kõrvalejäämisest. Võrdlusaluseks sobib just parim kasutamata alternatiiv. Rent on valitud ja parima valimata alternatiivi kasude erinevus. Kui kasutame mitte parimat alternatiivi, tekib negatiivne rent ehk saamata jäänud kasu/tulu võrreldes parimaga. Positiivne on vaid parima alternatiiviga saadav rent. Koostöö (kooperatsioon) on meil koostegevuse üks (positiivne) variant toob kasu vähemalt mõnele asjaosalisele, ilma et keegi saaks kahju. Tehingukasu = maksimaalne ostuhind - minimaalne müügihind Tehingukasu on tehinguga küpsetatav kook, mida on võimalik omavahel jagada tegeliku hinna abil, mis arvestab objektiivset turuhinda. Kui tegelik hind läheneb maksimaalsele ostuhinnale, seda suurema koogitüki saab müüja, ja vastupidi. Subjektiivsed hinnad on muutlikud ja sõltuvad tehingu tingimustest ja partneri. Koostöökasu eelduseks võib pidada asjaosaliste summaarse kasu kasvu (Kaldor-
Näited alates prügiveost kuni osalemiseni valimistel. · Sobivate institutsioonide puudumisel võivad tekkida ühiskondlikult kahjulikud investeeringud. Järgnevalt 2 näidet. · II Vahetus: · Omandiõiguste vastastikuse tunnustamise korral avaneb uus koostöökasude loomise võimalus omandiga seotud õiguste kimbu täielik või osaline vahetus. · Vahetusega tekitatav koostöökasu on tehingukasu. Sel juhul on vahetus tootlik. · Kasu peavad saama mõlemad pooled muidu nad ju ei vahetaks. Vähemalt vahetuse momendil peavad mõlemad pooled uskuma, et see toob neile kasu. Just see oodatav kasu ongi tehingu toimumise stiimuliks. · Kasu allikad ja huvikonfliktid: · Tehingukasu tuleneb vahetuse objektide väärtuse erinevatest hinnangutest, kui uued omanikud hindavad neid kõrgemalt kui endised omanikud.
vorme. Nendevaheliseks piiriks võib pidada olukorda, kus 4krd = 1, seda vähemalt juhul kui alternatiivse netokasu võimalus agendil puudub. Nimelt on just siis p0=0 ja p1=1/2. Kui müra ja riski probleemid osutuvad suuremaks, siis tekib agendi jaoks püsipalk, kui aga väiksemad, siis rendimakse. Osalusmäär jääb aga esimesel juhul alla ja teisel üle 50%. Esinduskulu - Esindussuhtest saadav kollektiivne (indiviidide vahel jaotamisele minev) tehingukasu on mõõdetav nii bruto kui ka neto. Viimase saame, kui siin loodud tulemusest x võtame maha nii agendi kulu c kui ka tema riskipreemia R. Sellest tehingu netokasust saab agent alati endale vastavalt tema alternatiivsele võimalusele u. Ülejäänud jääb printsipaalile. Siit tuleneb, et esindussuhe saab teoks vaid juhul kui siit saadav netokasu ületab u. Vastasel korral peaks vähemalt üks osaline leppima negatiivse netokasuga, mida me HO-lt aga eeldada ei saa
4. Turukonkurents Turukonkurentsi mehhanism (institutsioon) ajendab aga kõiki turuosalisi oma koostegevus-partneritele pakkuma midagi sellist, mis teeb nad eelistatumaks oma konkurentidega võrreldes. Ja see teenib ilmselgelt koostööd ja ühiskonna üldist heaolu. 5. Organisatsiooni roll Ilma organisatsioonisisese efektiivse juhtimiskorralduseta satuks ohtu see panus, mida me vahendajalt koostöö ja tehingukasu tagamisel eelnevalt võimalikuks pidasime · Põhilised teoreetilised valikud 1. Ökonoomika eesmärgipüstitus 2. Ökonoomiline tegevusteooria 3. Ökonoomiline koostegevusteooria 4. Ökonoomika kaheastmelisus · Mõisted o Aktsiooni- ehk tegevusteooria · Dilemmastruktuurid · Institutsiooniteooria · Interaktsiooni ehk koostegevusteooria · Kaheastmelisus · Koostegevusprobleemid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
