Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus majandusteadusesse eksam (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis asjad on stiimulid?
  • Kui suured on seejuures kulud K ja puhaskasu T-K?
  • Kui suured on seejuures tulud T ja kulud K?

Lõik failist

EKSAM MAJANDUSES
PEATÜKK 1 analüüs
  • Definitsioon

Ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostegevuse võimaluste ja probleemidega
Ökonoomika ei uuri teadusena mitte niivõrd üksikisiku või ettevõtte kasusid, vaid eelkõige vastastikuseid (rahvamajanduslikke, ühiskondlikke, ühiseid) kasusid!
Kooostegevus on kahe indiviidi koostegevus ja teineteisest sõltumine
Koostöö on positiivne koostegevus ja reetmine negatiivne kostegevus, kõik tahavad saada maksimaalset kasu.
  • Koostegevus

  • Tehingu takistused
    Info ja motivatsiooniprobleemid
    Infoprobleemid- statistiline ebakindlus objektiivsete asjaolude suhtes (kas auto on hea?)
    strateegiline ebakindlus kaasinimeste suhtes (kas partner räägib tõtt või hoopis petab ?)
    Mõjutavad subjektiivseid hindu, vähendades nii müügi- kui ka ostuvalmidust
    Lahenduseks lisainfo kogumine
    Motivatsiooniprobleemid-Motivatsiooniprobleemides peegelduvad asjaosaliste vastandlikud huvid. Mõttele, et professor võiks varjata/ilustada auto tegelikku kvaliteeti, ei tule tudeng juhuslikult ega ka mitte oma moraalse rikutuse tõttu. Selle kahtluse aluseks on asjaolu, et professoril on niisuguseks käitumiseks ajend ehk motiiv – ta võib sellest kasu saada. Majandusteadlased räägivad siin ka stiimulitest. Ja vastupidi – tudengil võib tõesti olla lootus järelemaksuga odavamalt läbi ajada, sest
  • Vasakule Paremale
    Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #1 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #2 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #3 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #4 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #5 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #6 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #7 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #8 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #9 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #10 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #11 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #12 Sissejuhatus majandusteadusesse eksam #13
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 125 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 1rt1 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    docx

    Majandusteadus

    Tegevusteooria: Tegevusteooriat kasutasime seal, kus indiviid kalkuleeris enda jaoks oma erinevate tegevusvariantide tagajärgi, mille tulemusel näiteks loobus auto kohesest ostust/müügist. Alati esiplaanil oma huvid ja kasu. Igaüks püüdis oma olukorda tema käsutuses olnud vahenditega parandada. Samas pidi igaüks reaalsele maailmale kohaselt arvestama mitmesuguste piirangutega oma huvide realiseerimisel. Alternatiivkulu on saamata jäänud subjektiivne kasu teiste alternatiivide kõrvalejäämisest. Võrdlusaluseks sobib just parim kasutamata alternatiiv. Rent on valitud ja parima valimata alternatiivi kasude erinevus. Kui kasutame mitte parimat alternatiivi, tekib negatiivne rent ehk saamata jäänud kasu/tulu võrreldes parimaga. Positiivne on vaid parima alternatiiviga saadav rent. Koostöö (kooperatsioon) on meil koostegevuse üks (positiivne) variant ­ toob kasu vähemalt mõnele asjaosalisele, ilma et keegi

    Majandus
    thumbnail
    10
    docx

    Sissejuhatus majandusteadustesse

    Majandus Teadused 1) investeeringute käsitlus ökonoomikas 2) ökonoomika kaheastmelisus 3) institutsioonide juhtimise (kujundamise) põhimõtted, sh nirvaana-lähenemise vältimine 4) koostöökasude allikad ja vormid Ökonoomika · ökonoomika on teadus, mis uurib inimeste käitumist oma eesmärkide saavutamisel nappide alternatiivselt kasutatavate vahenditega (Käesoleval juhul ei ole ökonoomika põhiprobleemiks valitud majanduse tehniline, vaid sotsiaalne korraldus) · ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostöö võimaluste ja probleemidega (rõhutatakse tehnilise efektiivsuse probleemide sekundaarsust sotsiaalse dimensiooni suhtes. Ökonoomika on seega teadus ühiskondlikust koostööst, selle võimalustest ja probleemidest. ) · Koostöö (kooperatsioon) on meie jaoks koostegevuse (interaktsiooni) üks (positiivne) variant ­ toob kasu vähemalt

    Majandus
    thumbnail
    7
    doc

    Institutsiooniökonoomika

    IÖ uuenduslik panus - *Sotsiaalteadused said enda käsutusse uue uurimismeetodi - majandusliku analüüsi (ökonoomika), mis võimaldas senisest erinevalt ja kokkuvõttes sügavamalt avada ühiskonnas toimuvat. *Majandusteaduse objektiks said lisaks turule ka inimeste teised eluvaldkonnad ja seal toimivad reeglid: alates riigist ja lõpetades perekonnaga.*Kujunesid uued ideed ja kontseptsioonid inimliku sipelgapesa paremaks mõistmiseks. Positivistlik uurimine - positivistlikult nende mehhanismide (institutsioonide) uurimisega, mis majanduses on kujunenud vastureaktsioonina oportunismile ja normatiivne uurimine - normatiivselt oportunismi vastu võitlemise võimalustega ­ näiteks spetsiaalsete preemiasüsteemide konstrueerimisega. Institutsioonid ja Org. on inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism. Institutsioonid on mängureeglid ilma mängijateta, kord ilma kasutajateta. Ka

    Institutsiooniökonoomika
    thumbnail
    15
    doc

    Sissejuhatus majandusteooriasse

    SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE PÕHIMÕISTED 1.LOENG 6.09.2010 Majandusteooriaks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Teadus on inimetegevuse sptsiifiline valdkond, mille ülesanne ona anda tõeseid teadmisi, need ära süstematiseerida ja ära kasutada praktikas. Tõde on õige peegeldus inimteavuses, õige arusaam. See muutub pidevalt, on suhteline. Absoluutsed tõed on üldjuhul primitiivsed. Ühiskonnateaduste probleem ­ absoluutseid tõdesi on väga vähe. Et teada saada, kas asi on õige, tuleb selgeks teha, KUS see asjaolu võib õige olla. Ühiskonnateadused teevad lihtsustatud mudeli. Panna kõige olulisem mudelisse, mitteolulisest abstraheeruda (loobuda). Kas me teame mis on kõige olulisem? Kui midagi olulist jäi mudelist välja, tekib viga. Vea tekkimine on tõenäoline, aga tuleb teha nii, et vea suurus ei

    Majandus
    thumbnail
    40
    doc

    Majanduspoliitika eksam kordamisküsimused eksamiks

    1.Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis MP kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. MP teooria uurimisobjektiks on praktiline MP st. suure hulga institutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah. org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. MP teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. MP hõlmab MP eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka maj. arengu prognoosi. Eesmärgiks on praktilise MP tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2.Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed MP teooria ülesandeks on maj. teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. Milline on MP vajadus turumajanduse

    Majanduspoliitika
    thumbnail
    130
    doc

    Avaliku sektori ökonoomika

    SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude

    Majandusteadus
    thumbnail
    80
    docx

    Rahanduse konspekt

    2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui ri

    Riigirahandus
    thumbnail
    66
    pdf

    Avaliku sektori ökonoomika

    AVSÖ Konspekt 1. Milles seisneb turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism? Turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism täiusliku konkurentsiga turul: a) iga tootja püüab pakkuda tarbijale konkurendist paremat kaupa või teenust; b) konkurentsivõimelise kauba või teenuse järele kasvab nõudlust pakkumisest kiiremini, sest kauba või teenuse tootmise mahu suurendamine nõuab aega; c) pakkumist ületav nõudlus võimaldab tõsta kauba või teenuse hinda; d) kasvav hind suurendab kauba või teenuse pakkuja kasumimarginaali (rentaablust); e) kasvav kasumimarginaal stimuleerib üha aktiivsemalt ja loomingulisemalt otsima kauba või teenuse pakkumise füüsilise mahu kiire suurendamise võimalusi; f) konkurentsis õhutatud otsinguprotsessi tulemusena üheltpoolt suureneb defitsiitse kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab langema, teiselt poolt tuuakse aga turule uue kvaliteed

    Avaliku sektori ökonoomika




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    juurajuura profiilipilt
    juura juura: Ei ole ülemäära sisukas konspekt, väga vigane on ka, kuid ajab asja ära.
    21:51 18-01-2016
    vinske profiilipilt
    vinske: Ei
    17:39 21-01-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun