks said lisaks turule ka inimeste teised eluvaldkonnad ja seal toimivad reeglid: alates riigist ja lõpetades perekonnaga.*Kujunesid uued ideed ja kontseptsioonid inimliku sipelgapesa paremaks mõistmiseks. Positivistlik uurimine - positivistlikult nende mehhanismide (institutsioonide) uurimisega, mis majanduses on kujunenud vastureaktsioonina oportunismile ja normatiivne uurimine - normatiivselt oportunismi vastu võitlemise võimalustega – näiteks spetsiaalsete preemiasüsteemide konstrueerimisega. Institutsioonid ja Org. on inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism . Institutsioonid on mängureeglid ilma mängijateta, kord ilma kasutajateta. Karl Popper : “Pole olemas lollikindlaid institutsioone. Institut- sioonid on kindlused. Nad peavad olema hästi kavandatud ja sobivalt mehitatud” Organisatsioonid on Northi järgi institutsioonid koos nende kasutajatega *Schmolleri järgi “institutsiooni personaalne külg” või “isikute ja asjade seose püsiv kindla otstarbega vorm” Institutsioonide tasandid ( Williamson ) - turg ja ettevõte on majanduse korraldamise äärmused, mille vaheline spekter on pidev, täidetud nn hübriidvormidest formaalsete ja mitteformaalsete lepingute näolPõhiinstitutsioonid majanduses: Turult saame teada, mida tasub toota ja mida mitte hindade kaudu.*Hindade kaudu toimub ühtlasi ka motiveerimine – kujunevad kasumid või kahjumid. Ettevõttes ütleb direktor, mida teha ja määrab nii preemiaid kui ka karistusi ülesannete täitmise eest. Sotsiaalsed normidSoovitud käitumise (näiteks vaikuse loengul) tagab naabri halvustav pilk Seadused Tagamiseks tuleb mängu politsei ja kohus. Institutsioonide informatsiooni- ja motivatsioonifunktsioon. Inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism. *Informatsioonifunktsioon: Korrastavad meie maailma, vähendavad määramatust ning koostöö kulusid (õigekiri). *Motivatsioonifunktsioon: muutes meie stiimuleid päästavad ratsionaalsuslõksust, avavad uusi kasuvõimalusi (seadused).Staatiline efektiivsus: Coase ’i saarestiku mudel -ettevõtted kui plaanimajanduse saarekesed turgude ookeanis.Dünaamiline efektiivsus: eraomandi roll- Eraomand kui institutsioon tagab enamasti ressursside efektiivsema kasutamise kui ühisomand, sest motiveerib investeerima ja hooldama . Siiski vaid seni, kuni selle institutsiooni kulud ei ületa tema abil saadud lisatulu. Institutsioonid ja õiglus-Aristotelese aegadest alates on õigluse võtit nähtud inimeses ja tema loomuses, Kui moralistid on püüdnud muuta inimest, siis IÖ peab vajalikuks muuta reegleid Traditsioonilise mikroteooria kriitika-Inimeste teadlik tegevus *Institutsionaalne korraldus* Mikrotasandil räägitakse institutsionaalsest korraldusest (institutional arrangements )1, mis võib olla majandusagentide endi teadlikult ja otseselt kujundatud.Ökonoomika kui meetod - VANAD PRINTSIIBID :Metodoloogiline individualism : vastust kõigile ühiskonna probleemidele otsitakse indiviidide tasandil (ka reeglid on indiviidide mitte jumala tehtud). Ratsionaalsuse (HO) eeldus: inimene üritab üldjuhul teha seda, mis talle tundub parim – lähtub omakasust. Mida tähendab eeldus?*UUENDUS:Piiratud ratsionaalsus : inimene ei suuda (ega taha?) taotleda just parimat kõigist võimalustest. Avab tee oportunismile – infoeeliste ärakasutamiseks, sh eksitamiseks, petmiseks - ja institutsioonideleHomo oeconomicus ’e on võimeline iseseisvaks tegevuseks. Ta otsib ja leiab lahendusi, õpib ja leiutab, kuid ei ole kunagi täielikult informeeritud;*kujundab oma ootusi ka tuleviku suhtes ja on seega võimeline tegutsema tulevikku suunatult; *kaalub tegevusvõimaluste plusse ja miinuseid nii implitsiitselt kui ka mõnikord eksplitsiitselt.*Ökonoomiline käitumismudel eristub seega oluliselt ettekujutusest, nagu oleks inimene täielikult informeeritud olend , kes käitub automaadina. Homo oeconomicust iseloomustab alati piiratud teadmine, mida ta aga juhul, kui see tundub talle kasulik, on võimeline otsimise ja õppimisega laiendama. *Stiimulid tekivad eelistuste ja piirangute mõjul, mida majandusanalüüs rangelt eristab. Muutused inimkäitumises taandatakse nii palju kui võimalik piirangutega määratud nähtavatele ja mõõdetavatele muudatustele. Nähtamatutest ja mõõdetamatutest eelistuste muutustest püütakse abstraheeruda. See käsitlusviis võimaldab püstitada teoreetilisi hüpoteese ja neid ka empiiriliselt kontrollida.Perekäitumine ( Becker ) - Arenenud riikides on toimunud viimasel sajandil naiste sisenemine tööturule – arusaam naise rollist (naise käitumisreeglid) on muutunud.*Lapsed (õigemini nende kasvatamine ) ehk hüvis y1 on muutunud seoses naise töö väärtustamisega suhteliselt kallimaks võrreldes teiste hüvistega (y2). Kodutöö, sealhulgas laste hooldamise alternatiivkulud on tõusnud. *Tulemuseks on puhta tuluefekti (1b) asendumine segaefektiga (1c), kus positiivne tuluefekt ei suuda kompenseerida negatiivset hinnaefekti laste suhtes. Ratsionaalsuslõks mudel ja institutsioonide roll*Omakasupüüdlikud valijad püüavad valimispassiivsusega teiste kulul liugu lasta.*Omakasupüüdlikud poliitikud püüavad maksimeerida häälte arvu valimistel ja selle nimel valijatega manipuleerida . Seetõttu kujunevad poliitilised konjunktuuritsüklid. *Omakasupüüdlikud bürokraadid kalduvad maksimeerima oma tegevusvaldkonda. Siit tuleneb riigi sekkumise pideva laiendamise tendents.*Mitmesugused huvigrupid võivad riigi poliitikat mõjutada sihipärase info ja lobitööga. Seejuures on see väikestel rühmadel (nt mingi ala ettevõtjad) parema organiseerituse (väiksemate poliitiliste transaktsioonikulude) tõttu lihtsam kui suurtel rühmadel (nt tarbijad).*Nii tekkivad nn riigitõrked võivad põhjustada olulisemaidki häireid ühiskonnas kui turutõrked majanduses Ratsionaalsus lõks ( Dilemmastruktuur ) olukord, kus erihuvide konflikt takistab ühishuvide realiseerimist*Tekib, kui osapooled võivad arvata, et teised neid koostöö puhul oportunistlikult alt tõmbavad*Igaühel eraldi on stiimul teiste arvel liugu lasta (“reeta”)*Ohustatud nii horisontaalne kui ka vertikaalne koostöö e vahetustehingudHomo sociologicus - Inimene on oma sotsiaalse keskkonna poolt programmeeritud. *Inimene käitub vastavalt oma rollile. Rollide süsteem tekitab käitumisootused, mis teeb kooselu võimalikuks. Hälbed rollikäitumisest viitavad ebapiisavale sotsialiseerumisele. *Ühiskond karistab hälbeid normist . Sanktsioonid täiendavad ja tugevdavad seega sotsialiseerumist, mis toimub eelkõige nooruses ja perekonnas. *Homo sociologicusel ei ole sisuliselt seda vaba otsustusruumi, mida ökonoomika pakub homo oeconomicusele. Ökonoomika kui meetodi levik -Poliitikateadustes on Public Choice oluline teadussuund (Downs, Niskanen jt). *Õigusteaduses on Law& Economics levinud eriti USAs (Calabresi). *Veidi vähem armastavad ökonoomikat psühholoogid ja sotsioloogid. *Ökonoomika ei asenda teisi meetodeid (teadusi), ta on vaid üks lähenemisviis teiste hulgas (NB optiline ja raadioastronoomia). *Võimalik on ka nt majandussotsioloogiaIÖ põhikontseptsioonid- Transaktsioonikulude kontseptsioon ütleb, et institutsioonide rajamine, kasutamine ja muutmine nõuab reaalseid ressursse. Paralleelselt vaadeldakse transaktsiooni-kuluna ka heaolukadu (saamata jäänud tulu e koostöökasu), mis mingi institutsiooni kasutamisega kaasneb, võrreldes teoreetilise (pareto-optimaalse) olukorra või mõne parema reaalse (pareto-superioorse) lahendusega. Suhtelepingud - Suhtelepingute kontseptsioon käsitleb inimeste vabatahtlikke informaalseid sotsiaalseid seoseid ja tugineb hüpoteesile, et selliste seoste kujundamine aitab oluliselt kaasa individuaalse oportunismi ja sellega seotud mõlemat tüüpi transaktsioonikulude piiramisele, Esindussuhe - Esindamise (printsipaali ja agendi suhte) kontseptsioon kui asümmeetrilisest informatsioonist tuleneva usaldamatuse ja riski erijuhtum ( agent näeb ja teab rohkem kui printsipiaal) koos hüpoteesiga, et printsipaal saab agendi oportunismi sobivate stiimulitega minimeerida. Tõusetus esindusdemokraatia ning omanike ja juhtide suhete uurimise raames. Käsutusõigued ja õigusökonoomika Käsutusõiguste (property rights ) kontseptsioon väidab, et institutsioonidega määratud käsutusõiguste jaotus mõjutab inimeste käitumist prognoositaval viisil. Sellest omakorda sõltub ressursside kasutamise efektiivsus ( alternatiivkulu ) ühiskonnas. Samas kaasnevad õiguste määramise ja tagamisega reaalsed ressursikulud, nii et tekib optimeerimisülesanne. *Aluseks õigusökonoomikale. Õigusökonoomikas on käsutusõigusteks ka vastutusnormid – kes, millal ja mille eest vastutab. Seega on käsutusõigusteks igasugused ressurssidega seotud õigused

TK mõiste -Institutsioonide rajamine, kasutamine ja muutmine põhjustab kulusid, mida nimetatakse transaktsioonikuludeksTK põhiliigid (ressursikulu, saamatajääv tulu)- Reaalne ressursikulu (nt kulutused parempoolse liikluse tagamiseks)*Negatiivne kollektiivne rent, saamatajäänud koostöökasu = heaolukadu (nt kahju liikluseeskirjade puudumisest).*NB! Heaolu = kasu. Heaolukadu = kahjuTK põhiinstitutsioonides- Turul tehingu ettevalmistamise, teostamise ja tagamise kulud (ex ante ja ex post tehingukulud ) ja rent kasulike tehingute ärajäämisest. *Organisatsioonides juhtimiskulud laias tähenduses. Kui juhtimine ja omand on lahutatud, lisandub esindamiskulu huvide lahknemisest (rent).*Riigis demokraatia ja bürokraatia kulud. Poliitikas kollektiivotsuste ettevalmistamise ja tagamise reaalsed kulud ning heaolukaod indiviididele sobimatutest otsustest (rent). TK mõõtmine - Institutsioonilise muutuse (I1 → I2) mõju koostegevuse tulemusele saab mõõta indiviidide heaolu summaarse muutusega.*Positiivsel juhul: parendus , heaoluvõit, rendi kasv, transaktsioonikulude sääst (heal lapsel mitu nime) *Pareto-parendus: Paraneb kõigi asjaosaliste olukord - kõik rohelise kolmnurga punktid. *Kaldor-Hicksi parendus: Paraneb summaarne heaolu - lisaks rohelisele kolmnurgale ka kõik punase pinna punktid.TK kui X- ebaefektiivsus (Leibenstein) – Tegelik majandustulemus jääb teoreetilisest tootmisvõimaluste rajast sissepoole seoses lahendamata info- ja motivatsiooniprobleemidega. Võrdlus ideaaliga – Nirvaana -lähenemine.Transaktsioonikõver ( Richter /Furubotn) - Transaktsioonikulu mõõdetakse tootmise Yp ja tarbimise Yc vahena (lõik BD). Mida suurem tootmine, seda rohkem kulub turustamiseks ja vähem jääb tarbimiseks – suurenevad transpordi jm laieneva turu hõlvamise kulud (transaktsioonikulud). Ühendab saamata jäänud tulu (tarbimise) reaalsete ressursikuludegaTK kaubanduseta- Transaktsioonikulude mõõtmine reaalsete kontaktikulude kaudu Kaubandusega- Kaubanduse institutsionaliseerumine aitab kontakte ja transaktsioonikulusid alandada. “ Kaupmehed on transaktsioonispetsialistid” Sääst näitab, mitu % kontaktidest ja kuludest hoiaksime kokku, kui tootjaid ja tarbijaid vahendaks üks kaupmees .K arv näitab, mitu kaupmeest mahuks turule, ilma et kontaktide arv ja kulud suureneksid.TK seos heaoluga - Kollektiivi teoreetiline heaolu=tegelik heaolu (netokasu)+transaktsioonikulu=netokasu+heaolukadu(rent)+ ressursikulu *Teoreetiline ideaal – ressursse kasutatakse maksimaalselt ja ainult tootlikult, igasugused transaktsioonikulud puuduvad – Nirvaana lähenemine transaktsiooni- ehk partnerispetsiifilised inves­teeringud. Need kulutused on pöördumatud — pärast ärisuhte katke­mist konkreetse partneriga ei saa neid turu kaudu realiseerida (hüvi­tada). Lepingupartnerid satuvad nende investeeringute tõttu vastas­tikusse sõltuvusse. Kuivõrd üldjuhul on spetsiifilised inves­teeringud eri suurusega, siis tekib kallaletungi ( hold -up) võimalus suhteliselt suuremate spetsiifiliste investee­ringutega part ­neri kvaasikasumilePSI liigid- Ruumiline spetsiifilisus (site specificity).*Põhivara spetsiifilisus ( physical asset specificity). *Inimressursi spetsiifilisus (human asset specificity). *Pühendumisspetsiifilisus ( dedicated assets). *Margispetsiifilisus (brand name specificity). PSI tagajärjed - Mida kõrgem on spetsiifilisuse määr, seda väiksem on alternatiivsete kasutusalade ring; *madalam on alternatiivse kasutuse tulusus; *suurem on kvaasikasumi
osa kogutulus; *Kvaasikasum on PSI tulususe erinevus parimas ja sellele järgnevas ärisuhtes Kvaasikasum ja selle kaitse - Mida suurem on kvaasikasumi osa kogutulus, seda tugevam on PSI tegija /omaniku sõltuvus lepingupartnerist (lock in) suurem on oht, et lepingupartner üritab kas enne või pärast lepingu sõlmimist kvaasikasumit endale saada (hold up) enam vajab kvaasikasum kaitseks sobivat institutsionaalset raami:*tagatisi partnerilt ( hands tying) või *suhtelepingut! Vastasel korral võivad vajalikud PSI jääda tegemata = ratsionaalsuslõks = heaolukadu Näide: abielu- Traditsioonilises ühiskonnas jäi naine sageli koduseks ning loobus oma tööalasest karjäärist, tehes sellega olulise PSI. *Et see investeering end õigustaks, peab olema garanteeritud abielu püsivus. Seetõttu põimiti abielu tihti keerukasse institutsionaalsesse vormi (näiteks üksikasjalik abieluleping , suurejooneline/ kulukas pulm).* Iseseisvate naiste ajastul selline vajadus puudub, mistõttu ka abielu kui institutsioon omandab hoopis uusi vorme (vaba- ja külalisabielu). PSI ja hind- Kui müüja/ostja PSI ei ole kaitstud tagatistega (s>0, t=0), siis nõuab müüja/ostja suhte katkemise ja oportunismi riski maandamiseks vastavalt kõrgemat/madalamat hinda (armukese näide). Turumajanduses ei kehti reegel kindel hüvis-kindel hind. Hind sõltub tehingu institutsionaalsest raamistikust. Ebasoodne hind võib omakorda põhjustada tehingute ärajäämist. Tagatised- Stiimulite loomine suhte jätkamiseks kahjutasu või trahvi kehtestamisega lepingu ennetähtaegse katkestamise eest. *Vaidlustes usaldatakse kedagi kolmandat (tööstus-kaubanduskoda)vahekohtunikuna*Vara (sh reputatsioon), mis lepingu mittetäitmisel läheb tagatiseandjale kaduma ( pant ). 3. Rahaliseks pandiks on näiteks osaniku staatus PSI teinud partneri firmas. Näiteks on põllumajandustootjad (talunikud) võtnud suure transpordikuluga ja sellega töötleja jaoks asukohaspetsiifilise töötlemise enda (ühistute) kätte (piima, suhkur, tärklis, kartulipiiritus) Suhteleping - Ebatäielik leping, mis vajab järelläbirääkimisi.*Suhteid sh konfliktide lahendamist reguleeriv raamleping. *Reguleerib kompleksseid *pikaajalisi suhteid. * Organisatsioonilis -hierarhiliste ja turumehhanismide põimumine. *Põimitud sotsiaalsete ja majanduslike suhete üldisesse võrku – sõbrasuhe, sotsiaalne kapital Mudel ( Hart /Holmström) – Eeldame, et ostja valmidus maksta müüjale ühe ja sama vahetoote eest ehk maksimaalne ostuhind kasvab koos PSI-ga monotoonselt kuid aeglustuvalt, näiteks v(a) = const√a PSI ei tule arvesse hinnaläbirääkimistel, sest seda pole võimalik turul realiseerida, kuivõrd omab väärtust vaid suhetes antud partneriga. Seda võib vaadelda kui transaktsioonikulu.Tehingu brutokasu on maksimaalse ostuhinna ja minimaalse müügihinna vahe. Netokasu saame transaktsioonikulu (PSI) mahaarvamisel*v(a) – ostja maksevalmidus (max ostuhind) *a- PSI (ei tule arvesse hinnaläbirääkimistel)*p- ostu-müügihind*c – toote omahind (min müügihind, müüja müügivalmidus)*Tehingu brutokasu: V=v(a)-c*Tehingu netokasu: W=V-a Koordinatsioonistruktuur majanduses (Williamson)- Leida transaktsioonide e koostegevuse tüübile sobivad institutsioonid/ raamid !*Transaktsioon – koostöö “elementaarühik” – turul tehing, üldisemalt iga kollektiivne tegevus, mis vajab eraldi otsust (koordineerimist).*Transaktsioonide/koostegevuse 3 tunnust:Tagajärgede määramatuse aste*Sagedus*Partnerispetsiifiliste investeeringute (PSI) olulisus Tootmiskulud ja spetsiifilisus- Tootmiskulud turu kaudu varustamisel peaks olema sõltuvalt spetsiifilisusest selgelt kasvavad, sest tarbijate ja tootjate ring ning võimalik mastaabisääst jääb järjest väiksemaks. Tootmiskulud ise pooltoodet või teenust tootes ei tohiks aga sõltuvalt spetsiifilisusest oluliselt kõikuda, sest tootmismaht on konstantne ja piiratud. Kokkuvõttes peaks turu eelis tootmiskulude mõttes spetsiifilisuse kasvades järjest vähenema.Transaktsioonikulud ja spetsiifilisus- Transaktsioonikulu võib pidada ettevõttesise korralduse (omatoodangu) puhul suhteliselt mõõdukalt seotuks spetsiifilisuse määraga. Igal juhul tuleb luua oma osakond . Seevastu tehingukulud väljasttellimise ( outsourcing ) korral ilmselt tõusevad märgatavalt koos spetsiifilisusega. Ainuüksi võimalike äripartnerite ringi vähenemine teeb siin oma töö. Kokkuvõttes langeb turu eelis omatoodanguga võrreldes märgatavalt ning jõuab mingi spetsiifilisuse s* juures negatiivsesse piirkonda. Sellest alates on vertikaalne integratsioon transaktsioonikulude seisukohalt õigustatud.Vertikaalne integratsioon - Samas säilib alati mingi turueelis tootmiskulude seisukohalt, mis ilmselt lükkab piki spetsiifilisuse telge edasi kokkuvõttes õigustatud üleminekut omatootmisele ehk vertikaalset integratsiooni s*-lt s**-le.

Esindussuhe, esindaja ja esindatav - Tootmiskulud turu kaudu varustamisel peaks olema sõltuvalt spetsiifilisusest selgelt kasvavad, sest tarbijate ja tootjate ring ning võimalik mastaabisääst jääb järjest väiksemaks. Tootmiskulud ise pooltoodet või teenust tootes ei tohiks aga sõltuvalt spetsiifilisusest oluliselt kõikuda, sest tootmismaht on konstantne ja piiratud. Kokkuvõttes peaks turu eelis tootmiskulude mõttes spetsiifilisuse kasvades järjest vähenema.Esindamissuhte näiteid: (varjatud tegevus)*patsient- doktor *üliõpilane-õppejõud*firma juht-firma töötaja*ehitustöö tellija -ehitusfirma*maksukohuslane-nõustaja(varjatud info)*firma tippjuhtkond-müügiosakond*kasutatud autode ostja-kas.aut müüjaNegatiivne valik, signaalimine, sõelumine Negatiivne valik: kvaliteediteadmatus (nt kasutatud autod)Tagajärg:kasulike tehingute ärajäämine+ressursikulud sõelumiseks ja signaalismiseks Näited probleemi lahendustest (ex ante)*Signaalimine ( haridus tööjõuturul) lähtub paremini informeeritud poolest*Sõelumine (kindlustuslepingute menüü) lähtub halvemini informeeritud poolest Moraalirisk , stimuleerimissüsteem Moraalirisk: agendi oportunism (kindlustuspettus) Tagajärg:esindamis+ressursikulu agendi valimiseks ja kontrollimiseks. * *Lahendus ex post: agendi motiveerimine, sh tasusüsteemMudel ( Arrow )- Mõtleme siin näiteks müügiagendile, kelle puhul a on klientide külastamisele kulutatav aeg (nt tundi päevas)* x on siis tema poolt saavutatud käive/läbimüük rahas või natuuras.*c on agendi rahaline hinnang oma kulutatud ajale, tõenäoliselt kiirenevalt kasvav funktsioon (ületunnitöö nõuab kõrgemat hüvitist).* p(x) on agendi tasufunktsioon – tasu sõltub käibest, st teatud tükipalka või osalustasu.*Esindatav otsib enda jaoks parimat tasufunktsiooni arvestades agendi reaktsiooni(tingimust) – iga tasufunktsiooni korral kujuneb kindel (agendi jaoks parim) tööpanus a*osalemistingimust – agendi netokasu ei saa jääda alla mingit taset, mis tuleneb tema teistest tegevusvõimalustest.*a – agendi printsipaalile nähtamatu tööpanus*x = x(a) + ε – nähtav töötulemus*c = c(a) – agendi kulu*Esindataval tuleb leida *max (x-p) üle tasufunktsioonide p(x),  *arvestades, et esindaja püüab leida *max (p-c) üle jõupingutuste a ja*osaleb suhtes, kui p-c > u ( alternatiivne netotulu) Stohhastiline maailm ( riskipreemia ) *x = x(a) + ε; M(ε) = 0; D(ε) = d*Neumann-Morgensterni kasufn:*U(x) = U(M(x)) – R*Riskipreemia R = rd

Riskikartlikkuse indikaator r:*Riskineutraalne r=0;Riskikartlik r > 0;Riskisõbralik (-aldis) r tunnevad siiski nii tulemuse matemaatilist ootust kui ka “müra” suurust. Müra tähendab ühtlasi riski, millele inimesed võivad reageerida erinevalt. Üldjuhul erineb inimese arusaam mingi tegevuse kindla ja ebakindla tulemuse väärtusest. Neumann-Morgenstern on seda asjaolu kajastanud omanimelises kasufunktsioonis: juhusliku tulemuse x hindamisel arvestatakse selle tulemuse matemaatilise ootuse M(x) hinnangust U(M(x)) maha riskipreemia R, mis omakorda sõltub inimese riskitundlikkusest r ja tulemuse ebakindluse (riski) suurusest d. Viimast mõõdetakse juhusliku komponendi dispersiooniga D(ε). Põhimõtteliselt võib ette tulla inimesi ja olukordi , kus eelistatakse ebakindlat tulemust kindlale. Nii on see praktiliselt kõigi loteriide puhul – inimesed on nõus raha välja andma teadmises, et tõenäoliselt läheb osa sellest kaduma. Siin on riskitundlikkuse indikaator r negatiivne. Rendi- ja palgasuhe *p0* = u+p12(rd-1/4k)*Kui 4krd = 1, siis p0* = u ja p1* = ½*Eeldades u = 0, saame*Kui 4krd > 1, siis p0* > 0 ja p1* piiriks võib pidada olukorda, kus 4krd = 1, seda vähemalt juhul kui alternatiivse netokasu võimalus agendil puudub. Nimelt on just siis p0=0 ja p1=1/2. Kui müra ja riski probleemid osutuvad suuremaks , siis tekib agendi jaoks püsipalk, kui aga väiksemad, siis rendimakse . Osalusmäär jääb aga esimesel juhul alla ja teisel üle 50%. Esinduskulu - Esindussuhtest saadav kollektiivne (indiviidide vahel jaotamisele minev) tehingukasu on mõõdetav nii bruto kui ka neto . Viimase saame, kui siin loodud tulemusest x võtame maha nii agendi kulu c kui ka tema riskipreemia R. Sellest tehingu netokasust saab agent alati endale vastavalt tema alternatiivsele võimalusele u. Ülejäänud jääb printsipaalile. Siit tuleneb, et esindussuhe saab teoks vaid juhul kui siit saadav netokasu ületab u. Vastasel korral peaks vähemalt üks osaline leppima negatiivse netokasuga, mida me HO-lt aga eeldada ei saa. *Stohhastilises maailmas jääb võrreldes täieliku infoga alati väiksemaks mitte üksnes agendi tööpanus a, vaid ka tehingu netokasu. Seda ka parima tasufunktsiooni korral (U*)! Seejuures on huvitav, et teoreetiliselt maksimaalsest kasust W* on võimalik kätte saada just selline osa, mis vastab optimaalsele osalusmäärale p1. Siit on tuletatav alternatiivkuluna mõõdetav transaktsioonikulu nii absoluutselt kui ka suhtelise hälbena. Viimasel juhul võib öelda, et reaalses maailmas läheb esindussuhtes ideaalist kaduma 100(p1-1)%. See ongi nn esinduskulu.*UA* = u!; UP* = x*-p*U* = UA*+UP* = p1*/4k = p1*W*Esinduskulu*Absoluutne E* = U*-W* = (p1-1)W*Suhteline e* = E*/W* = p1-1*Tehing teostub (esindussuhe tekib), kuiU* > u

KÕ mõiste -Käsutusõiguste all peetakse silmas igat liiki õigusi seoses ressurssidega (mitte üksnes omandiõigust), sh*Kasutusõigus (usus) *Muutmisõigus (abusus)*Tulemi omastamise õigus (usus fructus)*Võõrandamisõigus KÕ teooria põhiteesid *Olemasolevaid ressursse käsutavad ikka mingid indiviidid - sõltuvalt kehtivast formaalsest ja informaalsest omandi-õigusest*Millised inimesed milliseid ressursse käsutavad, sõltub kehtivast (institutsionaalsest) korrast. *Selle korra elementideks võivad olla konstitutsioon , seadus, leping, organisatsiooni põhikiri, kodukord, kasutusjuhend, tava, vaikiv nõusolek jt institutsioonid.*Indiviidid (HO) käituvad ratsionaalselt - püüavad oma käsutusõigustest saada nii palju kasu kui võimalik. *Rahvamajandusliku optimumi saavutamine sõltub käsutusõiguste defineeritusest ja tagatusest – suurem selgus teeb võimalikuks kauplemise nende üle ja välismõjude internaliseerimise*Toetudes teesidele 2 ja 3 on võimalik teatud usaldatavusega ennustada, kuidas indiviidid käsutusõiguste antud jaotuse korral käituvad. *Ja vastupidi, saab öelda, kuidas tuleks käsutusõigused mingis inimkollektiivis või organisatsioonis jaotada, et saavutada seadusandja või organisaatori poolt soovitud eesmärki. *Ka riikliku omandi puhul otsustavad ressursside kasutamise üle siiski üksikisikud, tõsi küll – rohkem või vähem ühiselt. Eriti selgelt ilmnes see käsumajanduse tingimustesKÕ ja turg - Turutehingud pole mitte niivõrd ressursside, kuivõrd nendega seotud käsutusõiguste vahetus.*Transaktsioonikuludeta maailmas on käsutusõiguste vahetamise teel saavutatav ressursside optimaalne jaotus, sh välismõjude internaliseerimine , sõltumata õiguste esialgsest jaotusest. *Eelduseks on siiski käsutusõiguste mingi kindel algjaotus!**Turu käsitlemine õigustega kauplemisena võimaldab tema toimesfääri oluliselt avardada. Kui traditsioonilises teoorias tähendavad välismõjud turutõrkeid, siis institutsiooniökonoomikas hoopis täiendavat kauplemisobjekti, uut turgu. Coase teoreem -*transaktsioonikuludeta maailmas on käsutusõiguste vahetamise (ostu-müügi) teel saavutatav ressursside optimaalne jaotus sõltumata õiguste esialgsest jaotusest . Coase’i teoreem vaid suhteline tõde, kehtides vaid (vähemalt) seal, kus raha on püsiva piirkasulikkusega – iga lisaühik suurendab kasu sama palju.Välismõjude internaliseerimine NB erinevad õiguste algjaotused!,* Suitsetaja ja mittesuitsetaja*Lärmav naaber*Karja- ja viljakasvataja *Saastav naabervald*Väetav farmer* Ignalina tuumajaam* Ukraina tuumarelvastus *Esimesed 4 näidet on sellised, kus (välismõjude tekitamise ) õiguste algjaotus enne kauplemist võib olla erinev.*Kui suitsetamine on keelatud, siis peab suitsetaja ostma suitsetamisõigust. Kui lubatud, siis peab hoopis mittesuitsetaja seda suitsetajalt ära ostma, et saada puhtamat õhku.*Öösel on tavaliselt lärmamine mingi avaliku normiga keelatud ja naaber peab peo jaoks saama/ostma teilt nõusoleku. Päeval on pigem teil põhjust pakkuda naabrile hüvitist kui tahate tema raadio asemel linnulaulu nautida.*Kui karjakasvataja kari trambib viljakasvataja põllul ootame ilmselt kahju kinnimaksmist ja karja vähendamist/ tara ehitamist karjakasvatajalt. Kui aga viljakasvataja on uustulnuk ja tegutseb karjakasvataja maal, siis võib pigem tema üritada maksta preemiat karja vähendamise ees või kanda aia ehitamise kulud.*Kui naabervald ehitab näiteks prügipõletamisjaama, võib üritada panna teda maksma kompensatsiooni sealt leviva haisu eest. Kui aga vahepeal on piir ja puudub vastav riikidevaheline kokkulepe, on pigem otstarbekas maksta ise naabritele, et nad seda ettevõtet üldse ei rajaks.*Kaks viimast näidet iseloomustavad praktilisi juhtumeid, kus negatiivse välismõju ( tuumakatastroofi ohu) all kannatajad ei üritanudki maksma panna oma õigust ohutule maailmale, vaid eelistasid ise ohu ära osta. EL maksis Ignalina sulgemise eest, USA Ukraina tuumarelvade likvideerimise eest.Formaliseeritud analüüs -Olgu meil kaks toanaabrit: suitsetaja S ja mittesuitsetaja M. *Nende rahas mõõdetavad (tehingu) kasud ühes toas elamisest (tehingust) on seotud suitsetamise tasemega x (näiteks pakki päevas):*US = 40x1/2 *UM = 100-20x *Näide suitsetamisega. Kaks indiviidi kelle kasud “tehingust” = ühes toas elamisest sõltuvad suitsetamistasemest seal. Tehingukasu ja selle jaotus kauplemisega-Pilt näitab, et kauplemisvõimaluse lisandumine avalikule suitsetamisnormile n viib küll alati sama ja seega üldjuhul normist hälbiva optimaalse suitsetamistasemeni, milleks antud juhul on 1 pakk. See tagab ka alati sama ja maksimaalse summaarse kasu (120). Seega kehtib Coase poolt tuvastatud allokatiivse lõpptulemuse sõltumatus õiguste esialgsest jaotusest. Samas jaguneb see maksimaalne kasu oluliselt erinevalt – mida suurem norm, seda kasulikum suitsetajale ja kahjulikum mittesuitsetajale. Distributiivne tulemus ehk tulujaotus sõltub seega vägagi õiguste algjaotusest.Samas vajab ülekordamist teine analüüsi aspekt – kauplemise võimalusest tekkiv heaoluvõit kauplemiseta Samas vajab ülekordamist analüüsi teinegi tulemus – kauplemise võimalusest tekkiv heaoluvõit. Nii suitsetamise keelamise kui ka nelja paki lubamise korral oleks jäiga avaliku regulatsiooni alternatiivne transaktsioonikulu võrdselt 20 ühikut. Vaid juhul, kui meil on kehtestatud optimaalne norm, see transaktsioonikulu puuduks.Normi valik­ Suvalise n jaoks sama mõttekäiku korrates saame teatud joone, kus paiknevad kõigi avalike normide jaoks optimaalsed suitsetamiskogused x*.Iga n korral kujuneb läbirääkimistel erinev suitsetamiskogus ja suitsetamisõiguse hind. Majanduspoliitilised järeldused-Riigi sekkumise vajadus väheneb kui eraviisilised läbirääkimised ja kokkulepped välismõjudega seotud õiguste ostu- müügi üle on tõenäolised *Riigi sekkumine on vajalik sest enamasti ei saa suurte transaktsiooni-kulude tõttu loota välismõjude eraviisilisele internaliseerimisele Teoreemi eeldused-*välismõju ise ning tema väljastaja ja vastuvõtja on teada, *tegemist on kahe osapoolega, *läbirääkimistel ei kasutata võimu, *puuduvad kulud vastastikuseks informeerimiseks tootmistingimustest, samuti ka kahjutasu või preemiamakseid käsitleva lepingu koostamiseks , teostamiseks ja kontrollimiseks KÕ ettevõttes- Käsutusõiguste jaotus ettevõttes lähtub kollektiivse töö iseärasusest - individuaalse tööpanuse raskest mõõdetavusest ja siit tulenevast ratsionaalsuslõksust. Tavaliselt on siiski tegemist mitmete tegutsevate isikutega, kelle kasufunktsiooni ei kujunda ainult monetaarsed suurused. Tulemuseks on, et võimalikku kasumi maksimumi kunagi ei realiseerita. Lisaks piirab seda ka asjaolu, et kaugeltki alati ei lange kokku omand ja juhtimine.Kollektiivse töö iseärasus (Alchian/Demsetz) – Kõigi kollektiivi liikmete huvides on otstarbekas sellise “kontrolöri” (ettevõtja) olemasolu, kes valvaks viilimise järele ja kellele stiimulina kuuluks kasumKäsutusõiguste lahjendamine-KÕ jagunemine palgaliste juhtide ja omanike vahel.Juhtide taga (vastas) ei seisa alati mõjukat omanikku , sest osakud on erainvestorite käes väga hajutatud . Juhtidel tekib võimalus järgida omi eesmärke, mis ei kattu omanike omadega. Nende eesmärkide taotlemine viib muudel võrdsetel tingimustel madalamate kasumiteni (X-ebaefektiivsus, esinduskulu)Omandisurrogaadid -Kapitalituru surve sunnib juhte tegutsema omanike huvides. Vastasel korral langeks ettevõtte väärtus kapitaliturul ja tekiks ülevõtmise oht uue omaniku poolt koos juhtide vahetamisega. * Konkurents kaubaturgudel toob välja juhtide omakasupüüdlike toimingute negatiivse mõju ettevõttele ning selle väärtus kapitaliturul langeb. *Konkurents nappide juhikohtade pärast ning juhtide osalemine kasumis ( tulemuspalk ) aitab viimaseid distsiplineerida ja motiveerida

Õigusnormid majanduslikult -*on omakasu järgivale indiviidile (homo oeconomicus !) sihifunktsiooni kõrvaltingimusteks e kitsendusteks.*ei välista keelatud toimingut, vaid määravad kulud isikule, kes peab otsustama, kas järgida keeldu või mitte.*määravad kindlaks õigusrikkumise varjatud hinnad, mida ta on valmis õigusrikkumise eest maksma.*positivistlik õigusökonoomika uuribki ratsionaalsete inimeste reaktsioone õigusnormide muutmiseleÕÖ normatiivne analüüs -On eelkõige õigusnormide võrdlemine efektiivsuskriteeriumi alusel.*Üht õigusnormi võib teisele eelistada juhul, kui tema abil õnnestub suurendada vähemalt ühe indiviidi heaolu nii, et see kellelgi teisel ei väheneks (nn Pareto-parendus) või vähemalt tekitada selleks võimalus (Kaldor-Hicksi kriteerium). *Õigusnormide muutmisega kaasnevaid kulusid enamasti ei arvestata (staatiline käsitlus). *I Keeluõigus – property rule Omanikul on õigus keelata teistel oma õiguste kimpu sekkuda. See keeld peab olema tagatud sanktsioonidega, mille suurus võib põhimõtteliselt olla sõltumatu keelu rikku -misest tekkiva kahju suurusest. II Kahjutasuõigus – liability rule Keeluõigust pole, küll aga tagatakse omanikule õigus kahjutasule. Igaüks, kes rikub omandiõigust, on kohustatud hüvitama sellest sekkumisest tekkinud kahjuNäide elektrijaamagaEttevõtja E tahab püstitada hüdroelektrijaama ja peab selleks jõe üles paisutama . Selle tulemusena ujutatakse üle suur hulk maad jõeorus. Tekib oluline kahju maa eraomanikele M. *Efektiivsuskriteerium nõuab, et lõppude-lõpuks jõuaks ressursside kasutusõigus nendeni , kelle väärtushinnang sellele ressursile on kõrgeim. *Põhiküsimus: kas vastastikku kasulik tehing saab antud õiguskorra puhul teoks? Tehingu brutokasu V =ostja väärtushinnang – müüja väärtushinnang =max ostuhind – min müügihind*V = vE – vM = po(max) – pm(min) > 0*Tehingukulud T = T1 + T2 = turukulud+kohtukulud*T1 Ex ante (partneri otsimine, hindamine) *T2 Ex post (tehingu tagamine)*Millised õiguslikud raamid tagavad tehingu toimumise? *Tehingu netokasu W = V – T > 0?Näide kellaga-A sõlmib lepingu B-ga seinakella müügiks. *Paraku kohtab A C-d, kes pakub talle kella eest rohkem kui B. *A müüb kella kohe C-le ära - leping B-ga jääb täitmata. *Kas rakendada keelu- või kahjutasuõigust, resp täitmis- või kahjuhüvitamisnõuet (A. Hussar )?*Võrdlevanalüüs eeldusel vC > vB > vA – kell on C-le rohkem väärt kui B-le (A-st rääkimata), heaolu maksimeerimiseks peab kell seega jõudma B-ni. Kahjutasu printsiip peab tagama et lepingut võib rikkuda vaid siis kui Vc >Vb: Kuluhüvitus*B-le hüvitatakse lepingu täitmise eeldusel tehtud kulud*Ei taga Pareto-optimaalsust tuluhüvitus-B-le hüvitatakse saamata jäänud tulu K = vB – pB *A rikub lepingut, kui pC > pB + K > vB *Seega vaid juhul kui C on valmis maksma rohkem kui B maksimaalselt m.o.t.t A rikub lepingut, kui C maksab talle nii palju, et saaks kaetud nii B käest saamata jäänud tulu pB kui ka A käest nõutav kahjutasu K. Kui viimane kujutab endast tuluhüvitist, siis on tagatud, et lepingut rikutakse vaid juhul pC > vB st juhul kui C pakutav hind on suurem B maksevalmidusest (max ostuhinnast). Muidugi on siis C maksevalmidus veelgi kõrgem vC > pC ja kehtib vC > vB Delikti (õigustega kauplemina välistatud)- e kahjuõigus -Deliktiõiguse ülesandeks on reguleerida käsutusõigusi olukordades, kui nende üle ei saa ex ante läbirääkimisi pidada – põhiliselt seoses õnnetusjuhtumitega, mida pole võimalik konkreetselt ette näha. *Deliktiõigus peab otsima inimeste koostegevuse Pareto-optimaalset tulemust täiesti ilma turumehhanismile (Coase’i teoreemile) toetumata. Juristi eesmärk: deliktiõiguslikud normid peavad jagama tekkinud kahju asjaosaliste vahel õiglaselt majandusteadlase eesmärgid: minimeerida õnnetusest tekkiv, ka vältimiskulusid sisaldav rahvamajanduslik kahju (Kaldor-Hicksi kriteerium) Seda eesmärki saab püstitada vaid tänu normide mõjule potentsiaalsete kahjustajate ja kahjustatute ootustele ja käitumiseleVastutusnormid-Tugineme juba tavapärasele metoodilisele võttele – võrdleme kaht võimalikku (reaalset) institutsionaalset lahendust . Sellega väldime Nirvaana-lähenemist. Riskivastutus -Kahju tekitaja peab kahju hüvitama igal juhul Süüvastutus Hüvitamisele kuulub vaid tahtlikult või hooletusest tekitatud kahjuNäide liiklusõnnetusega-Hr. Ettevaatamatu (E) tegeleb juur - ja puuvilja tänavakaubandusega. Sellega seoses veab ta oma kaupa käruga läbi linna. Ühel udusel päeval sõidab hr. Kiirustaja (K), kes on oma autoga lubatud kiirust veidi ületanud, tema käru koos selle laadungiga sodiks. Tekib kahju S krooni. E oleks saanud õnnetuse tõenäosust vähendada, kui ta oleks oma käru varustanud tuledega ja muidu värviliseks teinud. K oleks saanud väiksema kiiruse korral tõenäolisemalt kõrvale pöörata. Tema kulud väiksemast kiirusest olgu k krooni. *Kogukulu = õnnetuskahju matemaatiline ootus + kahjustaja ettevaatuskulu + ohvri ettevaatuskulu = p(x,y)*S + k*x + e*y, kus*x ja y – vastavalt kahjustaja ja ohvri ettevaatus*k ja e – vastavalt kahjustaja ja ohvri ettevaatuse eri- e ühikukulu*S – õnnetuse kahju*p(x,y) – õnnetuse tõenäosus, mis sõltub mõlema asjaosalise ettevaatusestI Riskivastutus-Kahju tekitaja peab kahju hüvitama igal juhul!*Kahjustaja suurendab ettevaatust ja ettevaatuskulusid seni kuni selle piirkulu* saab võrdseks marginaalse kahjuootusega – lisakulu võrdub lisatuluga*Probleem: E ei ole motiveeritud oma panuse andmiseks kahjude vältimiseks*Näidisülesanne (E-st ei sõltu midagi): Õnnetuskahju on sisuliselt negatiivne välismõju. Isiklik ettevaatuskulu on erakulu. Eeldame, et mõlemaid on võimalik mõõta rahas. Nende kahe kulu summa on sotsiaalne ehk rahvamajanduslik kulu.II Süüvastutus-K vastutab kahju eest vaid siis, kui see on tekkinud tema süü läbi – pole täidetud ettevaatuse normi x’ . Probleem: kui K on ettevaatusnormist kinni pidanud, siis ei ole ta motiveeritud optimeerima tegevusmahtu, mis samuti mõjutab õnnetuse tõenäosust ja kuluootust.*Näide: liikluseeskirju järgiva autosõitja kilometraaž, keskkonnanõudeid täitva ettevõtte tootmismaht. Hinnang-Kui individuaalselt on ratsionaalne normi täita (siin: x’ x”) ja see norm ise on ebaefektiivne (x’ ei võrdu x*-ga), siis toob süüvastutus kaasa heaolukao (negatiivse rendi) võrreldes RV-ga ehk transakt-sioonikulu K’-K* Kui K vabaneb vastutusest, kannab kõik kahjud E. *E-l on stiimul minimeerida omalt poolt kahjuootuse ja ettevaatuskulude summat *See võib hüvitada kulu ebafektiivsest normist Seega sõltub vastutusnormi eelistamine ja valik*Ametnike suutlikkusest õige normi määramiseks,Kannataja võimekusest õnnetuskahju omalt poolt vähendada. Kombineeritud vastutus süünormi olemasolu alusel-Võimalik on kombinerida riski- ja süüvastutust vastavalt tabelile, sõltuvalt eelkõige kannataja rollist probleemi juures ning õnnetusohuga seotud tegevuse mahu juhitavusest/muudetavusest. Esimesel juhul tuleb rõhutada kahjustaja SV-st, teisel aga riskivastutust.*Puhas riskivastutus-Vastutab kahjustaja, valides optimaalse ettevaatuse ja tegevusmahu ,*E ei ole motiveeritud,Kahjustaja süüvastutus-1/2vertik.Vastutab kahjustaja, E valib optimaalse ettevaatuse ja tegevusmahu 1/2Vastutab ohver*K valib optimaalse ettevaatuse, kuid mitte tegevusmahuOhvri süüvastutus-1/2horis.Vastutab kahjustaja, kes valib optimaalse ette-vaatuse ja tegevusmahu1/2Vastutab ohver, kes valib optimaalse ettevaatuse, kuid mitte tegevusmahu Kombin.süüvastutus –SV mõlemale Tinbergeni reegel ja kahjuõigus-N sõltumatu eesmärgi üheaegseks saavutamiseks on vaja vähemalt N erinevat instrumenti/vahendit/meedet.*Ainult vastutusnormi valikuga pole võimalik optimeerida üheaegselt kahjuosaliste ettevaatust ja tegevusmahtu Tegevusmahu probleem puhastusseadme näitel- Probleem: kui K on ettevaatusnormist kinni pidanud, siis ei ole ta motiveeritud optimeerima tegevusmahtu, mis samuti mõjutab õnnetuse tõenäosust ja kuluootust.*Näide: liikluseeskirju järgiva autosõitja kilometraaž, keskkonnanõudeid täitva ettevõtte tootmismaht. Transaktsioonikulude säästuvõimalused - lepingud sõlmitud ettevõtjaga, mis säästab suure hulga lepingulisi suhteid ja koos sellega ka kulusid. Siin on olemas analoogia institutsionaalse kaubanduse kui turul toimiva lepingute pesa säästuefektiga. See sääst on ka paljudele teoreetikutele alates Coase’ist põhjuseks, miks ettevõtted turumajanduses üldse tekivad. Lepingute koondamine ettevõttesse lubab säästa transaktsioonikulusid, mis tekiksid kaupade vahetamisel turu kaudu.