Esialgne liiva-soola segu mass 6,71 g. NaCl sisaldus: % M(NaCl) = 58,5 g/mol m(NaCl) = 2,71 g n(NaCl) = 0,046 mol V(lahus) = 250 cm3 (lahus) = 1,006 g/cm3 m(lahus) = 251,5 g n(lahusti) = 13,82 mol m(lahusti) = 251,5 2,71 = 248,79 g Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Ülesandeks on valmistada lahus kontsentreeritud soolhappe lahusest, lahuse lahjendamine ning lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon Otsitava aine kontsentratsiooni leidmine: V(NaOH) NaOH lahuse täpne maht (büretilt) CM(NaOH) NaOH lahuse täpne kontsentratsioon V(HCl) HCl lahuse täpne maht (pipeti maht)
Kontrolltöö küsimused. Happed Õp lk 98 – 103, tv lk 65-67 1. Mõisted: indikaator, hape, happeline oksiid 2. Tähtsamate hapete valemed ja nimetused (H2SO4, HNO3, HCl, H2SO3, H2SiO3, H2CO3, H2S, H3PO4) 3. Hapete äratundmine valemi järgi 4. Happeaniooni laengu leidmine happe valemi põhjal + 5. Hapete omadused on tingitud H -ioonidest: söövitavad, reageerivad metallidega, hapu maitsega 6. Indikaatorite värvused neutraalses ja happelises lahuses: lakmus, metüüloranž 7. Hapete liigitamine ja näidete toomine: a) tugevuse järgi b) vesiniku aatomite arvu järgi c) hapniku sisalduse järgi 8. Ohutusnõuded töötamisel hapetega (esmaabi, hapete lahjendamine) 9. Hapnikhapete saamine happeliste oksiidide (CO2, SO2, SO3, P4O10) reageerimisel veega ja vastavate ühinemisreaktsioonide võrrandite koostamine 10. Happesademete teke 11. Varemõpitust: oksiidide ja lih...
Mitte alkohoolsed joogid on: puhastatud kraanivesi, mineraal-, allika- ja lauaveed, maitsestatud ja vitaminiseeritud veed. Mahlad jaotatakse: värskelt pressitud mahlad, pudelitesse või purkidesse vinnitud mahlad. Mahlad jagunevad : pressitud mahl puuviljadest või marjadest, mahl konserteeritud mahlast (lahjendamine kvalideetse veega), täismahl on identne viljadesst ja marjadest pressitud mahlad, ei lisata lisaaineid. Nektarite täismahl sisaldus on 25-50% ülejäänud on vesi. Mahlajoogid on nektaritest veel lahjemad. Karastusjoogid enimtundud apelsinimaitselised, sidrunimaitselised, greipimaitselised, toonikud ning laimimaitselised. Kali on käärimise teel saadud alkoholi vaba jook. Energiajoogid on vitaminiseeritud sisaldavad tauriini ja ergutavad kesknrvisüsteemi. Spordijoogid sisaldavad mineraale, need ei ole karboniseeritud. Alkoholivaba õlu ei kõlba juua. · sampanjad on vahuveinid, mis on valmistatud kin...
kaudu ja eraldada ained segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Võimalike vigade põhjuseks võisid olla ebatäpsed mõõtmised ja vastuste ümardamine. 3 Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Eksperimentaalse töö eesmärgiks oli lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine ja kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Koonilised kolvid 250 ml; mõõtesilindrid 10 ml, 100 ml; mõõtekolb 100 ml; bürett; pipetid 10ml, 20ml; klaaspulk. Kemikaalid: Kontsentreeritud HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodika
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Massiprotsendi arvutamine: lahustunud aine mass ( g )100 maine100 C= = lahuse mass (g) mlahus Lahuse tihedus: mlahus (g) g lahus= V lahus (cm 3 ) cm3 Lahustunud aine massi leidmiseks: V lahuslahusC mlahusC maine= = 100 100 Molaarse kontsentratsiooni leidmine: naine (mol ) C M= V lahus (dm 3) maine (g) naine = g M aine ( ) mol V 0 gaas (dm 3 ...
määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades erinevat lahustuvust. Leiti liiva sisaldus segus, milleks saadi 50,77%. Tegelik sisaldus oli 50%, seega tulemus üpris täpne. Suhteline viga 1,54 %. Viga võis tekkida tiheduse mõõtmisel. Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on
2. Äravahetamiseni tõenäosus 3. ,,Lahjendamine" ehk dilution o Tuntud kaubamärkide täiendav kaitse Kui oleme saanud kaitse, tekib ainuõigus. Ainuõiguste sisu KaMS § 14 Ainuõiguste rikkumine esineb, kui kolmas isik kasutab - Kaubandustegevuse käigus ning - Kaupade ja teenuste puhul Kui põhieeldused tuvastatud peab olema vähemalt 1 suhteline keeldumisalus: - Topeltidentsus - Äravahetamise tõenäosus - Lahjendamine Kaubandustegevuse käigus - C-206/01 Arsenal Football Club kaasus Kaupade ja teenuste puhul - C-17/06 Céline kaasus p. 20-23 Aga siiski peab olema ka kaubamärgi omaniku erihuvi kahjustamine (mitte ainult eelduste täitmine)!!! - Sai alguse C-2/00 Hölterhoff kaasusest p. 16 - Vt ka C-48/05 Adam Opel kaasus p. 21-25 - Vt ka C-487/07 L´Oréal v Bellure kaasus 3
Linnased – idandatud teravili Virre – suhkrustatunud linnasetärklise lahus Humalastega keetmine Kääritamine Laagerdamine Filtrimine, pastöriseerimine Villimine 2. Vein – viinamarjad Tootmine: Marjade purustamine ja mahla eraldamine Käärimine Ümbervalamine Järelkäärimine ja valmimine 3. Viin – vesi, vili, kartul või veinitööstuse jääkidest. Tootmine: Toidupiirituse lahjendamine veega Džinn – kadakamarjad Nastoikad – maitseainete piiritusleotised - Magus nastoika – lisaks mahl või siirup - Kibe nastoika – lisaks eeterlikud õlid, piiritusleotiste destillaadid 4. Liköör – suhkur, puuvilja- ja marjamahl, taimeleotis, vürtse. Tootmine: Maitsestamine Segamine Järelküpsemine (3-12 kuud) Filtreerimine Villimine
- 0,000001 grammi mürkkemikaali. Puhta vee säästmine · Kraanid, segistid, torustikud korda. · Veemõõtja. · Säästuprogrammiga sanitaartehnika. · Vihmavee kogumine ja kasutamine. · Pinnavee kasutamine. Puhastustöödeks sobiv vesi · Pehme. · Puhas. · Madala pindepigevusega. · Käesoe. - Klooriühendeid kasutades kuni +20C. - Toidunõusid loputades võimalikult kuum. Vee ülesanded puhastuses · Puhastusaine lahjendamine. · Mustuse eemaldamine. · Mustuse sidumine. · Mustuse transportimine. · Pindade loputamine. Veega eemalduvad mustused · Lahjad puuviljamahlad. · Sool. · Suhkur. · Värske veri. - Eemalduvad kohesel jaheda veega puhastamisel. - Vanad plekid ei eemaldu. Vee kasutamine puhastuses I · Kaasaegsed puhastusmeetodid kasutavad vett võimalikult vähe: - Väheniiske puhastus. - Niiske puhastus. - Aurupuhastus.
Töö ülesanne ja eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk kemikaalid: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatro fenoolftaleiin (ff). Töö käik: Arvutasin, kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100 ml 16%-list HCl lahust. Soolhappe tiheduse sain teada tunnis ette antud tabelist
IÖ uuenduslik panus - *Sotsiaalteadused said enda käsutusse uue uurimismeetodi - majandusliku analüüsi (ökonoomika), mis võimaldas senisest erinevalt ja kokkuvõttes sügavamalt avada ühiskonnas toimuvat. *Majandusteaduse objektiks said lisaks turule ka inimeste teised eluvaldkonnad ja seal toimivad reeglid: alates riigist ja lõpetades perekonnaga.*Kujunesid uued ideed ja kontseptsioonid inimliku sipelgapesa paremaks mõistmiseks. Positivistlik uurimine - positivistlikult nende mehhanismide (institutsioonide) uurimisega, mis majanduses on kujunenud vastureaktsioonina oportunismile ja normatiivne uurimine - normatiivselt oportunismi vastu võitlemise võimalustega näiteks spetsiaalsete preemiasüsteemide konstrueerimisega. Institutsioonid ja Org. on inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism. Institutsioonid on mängureeglid ilma mängijateta...
kokku cc. Nôrga el. lüüdi puhul [K ~= c2] Ostwaldi lahjendusseadus lahuse lahjendamisel dissots. määr kasvab. Lôpmatul lahjendamisel muutub vôrdseks 1-ga Astmeline dissotsiatsioon protsess toimub 2 vôi enamas järjestikus astmes. N: I Na2S +H2O NaHS + NaOH = 2Na+ + S2+ + H2O 2Na+ + HS- + OH-; II NaHS + H2O H2S + NaOH = Na + HS + H2O H + S + Na + OH? Pôhivôrrand: I H2S H + HS; II HS H + S (k1 >> k2). Tegurid: CH3COOH CH3COO- + H+ 1) Lahjendamine saaduste suunas, sest veemolekulid ümbritsevad etaanhappe molekuli ja nôrgendavad sidet. 2) T+ - tasakaal paremale, sest endotermne reakts. 3) (sama happe) soole lisamine tasakaal vasakule (lisame saadust). III Tugevad elektrolüüdid. (lahuses molekule pole, NaCl lahus). Kui vôtta suurema konts. lahus, ka tugevatel on i < v ja < 1. Ioonpaarid vôivad tekkida, aga molekul mitte, siiski vôib käituda nii nagu poleks täielikult dissotsieerunud.
6. Ainete liigitus: Liht- ja liitained. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid: Oksiidid ja nende liigitus. Happelised oksiidid, happevihmad. Happed ja nende liigitus, pH lahustes. 7. Hüdroksiidid, nende liigitus ja keemilised omadused. Soolad, liigitus ja keemilised omadused. Anorgaaniliste ühendite nomenklatuur. 8. Protsentarvutuse põhitüübid: lahjendamine, kontsentreerimine, tihedus. 9. Elementide keemia: IA rühma elemendid, levik looduses, ühendite füsioloogiline toime, keemilised omadused, tähtsamate ühendite tootmine. 10. IIA rühma keemilised elemendid. Aatomi ehitus. Keemilised omadused, füsioloogiline toime tähtsamatel ühenditel. Lubjakivi, dolomiit, marmor, paas, kips jt. tähtsamad IIA rühma elementide ühendid
Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Kontsentreeritud happe lahusest lahuse valmistamine, selle lahjendamine ning kontsentratsiooni määraminnne tiitrimisega. Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kasutatud ained: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töö käik: Arvutakse, kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100ml 2,5% HCl lahust
(konjak, viski) Destilleeritud täielikult(viin) 1. Õlu- teravili või muu tärkiserikkas tooraine Tootmine: Linnased Virre keetmine Laagerdamine Kääritamine Filtrimine Vilimine 2. Vein- viinamarjad aga ka õunad ja sõstrad Tootmine: Marjade purustamine ja mahla eraldamine Ümbervalamine Käärimine Järelkäärimine ja valmimine 3. Viin- vesi, vili, kartul või veinitööstuse jäägid Toidupiirituse lahjendamine veegha Nastoikad Dzinn- kadakamarjad 4. Liköör- suhkur, puuvilja- ja marjamahl, taimeletois, vürtsid Tootmine: Maitsestamine Segamine Järelküpsemine Vilimine Filtreerimine
1.1 Jahutussüsteemi ül. *Kaitsta mootorit ülekuumenemise eest-peab osa soojusest kuumenenud detailidest eemale juhtima(jahutusvedelikuga) *Säilitada mootori ühtlane töötemp. 1.2 Jahutussüsteemi liigitus : *Vedelikjahutus *Õhkjahutus 1.3 Jahutusvedelikena kasutatakse: *vett *antifriise *tosoole 1.4 Jahutussüsteem koosneb kahest ringist: *väike ring *suur ring 1.5 Väike ring: *mootori käivitades vedelik tiirleb mootori plokis ja plokikaanes ning läbi salongi kütteseadme. *Termostaatklapp on suletud asendis ja ei lase vedelikku radiaatori alumisest anumast pumpa. *Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C 1.6 Suur ring: *Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. *jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak 1.7 Termostaa...
Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja konsentratsiooni määramine. Töö ülesanne ja eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kooniline kolb (250 ml), mõõtesilinder (250 ml, 10ml), mõõtekolb(100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kasutatavad ained. Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad.
Töö eesmärk Happe ja aluse lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolb (100 mL), lehtrid, 2 büretti, pipetid (10 ja 20 mL). Kasutatud ained: tundmatu kontsentratsiooniga HCl ja NaOH lahused, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töö käik • Soolhappe lahuse lahjendamine Tegin soolhappelahuse 5 kordse lahjenduse. Selleks pipeteerisin (pipetiga, mida olin eelnevalt lahusega kokku teinud, et lahuse konsentratsioon säiliks) 100 mL mõõtkolbi 20mL lahust, lisasin destilleeritud vett, kuni mõõtejooneni (ehk kuni mõõtekolbis oli 100mL täitunud). Mõõtekolbi sulgesin korgiga ning loksutasin, et aine seguneks destilleeritud veega. • Soolhappe lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega
Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Kontsentreeritud happe lahusest lahuse valmistamine, selle lahjendamine ning kontsentratsiooni määraminnne tiitrimisega. Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kasutatud ained: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töö käik: Arvutakse, kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100ml 2,5% HCl lahust
Põhiliseks massispektromeetri ioonallikaks kasutame elektropihustust (ESI). ESI massispektromeetrias esinevate maatriksiefektide uurimine. Tõsiseks probleemiks LC-ESI-MS analüüside juures on maatriksiefekt, mis võib viia vigaste analüüsitulemusteni. Parimaks maatriksiefekti vähendamise viisiks on efektiivsemate proovi ettevalmistusmeetodite kasutuselevõtt. Samas, alati pole see võimalik. Sellisel juhul tuleb kasutada mitmesuguseid muid võtteid (ekstrapolatiivne lahjendamine, Multilineaarne regressioon jne), mille väljatöötamises meie grupp on maailmas juhtivate hulgas. (A. Kruve, K. Herodes, I. Leito) http://tera.chem.ut.ee/~ivo/tudengile/LCMS.html ESI (electrospray ionization) Elektropihustus-ionisatsioonESI (electrospray ionization) Elektropihustus-ionisatsioon MS massispektromeetria LC vedelikkromatograafia ESI ionisatsioon ja maatriksiefekt ESI kasutamisel võib sageli kohata segavat fenomeni ehk niinimetatud maatriksiefekti.
C segus liivaga = ∙ 100 = ∙100 =43,5 m segu 7,08 Kokkuvõte Võimaliku vigu võib põhjendada soola mittepiisava väljapesemisega ning lahuse ühest anumast teisesse valamisega ja selle keeduklaasi seitatesse jäämisega. Teine katse Töö ülesande: Valmistada HCl lahus ning meetma selle kontsentratsiooni Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasasutatud mõõteseadmed ja töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kasutatud kemikaalid: Kontsentreeritud HCl lahus, 1,004 M NaOH lahus, fenoolftaleiin. Töö käik: 1. Valmistada 100 ml HCl lahust. 2. Teha saadud soolhappelahusest viiekordne (5x) lahjendus. (pipeteerida destilleeritud
naine 0,08mol Cx 0,0058 n aine nlahusti 0,08mol 13,79 g / mol n( aine) 0,08ekv CN 3 0,32ekv / dm 3 Vlahus 0,25dm Eksperimentaalne töö nr. 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik: Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Arvutada, kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100 ml
Suhteline viga Es = 2%. Eksperimentaalselt saadud NaCl sisaldus soola ja liiva segus erineb väga vähe tegelikust sisaldusest. Seetõttu võib lugeda katse õnnestunuks. 10 2.2 Eksperimentaalne töö 2. Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine. 2.2.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2.2.2 Kasutatavad ained. Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). 2.2.3 Töövahendid. Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. 2.2.4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad.
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Õpperühm: Töö teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll arvestatud: Meeme teostatud: esitatud: Põldme 02.10.2011 28.10.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Tööl on õppe eesmärk. Töö ülesanne NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus. Töövahendid 250 ml keeduklaas, klaaspulk segamiseks. Elektrooniline kaal ,,Mettler toledo" PB602-s, valmistatud Sveitsis, max 610 g (e =0,1g), min 0,5 g(d=0,01 g). Klaasist lehter, kooniline kolb, 250 cm3 mõõtesilinder. Areomeeter AOH-2, 20 cm, 18481-81/ 20 o C kg/m3 , N.56 . Filterpaber....
Suhteline viga (segu B): Muud arvutused n(NaCl) Molaalsus: Molaarsus: Moolimurd: Normaalsus: NaCl konts. (g/dm3, kg/m3): Järeldus Töö oli läbiviidud vastavalt eeskirjale, kuid töö lõpptulemus ei ole piisavalt tõelisele lähedane ebatäpsete mõõdetuste ja tehniliste vigade tõttu. Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Meetod Kontsentratsiooni määramine reageerinud aine järgi. Sissejuhatus Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil.
Arvutan NaCl moolimurru lahuses Arvutan NaCl normaalsuse lahuses Arvutan NaCl sisalduse lahuses g/dm3 ja kg/m3 Kokkuvõte Katse eesmärk sai täidetud, leitud massisuhte suhteline viga on 2,0181%, mille põhjuseks võis olla mõningane NaCl kadu filtrimisel. Eksperimentaalne töö 2: Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), pipetid (10 ml, 20 ml) Töövahendid: koonilised kolvid (250 ml), bürett, klaaspulk Kemikaalid: kontsentreeritud HCl lahus, NaOH lahus (0,1004 M), indikaator fenoolftaleiin (ff), destilleeritud vesi Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad.
(1/200 ml). Selleks valan 200 ml-lise katseklaasi 1 ml apelsiinimahla ja lisan kriipsuni vett. Glükoosilahuste valmistamine Kindlakontsetratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtutakse glükoosi standart- lahusest, mis sisaldab glükoosi täpselt 1,0 mg/ml. Standaartlahusest valmistam 3 lahjemat glükoosilahust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjenduste tegemiseks kasutan samm-sammult lahjendamine. Et valmistada glükoosilahust kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, võtan 2,5 ml glükoosi standart-lahust ja lisan 7,5 ml dest. vett. Et valmistada glükoosilahust kontsentratsioonidega 0,125 mg/ml, võtan eelmisest lahusest 5 ml lahust ja lisan 5 ml vett. Et valmistada glükoosilahust kontsentratsioonidega 0,062 mg/ml, võtan eelmisest lahusest 5 ml lahust ja lisan veel 5 ml dest. vett. Kõik katseklaasid loksutan hoolikalt. Värvusreaktsiooni läbiviimine
Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Üliõpilane: Teostatud: 22.02.2012. Õpperühm: YAGB42 Kontrollitud: Töö nr. 23FK Arvestatud: Sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine Töö eesmärk: · Ensüümreaktsiooni kineetiliste konstantide K m ja Vmax määramine Lineweaver- Burki koordinaatides ehitatud graaafiku abil (1/v sõltuvana 1/S ). · Ensüümi aktiivsuse määramine (1 sekundi jooksul ärareageerivate substraadi moolide arv 1 grammi ensüümi toimel 1 sekundi jooksul). Üldmõisted: On olemas esimest järku ja teist järku kineetilised võrrandid. 1) Esimest järku kineetiline võrrand: k ühik: 2) Teist järku kineetiline võrrand: k ühik: Erinevalt esimest järku kineetilisest võrrandist kirjeldub rea...
naine = maine /Maine = 10,04 g / 58,5 g/mol 0,172 mol CX moolimurd: CX = naine /naine + nlahusti = (2,51 g / 58,5 g/mol) / [2,51g / 58,5 g/mol + (5,01 g 2,51 g) / 76,1g/mol)] 0,566 Cn normaalsus: Cn = 2,51 g 2) Soolhappe lahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk: HCl lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud ained: HCl 36% lahus (d = 1,179g/cm3), NaOH lahus (0,1003M), Fenoolftaleiin Kasutatud töövahendid: Koonilised 250ml kolvid, mõõtesilindrid (10 ml, 250 ml), mõõtekolb(100ml), bürett, pipetid (10ml ja 20 ml), klaaspulk. Töö käik: 1. Arvutan, kui palju kontsentreeritud HCl lahust ja vett on vaja võtta, et valmistada 100 ml etteantud protsendilisusega (2,4%) soolhappe lahust. Valmistatava lahuse ruumala: V = 100ml
lüütilise dissotsiatsiooni tõttu. 15. Reastage järgmised lahused osmootse rõhu kasvu suunas: Üldine keemia. Näidisküsimused. 0,1 M Na3PO4; 0,1 M K2S; 0,1 M NaOH; 0,05 M HNO2; 0,05 M KCl; 0,05 M C2H5OH. 0,4 0,3 0,2 0,1 0,1 0,05 Tasakaalud elektrolüütide lahustes 1. Millistel juhtudel nõrga elektrolüüdi dissotsiatsioonimäär suureneb? Miks? a) lahuse lahjendamine - kasvab. b) lahuse kuumutamine tasakaal nihkub H>0, diss. tugevneb, kasvab. c) HNO2 lahusele KNO2 lisamine väheneb. selle happe soola lisamine d) HNO2 lahusele HNO3 lisamine väheneb. happe lisamine tsakaal <- e) HNO2 lahusele KOH lisamine leelis seob ära osa prootoneid, tasakaal ->, kasvab. 2. Miks H2S dissotsieerub lahuses peamiselt I astmes? Kuna vesinikdisulfiidhape on nõrk hape, diss. lahuses anult osaliselt. 3
Polarisatsioonitasandi pöördenurka mõõdetakse polarimeetri abil. Töö ettevalmistamine: Reagentideks on: substraadiks suhkrulahus ja ensüümiks invertaasi lahus. Ensüümi lahus valmistatakse 0,1-0,5% (või kuni 2%) invertaasi lahusena atsetaatpuhvris (0,1M), mille pH 4,8. Sahharoosi algne 0,1M lahus valmistatakse puhvris, mille pH 4,8. Sellest valmistatakse lahjendusega omakorda madalama kontsentratsiooniga lahus (näiteks 0.05M, 0.025M või 0.0125M sahharoosi lahus). Lahjendamine toimub samuti puhvriga. Vajadusel tehakse viimasest lahjendusest veel kord üks lahjendus veelgi väikesema substraadi kontsentratsiooni (näiteks 0.00625M) saamiseks. Töö teostamine: Esmalt täidetakse polameetri toru lähtesuhkrulahusega selleks et määrata lähtepöördenurk (alghetke t = 0 väärtus) . Seejärel valatakse lähtelahus polameetri torust välja ja puhastatakse see. Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi katseklaasis 25 ml-le määratletud
väljendusviisides (molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus, , Molaarsus: M(NaCl) = 23 + 35,5 =58,5g/mol Molaalsus: Moolimurd: M(HO) = 18g/mol Normaalsus: M(NaCl) = 5 Eksperimentaal töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine 1. Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Töö vahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. 3. Töö käik Arvutada, kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100 ml etteantud protsendilisusega (2,2%) HCl lahust. Soolhappe tiheduse sõltuvus lahuse protsendilisusest on toodud tabelis õppejõu poolt antud tabelis
kasutades. Kuna arvutuste kaudu leitud protsent ja tegelik protsent olid sarnased, siis näitas töö erinevate lahuste seaduste kehtivust. Erinevus tegelikust protsendist võib tulla arvutustel tehtud ümardamistest või mõõtmiste ebatäpsusest. Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus: Kontsentratsiooni määramiseks tuleb kõigepealt leida lahuse mass: m(lahus) = (lahus)·V(lahus) Järgnevalt tuleb leida soolhappe mass: m(HCl) = (C%·mlahus)/100% Selle järgi saab leida konts. HCl lahuse massi: m 100% mkonts.HCl = HCl 36% Konts. HCl ruumala: V(HCl) = m(konts.HCl)/(konts.HCl) Vee ruumala: V(vesi) = V(lahus) V(konts.HCl) Lahuse molaarsus (vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1):
ensüümi toimel). Töö ettevalmistamine: Reagentideks on: substraadiks suhkrulahus ja ensüümiks invertaasi lahus. Ensüümi lahus valmistatakse 0,1-0,5% (või kuni 2%) invertaasi lahusena atsetaatpuhvris (0,1M), mille pH 4,8. Sahharoosi algne 0,1M lahus valmistatakse puhvris, mille pH 4,8. Sellest valmistatakse lahjendusega omakorda madalama kontsentratsiooniga lahus (näiteks 0.05M, 0.025M või 0.0125M sahharoosi lahus). Lahjendamine toimub samuti puhvriga. Vajadusel tehakse viimasest lahjendusest veel kord üks lahjendus veelgi väikesema substraadi kontsentratsiooni (näiteks 0.00625M) saamiseks. Töö teostamine: Esmalt täidetakse polameetri toru lähtesuhkrulahusega selleks et määrata lähtepöördenurk (alghetke t = 0 väärtus) . Seejärel valatakse lähtelahus polameetri torust välja ja puhastatakse see. Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi katseklaasis 25 ml-le määratletud
segatud liivaga. Ebatäpsus lõpliku NaCl massi määramises oli 4,83% ning viga võis tulla sisse katse käigus mõõtmisel. Kuna viga tuli suhteliselt väike, saab seda meetodit kasutada hästi lahuse konsentratsiooni määramiseks. Katse 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Lahuse valmistamine konsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine ning uue lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilidrid (10 ml, 250 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kontsentreeritud HCl lahus, NaOH lahus, indikaatoriks fenoolftaleiin. Kasutatud uurimismeetodid Vastavalt antud andmetele valmistatud happelahus, mille konsentratsiooni on vaja leida tiitrimise teel
mis on kõige mugavam või mida edaspidises töös vaja läheb. Punktis a. Saadud katsetulemuse väike erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võis olla tingitud ligikaudsetest arvutdest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest. Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Kontsentreeritud happe lahusest lahuse valmistamine, selle lahjendamine ning kontsentratsiooni määraminnne tiitrimisega. Sissejuhatus Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutatades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Aine kontsentratsiooni leidmine teise reageerinud aine kontsentratsiooni kaudu: Kus - NaOH lahuse maht ml (loetakse büretilt)
muutub suurtes piirides. Küttesegu koostis mõjutab oluliselt ka küünla tööd. Külm välisõhk, aga muudab küttesegu kõikidel ottomootoritel lahjemaks, sest õhutihedus kasvab ja seega õhumass segus kasvab ning konstantse kütte hulga juures küttesegu koostis lahjeneb. Küttesegu lahjendamise oskust mootoritöö ühtluse suurendamise eesmärgil on otstarbekas määratleda marsruutlennureziimil. EGT väärtuse optimeerimise juures on tähtis meeles pidada, et küttesegu koostise lahjendamine peale EGT tippväärtust ei ole soovitav. Jahutussüsteemi arvutus Jahutussüsteemi arvutuse aluseks on soojushulk, mis on vajalik viia mootorilt keskkonda teatud ajaühikus. Nimetatud soojushulka on võimalik määrata mootori soojusbilansist või järgmise empiirilise seaduspärasuse alusel: kus ärajuhitava soojuse erimaht, kJ/ (kW×h). Ottomootoritel on kJ/(kW×h) ja diiselmootoritel kJ/(kW×h). sõltub järgmistest sisepõlemismootori konstruktiivsetest parameetritest ja
üheksast A3-st. Puu joonistamiseks sain inspiratsiooni ühest kunstitunnis vesivärvidega tehtud tööst. Mõtte, et iga paberileht eri tehnikaga täita, nuputasin ma välja siis, kui puu alles tegemisel oli. 3 Vesivärv e akvarell Vesivärvide sideaine koosneb põhiliselt kummiaraabikust ja värvi pigmendist. Neid müüakse tahkel või vedelal kujul. Tahket värvi tuleb pehmendamiseks niisutada, vedelad värvid nõuavad samuti vett, kuid nende lahjendamine on palju kergem. Akvarellimistehnika on näiliselt lihtne. See koosneb põhiliselt märjale pintslile värvi võtmisest, selle paberile kandmisest ja värvi ,,venitamisest" , lisades üha suurenevaid veekoguseid, et saavutada tooni hajuvus tumedast heledaks. Hajutamise lõpuks on väet muutunud juba nii heledaks, et seda saab valgest paberipinnast vaevu eraldada. Vesivärvidega saab maalida kahte moodi: märjalt märga ja kihtide viisi. Märjalt märga tähendab värvidega maalimine märjale
7,9% 0,5 Kokkuvõte Soolaliivasegu kontsentratsioon oli tegelikult 50 %, mina sain tulemuseks NaCl protsendilise sisalduse 39,5 %. Viga võis olla tingitud ebatäpsusest koguste mõõtmisel. Laboratoorne töö 2 Töö ülesanne Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, C MHC kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus Lahuse massi ja mahu seob lahuse tihedus. Lahuse tihedus näitab lahuse ühe ruumalaühiku massi (g/cm3). Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil.
Kokkuvõte: Katse eesmärgiks oli hinnata naatriumkloriidi konsentratsioon lahuses, kui algselt sool oli segatud liivaga. Ebatäpsus lõpliku NaCl massi määramises oli 1,04% ning viga võis tulla sisse katse käigus mõõtmisel. Meetod on efektiivne kontsentratsiooni määramiseks. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Lahuse valmistamine konsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine ning uue lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid ja mõõteseadmed: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilidrid (10 ml, 250 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kasutatavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus, NaOH lahus, indikaatoriks fenoolftaleiin. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetod:
Molaarsus M(NaCl) = 23 +35,5 = 58,5 g/mol m(NaCl) = 4,138g n(NaCl) = n(aine)== 0,071 mol Molaalsus M(NaCl) = 23 +35,5 = 58,5 g/mol m(NaCl) = 4,138 g n(NaCl) = m(lahus) = V = 250 1,010 = 252,5 g = 0,253 kg Moolimurd n(lahusti) = Cx= = Normaalsus Cn(NaCl)=CM(NaCl) Eksperimentaalne töö 2 Töö nimetus: Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: Mõõtesilindrid (10 ml ja 100 ml); mõõtekolb (100 ml), pipetid(10 ml ja 20 ml) Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), bürett, klaaspulk Kasutatud ained: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbekapi all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, inikaator fenoolftaleiin (ff) Töö käik. Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest
ensüümi toimel). Töö ettevalmistamine: Reagentideks on: substraadiks suhkrulahus ja ensüümiks invertaasi lahus. Ensüümi lahus valmistatakse 0,1-0,5% (või kuni 2%) invertaasi lahusena atsetaatpuhvris (0,1M), mille pH 4,8. Sahharoosi algne 0,1M lahus valmistatakse puhvris, mille pH 4,8. Sellest valmistatakse lahjendusega omakorda madalama kontsentratsiooniga lahus (näiteks 0.05M, 0.025M või 0.0125M sahharoosi lahus). Lahjendamine toimub samuti puhvriga. Vajadusel tehakse viimasest lahjendusest veel kord üks lahjendus veelgi väikesema substraadi kontsentratsiooni (näiteks 0.00625M) saamiseks. Töö teostamine: Esmalt täidetakse polameetri toru lähtesuhkrulahusega selleks et määrata lähtepöördenurk (alghetke t = 0 väärtus) . Seejärel valatakse lähtelahus polameetri torust välja ja puhastatakse see. Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi katseklaasis 25 ml-le määratletud
kokku cc. Nôrga el. lüüdi puhul [K ~= c2] Ostwaldi lahjendusseadus lahuse lahjendamisel dissots. määr kasvab. Lôpmatul lahjendamisel muutub vôrdseks 1-ga Astmeline dissotsiatsioon protsess toimub 2 vôi enamas järjestikus astmes. N: I Na2S +H2O NaHS + NaOH = 2Na+ + S2+ + H2O 2Na+ + HS- + OH-; II NaHS + H2O H2S + NaOH = Na + HS + H2O H + S + Na + OH? Pôhivôrrand: I H2S H + HS; II HS H + S (k1 >> k2). Tegurid: CH3COOH CH3COO- + H+ 1) Lahjendamine saaduste suunas, sest veemolekulid ümbritsevad etaanhappe molekuli ja nôrgendavad sidet. 2) T+ - tasakaal paremale, sest endotermne reakts. 3) (sama happe) soole lisamine tasakaal vasakule (lisame saadust). III Tugevad elektrolüüdid. (lahuses molekule pole, NaCl lahus). Kui vôtta suurema konts. lahus, ka tugevatel on i < v ja < 1. Ioonpaarid vôivad tekkida, aga molekul mitte, siiski vôib käituda nii nagu poleks täielikult dissotsieerunud.
Kokkuvõte Katse eesmärk sai täidetud, leitud massisuhte suhteline viga on 1,1%, mille põhjuseks võis olla mõningane NaCl kadu filtrimisel ja ebatäpsus tiheduse mõõtmisel. Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärgid Töö ülesanne on lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine ja kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Sissejuhatus HCl + NaOH → NaCl + H2O Lahuse molaarsuse leidmine naine C M= V lahus Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt VHCl · CM HCl = VNaOH · CM NaOH millest V N aOH ∙ C M NaOH C M HCL = V HCl kus VNaOH – NaOH lahuse maht ml (loetakse büretilt)
LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus, NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin. Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik: Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese
Lahustunud aine kogust lahuses saab määrata mitmel erineval viisil, sõltuvalt sellest, mis on kõige mugavam või mida edaspidises töös vaja läheb. Saadud katsetulemuse väike erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võis olla tingitud ligikaudsetest arvutdest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest. Eksperimentaalne töö nr. 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik: Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all
Eksperimentaalne töö 1 N a C l s i s a l d u s e m ä ä r a m i ne l i i v a j a s o o l a s e g u s Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterp...
ensüümi toimel). Töö ettevalmistamine: Reagentideks on: substraadiks suhkrulahus ja ensüümiks invertaasi lahus. Ensüümi lahus valmistatakse 0,1-0,5% (või kuni 2%) invertaasi lahusena atsetaatpuhvris (0,1M), mille pH 4,8. Sahharoosi algne 0,1M lahus valmistatakse puhvris, mille pH 4,8. Sellest valmistatakse lahjendusega omakorda madalama kontsentratsiooniga lahus (näiteks 0.05M, 0.025M või 0.0125M sahharoosi lahus). Lahjendamine toimub samuti puhvriga. Vajadusel tehakse viimasest lahjendusest veel kord üks lahjendus veelgi väikesema substraadi kontsentratsiooni (näiteks 0.00625M) saamiseks. Töö teostamine: Esmalt täidetakse polameetri toru lähtesuhkrulahusega selleks et määrata lähtepöördenurk (alghetke t = 0 väärtus) . Seejärel valatakse lähtelahus polameetri torust välja ja puhastatakse see. Reaktsioonisegu valmistamiseks lisatakse eraldi katseklaasis 25 ml-le määratletud
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused – lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti – mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaat...
Lahustunud aine kogust lahuses saab määrata mitmel erineval viisil, sõltuvalt sellest, milline viis on kõige mugavam või mida on edaspidises töös vaja. Saadud katsetulemuse väike erinevus tegelikust protsendilisest sisaldusest võis olla tingitud ligikaudsetest arvudest ja ebatäpsetest mõõtmistulemustest. Eksperimentaalne töö nr. 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Mõõdan mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud koguse vett ja lisan tõmbe all
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
