Sissejuhatus majandusteadusesse eksam (2)

EKSAM MAJANDUSES
PEATÜKK 1 analüüs

• Definitsioon
  

Ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostegevuse võimaluste ja probleemidega
Ökonoomika ei uuri teadusena mitte niivõrd üksikisiku või ettevõtte kasusid, vaid eelkõige vastastikuseid (rahvamajanduslikke, ühiskondlikke, ühiseid) kasusid!
Kooostegevus on kahe indiviidi koostegevus ja teineteisest sõltumine
Koostöö on positiivne koostegevus ja reetmine negatiivne kostegevus, kõik tahavad saada maksimaalset kasu.

• Koostegevus
  

Tehingu takistused
Info ja motivatsiooniprobleemid
Infoprobleemid- statistiline ebakindlus objektiivsete asjaolude suhtes (kas auto on hea?)
strateegiline ebakindlus kaasinimeste suhtes (kas partner räägib tõtt või hoopis petab ?)
Mõjutavad subjektiivseid hindu, vähendades nii müügi- kui ka ostuvalmidust
Lahenduseks lisainfo kogumine
Motivatsiooniprobleemid-Motivatsiooniprobleemides peegelduvad asjaosaliste vastandlikud huvid. Mõttele, et professor võiks varjata/ilustada auto tegelikku kvaliteeti, ei tule tudeng juhuslikult ega ka mitte oma moraalse rikutuse tõttu. Selle kahtluse aluseks on asjaolu, et professoril on niisuguseks käitumiseks ajend ehk motiiv – ta võib sellest kasu saada. Majandusteadlased räägivad siin ka stiimulitest. Ja vastupidi – tudengil võib tõesti olla lootus järelemaksuga odavamalt läbi ajada, sest professoril pole aega ja kannatust võlgnikuga igavesti tegeleda.

Vahendaja
Sel juhul aitas vahendajast spetsialisti lisandumine vahetusprotsessi ületada tõkkeid eelkõige tudengi ja professori „vastastikku kasuliku koostöö” teel. Nt

Riigi roll
Maksud on teenustasu keeruka ja kuluka õigussüsteemi käigushoidmise eest, mis muudab indiviidide koostegevuse odavamaks ja suurendab koostöö võimalusi sh müügi- ja ostuvalmidust. Tavaliselt märkame õiguslikku võrgustikku alles mingi probleemi korral.
Kõik vähegi keerukamad tehingud lähtuvad võimalusest vajadusel kohtu poole pöörduda.
Kõik me kasutame õigusliku regulatsiooni hüvesid, alates tooteinfost pakendil ja lõpetades taara vastuvõtu süsteemiga

Turukonkurents
Turukonkurentsi mehhanism (institutsioon) ajendab aga kõiki turuosalisi oma koostegevus-partneritele pakkuma midagi sellist, mis teeb nad eelistatumaks oma konkurentidega võrreldes. Ja see teenib ilmselgelt koostööd ja ühiskonna üldist heaolu.

Organisatsiooni roll
Ilma organisatsioonisisese efektiivse juhtimiskorralduseta satuks ohtu see panus, mida me vahendajalt koostöö ja tehingukasu tagamisel eelnevalt võimalikuks pidasime

• Põhilised teoreetilised valikud
  

Ökonoomika eesmärgipüstitus

Ökonoomiline tegevusteooria

Ökonoomiline koostegevusteooria

Ökonoomika kaheastmelisus

• Mõisted
  
  • Aktsiooni- ehk tegevusteooria
    

• Dilemmastruktuurid
• Institutsiooniteooria
• Interaktsiooni ehk koostegevusteooria
• Kaheastmelisus
• Koostegevusprobleemid
• Maksimeerimis- ja koordineerimisparadigmad
• Organisatsioon
• Riik
• Stiimulid -Stiimuli all mõeldakse ökonoomikas käitumist suunavat kasuootust. Argikeeles väljendudes on juttu huvidest, motiividest, eesmärkidest, mis suunavad koostegevuspartnerite tegevust. Seejuures eeldab ökonoomika, et asjaosalised järgivad ka koostegevusolukordades ikka oma kasu, mida iganes nad parajasti omakasu all ka ei mõtleks. Kõigist võimalikest ja teada olevatest tegevusalternatiividest valitakse välja ikka see, millest on valijale/otsustajale loota suurimat kasu. Seega on just stiimulid need, mis indiviidi käitumist suunavad.
• Tegevus ja tegevustingimused
• Ühiskonna mõiste
OSA 2
Tegevusteooria
Tegevusteooriat kasutasime seal, kus indiviid kalkuleeris enda jaoks oma erinevate tegevusvariantide tagajärgi, mille tulemusel näiteks loobus auto kohesest ostust /müügist.
Kõigil olid alati esiplaanil oma huvid ja kasu. Igaüks püüdis oma olukorda tema käsutuses olnud vahenditega parandada.
Samas pidi igaüks reaalsele maailmale kohaselt arvestama mitmesuguste piirangutega oma huvide realiseerimisel
Indiviidid maksimeerivad oma kasu kõrvaltingimuste/kitsenduste piires
Eelkõige peetakse indiviididena silmas füüsilisi, ülekantud tähenduses ka kollektiivseid isikuid (pered, ettevõtted ja isegi riigid).
Lähtutakse homo oeconomicuse mudelist, kel on silme ees enda ja ainult enda huvid/kasu.
Mudeli õigsus versus otstarbekus ? Aatom keemias ja füüsika.
Kõrvaltingimusi vaadeldakse siin etteantuna, millega indiviidil jääb üle üksnes kohanduda.
Nappus:
Ei ole olemas ühiskondlikku nappust. Küll aga kogevad indiviidid sageli, et nende käsutuses olevad vahendid – materiaalsed ja rahalised ressursid , aeg, teadmine, individuaalsed võimed (inimkapital), mida saaks kasutada oma eesmärkide saavutamiseks, on napid.
absoluutsest nappusest- vahendite puudust ühe kindla eesmärgi saavutamiseks.
Keeruliseks muudab küsimuse asjaolu, et aja jooksul kujunenud kasu saamise uued võimalused nõuavad samal ajal ka rohkem nappe ressursse. Majanduslikult on tulemus paradoksaalne – uuenduste ja arengu tulemusena suurenevad alternatiivkulud, sest seni parimad valikud
muutuvad uueks kulumõõduks. Olukord, kus kõik inimesed oleksid rahul olemasolevaga, on vähetõenäoline. Seepärast võiks ehk ka edasine tegelemine majandusteadusega olla hea investeering .
Stiimulid:
Situatsioonist tulenevad ja tegevust suunavad kasuootused.
Stiimulid on põhjused, mis on indiviididel nii- või teistsuguseks käitumiseks: Indiviidid järgivad situatsiooni stiimuleid.
Professori, tudengi või autokaupmehe käitumine oli selgelt määratud situatiivsete stiimulitega (stiimulstruktuuridega).
Rineeriv konkurents – lõpuks ei saa keegi enam kasu ja jävad kahjumisee
Ühe Ameerika majandusteadlase soovituse kohaselt tuleks autod varustada turvapatjade asemel juhile suunatud teravikega. Nii saaks vähendada liiklusõnnetuste arvu, sest inimestel oleks tugev stiimul ettevaatlikult sõita. Tegelikult ongi ilmnenud , et tavapärased meetmed turvavööde ja –patjade näol ei ole viinud hukkunute ja vigastatute arvu vähenemisele. Turvalisusetunne hoopis suurendab inimeste riskivalmidust – seega tekib stiimul riskantsemalt sõita. Või kui ette rutates kasutada alaneva nõudluskõvera seadust, siis viib riskantse sõidu hinna alanemine riskantsete manöövrite
Stiimulite analüüs on ka siis tähtis, kui tahetakse hinnata poliitiliste soovituste tagajärgi, näiteks milleni viib maksutõus, uute tootmistehnoloogiate juurutamine või Euroopa Liitu astumine.
Moskvas rakendati 1990. aastate lõpus liikluseeskirjade rikkujate vastu karme trahve, lootuses ohjeldada liikluskaost. Faktiliselt sai sellest aga mitteametlik palgatõus Moskva liiklusmiilitsatele. Uus kord lõi nimelt stiimuli või tugevdas senist arusaama, et liikluseeskirjade rikkujad võivad sobiva hüvitise eest nad tabanud miilitsale rahulikult edasi sõita.
Liigid: Rahalised ehk monetaarsed stiimulid on kahtlemata väga tähtsad – raha eest saab (peaaegu) kõike.
Sotsiaalsed stiimulid sh maine moodustavad teise tähtsa alaliigi, millel on samuti oluline mõju käitumisele.
Karistus reeglite rikkumise pärast.
Reegli tunnustamine (väärtused).
Sisemised motiivid (töörõõm).
Alternatiivid:
Kui üks otsus tuleb langetada kollektiivis mitmete inimeste osavõtul, siis võib nii alternatiivide tajumine kui ka hindamine indiviidide ja kollektiivi poolt olla üsnagi erinev, koos kõige siit tulenevaga
Rent - parima ja talle järgneva alternatiivi kasude erinevust.
Marginaalanalüüs:
Mõiste „marginaalanalüüs” tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega.
Marginaalanalüüs, s.o marginaalsete ühikute vaatlemine on tähtis seetõttu, et just need ühikud otsustavad, kui palju mingit hüvist nõutakse ja pakutakse ehk üldisemalt, kui palju mingit tegevust tehakse.
Mõiste tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega.
Näide õllega. Lisanduv (marginaalne) heaolu ehk piirtulu hakkab pärast paari pudelit langema. Mingil hetkel jõuab kätte punkt, kus lisapudel annab juba vähem kasu kui on tema eest makstav hind. Sel juhul ütleme, et lisapudeli piirkulu ületab piirtulu.
Selles punktis lõpetab ratsionaalne indiviid joomise.
Nõudluskõvera seadus:
Nõudlus langeb kui selle hüvise hind tõuseb
Kui lähtuda sellest, et osa eelarvest on ette nähtud mingi hüvise ostuks, siis tähendab tõusnud hind kohe ka seda, et sama raha eest saab vähem hüvist. Asjakohane erialatermin on siin sissetulekuefekt.
Nõudluskõvera kulgemise teiseks teguriks on võimalus hinnatõusust mööda minna, valides asenduskaupu. Tehniliselt räägitakse asendusefektist, mis tähendab seda, et kui ühe hüvise hind tõuseb, siis tema asendushüviste atraktiivsus ja ka nõudlus suurenevad.
Kui tarbijad reageerivad vähe, annab see pakkujatele lisastiimuli hindu veelgi tõsta.
Elastsuse- iseloomustatakse nõudluse suhtelist muutust (kohanemismäära), kui hind muutub 1% võrra.
Investeering varasse:
Üldiselt investeeritakse varasse. Ökonoomika peab varaks kõike, mis suudab tulevikus tulu või üldisemalt kasu toota või pakkuda.
Inimkapitalina vaadeldakse indiviidide võimet toota oma tööga tulu. Seejuures ei tule siin kasuks mitte üksnes erialaoskused ja teadmised, vaid ka sotsiaalne võimekus, mis toetab tulutootmist pigem kaudselt .
Piirangud:
Kitsendused suruvad inimese põhimõtteliselt lõpmatud soovid lõpuks reaalsetesse piiridesse
Kitsenduste koguhulka, mida inimene oma otsustusprotsessis tajub, nimetatakse situatsiooniks.
Situatsioon määrab ära tegevusalternatiivide ruumi (hulga) e lihtsalt tegevus- või mänguruumi.
Eelarvekitsendus. Inimese rahalised jm ressursid on alati vähemalt lühiajaliselt kindlate piiridega.
Tehnilised kitsendused tulenevad tehnika arengutasemest, loodusseadustest ja ökoloogilistest piiridest.
Sotsiaalsed kitsendused. On ökonoomika kui koostegevusteooria huvi keskmes, sest on sihipäraselt (poliitiliselt) muudetavad.
agregaati ehk tüüpilist või keskmist reageeringut kajastab langeva nõudluse seadus vägagi hästi.
KOOSTEGEVUSTEOORIA:
Strateegiline sõltuvus:
Koostegevusteooria puudutab vähemalt kahe isiku tegevuse kooskõlastamist koostöökasu saamiseks.
Kellegi heaolu ei sõltu ainult temast endast!
Isegi ori võib olla üsna erinevalt motiveeritud töötama. Orjapidaja isiklik kasu sõltub orja panusest. Selle suurendamine ei tule aga
orjapidajale kindlasti tasuta kätte,
nõuab mingit koostegevusteooriat
Parameetrilise käitumise korral ei arvestata kaasinimeste reaktsioone (vihmavarju näide)
Strateegilise käitumise puhul reageerib kaasmängija teie tegevusele, nii et lõpptulemus tekib kõigi asjaosaliste jaoks vastastikuses sõltuvuses – kujuneb mäng.
Siit tuleneb võimalus üksteise arvel kasu saada, tekib strateegiline ebakindlus, teravnevad jaotusprobleemid.
Kolm astet: 1. ühepoolne sõltuvus – tegutsetakse vastavalt teise järgi
2. ühepoolne mõjutamine mõjutan teist käituma nagu mina tahan. Dominantne strateegia - Ühe mängija selline valik (strateegia), mis on tema teistest võimalustest parem vastasmängija iga valiku korral.
3. kollektiivne enesepiirang - Ainult oma tegevuse kollektiivse enesepiiranguga jõutakse koostöökasudeni. Kollektiivse enesepiirangu vahendiks on mingi institutsionaalne reegel, mis peab aitama ületada nii motivatsiooni- kui ka informatsiooniprobleemid, st muutma situatsiooni stiimuleid ja tegema selle ka asjaosalistele teatavaks
Erinevad huvistruktuurid:
Ühismängud – puuduvad huvikonfliktid nt Kaks potentsiaalset äripartnerit, proua ja härra, tahaksid meelsasti kohtuda , et edasise äri üle plaani pidada. Nende ainuke probleem on sobiva aja ja koha paikapanek. Et mõlema jaoks on kohtumine dominantne strateegia, ei tohiks kokkuleppimine olla suur probleem.
Konfliktimängud ehk nullsummamängud - Neid iseloomustab olukord, kus kõik see, mis üks mängija mingi mängu tulemuse korral võidab, moodustab teise mängija kaotuse. Erinevate strateegiate rakendamisel ei looda väärtusi juurde ega hävitata. Tulemus on alati null (üldisemalt: konstant). Näiteks: Olgu tegemist ettevõtte kasumi jaotamisega tööandjate (aktsionäride) ja töövõtjate vahel. Esimesed saavad oma osa kätte dividendidena, teised kõrgemate palkadena. Olgu mõlemal poolel kaks strateegiat – jäik positsioon ja kompromissivalmidus. Kui mõlemad pooled on kompromissivalmid, jagavad nad läbirääkimiste objektiks oleva kasumi kenasti pooleks. Kui mõlemad pooled on jäigad, siis on tulemus sama, kuid vaid pikema viivitusega.
Segamängud: vangidilemma,
kooostöö
Reetmine
koostöö
3,3
1,4
Reetmine
4,1
2,2
Battle of sexes( paar tahab teha teiselehead),
sport
ballett
sport
3,2
0,0
ballett
1,1
2,3
chicken game ( nt kaks autot kihutavad vastamisi , kes pöörab enne ära on argpüks)
kokkupõrge
pööre
kokkupõrge
-100,-100
5,-5
pööre
-5, 5
O,o
Koostegevuse info ja motivatsiooni probleemid:
Orientiirid : aitavad valida võrdsete lahenduste vahel. peavad olema stabiilsed ja informatiivsed.
Infoasümmeetriad: varjatud tunnused nt kvaliteet jne. et neid lahendada peavad inimesed saatama sualdusväärsususe signaale.
Varajatud tegevus: nat küün põleb maha, kes põletas. Tekivad juhtumise ajal. Kontrollida saab alluvat ise või pakkuda stiimuleid enesekontrolliks .
Partnerspetsiifiline käitumine
INSTITUTSIOONITEOORIA:
Institutsioonid on reeglite süsteemid, mis lubavad, käsivad või keelavad mingeid käitumisviise. Sellega määratakse kindlaks vastavad õigused ja kohustused.
Institutsioonid korrastavad koostegevust. Selleks loetakse reegleid ja reeglistikke. Nad toovasd suhetesse usaldusväärseid ootusi asjaosaliste käitumise suhtes. Institutsioonid täidavad seega indiviidide koostegevuse koordineerimise ülesannet, saavutamaks nende ühishuvide teostumist ning hoidmaks info- ja motivatsiooniprobleemidest tulenevaid kulusid nii madalal kui võimalik.
Info ja motivatsioonifunktsioon:
Infofunktsioon - Teisisõnu, institutsioonide infofunktsioon seisneb selles, et vähendada kulusid, mis on seotud koostöökasu realiseerimiseks vajaliku info hankimisega.
Motivatsioonifunktsioon - huvikonfliktide maandamine dilemmastruktuurides
Institutsioonide ebatäiuslikkus:

• Põhimõtteline piirang seisneb selles, et tulevik ise on ebakindel. Kõiki lepinguga seotud asjaolusid pole võimalik ette näha.
  

• Teine põhjus on seotud lepingu ettevalmistamise kuludega . Isegi kui kõik põhimõtteliselt ennustatavad probleemid ette võtta, siis oleks ka see ilmselt liiga kallis. Tuleks ju igaks probleemjuhtumiks ette näha kontrolli- ja sanktsioonimehhanism. Siin sõltub paljugi ka sellest, millised institutsioonilised reservid on asjaosaliste käsutuses. Näiteks on sel põhjusel rahvusvahelised kaubandustehingud alati kulukamad kui sisemaised. Viimaste puhul saab tugineda riigi poolt seadusega lepingule pakutavatele raamidele ning eelkõige institutsioonidele, mis tagavad lepingute täitmise.
• Oluline on ka kolmas põhjus. Lepinguga võib olla lepingupartnerite tegevus määratletud nii, et nad ei saa probleemjuhtudel reageerida parimal võimalikul moel, mis võib kahjustada ka kogu lepingu efektiivsust. Positiivselt vaadates – lepingute sihipärane mittetäielikkus (avatus) on õpiprotsesside eeldus avatud tulevikus.
Institusioonide kujundamine:
Ühiskonna arenedes toimub institutsiooniline kihistumine , mis tuleneb eelkõige konkurentsisurvest ajendatud uutest avastustest ja teadmistest koostöövõimaluste osas. Siiski tekib pidevalt ka uusi probleeme ja institutsioonilise keskkonna muutmise vajadusi. Institutsioonilise kihistumise tulemuseks on institutsioonide juhtimise suurenev keerukus.
Võrdlev institutsioonianalüüs:
Institutsioonide hindamine peaks põhimõtteliselt toimuma võrdleva institutsioonianalüüsina lähtuvalt status quost.
KOOSTÖÖKASUDE LOOMISE VORMID

Omandiõiguste vastastikkune tunnustamine
Nt Reguleerimata ja vastastikku tunnustamata omandiõiguste maailmas peab iga indiviid kartma, et tema ressursid võivad saada teiste poolt röövitud. Seetõttu investeerib ta varadesse, mis pakuvad talle kaitset röövimise vastu või annavad talle endale võimaluse röövida. Indiviid relvastub. Et seda teevad ka teised satub ühiskond dilemmastruktuuri.
Kokkuleppe kaks põhilist edutegurit on järgmised:
1. Üldisus – kõik peavad selle heaks kiitma ning tingimusel, et kõik teised teevad samuti.
2. Usaldusväärsus – igaüks peab olema kindel, et kõigil on kokkuleppe järgimiseks piisavalt stiimuleid.
Nt Ühismaa probleemi lahendamine eraomandiga. Sõltuvalt ühisvara iseloomust on probleemi (dilemmastruktuuri) lahendamiseks erinevaid institutsioonilisi raamistikke. See, missugune neist igal konkreetsel juhul on otstarbekaim, sõltub juba olemasolevast stiimulstruktuurist ning institutsioonilistest ressurssidest (võimekusest). Põhimõtteliselt on vaja igal juhul paika panna ühisvara kasutamise õigused ja sellega seotud kohustused. Järgnevalt peatume veidi siiski ühel olulisemal lahendusel – eraomandil. Eraomandi keskne funktsioon on pakkuda omanikele kaitset teiste soovimatu sekkumise eest vastava vara või sellest saadava tulu kasutamisse.
Kokkuvõttes saab omandisuhteid tõlgendada ühiskondliku lepinguna, kus ühiskonna liikmed tunnustavad üksteise omandiõigusi. Sellega tagatakse omanikele võimalikult suur vabadus omandi kasutamisel, kuid luuakse ka stiimuleid, et seda vabadust kasutataks võimalikult tootlikult, st ka teistele kasu pakkuvalt. Eraomandi õigustatus peitub seega eelkõige mitteomanike kasus , kasus, mis tuleneb asjaolust, et teatud käitumisviisid (rööv, sund) on kõigile keelatud ning avatud on muud üldist kasu pakkuvad võimalused. Sedavõrd o eraomand ka ideaalne näide mittetäielikest ehk avatud lepingutest.

Vahetus
Kui kaks indiviidi midagi vahetavad, siis realiseerivad nad definitsiooni kohaselt koostöökasu,
mida mõnikord nimetatakse ka tehingukasuks. mida suurem on vahetuspartnerite arv, seda rohkem on ( ceteris paribus) vahetusvõimalusi. Suuremal vahetuspartnerite arvul on veel üks eelis – nimelt väheneb võimalik sõltuvus ühest partnerist. Kasvab võimalus vajaduse korral üle minna teise partneri juurde, kes pakub sama hüvist. Paraku suurenevad koos partnerite arvuga ka vahetuse kulud ehk nn tehingukulud . Üldiselt öeldes tuleb arvestada varjatud tegevuse probleemi lahendamise ja spetsiifiliste investeeringute kaitse kuludega. vahetus ei eelda ühiseid eesmärke. Ühine on vaid huvi tehingu toimumise vastu. Tehingupartner pole põhimõtteliselt oluline. Erandiks on muidugi huvi vahetuspartneri usaldusväärsuse vastu

Tööjaotus
Tööjaotuse tähendus seisneb selles, et igaüks teeb seda, milleks temal on erilised võimed ja anded , seega eriline inimkapital. Sel kombel saavad need varad parima kasutuse. Enamgi veel: alles spetsialiseerumine loob eelduse teatud võimekustesse investeerida. Sedavõrd rajanevad praktiliselt kõik kultuurisaavutused tööjaotusel.
Absoluutsed kulueelised ilmnevad siis, kui indiviid, ettevõte või riik suudab mingit väljundit toota väiksemate sisendikuludega kui mõni teine tootja. See võib olla seotud sisendiga parema varustatuse, paremate võimete või soodsamat tootmistingimustega. Tüüpnäide on vein, mida lõunamaades on külluses. Norra veini pole aga keegi joonud. Absoluutsete kulueeliste puhul lähevad arvesse ühe toote kulud.
Suhtelisi kulueeliseid mõõdetakse seevastu kahe toote (väljundi) tootmiskulude võrdluses. Kui võrrelda kaht tootjat, kellest kumbki valmistab kahte toodet, siis võib küll ühel neist olla
mõlema toote puhul absoluutne kulueelis . Suhtelist kulueelist mõlema toote osas ei saa aga ühel tootjal kunagi olla.

Riskide hajutamine
Kõike ei tohi panna n-ö ühele kaardile. Selle asemel et investeerida kogu oma raha ühte väärtpaberisse, jagatakse see erineva iskiga väärtpaberite vahel. Kindlustus toodab turvalisust, mille eest kindlustatav maksab kindlustuspreemiat. Sellega vahetab ta suure rahalise kahju riski väikeseks kindlaks kahjuks, mis tuleneb makstud preemiast. Nii kindlustatav kui ka kindlustaja on antud juhul võidumehed. kindlustuse ühiskondlik roll: ta peab julgustama indiviide uuteks ja riskantseteks investeeringuteks ja innovatsioonideks.
Üht üldist vastutusprobleemi lahendust oleme juba uurinud – eraomandi institutsiooni.Omanik vastutab ise tagajärgede eest, mida ta oma omandi kasutamisega on tekitanud. Just see on antud institutsiooni otsustav eelis.

Saavutuskonkurents
Saavutuskonkurentsi iseärasuseks on asjaolu, et konkureeritakse koostöövõimaluste pärast.
Et saavutuskonkurents saaks teoks, on vaja mitmeid institutsioonilisi meetmeid, mis korrastavad nii konkurentidevahelisi suhteid kui ka koostegevust vahetuspartneritega.
Koostöökasud saavad olulise arengutõuke saavutuskonkurentsilt.
Selleks on aga vajalikud reeglid, mis välistaksid soovimatud konkurentsiprotsessid ja -mõjud ning võimendaksid soovitavat saavutuskonkurentsi. Niisugune saavutuskonkurents
täidab võimalikke alternatiive avastades informatsioonifunktsiooni ning tekitab stiimuleid üha paremate koostöövõimaluste arendamiseks ja kasutamiseks.
RIIIKKKK
Riigi ülesanne:

• institutsioonide loomine
  

riik on organisatsioon, mille loovad kodanikud, et realiseerida koostöökasusid. Selle institutsionaalse korralduse juurde kuulub, et asjaosalised - agendid , valitsejad, poliitikud , bürokraadid – saavad endale ülesande institutsioone juhtida
Kaks võimalust 1. reeglid luuakse ühe autorite grupi poolt, plaanipäraselt ja terviklikult ning keshtestatatkse konkreetsete otsuste
2. reeglid kujunevad pikaajalise evolutsiooni käigus. Protsess on pidev ja alales lõpus saame teada milliseid reegleid jõustuvad.

• Rahu ja käsutusõiguste tagamine
  

Meie ajal pole sise- ja välisjulgeoleku tagamine muutunud vähemtähtsaks. Ometigi on riigi ülesanded tunduvalt laienenud . Eelkõige on lisandunud eraomandiga seotud käsutusõiguste (property rights ) defineerimine ja tagamine. Patendid.

• Konkurentsi kindlustamine
  

Riigi ülesanne tagada turgude toimimine , sisaldab endas lisaks käsutusõiguste tagamisele ka konkurentsi loomist, kujundamist ja kindlustamist saavutuskonkurentsi mõttes. Saavutus¬konkurentsi tagamiseks on kasutusel kartellikeeld, samuti järelevalve turgu valitsevate ettevõtete üle, et viimased ei kuritarvitaks oma turupositsiooni ning lõpuks ka koondumiskontroll.

• Inimkapitali loomine
  

Sellega peetakse silmas inimeste sünnipäraseid ja veelgi enam õpitud võimeid ja oskusi, mis just arenenud ühiskondades on saanud heaolu peamiseks teguriks. Koolikohustus , kõrgharidus

• Kindlustussüsteemide loomine
  

Näiteks võib kehtestada kindlustuskohustuse, nagu me seda tunneme liikluskindlustusest. Nii tagatakse kindlustuse olemasolu, kogu kindlustuse institutsiooni tootlus saab realiseeritud.

• Turutõrgete kaotamine
  

Riigi kontrollimise probleem:

• Riigitõrked public choice vaatenur
  

Public choice selgitab, et riik ei täida oma ülesandeid alati sugugi soovitud moel. Ka siin esineb stiimulite kooskõlastamatuse probleem.
Teoorias öeldakse selle kohta, et kõrvuti turutõrgetega esinevad ka riigitõrked. Meie koostegevus¬teooriat silmas pidades on kohe selge, et ka riigitõrked on sisuliselt dilemmastruktuurid.

• Heatahtliku diktaatori võimupiirid
  

• Just heatahtlik diktaator vajab infot selle kohta, mida tema alamad tegelikult soovivad. Ta aga ei saa nende soove tasuta täita, vaid peab rakendama alati piiratud ressursse. Nüüd seisneb aga probleem selles, et alamad ei ole sageli valmis oma eelistusi avaldama, sest kardavad, et peavad oma soovide täitmise eest ise maksma
• Heatahtlik diktaator vajab infot mitmesuguste piirangute kohta, mida oma otsustes arvestada. Sellegi info hankimine võib kaasa tuua olulisi moonutusi. Need, kes seda teavet hangivad, on motiveeritud selles tegevuses oma kasu silmas pidama või vähemalt mitte kahjustama. Ka ei pruugi neil üldse olla stiimuleid vastava info avaldamiseks
Alluvad ei saa olla kindlad, et soovides taas kuskil head teha, ei kaldu diktaator kõrvale temalt oodatavast käitumisest.

• Poliitiline konkurent
  

Poliitiline konkurents esineb eri tasanditel ja erinevates vormides : 1) poliitiliste parteide ja nende juhtide vahel, 2) kolme riigivõimu – seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel, samuti ka valitsuse ja opositsiooni vahel, 3) erinevate riigivõimu tasandite, föderaalse, liidumaa ja valla tasandite vahel, viimasel ajal eristuvad ka regioonid, 4) kitsamas mõttes poliitika ja autonoomsete poolriiklike organisatsioonide ( pensionikindlustus , Saksamaal ka tööstus-kaubanduskoda jms) vahel, 5) poliitika ja eraõiguslike gruppide nagu ametiühingud, tööandjate liidud, käsitöö ja kaubanduse liidud vahel.
Üldiselt sunnibki poliitiline konkurents poliitikuid käituma avalikes huvides, või veidi täpsemini öeldes, sellest mitte väga kaugele hälbima.
TURUD
turud kujutavad endast äärmiselt tulemuslikku institutsioonilist korraldust koostöökasude loomiseks ja omandamiseks. Selle iseärasuseks on omakasupüüdliku tegevuse detsentraalne koordineerimine kõigi kasuks. See saab võimalikuks tänu vahetuse ja saavutuskonkurentsi spetsiifilisele kombinatsioonile. Mõlemad koostöö vormid jätavad asjaosalistele palju vabadust küsimuses, mida toota ja tarbida. Samaaegselt pakuvad nad osalt väga tugevaid stiimuleid koostöökasude realiseerimiseks (sest muidu teeksid seda teised).
Desentraalse koordineerimise idee:
Miks on turumajandus käsumajandusest parem: turu¬majandus on parem, sest omakasu on dilemmastruktuuride sobiva juhtimise kaudu süstemaatiliselt rakendatud ühiskondliku koostöö teenistusse.
Käsumajandus:
Käsumajanduse idee tugines meie kontseptsiooni vaatenurgast soovile lahendada koostegevuse probleemid võimalikult tsentraalselt, pidades silmas kõigi heaolu
Koostegevuse dilemmastruktuure ei saa lihtsalt ignoreerimisega või ka patriarhaal-diktaatorlikult lahendada. Sellega saavutatakse heal juhul vaid nende ümberpaiknemine teistesse koostegevuse sõlmpunktidesse, kus nad siis institutsioonilise raamistiku puudumise tõttu mõjuvad soovimatult või lausa ruineerivalt.
Kui ettevõtted ei tohi olla kasumlikud või peavad teenitud kasumi täies ulatuses riigile andma ning saavad selle juures garanteeritult eksisteerida, siis varjavad nad plaanide koostamisel oma potentsiaale, rikastavad kasumi arvel oma juhte ning väldivad süstemaatiliselt innovatsioone, sest viimased tooksid kaasa vaid plaanide tõstmise.
. Koostegevuse struktuur kui selline, eelkõige lahendamata dilemmastruktuurid, suunasid inimeste tegevuse koostööst eemale. Käsumajandus ei premeeri inimest tootlike saavutuste eest, vaid teiste inimeste võimalikult osava alttõmbamise eest. Investeeringud jäävad ära, sest puudulike omandiõiguste tõttu võivad neist tulu saada hoopis teised. Vara jääb laokile, kui hooldajale jäävad kulud mitte aga tulud.
Käsumajandus on konstrueeritud selles mõttes tegevusteoreetiliselt, et kõik ressursid on allutatud ühele kesksele planeerijale, kes peaks neid ressursse nii juhtima , et rahuldada inimeste vajadusi parimal võimalikul moel. lud.
Turumajandus:
turumajanduses on õpitud dilemmastruktuure süstemaatiliselt rakendama koostöökasude saamiseks. Selle asemel, et dilemmastruktuure lihtsalt eitada või alla suruda, kasutatakse neid turumajanduses ära, et nende abil koos¬töökasusid hoopis suurendada. See eeldab muidugi dilemmastruktuuride väga diferentseeritud ja kompleksset juhtimist.
Soovitud (koostöökasu pakkuvad) dilemmastruk¬tuurid kehtestatakse, kindlustatakse, laiendatakse ja võimendatakse, ebasoovitavad (ruineerivad) aga kõrvaldatakse põhiseaduse, õigussüsteemi jm vahenditega, tehes ruineerivad strateegiad mitteatraktiivseks. Sel viisil lastakse individuaalse kasu taotlemise suur jõud valla – kõigi kasuks
Info ja motivatsiooniprobleemide lahendamine turumajanduses:
Situatsioonide ümberkujundamine sel moel, et dilemmastruktuuride vältimatu loogika funktsioneeriks nii, et tulemuseks oleks koostöökasud kõigile – see on turumajanduse strateegia. Esmalt loob turumajandus igale indiviidile stiimuli hankida infot individuaalse kasu võimaluste kohta. Sel viisil lahendab turumajandus ühiskondliku koostegevuse infoprobleeme..
HINDADE KUJUNDAVA TURU MUDEL
Kui keegi on pärast päevast rännakut valmis janu pärast pudeli vee eest maksma 100 krooni, siis on tegemist subjektiivse hinnaga – tema individuaalse momendihinnanguga. Kui aga ta siis satub külapoodi, ostab ta sealt veepudeli ikka tavapärase 10 krooniga ehk objektiivse turuhinnaga.
MUDEL
Turunõudlus: Ühe kodumajandi nõudlus toidu- ja tarbekaupade, teenuste jms järele sõltub oluliselt paljudest (stiimul)teguritest, kasutatavast eelarvest, vajadustest ja võimalusest neid vajadusi rahuldada, teiste inimeste käitumisest jne. Ja loomulikult sõltub nõudlus iga hüvise hinnast. agregeeritud kõvera puhul tema negatiivne kallak väga loogiline. Kui näiteks hinnad tõusevad, siis võib-olla osa tegelasi säilitab oma endise käitumise. Mõelgem meie eriti janusele rändurile. Ilmselt ei saa aga oodata, et keegi hakkaks rohkem tarbima. Küll on üsna palju nõudmise vähendajaid.
Pakkumine:
Siia kuuluvad olemasolevad tootmistegurid ja nende hind, rakendatavad tehnoloogiad. Olulist rolli võib etendada ilm, eriti põllumajanduses. Kui ikka rahe hävitab suure osa saagist, siis pakkumine paratamatult langeb. Eelkõige aga mängivad rolli pakkujate tootmisvõimekus ja -valmidus, sh organisatsioonilised reeglid, mis pakkujate tootmistegevust koordin. Kui hüvise hind tõuseb, siis vaatamata sellele, et üksikud pakkujad ei suuda tootmist suurendada, võib arvestada enamuse vanade ja ka uute pakkujate poolt turule toodava lisakogusega. Seega kulgeb kõver oodatult tõusvalteerivad.
Ka siin muutub kogu kõvera asend. See nihkub paremale, juhul kui tootmistegurid odavnevad või uued tehnoloogiad ja organisatsioonilised uuendused alandavad piirkulusid . Ja vastupidi – vasaknihe ehk pakkumise kokkutõmbumine toimub siis, kui tegurid toimivad kulude tõusu suunas.
Turutasakaal:
asakaalu korral pole ükski asjaosaline huvitatud olukorda muutma. Märgime siin ära vaid kaks tasakaalu olulist omadust. Esmalt toimub turu tasakaalus turu puhastamine. Kõik tasakaaluhinnaga pakutavad hüvised ostetakse ära ja, vastupidi, kõik tasakaaluhinnaga nõutavad hüvised ka pakutakse. Teiseks on turgu puhastav tasakaal vaadeldav dilemmastruktuuri vastandina. Kui dilemmastruktuur viis meid pareto-inferioorsesse tasakaalu, sotsiaalsesse lõksu, siis turgudel , mis toimivad kirjeldatud viisil, viib omakasu jälgimine ühiskondlikult soovitava tulemuseni. Selles olukorras ei saaks keegi kasu juurde, ilma et keegi selle all kannataks. Niisugust olukorda nimetatakse ökonoomikas pareto-efektiivseks. See ütleb meile, et antud situatsioonis on kõik koostöökasu võimalused ammendatud.
Mudeli eeldused:
• Turul kaubeldakse homogeense hüvisega. Selle all peetakse silmas, et tarbijad ei tee hüvise üksikute ühikute vahel mingit vahet. Praktikas on see nõue enim täidetud börsikaupade puhul.
• Turul valitseb täiuslik läbipaistvus ( transparentsus ). Kõik turuosalised teavad kõike, mis turgu puudutab. Mõnikord piirdutakse ainult turuhinna üldtuntuse eeldusega. See jätab aga üles info asümmeetria probleemi, mis võib turu toimimist oluliselt segada (vt 2.2.3.3).
• Nõudjad ja pakkujad on hinnavõtjad. See eeldus ütleb, et turuosalistel pole eraldi võttes mingit mõju turuhinna kujunemisele. Kui see on nii, siis on neil ainult üks parameeter, mida turul osaledes valida – see on kogus. Seetõttu räägitakse mõnikord ka kogusekohanejatest.
• Turule sisenemine ja sealt väljumine ei ole takistatud. See eeldus on tähtis, et turuosalised saaksid oma tegevust turu tingimustele kohandada. Näiteks saavad uued pakkujad turule siseneda, kui tekib kasumivõimalusi ning nõudjad saavad väljuda, kui neile hakkab olukord muutuma ebasobivaks.
• Mõningaid eelnevaid punkte võib ka kokku võtta eelduses , et turul ei ole tehingukulusid . Viimaste all peetakse silmas vahetustehingutega otseselt või kaudselt seotud kulusid: partneri otsimise ja infokulud, läbirääkimis- ja otsustamiskulud, lepingute kontrolli- ja tagamiskulud.
Mudelite tõlgendamine:
Turuhindade koordineerimispanus: Tõusnud hind signaliseerib pakkujale kohe, et nõudjad soovivad seda hüvist. Lisaks on pakkujal olemas kohe ka stiimul selle info kasutamiseks ning pakkumise suurendamiseks . Sama hinnatõus informeerib teiselt poolt nõudjat, et tema soovide täitmine nõuab lisakulusid, st tuleb rakendada ressursse, mis mujal annaksid rohkem kasu. Ning ainult kõrgem hind muudab pakkujale atraktiivseks nende ressursside suunamise just kõnealuse hüvise tootmisse, mitte aga teiste nõudjate teiste vajaduste rahuldamisse
Turgude vastastikkune seos:
ETTEVÕTE KUI ORGANISATSIOON
Täpsemalt öeldes, tuleb lähtuda sellest, et kõigis koostegevussuhetes, milles ettevõte korporatiivse tegelasena osaleb – tarbijate, tarnijate , pankade, kindlustuse, konkurentide, riigiametite, keskkonnakaitsjate, kodanikealgatuste ja paljude teistega - leidub alati nii ühiseid kui erihuvekospetsialiseeritud varad. Selle terminiga peetakse silmas, et mõlemal tehingupoolel on tehtud spetsiifilisi investeeringuid ning mõlemate varade väärtus on suurim nende kooskasuKui ühe ettevõtte partnerispetsiifilised inves¬teeringud pole piisavalt lepinguliselt kaitstud, siis toimub vertikaalne integratsioontamisel.
Koordinatsiooniprobleem seisneb selles, kuidas kasutada asjaosaliste kohalikku, varjatud teavet organisatsiooni heaks. See eeldab neil mänguruumi olemasolu, mis lubaks kohanduda muutuvate asjaoludega oma teavet kasutades
Organisatsioonikultuur hõlmab ühe organisatsiooni mõtte- ja käitumismalle, mis on seal aja jooksul kujunenud lahendamaks informaalsete institutsioonidena dilemmastruktuurseid info- ja motivatsiooniprobleeme. Siia kuulub eelkõige töötajate lojaalsuse ja motivatsiooni soodustamine, aga ka tegevuse suunamine ja koordineerimine käitumiskoodeksina mõeldud formuleeritud juhtnööride ja põhimõtete kaudu
Tunnikontrollid ja seminaritööd:

Seekord eeldasin majandusteaduse probleemipõhise eristamise kahte võimalust.
1. Traditsiooniline ehk indiviidikeskne: kuidas indiviid saaks piiratud ressurssidega oma eesmärki saavutada parimal võimalikul moel. Siin on tegemist üksiku indiviidi ratsionaalse käitumise uurimisega.
2. Uuem ja ühiskonnakeskne: kuidas saavutada ratsionaalsete indiviidide vastastikku kasulikku koostööd. Siin on tegemist indiviidide kollektiivse käitumise uurimisega.
Esimese suunaga tegeleb tegevusteooria, teisega koostegevusteooria.

Mis asjad on stiimulid?
1)stiimulid on kasuootused mingist tegevusest, otsusest või valikust,
2) just stiimulid suunavad ökonoomikas indiviidide käitumist, sest siin eeldatakse, et indiviidid tegutsevad oma kasu suurendamiseks.

Küsitud oli vajaliku sanktsiooni e karistuse suurust, mis muudaks senise reetmise strateegia asemel dominantseks koostöö strateegia. Ja seda mõlema asjaosalise jaoks.
Tähistame (tajutava) karistuse X jaoks x-ga, Y jaoks y-ga. Siis peaks olema korraga nii x>C-A kui ka x>D-B, et X jaoks muutuks dominantseks koostöö strateegia. Sest sel juhul oleks koostöö oodatav kasu suurem kui reetmisel koos lisanduva karistusega: A>C-x ja B>D-x. Matemaatikud kirjutaksid tingimuse x jaoks kujul x>max(C-A;D-B). See tähendab, et x peab olema suurem mõlemast sulgudes olevast arvust.
Y jaoks peaks kehtima y>max(b-a;d-c).
koostöö
reetmine
Koostöö
Aa
Bb
Reetmine
Cc
Dd
Selleks, et reetmine oleks X jaoks dominantne strateegia peab olema C>A ja D>B. Y jaoks on samaks vajalik, et b>a ja d>c. Et aga dominantsetele strateegiatele vastav tasakaalupunkt oleks Pareto- inferioorne , siis peab lisaks kehtima, et A>D ja a>d. Kui võtta nüüd võrratused kokku, saame dilemmastruktuuri tingimusteks
C>A>D>B
ja
b>a>d>c.
Vaid juhul, kui stiimulid ehk kasuootused on X ja Y jaoks sellises vahekorras, satuvad indiviidid ratsionaalsuslõksu, st tehes teineteisest sõltumatult ratsionaalseid valikuid kahjustavad nad lõpuks ka iseennast.

. Tööjaotuse ja vahetuseta maailm. Et härral kulub ühe kampsuni tegemiseks alternatiiv- ehk loobumiskuluna 7 kinnast , siis saab ta 35 kinda kõrval teha veel (70-35)/7= 5 kampsunit.
Proua, kellel on kampsuni tegemise alternatiivkulu 5 kinnast, saab seevastu teha (100-35)/5=13 kampsunit. Kokku on paaril 18 kampsunit.
2. Tööjaotuse ja vahetusega maailm. Proua teeb 20 kampsunit ja härra 70 kinnast. Härra vahetab 35 kinnast proua kampsunite vastu kursiga 6:1. Ta saab siis endale ümardades 6 (35/6) kampsunit. Prouale jääb siis alles 20-6=14 kampsunit. Seega on mõlemad siin 1 kampsuni võrra rikkamad . Kokku suurenes paari heaolu tööjaotuse ja vahetuse abil 2 kampsuni võrra.
Seminariülesanded

seminari ülesanded on ka õppematerjalides, aga panen ka otse kirja.
1. Indiviidi tegevusega kaasnevad tulud T ja kulud K, mida iseloomustab piirtulude ja -kulude (vastavalt t ja k) sõltuvus tegevusmahust x: t = 100 - x ja k = 25 + 0,5x. Missugune tegevusmaht x tagab
1) maksimaalse tulu T? Kui suured on seejuures kulud K ja puhaskasu (T-K)?
2) maksimaalse puhaskasu? Kui suured on seejuures tulud T ja kulud K?
2. Indiviidil on valida kahe erineva tegevuse mahud x ja y. Otsusest saadav kasu U on seejuures U = x*y. Valikuid piirab eelarvekitsendus 100 = x + y. Mis otsus (x,y) tagab siin maksimaalse kasu? Kuidas muutub optimaalne otsus, kui
1) eelarve suurus kasvab kaks korda, st eelarvekitsendust 200 = x + y?
2) teine tegevus muutub kaks korda kallimaks, st eelarvekitsendust 100 = x + 2y?
3) toimuvad mõlemad eelpoolnimetatud muutused?
Iseloomustage saadud tulemuste alusel sissetuleku- ja asendusefekti.