Leedu Vabaturu Instituudi (LFMI) analüütikute hinnangul peaks Ignalina tuumajaama ehitamisel andma võimaluse erakapitali osalemiseks ja kaasama erainvesteeringud läbi tuumajaama aktsiate müügi avalikul pakkumisel. LFMI esindajate sõnul vähendaks erakapitali osalus projektis finantsriske ja aktsiate pakkumine börsil suurendaks tuumaprojekti läbipaistvust. LFM-i presidendi Remigijus Simasiuse sõnul tagaks aktsiate pakkumine börsil investorite mõju tasakaalu ja muudaks tuumajaama juhatamise efektiivsemaks, lisaks garanteeriks
Tuumaenergia Tuumaenergia tekkimine ja selle kasutamine maailmas Tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Ei eraldu CO2. Tuumaenergia Eestis Asukoht:SuurPakri, Keibu lahe äärne ala, Telise neem, Letipea poolsaare kirderannik, Türsamäe klindipealne platoo või Viivikonna karjäär . Tuumaenergia Eesti lähisriikides Leedu: Ignalina tuumaelektrijaam. Soome: Kokku 4 reaktorit, 2 erinevas kohas. Ideest tuumajaamani Mida arvad sina tuumaenergiast? Tänan kuulamast! Küsimusi? Kasutatud marerjal http://www.epl.ee/artikkel/458847 http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=75 http://www.tuumaenergia.ee/fileadmin/user_upload/pics/olkiluoto_tuumajaam.jpg http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=60 http://www.tuumaenergia
· Elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest · Esimene aatomielektrijaam ehitati 1954. a. Obniskis Aatomielektrijaamad maailmas 2009 aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast · USA-s 104 · Prantsusmaal 59 · Jaapanis 53 · Venemaal 31 Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: · Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam · Loviisa tuumaelektrijaam · Ignalina tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud · Tuumajäätmed on radioaktiivsed kõigile elusorganismidele ohtlikud · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka tuumaelektrijaamade kasutamine võib muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu · Tuumajäätmetest saadakse materjali tuumarelvade valmistamiseks Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised · Ei eralda kasvuhoonegaase
tootmisel. Pane kirja 2 põhjust, miks on Soome elektrienergeetika jätkusuutlikum kui Leedus. 1. Soomel on suurem valik millest energiat toota ning need n üsnagi mitmekesised. 2. Leedu on vähese valikuga ja enamasti saavad on elektrit tänu jõgede tõusudele ja mõõnadele Leedu on lubanud, et suleb Ignalinas asuva tuumaelektrijaama. Samal ajal on aga kavas rajada Leetu uus ja senisest võimsam tuumajaam. Ignalina tuumajaama peadirektor väidab: „Tuumaenergeetikale ei ole tänapäeval alternatiivi, sest energia tootmiseks suurtes kogustes on tuumajaamad kõige keskkonnasõbralikumad.” ? Selgita Ignalina tuumajaama peadirektori väidet. Ta tahtis sellega öelda, et maavarasid ei jätku igaveseks ning suurema energia tootmikseks oleks muidu vaja rokelt ka maavara mis kahjustaks maavara arvu ja oleks kulukas
· Uraan on kütusena väga energirikas · Turvalisuse vajadus väga suur ( 1KG Uraani = 3000 Tonni kivisütt ) · Fossiilseid kütuseid kulub rajamiseks · Odav energia ja kasvamiseks · Fossiilseid kütuseid kulub vähem · Riskantselt paindumatu lahendus · Kaadri väljaõpe on kulukas Tuumaenergia jaamad 1. Ignalina ( Leedu ) 2. Sosnovõi bor ( Venemaa ) 3. Lavisa ( Soome )
Kõige tundlikumad on luuüdi-, vere-, sugu- ja karvanääpsude rakud Lapsed on tundlikumad kui täiskasvanud Kiiritustõve sümptomid: Peavalu Iiveldus, oksendamine Naha punetus Südame- ja neerutalituse häired Ohuallikad Eesti jaoks Kuna Eestis radioaktiivsusega ei tegeleta siis levivad radioaktiivsed ained Eestisse mujalt maailmast. Aatomielektrijaamade (Eestile lähimad on Sosnovoi Bor, Ignalina, Loviisa) või tuumaseadmete (laevadel) avarii koos territooriumi radioaktiivse saastumisega Avariid radioaktiivseid aineid transportivate veokitega Tuumaseadmetega kosmoseaparaadi allakukkumise tagajärjel tekkiv radioaktiivne saastumine.
2 Andres Hillep 9.b klass rajamiseks. Tuumaelektrijaamale üleminekul on mitmeid võimalusi. On võimalik ühineda Soome kuuenda tuumajaama ehitamisega. Sellisel juhul tuleb aga paigaldada merealune alalisvoolu kõrgepingekaabel Soomest Eestisse, mis on väga kulukas. Teine võimalus on ühineda Leedu Ignalina uue tuumaelektrijaama rajamisega. Kolmas võimalus on tuumaelektrijaama ehitamine Eesti pinnale Soomega kahasse ja siit elektrienergiat Soome üle kanda merealuse kaabliga. See variant oleks Eestile kõige ratsionaalsem. Nii saaks Eesti energiasõltumatuks. Majandusliku konkurentsi tingimustes ei ole meil tuumaelektrijaama rajamata lootustki odavamat ja keskkonnasõbralikumat elektrienergiat saada. On üsna tõenäoline, et kliima soojenemine on vaid ajutine
Tõlge eesti keelde, ´´Koolibri´´ 1995 · http://www.ut.ee/BM/kiirgusest/menu.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaelektrijaam Referaat Tuumaenergia Kadi Uustalu 7.a Kiviõli 2007 Eestile lähimad tuumaelektrijaamad · Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam Leningradi oblastis on lähim Kirde-Eestile · Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on lähim Tallinnale · Ignalina tuumaelektrijaam Leedus (plaanitakse sulgeda 2012)
1.Riskianalüüsi eesmärk õnnetust põhjustavate sündmuste …eesmärgiks on leida ahela. töökeskkonnas kõik ohud, mis 7. Milliseid hädaolukordi peab võivad tekitada kahju töötaja regionaalne riskianalüüs tervisele või keskkonnale, hinnata kajastama taolise sündmuse tekkimise Kõiki hädaolukordi, mis võivad tõenäosust ja tekkiva kahju selles regioonis juhtuda. suurust ning lõpuks mõelda, mida 8. Elutähtis teenus on teenus saaks ette võtta, et see oht mis... kunagi ei realiseeruks. … on hädavajalik eluliselt tähtsate 2.Tulemused aluseks ühiskondlike toimingute, omavalitsuses tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku Riskianalüüsi tulemused on ning inimeste majandusliku ja aluseks kriisireguleerimisplaanide sotsiaalse heaolu korraldamiseks. koostamisel, 9. Nimetage toimep...
Põhjenda. 6. Võrdle energiakasutuse mahtu ja struktuuri naaberriikide omaga 1. Daugava jõe ääres on hüdroelektrijaam Inukalnsis on suur maagaasihoidla 2. Läti impordib elektrit nii Eestist, Leedust kui ka Venemaalt ning on suutnud tänu osavale tarnepoliitikale hoida elektri hinna Euroopa Liidus kõige madalamal tasemel. Samas mõjutavad eelseisvad suured muutused naabersüsteemides suuresti ka Läti energiavarustust: Ignalina tuumajaama teise reaktori sulgemine 2009. aastal vähendab märgatavalt Leedu tarnevõimet. Läti ekspordib ka gaasi , selle teeb eriliseks 2,5 miljardi kuupmeetri suurune maagaasihoidla Inukalnsis. See hoidla on väga tähtis Balti riikide ja ka Loode- Venemaa maagaasivarustuses: sisuliselt varustab see hoidla talvisel ajal kogu piirkonda. Suvel, kui maagaasi tarbitakse vähem, pumbatakse hoidla maagaasi täis ning talvisel ajal tarbitakse seda maagaasi kogu piirkonnas
Tuumaelektrienergia on ka soodsam ja palju puhtam, kõrvalnähuks on aga radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsed jäätmed ei tekita nii palju pahandust kui tekitab põlevkivi põletamisel tekkiv vääevldioksiid, sest radioaktiivseid jäätmeid on vähem ja nendest saab kergemini vabaneda. Teine võimalus oleks importida välismaalt energiat. Eesti, Läti ja Leedu töötavad projekti kallal mille tulemusena võidakse ehitada uus tuumaenergial põhinev elektrijaam Leedusse Ignalina linna kus on endiselt vana tuumaelektrijaam mis suleti lõplikult 2009 aastal, Euroopa Liidu avaldatud surve pärast, nimelt oli reaktor samat tüüpi mis Chernobyl-i oma mis lendas vastu taevast. Tuuleparkide loomine oleks üksvõimalus kasutada taastuvenergiat, kuid nende loomine on väga kallis ja üks generaator toodab ainult paar KW-ed. Hüdroelektrijaamadega on sarnane lugu, ehitamine kallis ja väga palju elektrit ei tooda. Tuulepargid ja hüdroelektrijaamad aga ei vaja
Riskianalüüs võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine Riskianalüüs annab vastuse: 1)tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused 2)füüsiliste objektide planeerimine 3)keskkonnakaitse 4)kodanikukaitse 5)ohtlike ainete käsitlus ja transport 6)info- ja hoiatussüsteemide paigaldamine 7)avariiolukordade tegutsemisplaanid 8)koostöö omavalitsuste, päästeteenistusega APELLi I aste: organisatsiooniline töö objektil, lähteandmete kogumine, seaduslik osa, analüüsi eesmärk II aste: määratakse kindlaks riskiobjektid, ohtlikud tegevused, ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri, õnnetuse/riski tüübid, ohustatute ring, tagajärgede hinnang, risk inimese tervisele, elule, varale, keskkonnale, riski arenemise kiirus, riski tõenäosus, riskiobjektide prioriteet, ressursid toimetulekuks, riskimaatriks III aste: koostatakse riskifaktori arvestuskaart, tegevusplaanid, esmaabi ja meditsiiniline...
Kivi ja pruunsöe kaevandamine Austraalias. Söekaevandajad on ka India, LAV ja Venemaa. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani. Rikkalikumad uraanileiud on Kanadas, USAs ja LAVs. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud. Energiavaesed riigid (Jaapan, Korea, Prantsusmaa) kasutavad tuumaenergiat palju. Suurimaks probleemiks on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Eestile lähemaid tuumaelektrijaamu on Loviisa (Soome), Forsmark (Rootsi), Ignalina (Läti). Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USAs ja Kanadas. Võimsaim hüdroelektrijaam asub LõunaAmeerikas, Parana jõel Brasiilias ja Paraguay piiril. Euroopas toodetakse suurem osa veeenergiast Skandinaaviamaades (Norra, Rootsi), Islandil, Alpi riikides (Prantsusmaa, Itaalia, Sveits, Austria) ja Venemaal. Tuuleenergia kasutamine on piiratud, sest tuuleenergia õigustab vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6meetrit sekundis. Kõige rohkem
protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat. Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda kuuluvateks. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teisse või kolmandasse põlvkonda. Põlvkondasid eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule. Tänapäevaste tuumareaktorite arendajate peamiseks sihiks on vähendada kõikvõimalikke tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tsernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMK-tüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel
LEEDU VABARIIK SÜMBOOLIKA Lipp kollane, roheline, punane Hümn - "Lietuva, tvyne ms" ('Leedu, meie isamaa') ehk "Tautiska giesm" ('Rahvuslaul') on Leedu riigihümn. Pindala - 65 200 km2 Rahvastiku tihedus - 51 in/km2 Rahvaarv 3 329 300 (2010) Riigikord parlamentaarne vabariik President Dalia Grybauskaite SKT-54,03 miljardit USD (2007) SKT elaniku kohta - 17 104 USD Rahaühik leedu litt Rahvuslill-aedruut Rahvuslind valge-toonekurg Haldusjaotus Leedu jaguneb 10 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 44 rajooniks/ringkonnaks ja 92 linnaks. Pealinn on Vilnius (544 100 elanikku), teised suuremad linnad on Kaunas (355 550 elanikku), Klaipeda (184 700 elanikku), Siauliai (127 050 elanikku), Panevezys (113 660 elanikku). PINNAMOOD e. reljeef Leedu pinnamood on enamjaolt tasane, väljaarvatud madalamad mäed läänes asuvatel kõrgendikel ja idapoolsel mägismaal. Kõrgeim punkt on Aukstasis (294 meetrit). Leedus o...
rohkem. Surgut2 suurim, maagaas Norra 99,6%, juurde e.mahukaid ettevõtted probleem jäätmetega, jõukohane p.riikidele, (Kanada, Brasiilia,USA) Itaipu Brasil Austraaliast uraan, (Prants,Leedu jne) Sosnovõi Bor, Loviisa, Ignalina Alternatiivenergia Päikese en. päikesekollektorid(soojend vett pesemiseks), päikesepatareid(valgus en elektri en'iks), nõutav piisav päikesevalgus, keskkonnasõbralik, elektri en muundamine tehniliselt keeruline, ei saa kasut kõikides kliimavõõtmetes (USA, Prants, Jaap, Saks, Itl) päikesepaneelides kaadmiumsulfaat mürgine Tuule en nõutav ühtlaselt tugev tuul (rannikud, tasandikud, kõrgustikud) k. sõbralik, ebaühtlane kasut võimalus, väike võimsus, mõjut
Kontrolltöö 1. Riskianalüüsi eesmärk …eesmärgiks on leida töökeskkonnas kõik ohud, mis võivad tekitada kahju töötaja tervisele või keskkonnale, hinnata taolise sündmuse tekkimise tõenäosust ja tekkiva kahju suurust ning lõpuks mõelda, mida saaks ette võtta, et see oht kunagi ei realiseeruks. 2. Tulemused aluseks omavalitsuses Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3. Teostamise tasandid I TTK II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4. Koostamise etapid - teabe kogumine; - ohutegurite ja ohustatute kindlakstegemine; - ohuteguritega seotud riski hindamine; - te...
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riski allikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Riskianalüüs annab vastuseid aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisele, maakonnaplaneeringute koostamisele, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisele, ehitiste ja rajatiste projekteerimisele, kodanikukaitsele, keskkonnakaitsele, ohtlike ainete käitlemisele. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisuülevaade). Moodustatakse vastav grupp; riskiobjektide kindlaksmääramine, ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine, esmaabi ja meditsiiniline teenindamine. 4. Riski suuruse hindamise valem. R=(E+v+k)t o R riskisuurus, o E kannatanute arv, o v tagajärjed varale, o k keskkond, o t õnnetuse tõenäosus. 5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühi...
ulatudes 90%-ni. IV. Tänapäevased reaktorid Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda kuuluvateks. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teisse või kolmandasse põlvkonda. Põlvkondasid eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule. Tänapäevaste tuumareaktorite arendajate peamiseks sihiks on vähendada kõikvõimalikke tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tsernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMK-tüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. 4 V. Tuumaenergia kasutamine maailmas Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis.
Riskianalüüs on meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat ohustada. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist, kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks. Riskianalüüs annab vastuseid: tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalikkusele, füüsiliste objektide planeerimisele(eriti riskiobjektide), keskkonnakaitsele, kodanikukaitsele, ohtlike ainete käitlemisele ja transportimisele, info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele, avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele, koostööle omavalitsusega, päästeteenistustega, planeerimis täitevorganitega jne. APELLI I aste: organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi, kogub vajalikud lähteandmed, seadusliku osa ja muu k...
21. C24 jaguneb kaheks 1,4- 2,5 (maal), 2,5- 4,5 (linnas) ning näitab, milline on saadava kiirgusdoosi erinevus võrreldes sellega, kui viibitakse pidevalt ruumis sees (mitu korda rohkem kiirgust saadakse). On elanikkonna kiirguskaitse koefitsient tavalise käitumisreziimil. Nimeta 4 AEJ Eesti lähipiirkonnas, millised neist omavad ohtu Eesti elanikkonnale? 22. Eestile asuvad kõige lähemal Forsmarki, Loviisa, Sosnovõi Bori ja Ignalina AEJ. Loviisa reaktori juures on tõsine avarii oht.
ulatudes 90%-ni. Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda kuuluvateks. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teisse või kolmandasse põlvkonda. Põlvkondasid eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule. Tänapäevaste tuumareaktorite arendajate peamiseks sihiks on vähendada kõikvõimalikke tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tsernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMK-tüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220
Kontrolltöö 1. Riskianalüüsi eesmärk 2. Tulemused auseks omavalitsuses 3. Teostamise tasandid 4. Koostamise etapid 5. Hädaolukord sündmus või sündmuste ahel mis.. 6. Algsündmus on 7. Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüüs kajastama 8. Elutähtisteenus on teenus mis... 9. Nimetage toimepidevuse riskisanlüüsi olulisemaid ohu kategooriaid 10. Nimetage olulisemad riskitüübid eesti ühiskonnas 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab 14. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart 15. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas 16. Milliste ÜRO ohtlike aineklasside transportimisel nõutakse riski vähendamiseks saate.. 17. NH3- LPK õhus ja inimese tajumisläve kontsentratsiooni suurus? 18. Saastekontrolli aparaadi nimetus, millega saab määrata TTMA 19. Kiirgusriskist: mis on - bekr...
Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda kuuluvateks. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teisse või kolmandasse põlvkonda. Põlvkondasid eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule. Tänapäevaste tuumareaktorite arendajate peamiseks sihiks on vähendada kõikvõimalikke tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tsernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMKtüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. Tuumaenergia kasutamine maailmas Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30s riigis
1.3. Reaktorite liigitamine Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teise või kolmandasse põlvkonda. Põlvkondi eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule. [1] Tänapäevaste tuumareaktorite arendajate peamiseks sihiks on vähendada kõikvõimalikke tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tsernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMK-tüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. [1] (Lisa 2) Tuumareaktoreid on kaht tüüpi: tavalise vee reaktorid ja raske vee reaktorid. Vett on reaktorisse vaja kahel otstarbel: neutronite liikumise aeglustajaks ja soojuskandjaks (kannab soojusenergiat reaktorist välja)
1977-1982. · Madala ja keskmise kiirgustasemega jäätmete lõppladustus lahendatud · Valitsus ja parlament on andnud loa ehitada kõrge radioaktiivsusega jäätmete lõppladustuspaik, mis alustab tööd 2020 aastal · Tuumaenergiat nähakse peamise võimalusena piirata CO2 emissioone täitmaks Kyoto kliimakonventsiooni. · Arutelu all on kuuenda reaktori rajamine Eesti Energia võimalik roll tuumaenergia arendamisel · Leedu Ignalina tuumajaam, mis toodab 34% Baltimaade elektrienergiast, suletakse 2009 aasta lõpuks. · Eesti Energial on võimalik tuumaenergia arendamisel osaleda liitudes mõne regioonis käivituva projektiga (Leedu või Soome) · Veebruaris 2006 allkirjastasid kolm Baltimaade peaministrit ühiste kavatsuste kokkuleppe algatada tuumajaama rajamise projekt · Märts november 2006 toimus uue tuumajaama teostatavusuuringu läbiviimine Eesti
uraani maaki saab kasutada laevadel ja jäälõhkujatel 1. Tuumaenergia osatähtsus energiamajanduses suureneb 2. Tuumaelektrijaamu on eelkõige arenenud riikides kona seal on raha mille eest neid ehitada ja ka vastav tööjõud 3. Tuumaenergia osatähtsus on Prantsusmaal ja jaapanis suur kuna neil pole eriti muid energiaallikaid millega energiat toota ning nad on arenenud riigid ja neil on raha 4. Eestile lähimad tuumajaamad on Forsmark, Loviisa, Sosnovõibor, Ignalina ja Barseback 5. Kuidas suhtuksid tuumaelektrijaama ehitamisse eestis? Nimeta poolt ja vasstuargumente Oleks kasulik kuna tekib vähe jääke ja saab palju energiat aga tuumajäägid on ohtlikud 6. Millistes euroopa riikides on tuumaenergia osatähtsus suur? Miks? USA, Prantsusmaa, jaapan sest need riigid on rikkad 7. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad tuumaenergia kasutamisega? Ohtlikud jäätmed, suur saastamiseoht rikke korral
ning tuumaenergia valik saab majanduslikult atraktiivsemaks. 2009. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat rektorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem oli reaktoreid USA-s (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (53) ja Venemaa (31). Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam Leningradi oblastis, mis on lähim Kirde-Eestile, Loviisa tuumaelektrijaam Soomes, mis on lähim Tallinnale ja Ignalina tuumaelektrijaam Leedus (on suletud 31.detsembril 2009.a.). 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allas, A., Einasto, H., Kasesalu, A. jt 2008. TEA Laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn TEA Kirjastus. 2. Backe, H. 1984. Retk füüsikasse. Tallinn. Valgus. 3. Baxter, N. 2001. Tuhat küsimust ja vastust. Tallinn. Sinisukk. 4. Gladkov, K.1977. Aatomi ABC. Tallinn. Valgus. 5. Kabardin, Q. 1990. Koolifüüsika käsiraamat. Tallinn. Valgus. 6
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjav...
Tänapäevased reaktorid Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda kuuluvateks. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teisse või kolmandasse põlvkonda. Põlvkondasid eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule. Tänapäevaste tuumareaktorite arendajate peamiseks sihiks on vähendada kõikvõimalikke tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tšernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMK-tüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. Tuumaenergia kasutamine maailmas Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on
Kiirguskeskus rahvusvahelise kontaktpunkti funktsiooni. Eesti lähialadel asuvate tuumajaamade võimalik avariide korral rakendatakse radioaktiivse saaste atmosfäärse prognoosimudelit ARGOS. Modelleerimise tulemuste alusel saab välja töötada ja õigeaegselt rakendada meetmeid elanike kaitseks. [] Illustratsioon 5 Eestis asuvad kiirguse automaatseirejaamad ( http://www.envir.ee/kiirgus/image/eesti.jpg ) Illustratsioon 6 Ignalina tuumajaama saaste atmosfäärse leviku prognooskaart. [] Kiirgushädaolukord Tegemist on olukordadega kus inimliku vea, tehniliste põhjuste või loodusjõudude tõttu võivad tuumaseadmetega või kiirgusallikaid sisaldavate seadmetega juhtuda avariid, mille tagajärjel satub keskkonda suur hulk radionukliide, mis võivad põhjustada elanikel suuri kiirgusdoose. Eestis võib kiirgushädaolukorra põhjustada avarii naaberriigi tuumaelektrijaamad (Loviisa
Kui aga vahepeal on piir ja puudub vastav riikidevaheline kokkulepe, on pigem otstarbekas maksta ise naabritele, et nad seda ettevõtet üldse ei rajaks.*Kaks viimast näidet iseloomustavad praktilisi juhtumeid, kus negatiivse välismõju (tuumakatastroofi ohu) all kannatajad ei üritanudki maksma panna oma õigust ohutule maailmale, vaid eelistasid ise ohu ära osta. EL maksis Ignalina sulgemise eest, USA Ukraina tuumarelvade likvideerimise eest.Formaliseeritud analüüs -Olgu meil kaks toanaabrit: suitsetaja S ja mittesuitsetaja M. *Nende rahas mõõdetavad (tehingu)kasud ühes toas elamisest (tehingust) on seotud suitsetamise tasemega x (näiteks pakki päevas):*US = 40x1/2 *UM = 100-20x *Näide suitsetamisega. Kaks indiviidi kelle kasud "tehingust" = ühes toas elamisest sõltuvad suitsetamistasemest seal
Kildagaas on kiltkivi tillukestesse pooridesse ja pragudesse kogunenud maagaas. Väljapumpamise käigus võib põhjavesi reostuda metaaniga, samuti kemikaalidega, mida lisatakse puurauku pumbatavasse ja kivimi purustamiseks vajaminevasse vette. 17. Mida kasutatakse tuumaelektrijaamades energia saamiseks? Uraanmaaki 18. Kes on maailma suurimad tuumaenergia tootjad? USA, Prantsusmaa, Jaapan 19. Nimeta tuumaelektrijaamu Eesti lähedal. Sosnovõi Venemaal, Loviisa Soomes, Ignalina Leedus (2009.a suletud) 20. Tuumaenergia kasutamise eelised ja puudused. Eelised: a) ei eralda kasvuhoonegaase ja ei pruugi saastada õhku b) kütust kulub vähe c)odav energia ; Puudused: a) tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed b) rikke korral võib tulla katastroof (radioaktiivselt saavad reostada väga suured alad) 21. Millistes riikides asuvad maailma suurimad põlevkivivarud? Eesti, USA, Austraalia, Kanada, Brasiilia ja Venemaa 22
Palju tööd tuleks teha avaliku sektoriga suhtlemise kanalite kallal, ID-kaardile tuleks luua reaalsem kasutegur. Valdkonnad, millega kindlasti tuleb vaeva näha, on infrastruktuur (raudteed kui madalama ekspluatatsioonikuluga transpordiliik) ja energeetika (põlevkivienergeetika ei ole kuigivõrd jätkusuutlik viis kodudesse soojust ja valgust viia eriti arvestades termotuumatehnoloogia kiire arenguga, tuleks Eesti integreerida ühise energiavõrguga, mõeldes eelkõige võimalikule Ignalina termotuumajaamale kunagi tulevikus). Need on ainult mõned näited «rohelise» mõtteviisi rakendusist, aga neidsamu põhialuseid peaks ideestiku toimimiseks järgima kogu Euroopa! Tõsi, mõni lugeja võib nüüdseks juba mõnevõrra tüdinud ilmel küsida, kuidas puutub kogu eelnev teemaarendus püstitatud küsimusse. Siiski puutub. Selleks, et olla, piisab ka ootamisest, aga selleks, et olla, tuleb kuhugi minna. Eurooplane seisab praegu teelahkmel ja väike kõhklus on talle lubatud
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, ...
Eks sellega kaasnevat invasiooni ja muid ohte taipasid ka meie teadlased ja ühiste jõupingutuste tulemusel suudeti see ära hoida. Ajaloost veel niipalju, et ENSV Plaanikomitee initsiatiivil veel 1989.a.vastuvõetud Eesti energeetika arengukavva võeti sisse punkt, milles nähti ette, et aastatel 2010-2015 võetakse Eestis kasutusele tuumaenergia. Aga esimesi samme selles osas on üritatud astuda, kui pidada silmas Eesti Energia üritusi osaleda Leedus, Ignalina projektis. Lisaks sellele, et tegemist on end diskrediteerinud partneriga, kes vähendas Eesti osalust projektis 20%-le oleks kaasnenud ka mitme miljardiline investeering väljapoole Eestit, oleks ärajäänud tänane elektrienergia eksport,saamata miljoneid maksutulu ning olematuks tuhanded otsesed ja kaudsed töökohad. Õnneks ei tule sellest midagi välja, sest seni kuni sisepoliitilises uimas vaevlev Leedu otsustavate sammudeni jõuab, on
ametlikule võimule Eestis. - Nõudsid sellise riigivõimu kehtestamist, mis seaks elu-ja loodushoiu riikliku tegevuse esmaseks kriteeriumiks. - Lätis: - 1959 asutati Läti Loodus-ja Muinsuskaitse Ühing; 23 kohalikku haru. - 1980ndate lõpul –Keskkonnakaitse klubi - Leedus: - 1987 –Keskkonnakaitse liikumine - 1988-väikesed liikumised ühinesid Leedu Roheliseks Liikumiseks (LRL) - LRL olulisem tegevus: Ignalina 3. reaktori avamise vastane protestiaktsioon, NL sõjaväejäätmete vastane aktsioon. - Karola vastus: - MTÜ-de nõrgenemine- paljud keskk. Aktivistid läksid poliitikasse, ametnikeks KKMinist. või Kk.ametitesse, šokk turumajanduse rakendamisest , kkorg. Ühiskondliku toetuse nõrgenemine- ebastabiilsus, ebavõrdsus , sots.maj. kihistumine. Mittetulundussektorites vaikelu, sots.maj. stabiilsus olulisem kui keskkond. Uut tüüpi kesk
aastal NL-s. Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teisse või kolmandasse põlvkonda. Põlvkondasid eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule. Tänapäevaste tuumareaktorite arendajate peamiseks sihiks on vähendada kõikvõimalikke tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tšernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMK-tüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. 2. Tuumakütuse (uraani, tooriumi) varud, saadavus, tootjamaad. Uraan: leidub looduses ainult ühendeis. Looduslik uraan on isotoopide U234(0,006%), U235(0,72%) ja U238(99,274%) segu. Isotoobi U234 kogus on väike ja ebaoluline.
fosfaati? Põhjendage. Glükoos-6-P, sest vabaenergia muutus on positiivne, seega on tegemist vastassuunalise reaktsiooniga ehk reaktsiooni tasakaal on suunatud vasakule. 22. Reaktsiooni: ATP + H2O ADP + fosfaat Gº on -30 kJ/mol. Milline on reaktsiooni: ADP + fosfaat ATP + H2O Gº väärtus? Kuna teine on vastassuunaline reaktsioon, siis on dG=+30kJ/mol 23. . Millele on keskmise inimese võimsus kõige lähedasem? a) laualambi pirn b) taskulambi pirn c) Ignalina tuumajaama reaktor 24. Kirjutage reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis: GTP + ADP GDP + ATP K = [GDP]eq[ATP]eq / [GTP]eq[ADP]eq 25. . Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille G on -45 kJ/mol kui kasutegur on 60%? 45*0,6 26. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? U(J) = k D-1q1(C) q2(C-kulon) r-1(m) D - dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org.
vasakule ja tasakaaluolekus on [G6P]eq > [F6P]eq. K = e -Gº/RT = e -((1700 J/ mol /(8,314 J /K mol 298K)) = 0,504 = ([F6P]/[G6P])eq *Asjaolu, et K<1, lubab meil samuti öelda, et reaktsiooni tasakaal on nihutatud vasakule! 18. Reaktsiooni: ATP + H2O ADP + fosfaat Gº on -30 kJ/mol. Milline on reaktsiooni: ADP + fosfaat ATP + H2O Gº väärtus? Vastus: Gº = 30 kJ/mol 19. Millele on keskmise inimese võimsus kõige lähedasem? a) laualambi pirn b) taskulambi pirn c) Ignalina tuumajaama reaktor Vastus: Inimene, kelle mass on 70 kg kulutab päevas umbes 10 MJ energiat. Sellest tulenev keskmine võimsus (ainevahetuse võimsus) on Pk= 10000000J/ (24x60x60)s ~ 120W. Seega kõige lähedasem laualambi pirnile. 20. Kirjutage reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis: GTP + ADP GDP + ATP Vastus: K = [GDP]eq[ATP]eq / [GTP]eq[ADP]eq 21. Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille G on -45 kJ/mol kui kasutegur on 60%? 22
Maailma Kaubandusorganisatsioon: 1990 Est, Lat, 2001 Lit. Balti koostöö: 1990 Balti Assablee & Balti Ministrite Nõukogu, 1994 Balti vabakaubanduspiirkond. Põhjamaadega: 1992 Läänemeremaade Nõukogu 1990ndad 5+3. - 1994 lahkusid vene väed, 1995 taotlus saada EL-i liikmeks, samal aastal assotsiatsioonileping. 1997 Eesti sai kutse alustada EL-iga liitumiskõnelusi, mis lõpetati 2002a. 01.05.2004 Balti riigid EL-i. Valulised teemad: Leedu pidi sulgema Ignalina tuumaelektrijaama ja sattus rohkem sõltuvusse energeetiliselt Venemaast. Est,Lat vene vähemus: OSCE (Euroopa Julgeoleku- ja Koostöööorganisatsioon) töögrupp Est,Lat 1993-2001. Prioriteedid EL-s: konkurentsivõime tõstmine, teenuste vaba liikumine, IT, Idapartnerlus. 2007 Schengen. 2008 Lissaboni lepe PS. 2011 Eesti eurotsoonis, 2012 Euro. - NATO. Kardeti jääda ,,halli tsooni" Venemaa ja Lääne vahel, seega pürgiti NATO suunas
Tasakaalulises segus on rohkem G6P. 18. Reaktsiooni: ATP + H2O ADP + fosfaat Gº on 30 kJ/mol. Milline on reaktsiooni: ADP + fosfaat ATP + H2O Gº väärtus? (võivad olla erinevad reaktsioonid) Pöördreaktsioonid on vastasmärgilised. Seega antud juhul on vastuseks: +30kj/mol 1. Millele on keskmise inimese võimsus kõige lähedasem? a) laualambi pirn(~110W) b) taskulambi pirn c) Ignalina tuumajaama reaktor (võivad olla erinevad võrdlused) 2. Kirjutage reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis: GTP + ADP GDP + ATP (võivad olla erinevad reaktsioonid) Reaktsiooni GTP + ADPGDP + ATP tasakaalukonstant on järgmine: K=[GDP][ATP]/[GTP][ADP] 21. Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille G on 45 kJ/mol kui kasutegur on 60% (võivad olla erinevad numbrilised väärtused)
suusavahetusega 7,5 + 7,5 km sõidus kuldmedali, 16. veebruaril sai ta ka 12. veebruar murdmaasuusatamise 10 km klassika sõidus kuldmedali. 17. veebruaril võitis Andrus Veerpalu 10 km murdmaasuusatamise klassika sõidus kuldmedali. 17. veebruar Tallinnas Kadriorus avati Eesti Kunstimuuseumi uus hoone (KUMU). Balti riikide peaministrid kirjutasid Trakai linnuses alla Ignalina tuumaelektrijaama 27. veebruar projekteerimise ja ehitamise koostöö ühisavaldusele. 8. märts Eesti maapõuest kaevati välja miljardes tonn põlevkivi (kaevandatakse a-st 1916). Tallinnas suri president L. Meri; matusetalitus toimus 26. märtsil Kaarli kirikus, 14. märts hüvastijätutseremoonia Kadrioru lossi ees ja muldasängitamine Metsakalmistul. 23. märts Riigikogu esimeheks valiti Toomas Varek.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
