Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sissejuhatus majandusteadusesse eksam (2)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis asjad on stiimulid ?
  • Kui suured on seejuures kulud K ja puhaskasu (T-K) ?
  • Kui suured on seejuures tulud T ja kulud K ?
 
Säutsu twitteris
EKSAM MAJANDUSES
PEATÜKK 1 analüüs
  • Definitsioon

Ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostegevuse võimaluste ja probleemidega
Ökonoomika ei uuri teadusena mitte niivõrd üksikisiku või ettevõtte kasusid, vaid eelkõige vastastikuseid (rahvamajanduslikke, ühiskondlikke, ühiseid) kasusid!
Kooostegevus on kahe indiviidi koostegevus ja teineteisest sõltumine
Koostöö on positiivne koostegevus ja reetmine negatiivne kostegevus, kõik tahavad saada maksimaalset kasu.
  • Koostegevus

  • Tehingu takistused
    Info ja motivatsiooniprobleemid
    Infoprobleemid- statistiline ebakindlus objektiivsete asjaolude suhtes (kas auto on hea?)
    strateegiline ebakindlus kaasinimeste suhtes (kas partner räägib tõtt või hoopis petab ?)
    Mõjutavad subjektiivseid hindu, vähendades nii müügi- kui ka ostuvalmidust
    Lahenduseks lisainfo kogumine
    Motivatsiooniprobleemid-Motivatsiooniprobleemides peegelduvad asjaosaliste vastandlikud huvid. Mõttele, et professor võiks varjata/ilustada auto tegelikku kvaliteeti, ei tule tudeng juhuslikult ega ka mitte oma moraalse rikutuse tõttu. Selle kahtluse aluseks on asjaolu, et professoril on niisuguseks käitumiseks ajend ehk motiiv – ta võib sellest kasu saada. Majandusteadlased räägivad siin ka stiimulitest. Ja vastupidi – tudengil võib tõesti olla lootus järelemaksuga odavamalt läbi ajada, sest professoril pole aega ja kannatust võlgnikuga igavesti tegeleda.
  • Vahendaja
    Sel juhul aitas vahendajast spetsialisti lisandumine vahetusprotsessi ületada tõkkeid eelkõige tudengi ja professori „vastastikku kasuliku koostöö” teel. Nt
  • Riigi roll
    Maksud on teenustasu keeruka ja kuluka õigussüsteemi käigushoidmise eest, mis muudab indiviidide koostegevuse odavamaks ja suurendab koostöö võimalusi sh müügi- ja ostuvalmidust. Tavaliselt märkame õiguslikku võrgustikku alles mingi probleemi korral.
    Kõik vähegi keerukamad tehingud lähtuvad võimalusest vajadusel kohtu poole pöörduda.
    Kõik me kasutame õigusliku regulatsiooni hüvesid, alates tooteinfost pakendil ja lõpetades taara vastuvõtu süsteemiga
  • Turukonkurents
    Turukonkurentsi mehhanism (institutsioon) ajendab aga kõiki turuosalisi oma koostegevus-partneritele pakkuma midagi sellist, mis teeb nad eelistatumaks oma konkurentidega võrreldes. Ja see teenib ilmselgelt koostööd ja ühiskonna üldist heaolu.
  • Organisatsiooni roll
    Ilma organisatsioonisisese efektiivse juhtimiskorralduseta satuks ohtu see panus, mida me vahendajalt koostöö ja tehingukasu tagamisel eelnevalt võimalikuks pidasime

  • Ökonoomika eesmärgipüstitus
  • Ökonoomiline tegevusteooria
  • Ökonoomiline koostegevusteooria
  • Ökonoomika kaheastmelisus
    • Mõisted
      • Aktsiooni- ehk tegevusteooria

    • Dilemmastruktuurid
    Institutsiooniteooria
    • Interaktsiooni ehk koostegevusteooria
    • Kaheastmelisus
    • Koostegevusprobleemid
    • Maksimeerimis- ja koordineerimisparadigmad
    Organisatsioon
    • Riik
    Stiimulid -Stiimuli all mõeldakse ökonoomikas käitumist suunavat kasuootust. Argikeeles väljendudes on juttu huvidest, motiividest, eesmärkidest, mis suunavad koostegevuspartnerite tegevust. Seejuures eeldab ökonoomika, et asjaosalised järgivad ka koostegevusolukordades ikka oma kasu, mida iganes nad parajasti omakasu all ka ei mõtleks. Kõigist võimalikest ja teada olevatest tegevusalternatiividest valitakse välja ikka see, millest on valijale/otsustajale loota suurimat kasu. Seega on just stiimulid need, mis indiviidi käitumist suunavad.
    • Tegevus ja tegevustingimused
    • Ühiskonna mõiste
    OSA 2
    Tegevusteooria
    Tegevusteooriat kasutasime seal, kus indiviid kalkuleeris enda jaoks oma erinevate tegevusvariantide tagajärgi, mille tulemusel näiteks loobus auto kohesest ostust /müügist.
    Kõigil olid alati esiplaanil oma huvid ja kasu. Igaüks püüdis oma olukorda tema käsutuses olnud vahenditega parandada.
    Samas pidi igaüks reaalsele maailmale kohaselt arvestama mitmesuguste piirangutega oma huvide realiseerimisel
    Indiviidid maksimeerivad oma kasu kõrvaltingimuste/kitsenduste piires
    Eelkõige peetakse indiviididena silmas füüsilisi, ülekantud tähenduses ka kollektiivseid isikuid (pered, ettevõtted ja isegi riigid).
    Lähtutakse homo oeconomicuse mudelist, kel on silme ees enda ja ainult enda huvid/kasu.
    Mudeli õigsus versus otstarbekus ? Aatom keemias ja füüsika.
    Kõrvaltingimusi vaadeldakse siin etteantuna, millega indiviidil jääb üle üksnes kohanduda.
    Nappus:
    Ei ole olemas ühiskondlikku nappust. Küll aga kogevad indiviidid sageli, et nende käsutuses olevad vahendid – materiaalsed ja rahalised ressursid , aeg, teadmine, individuaalsed võimed (inimkapital), mida saaks kasutada oma eesmärkide saavutamiseks, on napid.
    absoluutsest nappusest- vahendite puudust ühe kindla eesmärgi saavutamiseks.
    Keeruliseks muudab küsimuse asjaolu, et aja jooksul kujunenud kasu saamise uued võimalused nõuavad samal ajal ka rohkem nappe ressursse. Majanduslikult on tulemus paradoksaalne – uuenduste ja arengu tulemusena suurenevad alternatiivkulud, sest seni parimad valikud
    muutuvad uueks kulumõõduks. Olukord, kus kõik inimesed oleksid rahul olemasolevaga, on vähetõenäoline. Seepärast võiks ehk ka edasine tegelemine majandusteadusega olla hea investeering .
    Stiimulid:
    Situatsioonist tulenevad ja tegevust suunavad kasuootused.
    Stiimulid on põhjused, mis on indiviididel nii- või teistsuguseks käitumiseks: Indiviidid järgivad situatsiooni stiimuleid.
    Professori, tudengi või autokaupmehe käitumine oli selgelt määratud situatiivsete stiimulitega (stiimulstruktuuridega).
    Rineeriv konkurents – lõpuks ei saa keegi enam kasu ja jävad kahjumisee
    Ühe Ameerika majandusteadlase soovituse kohaselt tuleks autod varustada turvapatjade asemel juhile suunatud teravikega. Nii saaks vähendada liiklusõnnetuste arvu, sest inimestel oleks tugev stiimul ettevaatlikult sõita. Tegelikult ongi ilmnenud , et tavapärased meetmed turvavööde ja –patjade näol ei ole viinud hukkunute ja vigastatute arvu vähenemisele. Turvalisusetunne hoopis suurendab inimeste riskivalmidust – seega tekib stiimul riskantsemalt sõita. Või kui ette rutates kasutada alaneva nõudluskõvera seadust, siis viib riskantse sõidu hinna alanemine riskantsete manöövrite
    Stiimulite analüüs on ka siis tähtis, kui tahetakse hinnata poliitiliste soovituste tagajärgi, näiteks milleni viib maksutõus, uute tootmistehnoloogiate juurutamine või Euroopa Liitu astumine.
    Moskvas rakendati 1990. aastate lõpus liikluseeskirjade rikkujate vastu karme trahve, lootuses ohjeldada liikluskaost. Faktiliselt sai sellest aga mitteametlik palgatõus Moskva liiklusmiilitsatele. Uus kord lõi nimelt stiimuli või tugevdas senist arusaama, et liikluseeskirjade rikkujad võivad sobiva hüvitise eest nad tabanud miilitsale rahulikult edasi sõita.
    Liigid: Rahalised ehk monetaarsed stiimulid on kahtlemata väga tähtsad – raha eest saab (peaaegu) kõike.
    Sotsiaalsed stiimulid sh maine moodustavad teise tähtsa alaliigi, millel on samuti oluline mõju käitumisele.
    Karistus reeglite rikkumise pärast.
    Reegli tunnustamine (väärtused).
    Sisemised motiivid (töörõõm).
    Alternatiivid:
    Kui üks otsus tuleb langetada kollektiivis mitmete inimeste osavõtul, siis võib nii alternatiivide tajumine kui ka hindamine indiviidide ja kollektiivi poolt olla üsnagi erinev, koos kõige siit tulenevaga
    Rent - parima ja talle järgneva alternatiivi kasude erinevust.
    Marginaalanalüüs:
    Mõiste „marginaalanalüüs” tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega.
    Marginaalanalüüs, s.o marginaalsete ühikute vaatlemine on tähtis seetõttu, et just need ühikud otsustavad, kui palju mingit hüvist nõutakse ja pakutakse ehk üldisemalt, kui palju mingit tegevust tehakse.
    Mõiste tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #1 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #2 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #3 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #4 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #5 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #6 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #7 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #8 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #9 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #10 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #11 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #12 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #13
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 1rt1 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (2)

    juurajuura profiilipilt
    juura juura: Ei ole ülemäära sisukas konspekt, väga vigane on ka, kuid ajab asja ära.
    21:51 18-01-2016
    vinske profiilipilt
    vinske: Ei
    17:39 21-01-2016


    Sarnased materjalid

    10
    docx
    Sissejuhatus majandusteadustesse
    116
    pdf
    Sissejuhatus majandusteooriasse
    15
    doc
    Sissejuhatus majandusteooriasse
    30
    docx
    Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt
    24
    docx
    SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE
    343
    pdf
    Maailmataju uusversioon
    161
    pdf
    Juhtimise alused
    1072
    pdf
    Logistika õpik



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun