.............................................................................. 1 SISSEJUHATUS Käesolev töö on valminud Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi vahel 10. mail 2002 sõlmitud koostöölepingu 10-10/346 (2002) alusel. Lepingu eesmärk oli koostada uurimus ,,Nimekorralduse analüüs". Lepingu täitmiseks moodustas Eesti Keele Instituut töörühma, kuhu kuulusid nimeuurijad eri asutustest: Kairit Henno ja Peeter Päll Eesti Keele Instituudist, Annika Hussar Tallinna Pedagoogikaülikoolist, Eve Alender Tartu Ülikoolist ja Evar Saar Võru Instituudist. Uurimuse üksikud osad on kirjutanud järgmised autorid. Isikunimede peatüki perekonnanimesid käsitleva osa ja peamiselt ka isikunimeõigust puudutava on kirjutanud Kairit Henno, eesnimesid ja nende korraldamist käsitleva teksti Annika Hussar. Kohanimede peatüki on kirjutanud Peeter Päll (eeskätt ajaloolise osa ja praeguse kohanimeseaduse käsitluse) ning Evar Saar (võru
Nagu mujal, nii tuleb ka eesti vanasõnades sageli ette nn. vormielementide, on-verbi, mitmesuguste korduvate osade jms väljajätteid, nt. Igal linnul [on] oma laul. Samas varieerub vanasõnazanri enda piires vanasõnas olevate sõnade arv tublisti on nii kahe- kui ka viiekümnesõnalisi ütlusi. Kõige sagedamini esineb aga 6-sõnalisi vanasõnu (20% kõikidest juhtudest). Üldse domineerivad eesti repertuaaris vanasõnad, milles on 4-8 sõna (umbes 80%). (A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" lk 5) 2 Vanasõnad on tervikuna praktitsistlik tarkus ja üldine filosofeerimine maailma asjust ei kuulu nende esmaülesannete hulka. Siiski on vanasõnade seas ka päris kõrgel astmel tehtud üldistusi, nt põhjuslikkuse, asjade sarnasuse ja erinevuse, aja toime jm kohta. Teisalt on perifeersemadki osad vanasõnafondist omal moel inimkesksed. Peale rahvaeetika ja filosoofiliste algmete on vanasõnadesse kätketud rohkesti ka
(näit. seedeaparaat, närvisüsteem) Kesknärvisüsteem Närvisüsteem Südame- vereringesüsteem Lümfisüsteem Perifeerne närvisüsteem Seedeaparaat Urogenitaal- aparaat Kirjandus · Julius Tehver. Koduloomade histoloogia. Tallinn, Valgus, 1979. · Ülo Arend. Naha ja tema derivaatide histoloogia. Tartu, 1986. · Ülo Arend, Ülo Hussar, Peeter Roosaar. Tsirkulatsiooniorganite histoloogia. Tartu, 1988. · Ülo Hussar Vereloome- ja immuunorganite histoloogia. Tartu, 1986. Loengute kava kevadsemestriks Organite ehitusprintsiip · Ehitusprintsiibi alusel võib histoloogias organeid jagada kahte rühma · Esimese rühma moodustavad kompaktsed organid ja teise rühma torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid · Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid.
Viimasel aastakümnel on paljude maade teadlased mures laste ja noorukite üha väheneva liikumisaktiivsuse pärast. Mure on eelkõige seotud laste tervisega. Ebapiisav liikumine kahjustab tervist lapseeas küll suhteliselt vähem, kuid väheaktiivne eluviis kandub tõenäoliselt täiskasvanuikka ja siis on tema mõju tervisele palju märgatavam ja ohtlikum. Teisest küljest on kehaline aktiivsus ja sportimine lapse- ja noorukiea olulised vabaaja veetmise tervislikud viisid. (Harro, 2001). Vaino Hussar, Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse esimees: Eesti Kehalise Kasvatuse Liit on oma kümne tegevusaasta jooksul murega teavitanud avalikkust laste vähesest kehalisest aktiivsusest ja selle mõjust tervisele. Tartu Ülikooli ja Kliinilise Meditsiini Instituudi arstide läbiviidud uuringutest on selgunud, et 45% õpilastest on nõrga tervisega. Siseorganite areng ei vasta laste kasvule. Mis on tervis? Inimene on terve, kui tema enesetunne on hea. Tervise üle võib arutleda ja seda
piiramatu omalooming. See on kaasa toonud oma varjuküljed - inimesed ei taju, mis on keeleliselt vastuvõetav ja mis mitte. Sageli ei osata teistest keeltest pärit nimesid ka kirja panna. Nii on sündinud nimed nagu Veroonica, Victooria, Älice, Änny, Nänci, Sälly, Keissy, Dreisy. Originaalitsejatest lapsevanemad pole tagasi kohkunud neistki nimedest, mis kannavad otseselt sobimatut kõrvaltähendust või võivad seda teha tühiseimagi hääldusvea korral. Sellistena mainis Hussar nimesid Candy, Dandy, Angry, Asian, Bitterly, Bridge, Lovely, Killy, Sigritly, Nois, Bajana, Demona, Floriin ja Siss. Mõtlemapanevad on ka nimed Gabiella, Gerin, Gerid, Martika, Solemari, Lilily, Laliaala, Evulla, Lalabaim, Marjonella, Melmariin. Nüüdseks on aga jõustunud nimeseadus, mille kohaselt võib lapsele antav eesnimi koosneda mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest. Eesnimeks ei või anda nime, mis
Kaivapalu, Annekatrin 2012. Keelesüsteemide võrdlus teise keele omandamise uurimises eesti ja soome keele näitel. Reili Argus, Annika Hussar, Tiina Rüütmaa(Toim.). Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 14. 45–74. Tallinna Ülikool Kelli Luik. Artikli analüüs. Artikkel kirjeldab keelesüsteemide võrdluse rakendusvõimalusi lähtekeele mõju uurimisel ja keeltevahelise tegeliku, tunnetatud ja oletatava sarnasuse seoseid eesti ja soome keele näitel ning soome noomenimorfoloogia omandamst käsitlevate uurimuste põhjal. Teoreetilise taustana antakse lühiülevaade kontrastiivse keeleuurimise
· 2005 Rudolfo Mart Kivastiku "Savonarola tuleriidas" · 2005 Visak Oskar Lutsu / Priit Pedajase "Kevades" · 2005 sõdur William Shakespeare'i "Othellos" · 2006 Bernard Arthur Milleri "Müügimehe surmas" 4 Ott sepa rollid Vanemuises · Stepan Sevõrjov, Djakov Tom Stoppard "Utoopia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, 2003) · Altermann Andrus Kivirähk "Teatriparadiis" (2006) · Pietro Toomas Hussar, Gabriel Garcia Marquez "Sada aastat..." (2006) · Prints, Poiss, Röövel Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) · Felix Humble Charlotte Jones "Mesimees" (2007) · Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppard "Hüppajad" (2007) · Peter C.S. Lewis "Lõvi, nõid ja riidekapp" (2007) · Roger Edward Albee "Kõik aias" (2006) · Kirill Aleksandrovits, Ksenja, Petja Viktoria Nikiforova "Jooksvad kulud" (2007)
korraldusel: loomuõigus on nii püsiv, et isegi Jumal ei saa seda muuta. Aegade vältel on sisustatud loomuõiguse mõistet erinevalt, kuid põhimõtteliselt on selle olemus jäänud samaks õiguseks, mis inimesel on tema sünnist alates, sõltumata tema elukoha riigist, ja mida keegi ei saa talt ära võtta (http://elukultuur.wordpress.com/). Loomuõiguse tähtsus Läbi aegade on loomuõigus olnud kehtiva õiguse kriitika tööriist (Anepaio, T., Hussar, A, jt. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn 2004, lk. 36). Loomuõigus kaitseb õiguse jt. moraaliprintsiipide prioriteete õiguse ees ja igavesti ning üldisi väärtusi (k.a. moraaliprintsiipe), mille alge on loomuõiguses. Ta ei loe õiguseks üksnes õigusnorme , s.o puhtalt positiivset õigust, vaid õiguse aluseks on loomuõigus (Liventaal,J., Sissejuhatus õigusteooriasse. II osa. Tallinn, 2002) Loomuõiguse olemuse tähtsust rõhutab ka praegune Rooma paavst Benedictus XVI, kes
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit BENGT GOTTFRIED FORSELIUS – EESTI TALURAHVA KOOLIDE RAJAJA Referaat Juhendaja: lektor Annika Hussar Tallinn 2013 Bengt Gottfried Forselius oli Eesti talurahva koolide võrgu rajaja, eesti kõnekeelele läheneva kirjakeele looja, aabitsa autor ja humanismi ideedele rajatud õpetuse elluviija. Bengt Gottfried Forselius sündis umbes 1660. aastal (täpne aeg ei ole teada) Harju-Madise kihelkonnas. Peres oli veel kaks õde ja vend. Tema kodus räägiti valdavalt rootsi keelt, kuid suheldi ka eesti ja saksa keeles
Keelamine pole lahendus. Õpetajate Leht, 8.09) · Artikkel Internetis P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Lehekülje omanik, alalehekülje pealkiri ja allika muud täpsemad andmed (kui on) (S t i p a, Tapani 2002. Süvaveekerke füüsika. - Läänemereportaal: http://www.fimr.fi/et/itamerikanta/bsds/2019.html (20.02.2008)) · Kogumik P e a l k i r i . Aasta. Koost./Toim. Eesnimed Perekonnanimed. Linn: kirjastuse nimi (Vanasõnaraamat. 1984. Koost. A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv. Tallinn: Eesti Raamat) · Artikkel kogumikus P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost./Toim. Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk ...-... (V e e r e, Kairi 2001. Eestlaste ja soomlaste stereotüüpide muutused 1990. aastatel. - Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis. Kultuuridevahelisi uurimusi 20. sajandi lõpust. Koost. A. Valk. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, lk 112-124)
Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Erivajadustega laste tugisüsteemid Eestis. Carolin Hussar Tartu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen kerge ülevaate käesolevatsest erivajadustega laste tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost
Tallinna Ülikool Keegi ei arvanud, et midagi nii tavalist, meie keha hävitab Veenmiskõne Koostaja: Kadri Lehtla Õpperühm: TSKB-1kõ Juhendajad: Annika Hussar Halliki Põlda Tallinn 2014 Keegi ei arva, et midagi nii tavalist ja loomulikku, võib põhjustada nii palju kahju. Väike tegevus, mis invaliidistab sinu keha. Esmalt muteerides sinu lihased ning see järel kõverdades kogu skeleti. See tegevus isegi hävitab terve kasu tervislikust toitumisest ja liikumisest. Nii on paljud inimesed sulgunud nõiaringi. Tasahilju ja
EESTI METODISTI KIRIKU TEOLOOGILINE SEMINAR Helika Gustavson-Rätsep kaugõppe IV kursus TARKUSEKIRJANDUS JA POEESIA ESSEE ÕPETUSSÕNADE JA VANASÕNADE TEEMAL Õppejõud: Margit Sepp Tallinn 2010 Õpetussõnu lugedes hakkas mind huvitama laiskuse teema: millistes värvides seda eesti vanasõnades kasutatakse, millised sarnasused ja erinevused on vanasõnadel Õpetussõnadega. Nii Õpetussõnadel kui ka vanasõnadel on didaktiline iseloom. Nende tekst kas õpetab, keelab või käsib midagi otseselt (Õp 6:6; ,,Tee tööd, kuni elad", ,,Tee tööd surmani") või soovitab hinnangute ja üldistuste kaudu (,,Paremb viis virka kui kümme laiska"). Didaktilisus väljendub vast selgeimini: võrdlustes: Õp 26:16 ,,Laisk on iseenese meelest targem kui seitse arukalt vastajat", ka 6:11 (ja 24:34), vanasõnades nt ,,Laisal on aiateivad (nagu) verstapostid", ,,Parem tööd teha muret...
Martin Ehala, Viivi Maansoo, Krista Kerge. Eesti keele omandamist teise keelena uurib Ülle Rannut ja eesti vahekeele korpuse koostamisega tegeleb Pille Eslon. Murrete ja keelevähemuste uurimisega tegeleb Jüri Viikberg. Lastekeelt uurib Reili Argus, grammatikat Peep Nemvalts, Mati Hint, Krista Kerge, Martin Ehala ja Helle Metslang. Fonoloogiat ja foneetikat uurivad Mati Hint ja Mart Rannut, tekstilingvistikat Krista Kerge ja Katrin Aava, nimeuurimist Annika Hussar ning fraseoloogiat Katre Õim. Tegevusvaldkondi. Keelekorraldus Valter Tauli ,,Keelekorralduse alused" (nii inglis- kui eestikeelsena ilmus Rootsis 1968). Rahvusvaheliselt tuntud teooria. Henn Saari, Tiiu Erelt, Rein Kull. Vaidlused olnud alati. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon, praegu: Emakeele Seltsi keeletoimkond. ,,Kirjakeele teataja", ,,Keelenõuanne soovitab". T. Erelt ,,Eesti keele ortograafia" M. Erelt jt ,,Eesti keele käsiraamat" 2002 Tiiu Erelt ,,Eesti keelekorraldus"
mingist objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see kirjeldus on üldjuhul orienteeritud tolle objekti füüsilistele (esmajoones visuaalselt või auditiivselt tajutavaile) omadustele (nt Üks hani, neli nina? - Padi). Täiuslikem kogu Eesti mõistatusi on leitav akadeemilisest väljaandest “Eesti mõistatused” I-II (2001-2002, kogujate register 2012, paralleelide register 2013). Koostajad: A. Hussar, A. Krikmann, R. Saukas, P. Voolaid. A. Krikmanni koostatud andmebaasist “Eesti mõistatused” http://www.folklore.ee/moistatused/ (2012) Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte kirjeldused, vaid (otse)küsimused või ülesanded Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte kirjeldused, vaid küsimused või ülesanded Piltmõistatused e. reebused – Harjumuspärase suulise rahvaluule asemel on tegemist kirjalikuga. Küsimuspoole
olema õiglane. Õigus toimib teadvuse, mõistuse vallas, on selle poolt hallatud ja vallatud, kontrollitud, käsutatud ja kasutatud. Õiglus see eest aga tunnetusprintsiibina liigub rohkem inimese mitteteadvuse sügavustes, tungitasandil. LISAD 9 Joonis 1. Õigusperekonnad 10 Joonis 2. Eesti Vabariigi õigussüsteemi põhiharud 11 KASUTATUD KIRJANDUS Anepaio, T., Hussar, A., Jaanimägi, K., Kangla, S., Land, K., Olle, V., Roosma, P. (2004) Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn: Juura. Tammelo, I. (2001/2006) Õiglus ja hool. Tartu: Ilmamaa. Aaslav-Tepandi, K., Tepandi, T. (2014) Eestist, õigusest ja õiglusest. Dialoog õiguskantsleriga. Kättesaadav: http://kjt.ee/2014/02/eestist-oigusest-ja-oiglusest-dialoog-oiguskantsleriga/ Kuidas suhtuvad üksteisesse "seadus", "õigus" ja "õiglus"? (2010) Kättesaadav: https://www.eesti
korrapäraselt. Tihekehandid moodustavad tsütoskeleti, paiknevad sarkolemmi sisepinnal, neile kinnituvad kontraktiilsed filamendid. Kontraktsioonil rakk tõmbub kortsu, muutub paksemaks. Sarkolemm moodustab kaveoole rakusisesed põiekesed, mis osalevad Ca2+ ioonide transpordis. Konktraktsioonil seondub Ca troponiini asemel kalmoduliiniga. Silelihasrakud ei väsi nii lihtsalt, suudavad seedetrakti seina toonust hoida. Silelihaskude regenereerub hästi, tekivad uued rakud. 8. loeng P. Hussar Kõhrkude (textus cartilagineus) 1. Hüaliinne kõhrkude (textus cartilagineus hyalinus) 2. Elastne kõhrkude (textus cartilagineus elasticus) 3. Fibroosne kõhrkude (textus cartilagineus fibrosus) Kõhrkoes pole vere- ega lümfisooni, see toitub osmoosi teel, sisaldab 70-80% vett, 10-15% orgaanilisi aineid, 5% mineraalaineid Kõhrkoe funktsioonid: · Toestuslik · Kaitsev(nt. liigespindadel) · Morfogeneetiline ja formatiivne (luude pikikasv ja kujunemine) Ehitus 1. Rakud:
tulundusühistu, täisühing ning mitte tulutoovateks, neil lihtsalt puuduvad omanikud kellele saaks kasumit jaotada sihtasutus ja mittetulundusühing, viimased on loodud kodanike algatusel oma elu lihtsustamiseks. Sihtasutusteks tuntumad on eelkõige haiglad. Sihtasutuse ja mittetulundusühingu puhul kasutatakse varasid eelkõige põhikirja järgselt rahva ja rahvuskultuuri toetamiseks. KASUTATUD KIRJANDUS Hussar, A. Loengukonspekt kasutamiseks kursusel Sissejuhatus õigusteadusesse. Eraõigus. Tartu Ülikool 2002/2003. www.tarkinvestor.ee/wiki et.wikipedia.org/wiki www.juridica.ee www.archimedes.ee http://www.consult.ee/teenused/firmade-asutamine www.notar.ee www.riigiteataja.ee (TsÜs, Äriseadustik, vastavate juriidiliste isikute nimelised seadused) www.koolielu.ee
3. Õiguse tähistamine. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena.
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Grete Hussar RATSASPORDISPETSIALISTIDE HINNANG HARRASTUSSPORDILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Reeda Tuula ..................... (Juhendaja allkiri) Tallinn 2013 SISUKORD RESÜMEE .........................................................................................................
Further on, one can explore this issue on the basis of age, finding the oldest and newest names in Jõgevamaa Gymnasium. Keywords: Jõgevamaa Gymnasium, first names, popular names, names in Jõgevamaa, kid´s names that were put on their birth years 1996-2000. 15 KASUTATUD ALLIKAD 1. Eesti Hariduse Infosüsteem. Õpilaste sünniaastad. [WWW] http://www.ehis.ee/ (28.10.2016) 2. Hussar, A. Eesti eesnimede ajalugu. Tallinna Ülikool. [WWW] http://www.folklore.ee/kp/lp/2014/AnnikaHussar30012014.pdf (18.10.2016) 3. Igav. Eesti imelikumad nimed. [WWW] http://igav.delfi.ee/pildid/eesti-koige- imelikumad-nimed?id=67990693 (6.11.2016) 4. Jõgevamaa Gümnaasium. Õpilaste nimekiri. [WWW] http://jogevagymn.kovtp.ee/opilased (8.12.2016) 5. Nael, A. Eesnimed Jõgeva Põhikoolis ning Jõgevamaa Gümnaasiumis: Uurimistöö. Jõgeva: Jõgevamaa Gümnaasium, 2016. 6
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ ERIALA AINE NIMI REFERAAT Õppejõud: NIMI Tallinn 2014 SISUKORD: SISUKORD:........................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS:................................................................................................. 3 MÕISTED:......................................................................................................... 4 1. Juriidilise isiku olemus ja jagunemine...........................................................5 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, teisisõnu eesmärgistatud organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime.....................5 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised i...
Plaadil või kassetil on ära toodud andmed originaalkasseti või plaadi produtsendi kohta, et ostjale jääks mulje originaalkoopiast. Kuid ka siin võib lähemal vaatlemisel märgata erinevusi. Näiteks originaalhelisalvestise siseümbris kujutab endast tihti üle 10 leheküljelist bukletti, kus on toodud nii esitajate fotod, laulude sõnad jm antud plaati või kassetti tutvustav materjal. Võltskoopia siseümbris võib aga sisaldada sellest 41 Hussar, A. Piraatlus heliplaaditööstuses, Juridica 1/1997, lk. 4-6. 16 ainult mõnda lehekülge. Ka sellisel juhul on hinnavahe piraatkoopia ja originaali vahel tavaliselt tuntav.42 c) bootleg -- koopia elava esitluse või ülekande salvestusest kui salvestus tehti ilma õiguste omaniku loata. Kolmas piraatluse vorm on tuntud ingliske nimetuse bootlegging all ja ta kujutab endast mõne
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele ………………………………………………………………..……....4 1.2 Füüsilise aktiivsuse positiivsed mõjud or...
Nt: ,,-Kes on optimist? See, kes pilvelõhkuja otsast alla kukkudes hüüab igast lahtisest aknast sisse: ,,Siiski läheb kõik hästi!""; ,,Juku küsib isalt: ,,Isa, mida tähendab optimist?" Isa vastab: ,,Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaazi ehitama" 42. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost Lühivormide uurijad ona nt Anneli Baran, Katre Õim, Piret Voolaid, Anne Hussar, Asta Õim, Luule Kirkmann, Arvo Kirkmann, Rein Saukas. 43. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? - Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused - Aforistlikud mõtteterad - Minakeskne grafiti - Sina-pöördumised - Süntaktilised stereotüübid 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse
Mitme autoriga teos Erelt, T., Leemets, T., Mäearu, S., Raadik, M. 2006. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Viide tekstis: (Erelt, Leemets , Mäearu, Raadik 2006: 4). Kui uurimistöö autor kasutab mitme autoriga teost ja näidises toodud varianti, siis tuleb bibliokirjes kasutada kõigi autorite puhul eesnimetähte ja lisada punkt. Kogumik, millel on koostaja või koostajad, mitte autor Vanasõnaraamat. 1984. Koostanud A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv. Tallinn: Eesti Raamat. Teos või kogumik, millel ei ole märgitud autorit ega toimetajat College bound seniors. 1979. London: University Press. Õppimine ja õpetamine õpiühiskonnas. Ettekannete ja sõnavõttude kogumik. 2001. Tallinn: Eesti Haridusfoorum. Üleriigilised tasemetööd 2004. 2004. Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja trükikoda Ilo Print. Viide tekstis: (College bound seniors 1979: 4).
Nt: ,,-Kes on optimist? See, kes pilvelõhkuja otsast alla kukkudes hüüab igast lahtisest aknast sisse: ,,Siiski läheb kõik hästi!""; ,,Juku küsib isalt: ,,Isa, mida tähendab optimist?" Isa vastab: ,,Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaazi ehitama" 42. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost Lühivormide uurijad ona nt Anneli Baran, Katre Õim, Piret Voolaid, Anne Hussar, Asta Õim, Luule Kirkmann, Arvo Kirkmann, Rein Saukas. 43. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? - Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused - Aforistlikud mõtteterad - Minakeskne grafiti - Sina-pöördumised - Süntaktilised stereotüübid 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse
1. Eesti... 2009= Eesti usuelu institutsionaalne korraldus http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=115&kateg=5&alam=20&leht=1 (30. märts 2009) 2. Valk, Ü. 2009. Ristimise tähendusest eestlasele rahvausundi andmetel http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator1/ristimine.html (15. märts 2009) 3. Saar, M. 2002. Eesnimed ja nende valiku põhjendusi http://www.hot.ee/trinz/kavaltuba/uuring/index.htm (2. aprill 2009) 4. Alender et al = Alender, E.; Henno, K.; Hussar, A.; Päll, P.; Saar, E. 2003. Nimekorralduse analüüs. Tallinn: Eesti keele sihtasutus. 26
Täiendkoolituse kvalifikatsiooni kursus: Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 100% eksamitöö HINDAMINE Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud
augustil 1991. a kuulutati välja Ülemnõukogu poolt Eesti iseseisvus. Moodustati Põhiseaduslik Assamblee, kes töötas välja uue põhiseaduse, mis võeti vastu 28. juuni 1992.a. R. Narits. Eesti omariiklus ja õigus. Juridica, II, 2000, lk 71-74 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Õigusteabe AS, Tallinn, 2002 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 167-207 Eesti ja Euroopa Liit. Riigikogu Toimetised, 7, 2003, lk 23-75 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 62-76. V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest.
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO ...
Tallinn, lk 177. 4 Raudla, H. (2002). KODANIKU RAAMAT. Võrgulehel http://raulpage.org/kodaniku/omavalitsus.html. (11.12.2011) 5 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177. Kohustuslik kirjandus: 1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 1. ptk (lk 15-48; 207- 242). 2. A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 28-37). 3. J. Liventaal, Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (Lk 63-91; 166-170) 4. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 17-44) II referaat: Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õiguse tunnused. Õiguse mõiste selgub: õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises,
vajalikkuse kontroll kas kehtestatud piirang on vajalik vastava eesmärgi saavutamiseks. Kui sobivuse puhul on küsimus selles, kas piirang põhimõtteliselt aitab eesmärki saavutada, siis vajalikkuse puhul on küsimus selles, et äkki on olemas mõni teine vahend eesmärgi saavutamiseks, mis on vähem koormav. 3. proportsionaalsuse printsiib kaalutakse vastavate eesmärkide mõju ühiskonnale ning põhiõiguse piirangu suurust. Eraõigus. Ave Hussar. Täna räägime: · tehingutest · lepingute sõlmimisest · esindusest · kahju hüvitamisest õigusinstituut grupp lähedasi õigusnorme. Õigusjärglus on: · tsiviilõigused ja kohustuste ülemike ühelt isikult teisele · eriõigusjärglus (ükshaaval antakse iga õigus eraldi edasi) või üldõigus (surma korral kõik õigused ja kohustused) · aluseks on tehing või seadus.
913 2313 Helgis Priit Harju 03:51:40 M21 996 1359 Helm Jaak Võru 03:55:43 M21 61 154 Hermet Priit Harju 02:56:25 M21 31 75 Hiltunen Paavo Soome 02:50:31 M21 863 1145 Hints Eric Tallinn 03:49:24 M21 1196 940 Hommik Mart Võru 04:05:06 M21 1792 2312 Hunt Egon Valga 04:37:08 M21 1116 957 Hunt Kaspar Pärnu 04:01:45 M21 168 167 Hussar Aimar Võru 03:08:17 M21 988 2930 Huttunen Juho Soome 03:55:31 M21 1996 2872 Hõbe Tarmo Tallinn 04:52:28 M21 2149 2415 Hõim Alar Tallinn 05:06:11 M21 1835 1864 Hõimoja Hardi Tallinn 04:40:10 M21 608 708 Hõrak Tarmo Harju 03:36:21 M21 1920 1818 Härmsalu Jorma Tallinn 04:47:07 M21 635 852 Hürden Taivo Tallinn 03:37:46 M21
01.2012. Õppejõu poolt kursuse käigus nimetatavad õigusaktid, nende eelnõude seletuskirjad ja muud allikad ning asenduskirjanduseks (mis on ühtlasi soovitatav täiendava kirjandusena): A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996. A. Aarnio. Reason and Authority. Dartmouth Publishing Company, Ashgate Publishing Company, Aldershot/Brookfield/Singapore/Sydney, 1997. Nagu on viidatud Rosentau, 2004. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, S. Land, V. Olle, P. Roosmaa. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. U. Arumäe. Organisatsiooni ja juhtimise õiguslik korraldus. Kirjastus Juura. Tallinn 2013. M. Bartl. Book revew. Making European Private Law: Governance Design. F. Cafaggi; H. Muir Watt (eds.). Chaltenham, Elgar 2008. European Journal of Legal Studies (EJLS). Arvutivõrgus: http://www.ejls.eu/search.php
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
