institutsiooni kasutamisega kaasneb, võrreldes teoreetilise (pareto-optimaalse) olukorra või mõne parema reaalse (pareto-superioorse) lahendusega. Suhtelepingud - Suhtelepingute kontseptsioon käsitleb inimeste vabatahtlikke informaalseid sotsiaalseid seoseid ja tugineb hüpoteesile, et selliste seoste kujundamine aitab oluliselt kaasa individuaalse oportunismi ja sellega seotud mõlemat tüüpi transaktsioonikulude piiramisele, Esindussuhe - Esindamise (printsipaali ja agendi suhte) kontseptsioon kui asümmeetrilisest informatsioonist tuleneva usaldamatuse ja riski erijuhtum (agent näeb ja teab rohkem kui printsipiaal) koos hüpoteesiga, et printsipaal saab agendi oportunismi sobivate stiimulitega minimeerida. Tõusetus esindusdemokraatia ning omanike ja juhtide suhete uurimise raames. Käsutusõigued ja õigusökonoomika Käsutusõiguste (property rights)
maailmas (eidos, video) *üksikjuhtude kaudu suhtleme tajude kaudu *FdeS keele jagamine 2 ossa * tähistaja/ tähistatav (tähistatu) nende kahe suhe m ärk *justkui paberi kaks lahutamatut poolt (*märgis puudub jaotus vormiks ja sisuks, muutus) *samm edasi märgikäsitlusest, mida edendas Ch. A. Peirce m ärk on miski, mis asenab midagi kellegi jaoks mingis suhtes või mahus reaalsuse asendamine mingi märgiga (asendus/esindussuhe) *FdeS t ähistaja ja tähistatu suhe täiesti juhuslik, puudub olemuslik seos sõna suurem ei ole kuidagi suurem kui sõna väike *kultuuriline kokkulepe inimeste vahel puudub olemuslik loomus, seos *täheuds ei tulene üskühele seostest, vaid erinevusest keelemärkide vahel ema on seotud m õsitega isa, poeg, tütar roheline tuli valgusfooris ainult erinevus m ärkide vahel, pole kuskil kirjas, et roheline lubab liikuda, VAID ERINEVUS
Kui vaadata, kuidas on sõlmitud asjaõiguskokkulepe, siis V ja A vahel on sõlmitud plaatide müügi ja üleandmise leping. A lasi oma nime tsekile märkida. 1 võimalus on esindus III isik osaleb võõrandaja ja omandaja omavahelises suhtes esindaja ei saa kirjutada esindatava nime. Teisele poole oleks pidanud ikkagi teatama, et ta ei ole enda huvides, vaid hoopis C ostab neid plaate. Sellistel juhtudel on varjatud esindus ei tehta teatavaks tehingu teisele poolele, et on esindussuhe, kuna plaadimüüjale ei ole oluline, kes plaadid ostab. Tehingu õiguslikud tagajärjed tekivad esindatava jaoks. Valdus iseenesest ei ole tehing ja kui esindajale antakse üle valdus, siis ei saa öelda, et valdus on ka esindatavale üle läinud. Valduse üleminek saab toimuda nii, et A saab otsese valduse ja C saab plaatide üleandmisel kohe kaudse valduse. C, kes andis raha, soovis saada plaatide omanikuks ja A tegutses selle nimel. A-d ei loeta omanikuks,
annaabi.ee 
