Majanduspoliitika eksam kordamisküsimused eksamiks (0)

1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis MP kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. MP teooria uurimisobjektiks on praktiline MP st. suure hulga institutsioonide (valitsus, keskpank, parlament , rahvusvah. org ja huvigrupid ) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. MP teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. MP hõlmab MP eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka maj. arengu prognoosi. Eesmärgiks on praktilise MP tõhustamine , tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2.Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed MP teooria ülesandeks on maj. teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke rakenduslikke probleeme ja ülesandeid ning töötada välja abinõusid nende lahendamiseks. Milline on MP vajadus turumajanduse süsteemis? Milliseid MP eesmärke soovitakse saavutada? Millised institutsioonid on tegevad? Milliste vahendite ja abinõudega püstitatud eesmärgid saavutatakse ? Milline on riigi roll MP kavandamisel ja elluviimisel? 3.Majanduspoliitika elluviijad MP elluviijateks on institutsioonid ja isikud, kes on selleks saanud volitused ühiskonnalt - nt demokraatlike valimiste teel.
Rahvusvaheline tasand (EL, Rahvusvaheline Valuutafond, WTO); Siseriiklik tasand (Parlament, Valitsus, Kohus); Ametkondlik tasand (Keskpank, Haigekassa, Tarbijakaitse, Konkurentisamet); Kohalik tasand ( Linna- ja vallavalitsused); Erasektor ( Ametiühingud , Tööandjate ühendused , Teised ühiskondlikud org.) 4.Otsustussüsteemide olemus ja probleemid Turg - Tsentraliseeritud planeerimise ja otsustamise puudumine. Koordineerimine leiab aset pärast otsuste tegemist. Toimiv konkurents garanteerib, et tooteid ja teenuseid toodetaks efektiivselt ja pakutaks turul odavaima võimaliku hinnaga. Turg ei loo tingimusi, mida kõik osalised saaksid pidada rahuldavaks. Kui ühed muutuvad rikkaks ja teised vaesemaks, räägitakse sots ebaõiglusest. Välistegurite tulemusena võivad välja kujuneda kaupade ja teenuste pakkumise ja nõudluse sellised tasemed , mis erinevad sots optimaalsetest. Nt rikkuse ümberjaotamine ühiskonnas, va hüviste tootmine ja keskkonnakaitse .
Demokraatia - Vaba hääletusmehhanism, enamusprintsiip, valitsuste ja parlamentide piiratud võimuperiood. Parteid üritavad valimistulemust maksimeerida, pakkudes oma poliitilisi, aga ka majanduslikke programme. Valijad saavad otsustada, milline programmidest vastab kõige rohkem nende eelistustele. Logrolling - kui parlamendis on palju vähemusparteisid, suudavad nad oma huvisid läbi suruda häälte vahetamise teel.
Teiseks probleemiks on huvide asümmeetriline jaotus. Suure grupi liige investeerib grupi huvide eest seismisse suurel hulgal aega ja raha, vastu saab vaid väikese osa tulemusena saadud kasust. Indiviidil puudub motivatsioon grupis osalemiseks Väiksemas grupis on indiviidi osa kasu jagamisel suurem. Vähemused saavad aga ühiskondlikke protsesse rohkem mõjutada kui enamused. Olson: Mida suurem on jaotuskanali koondumine, seda aeglasem on majanduskasv , vähendades uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ressursside paremat kasutamist.
Bürokraatia - Võimaldab väikesel grupil spetsialistidel juhtida suuri struktuure - nii on võimalik kiiresti tegutseda (sõjavägi). Valitseb selge tööjaotus . Igal ametikohal kehtivad ametinõuded . Kogu tegevus dokumenteeritakse. Ametikohad on korraldatud hierarhiliselt.
Bürokraatia iseeneslik paisumine (kõik tunnevad end ülekoormatuna). Bürokraatlik süsteem muutub nii ebaefektiivseks, et tekivad heaolukaod. Kui avalike hüviste tootmine paisuva bürokraatia tõttu kasvab, muutuvad kaod üha suuremaks . Bürokraatial on kalduvus paisuda ja muutuda ebaefektiivseks.
Läbirääkimised - Eri sots gruppide läbirääkimised. (nt tööandjate ja töövõtjate esindajad teevad otsuseid läbi rääkides, mitte grupiti eraldi - tulemuseks on mõlemaid pooli rahuldav kompromiss). On võimalik, et sellise kompromissi kulud peavad jääma kellegi kanda. 5.Sotsiaalsed väärtused majanduspoliitika eesmärkidena MP peamiste eesmärkide leidmisel on lihtsaim moodus kasutada üldtunnustatud sots. väärtusi, mida valdav enamus kodanikest omaks peab: Vabadus - igaühe vabadus määrata omale eesmärgid ja töötada nende saavutamiseks. Individuaalne vabadus väärtusena lõpeb seal, kus ta hakkab piirama teiste vabadust. Õiglus - ühiskondlikku rikkust tuleb jaotada ühiskondlikult õiglaselt. Aga ka õigus seaduse ees: kõigil ühiskonna liikmetel on võrdsed õigused ja kohustused (varade ümberjaotamise juures ei eksisteeri seesugust õigust). Turvalisus - rahu ühiskonnas ja paremad majanduslikud ja sots garantiid . Näiteks minimaalne sissetulek, mida ühiskond on võimeline igale oma liikmele garanteerima.
MP eesmärgid peavad olema võimalikult täpselt defineeritud. Kõik poliitilised elluviijad peavad teadma, mida neil tuleb teha. On vajalik eesmärkide hierarhiline süsteem: allpool asuvad eesmärgid on samal ajal kõrgemate eesmärkide saavutamise vahendiks.
6.Majanduspoliitika normatiivne ja positivistlik teooria. Normatiivne suund: milline peaks olema riigi majanduslik roll? Esiplaanil eesmärgi ja vahendi seosed. Positivistlik suund: kuidas tegelikult kujuneb riigi majanduslik aktiivsus? Esiplaanil inimeste tegelikud huvid 7.Tehnokraatlik- elitaarne , sh kvantitatiivne majanduspoliitika. Kriitika. Tehnokraatlik-elitaarne – otsitakse antud eesmärkide saavutamiseks parimat Instrumentaariumi: 1.Tavateooria (Frisch, Tinbergen) 2. Eeldatakse ühiskondliku heaolu funktsiooni 3.Valitsus ja poliitikanõustajad on täielikult informeeritud ja heatahtlikud 4.Tuletavad optimaalse MP meetmete kompleksi, mille poliitikud ka ellu viivad 5.Variant: kvantitatiivne MPT
Korrapoliitiline – otsitakse parimat majandussüsteemi.
Kriitika: Ühiskondlikku heaolufunktsiooni ei saa tuletada individuaalsetest eelistustest ; Heaolufunktsiooni ei saa empiiriliselt kontrollida; “Optimaalne” poliitika ei seostu poliitikute huvidega ; Vastuolu tarbijate ja valijate primaarsusega; Ei arvesta strateegilise mängu võimalust; Absolutiseerib turukonkurentsi kui ühiskondlikku otsustussüsteemi; Alternatiive ei uurita; Eiratakse probleeme, mida turg ei lahenda; Ei huvitu ühiskondlike reeglite kujunemisest demokraatlikus protsessis; Heatahtliku diktaatori eeldus. 8.Majandussüsteemide kirjeldamise olulised aspektid Süsteemi elemendid (tarbijad ja tootjad), elementide vahelised suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusportsessid), süsteemi kord (majanduslik kord, turumajanduse reeglid). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (nt turuosaliste omavah. suhtelises).
Omand
Planeerimisviis
Eraomand
Riiklik- või ühisomand
Detsentraalne planeerimine
(turg)
Kapitalistlik turumajandus
Sotsialistlik turumajandus
( lühiajaliselt )
Tsentraalne planeerimine
(riiklik plaan)
Kapitalistlik plaanimajandus
(lühiajaliselt)
Sotsialistlik plaanimajandus
9.Turumajanduse reaaltüübid, kapitalismi mudelid
Vabale turumajandus on omane riigi minimaalne sekkumine. Sots turumajandus iseloomustavad kõrgemad maksud , sagedasemad turusiirded ja interventsioonid ja ka konkurentsivabaduse kindlustamine. Selle suuna äärmuslikuks näiteks on heaolumajandus , kus poliitilised ja administratiivsed jõud püüavad muuta turujõudude tegevust kolmes suunas: Garanteerida indiviididele ja peredele min. vajalik sissetulek, mis ei sõltuks nende varade turuväärtusest; Min sots ebakindlust, nt laialdaste sots garantiide süsteemi kaudu; Kindlustada parimad võimalikud av teenuste standardid kõigile kodanikele, hoolimata nende staatusest või klassikuuluvusest. Maailma maj arengut võib kirjeldada kui sotsialismi langust ja heaoluriikide teket. 10.Riigi sekkumise vajadus turumajanduses Heaoluökonomeetria esimese põhiteoreemi kohaselt tekib konkurentsiturgudel teatud tingimustel ressursside jaotus, mille omaduseks on, et ressursse pole võimalik kuidagi ümber jaotada ega tootmist või tarbimist muuta ilma, et kellegi olukord paraneks ilma kellegi teise olukorda samaaegselt halvendamata. Sellist jaotust, mille korral kellegi olukorda ei saa parandada ilma teise olukorda halvendamata nim Pareto-optimaalseks jaotuseks.
Majandus on Pareto-efektiivne vaid teatavatel tingimustel ning on olemas olukorrad, mille puhul turg ei ole Pareto-efektiivne. Neid nim turutõrgeteks ning need on valitsusele tegutsemisajenditeks: konkurentsitõrked, üldkasutatavad hüvised , välismajanduse tootmisest ja tarbimisest, puudulikud turud , infotõrked , tööpuudus koos inflatsiooni ja tasakaalutu majandusega. 11.Objektiivsed ja subjektiivsed turutõrked . Objektiivsed turutõrked: Välismõjud ja avalikud hüvised; Suuruseelised ja kulutuste pöördumatus; Infoprobleemid; Kohandumisprobleemid. Subjektiivsed: Eraalgatuslikud ( kartelli -kokkulepped; turujõu kuri-tarvitamine; konkurentsi kahjustavad ühinemised). Riiklikud (riigiabi; kaubandustõkked). 12.Struktuur-käitumine-tulemus paradigma Struktuuriökonoomika ( Industrial Organisation) aluseks on SKT (struktuur-käitumine-tulemus) -paradigma. Selle lähenemisviisi järgi on eristatavad turgude institutsioonilis-poliitilised raamtingimused, tehnilis -majanduslikud põhitunnused ja turustruktuurid (structure), ettevõtjate turukäitumine (conduct) ja turutulemused (performance). Põhiideeks on põhjuslik seos (mõju) ahelas struktuur-käitumine-tulemus. Selle ettekujutuse raames püütakse teoreetiliselt ja empiiriliselt uurida, millised süstemaatilised seosed ilmnevad turu ja selle keskkonna erinevate dimensioonide vahel. Eriti suurt tähelepanu pööratakse nende tegurite uurimisele, mis mõjutavad turutulemusi (hindu, kasumeid jms.), ning nende tingimuste selgitamisele, mis on vajalikud dünaamilise efektiivsuse kui eesmärgi seisukohalt tegusa konkurentsi saavutamiseks. 13.Harvardi ja Chicago koolkonnad konkurentsipoliitikas. Harvardi koolkond kujundanud turgude analüüsi majandusliku kontseptsiooni andmaks konkurentsipoliitikale teaduslikku alust. SKT-paradigma praegu vaadeldav konkurentsipoliitika ja regulatsiooni sobiva teoreetilise alusena . Chicago koolkonna konkurentsipoliitiline kontseptsioon kujunes 1970. aastatel kriitikast riikliku reguleerimise praktika, Harvardi koolkonna empiiriliste uuringute ja turuprotsessidesse riikliku sekkumise intensiivistamise taotluste kohta. Näiteks jõudsid Chicago uurijad eesotsas Stigleriga järeldusele, et praktikas langevad riiklikud regulaatorid reguleeritavate ettevõtete mõju alla, omakasupüüdlikud bürokraadid kehtestavad uusi turutõkkeid. Nii võib konkurentsi reguleerimine kasu asemel kahju tuua. Chicago koolkonna arusaamad tuginevad laialt piiritletud turgudele, pikaajalisele perspektiivile ja kapitalituru kaasamisele. Eeldatakse, et kapitaliturg paneb ettevõtted pidevalt maksimeerima omakapitali rentaablust. 14. Konkurentsi normatiivsed mudelid: täiuslik, tegus ja saavutuskonkurents Täiuslik konkurents tagab vaid staatiliste funktsioonide maksimeerimise; Tegus (efektiivne) konkurents , mis tagab konkurentsi kõigi (nii majanduslike kui ka mittemajanduslike, nii staatiliste kui ka dünaamiliste) funktsioonide toimimise. Saavutuskonkurentsi iseärasuseks on asjaolu, et konkureeritakse koostöövõimaluste pärast. Sel puhul ei ole vaatluse all mitte üksnes konkurentide omavahelised suhted, vaid kaasatakse ka need asjaosalised, kellele konkurendid oma saavutusi pakuvad, seega turu vastaspool . 15.Kartellid sh vertikaalsed kokkulepped ja kartellikeeld. Kartell on kriminaalõiguslik mõiste, mille all mõistetakse majandustegevuses osalevate äriettevõtete ebaseaduslikku kokkulepet nende poolt monopoolses turuvaldamise olukorras osavõtjatepoolse kokkuleppe tulemusena kaotada ettevõtjate vaheline konkurents ja leppida kokku seadusevastastes mängureeglites. Kartelliks loetakse (samal kaubaturul tegutsevate) ettevõtjate vahelist koostööd (kokkulepet, kooskõlastatud tegevust, ühenduse otsust), millel on ainult konkurentsi kahjustav eesmärk või tagajärg ning millel pole mingisugust kasulikku mõju. Kuna kartellis osalevad ettevõtjad reeglina enam omavahel ei konkureeri, siis väheneb ka konkurents kaubaturul. Konkurentsisurve paneb ettevõtjad üldjuhul efektiivsemalt tegutsema, seega mõjutab kartell ka majanduslikku efektiivsust . Kartellikeeld: Horisontaalsed kokkulepped ja kooskõlastatud käitumine; Konkurentsi- Parameetrite fikseerimine; Valdavalt kurnavad turu vastaspoolt; Vertikaalsed vabatahtlikud kokkulepped; Äripartnerite fikseerimine; Äritingimuste fikseerimine; Ahistavad konkurente.
Vertikaalsed kokkulepped:
16.Turguvalitseva seisundi kuritarvitamise järelevalve . Kuritarvitamine: otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade kehtestamine; tootmise, teenindamise , kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine; võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine; kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuste seadmine; ettevõtja sundimine endaga või teise ettevõtjaga koondumiseks; põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest.
Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle. Konkurentsiamet analüüsib konkurentsiolukorda, kavandab konkurentsi soodustavaid meetmeid, annab soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks ja teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste konkurentsialase järelvalve asutustega. Konkurentsiamet osutab vajaduse korral Euroopa Komisjonile abi konkurentsialase järelvalve ja kohapealse kontrolli teostamisel. 17. Turu struktuuri hindamine. Koondumiskontroll.
Turu struktuuri hinnatakse turu koondumise, ettevõtete suuruse, toodete diferentseerituse taseme ning turule sisenemise ja sealt lahkumise tõkete kaudu. Turuosa ja koondumise määr arvutatakse pärast asjaomase turu määratlemist. Üldiselt kehtib seaduspärasus , et mida vähem on ettevõtjaid, seda suurem on nende turuosa ja seda väiksem on konkurents. Kui asjaomane turg on koondunud, seal valitsevad olulised turuletuleku tõkked14 ja abisaaja on sellel turul peamine tegutseja ,
siis on tõenäolisem, et abi andmise korral peavad konkurendid oma käitumist
muutma , näiteks lükkama uue toote või tehnoloogia loomise edasi, loobuma sellest
või koguni lahkuma turult .
Euroopa Liidus kehtib koondumiskontroll juhul, kui asjaomaste ettevõtjate turuosa on ühisturul või selle olulises osas suurem kui 25%. Samas on koondumiskontroll pigem profülaktiline meede ega võimalda sekkuda juba välja kujunenud turustruktuuridesse. Koondumiskontrolli abil saab tõkestada vaid ettevõtete nn väliskasvu ülevõtmiste ja liitumiste teel. 18.Välismõjud. Väliskulude ja –tulude tagajärjed. Välismõju optimeerimine . Meetmed, mida riik välismõjurite puhul rakendab: maksud ja trahvid; subsiidiumid positiivsete mõjude puhul; keelud ja kitsendused (litsentsid); omandiõiguse kehtestamine seaduslikke teid pidi. Mõju liik: Psühholoogiline ja Füüsiline (tehnoloogiline); Mõju tekkekoht : Tootmine ja Tarbimine; Mõju avaldumiskoht: Tootmine ja Tarbimine; On seotud määramata käsutusõigustega. NB! avalikud hüvised. Väliskulude ja –tulude tagajärjed:
hinnavõtjad
koguturg
Negatiivse välismõju optimeerimine:
Positiivse välismõju optimeerimine
19.Välismõjude internaliseerimise meetmed ja nende hindamise kriteeriumid.
Meetmed: Avalik pakkumine; Liitmine , ühine tootmine; Normid ja keelud; Maksud/lõivud ja subsiidiumid
Läbirääkimine: kahjuvastutusega, kahjuvastutuseta; Kaubeldavad õigused; Vastutusõigus: ohustamisvastutus, süüvastutus.
Kriteeriumid: Staatiline efektiivsus (SE): missugused on poliitika eesmärgi saavutamise kulud; Dünaamiline efektiivsus (DE): missuguseid stiimuleid luuakse väliskulude edasiseks vähendamiseks ja välistulude suurendamiseks ; Tabamistäpsus (TT): kui täpselt püstitatud eesmärk saavutatakse; Jaotusmõjud tulevad arvesse poliitika teostamisel. 20. Avalik pakkumine. Avalikud ja kollektiivhüvised.
Avalikke ehk kollektiivhüviseid iseloomustavad kaks põhitunnust. Nende tarbimisest ei saa kedagi välistada ja nende tarbimine pole rivaliteetne.
Avalik pakkumine:
21.Liitmine, ühine tootmine. Omavalitsused kui klubid.
Ahvatlev kõigi kriteeriumide järgi, kuid 1) tootjaid ja tarbijaid raske ühendada, 2) monopoolsusoht, 3) ühendamise transaktsioonikulud (keda kellega ühendada?)
Välistulude puhul klubid (kohustuslikud, vabatahtlikud): Palju tarbida? Kes toodab?; TT, SE ja DE suurem kui riiklikul tootmisel; Kohalikud omavalitsused (“pekivöö”): iga välismõju jaoks omad piirid? 22. Normid, keelud. Õige doseerimine? TT?, eriti kui valitud suhteline norm (SO2/m3). Väliskulu optimum pole teada. SE? Väliskulu piiramise kuluerinevused! DE? Kui norm täidetud, pole edasiseks vähendamiseks stiimulit; Eelistada tuleks hinnainstrumente. 23. Maksud ja subsiidiumid. Pigou maks
Pigou subsiidium
24.Läbirääkimised kahjuvastutusega ja ilma. Eraviisiline lahendus, ilma riigita; Võimalik SE ja TT (Pareto efektiivsus); Kaks võimalikku õiguslikku lähtesituatsiooni: Kahjuvastutusega ja Kahjuvastutuseta (väliskulude tekitamine lubatud, nende vähendamine eeldab makseid tekitajale). Eeldused: Vajalik lepinguvabadus; Määratletud käsutusõigused (ükskõik siis kuidas); Mõõdukad ja võrreldavad transaktsioonikulud; Asjaosaliste arv; Strateegilise käitumise oht; Võime välismõju hinnata
Kahjuvastutuseta:
Kahjuvastutusega:
25.Kaubeldavad õigused. Õigused: Kombineerib läbirääkimisi ja väliskulumaksu; Riik määrab kahjustatute esindajana kindlaks lubatava kahju ulatuse ja annab selles ulatuses välja kahjustamisõigusi; Algjaotus tasuta või oksjonil; Edasine ost-müük järelturul: ost kui pkvpk; Tasakaal kvpk=p: SE; TT ja DE! Tarbijate roll? 26. Vastutusõigus. Ohustamis- ja süüvastutus. Vastutusõiguse (lubamatu toimingu õiguse) ülesandeks on reguleerida selliseid käsutusõiguste rikkumisi, mille üle ei saa ex ante läbirääkimisi pidada. Vastutusõigus peab otsima vastastikku kasulike vahetussuhete Pareto-optimaalset tulemust täiesti ilma turumehhanismile toetumata. Eesmärgid: Vastutusnormid peavad esmalt jagama tekkinud kahju asjaosaliste vahel (jurist mõtleb esmajoones selle peale). Teine eemärk: minimeerida lubamatust toimingust tekkiv, ka vältimiskulusid sisaldav rahvamajanduslik kahju. Seda eesmärki saab
püstitada vaid tänu normide mõjule potentsiaalsete kahjustajate ja kahjustatute ootustele ja käitumisele. Süüvastutus - tekkinud tema süü läbi. Eelduseks ettevaatuse taseme norm x*,
millest allpool vastutus alles algab. Probleem: kui kahjustaja on ettevaatusnormist kinni pidanud, siis ei ole ta kahjutasuks kohustatud, mis ei motiveeri optimeerima tegevusmahtu, mis samuti mõjutab õnnetuse tõenäosust ja kuluootust. Ohustamisvastutus: Kahjustaja suurendab ettevaatust ja vältimiskulusid seni kuni selle piirkulu saab võrdseks marginaalse
kahjuootusega (x’); Probleem: E ei ole motiveeritud oma panuse andmiseks kahjude vältimiseks. 27. Suuruseelised ja nende põhjused. Suuruseelised ( economies of scale): Kulueelised –mastaabisääst; Arenduseelised; Jaotamatus – pidev võimsuskasv tehniliselt võimatu; Põhjused: Tootmistegurite miinimumvajadus > 0; Kahe kolmandiku reegel: mahu kasv > materjalikulu kasv; Stohhastiline sääst: suurus aitab riske hajutada; (Miinimumvõimsuste) vähima ühiskordse efekt (6-10-15>30); Õppimis- e kogemusefektid; Võrgustikuefektid. 28. Pöördumatud kulutused ( investeeringud ). Pöördumatud kulutused (sunk costs): Investeeringud turule sisenemiseks lähevad turult väljumisel kaduma; 29. Loomuliku monopoli teke ja kadu. Tekke:
Kadu:
30.Loomuliku monopoli hinnaprobleemid.
31.Ruineeriv konkurents (rosinanokkimine).
32.Monopolikontrolli meetmed. Monopoli tegevuse piiramine teistel, suuruseelisteta turgudel ; Riiklik hinnaregulatsioon piirkuluhinnad dotatsioonidega hinnadiferentseerimine kulukatvad hinnad; Vastujõu loomine turul; Monopoliõiguse müük oksjonil; Turule sisenemise tõkked ; Kvaliteedinõuded, lepingukohustus. 33. Monopoli vertikaalne isoleerimine: poolt ja vastu.
Vastu ja poolt
34. Dotatsioon ja hinnadiferentseerimine. 3 järku: igaüks maksab vastavalt oma maksevalmidusel – tarbijakasu puudub; hind sõltub ostukogusest; tarbijate segmentimine nõudluse hinnaelastsuse alusel ja segmendispetsiifiline hind – mida väiksem elastsus , seda kõrgem hind. 2 järku hinnadiferentseerimine:
35.Kulukatvad ja Ramsey hinnad. Hinnad vastavalt tükikuludele –suboptimaalne lahend, marginaaltarbijad jäävad kõrvale. Mitme toote korral Ramsey hinnad: (pi – pki)/pi = k/ei ; k>0; e - elastsus, k - konstant
mida suurem e, seda väiksem hälve; k: hälvete summa peab katma tuludefitsiidi.
Kulukatvad hinnad erineva hinnaelastsuse korral:
36.Konkurents turu pärast. Oksjonipidaja (riik) saab enampakkumisel monopoolse kasumi endale ja võib selle tarbijatele edastada ; Probleemiks ex post oportunism; Ajaline piirang distsiplineerib; Pöördumatud investeeringud annavad eelise vanadele tegijatele. 38. Infoprobleemid. Risk ja määramatus .Teadmatuse liigid. Infoprobleemid: teadmatus ja määramatus. Teadmatus on põhimõtteliselt kõrvaldatav infopuudus. Määramatuse puhul on aga tegu tuleviku põhimõttelise prognoosimatusega. Teadmatuse liigid: kvaliteedi-, kasu- ja hinnateadmatus. Kui kvaliteediteadmatusega kaasneb kvaliteediinfo ebasümmeetrilisus, tekivad negatiivse valiku ja/või moraalse riski olukorrad. Sel juhul võib turg kindlate(kõrgemate) kvaliteediastmete jaoks kokku variseda. Kasuteadmatus võib väljenduda mingite kaupade ala-või ülenõudluses. Hinnateadmatus seisneb turuosaliste infopuuduses tasakaaluhinna suhtes, mis võib tekitada viivitusi tehingutes ning tuua kaasa turutasakaalu ajutisi häireid. Määramatusest ja sellega seotud riskiest: Kahju suurus või selle tõenäaosus ei ole prognoositav. See on nii massiliste ja omavahel statistiliselt seotud nähtuste puhul (näiteks konjunktuurne tööpuudus); Asümmeetriline infojaotus, millega kaasnevad negatiivse valiku ja moraalse riski probleemid; Inimeste kalduvus sõita kaaskodanike arvel jänest, asendades isikliku riskikindlustuse lootusega sotsiaalhoolekandele. 39. Negatiivne valik ja moraalirisk . Negatiivne valik- tootmiseks puudub stiimul. Tekkinud olukord nõuab reguleerimist, mis sageli seisneb maksude kehtsetamises-Sarnane on moraaliriski (põhjustatud informatsiooni asümmeetriast) näide, olukord, kus tarbija ei tasu hüvise eest otseselt ja sellest tulenevalt tekib ülemäärane tarbimine, arvestamata, et kulutatud ressursside hind tuleb ühiskonnal tasuda. 40. Signaalimine ja sõelumine . Sõelumine: Seotud kulude ja suuruseelistega; Raskendatud kui sõltub teise poole kaasabist ja/või nõuab eriteadmisi; ekspertide kasutamine seotud välismõjudega -vajalik avalik pakkumine; erinev omavastutus paneb teise poole signaalima oma headust ex ante; Head kindlustusvõtjad saavad ex post osa preemiast tagasi või väiksema preemia (liikluskindlustus). Signaalimine: Reputatsioonimehhanism toimib kui toodet ostetakse sageli, kvaliteeti on ostu järel kerge kontrollida, pakkuja plaanid on pikaajalised; Garantii toimib, kui moraalirisk on väike ja tarbija rahulolu sõltub vaid pakkujast. 41. Riiklik infopoliitika 1. Infokohustus müüjale pakutava kauba olulisemate parameetrite avalikustamiseks (taribijakaitse) a)garantiikohustus sõltumatult vigade tekkimise põhjustest-moraalirisk? b)tooteinfo pakkumine või tellimine riigi enda poolt-turule sisenemise rakendamine?c) miinimumstandardite ja tegevuslubade kehtestamine-marginaaltarbijad? d) kohustuslik kindlustus -väldib moraaliriski ja negatiivset valikut, katab ka headel klientidel kogu riski, ristsubsideerib suuri riske. 42. Majanduse struktuurimuutused, kolme sektori hüpotees . Majanduse struktuuri võib defineerida kui sisemajanduse kogutoodangu jaotust üksikute majandussektorite vahel. Struktuurimuutust võib määratleda nende sektorite osakaalude muutusena ajas. Tavaliselt räägitakse struktuurimuutusest ainult kestva ning märgatava tähtsusega trendi olemasolul . Tuntuim teooria struktuurimuutuste seletamiseks on kolme sektori hüpotees (Allan Fisher ). Hüpotees kirjeldab turumajanduse pikaajalisi struktuurimuutusi Alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu. Üksikute sektorite suhteline tähtsus sõltub majanduse arengutasemest. Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor , keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor.
Majandussektorite tavaline piiritlemine toimub järgmiselt:Primaarsektor: põllumajandus; metsandus; kalandus .Sekundaarsektor: maavarade kaevandamine; tööstuslik tootmine ja käsitöö.Tertsiaarsektor: kõik teenused (kaubandus, transport, pangandus , kindlustus, tervishoid , haridus jne.). 43. Struktuurimuutuste põhjused Pakkumise dünaamika: võivad põhjustada pakkumise või nõudluse arengud. Mõlemal juhul ei ole see isoleeritud rahvuslik protsess. Nõudluse dünaamika: Muutuvate tarbimiseelistuste tulemuseks on nihked nõudluse struktuuris. Muutuvad eelistused on seotud kasvava per capita sissetulekuga ning suhteliste hindade muutusega. Need muutused põhjustavad nihkeid tarbimises, investeeringutes, riigi kulutustes, ekspordis ja impordis, kuid samamoodi ka nende omavahelistes proportsioonides .
Engeli kõver näitab toote tüüpilist elutsüklit. neli turufaasi mudel:

• Esimene faas on eksperimentaalfaas: Selles faasis reageerib nõudlus elastselt, kuid pakkumine on veel madal.
  
• Seoses kasvava per capita sissetulekuga järgneb teine faas — kasvu, laienemise faas. Nõudlus reageerib väga elastselt seoses kasvava sissetulekuga.
  
• Kui nõudlus on täielikult välja kujunenud, algab neljas, küpsuse faas. Sissetulekuelastsus on 1 või väiksem (0ŋ 50%). Miks on lihtenamus (50%+1) enimkasutatav reegel? Alates sellest on võimalik kollektiivi ühetähenduslik otsus, alla selle võib vastu võtta mitu erinevat (ka vastukäivat) tegevusplaani, mis võib osutuda väga kulukaks.
  U0-K0-S0 max; U1-K1=S1 Liikmeid liiga palju, otsustusreegel liiga konservatiivne (nõuab liigseid koalitsioonikulusid), kuid otsest lahkumismotiivi veel pole.Buchanani optimaalne klubi:
  Segment B näitab optimaalse hüvise Y leidmist kindla liikmete arvu y korral
  Segment A näitab optimaalse liikmete arvu y leidmist antud antud hüvise Y korral
  Segment C näitab A-s ja B-s leitud seosekõveraid ning nende lõikepunkti, mis ongi BOK. 59. Integreeritud optimum ja kollektiivi vahetus
  60. Üleminek esindusdemokraatiale. Miks ja millal? Otsene: Kollektiivi liikmed
  otsustavad ise kollektiivhüviste tootmise. Tavaline väikestes kollektiivides ja tähtsaimate otsuste puhul. Kaudne ehk esindudemokraatia: Kollektiivi liikmed
  delegeerivad otsustamisõiguse oma valitud esindajatele – professionaalsetele poliitikutele; Suured kollektiivid. Miks: Suured kollektiivid on indiviidi kollektiivhüviste tootmiskulude seisukohalt otstarbekad; Suures kollektiivis tõusevad aga indiviidide otsesel osalemisel otsustusprotsessis sõltuvuskulud üle kriitilise piiri; Ei ole välistatud, et nad isegi soodsaimal juhtumil ületavad tootmiskasu. Indiviidile
  muutub sel juhul osalemine kulu-, kasu- ja otsustamiskollektiivis mõttetuks. Millal: Üleminek otseselt demokraatialt kaudsele on otstarbekas siis, kui õnnestub parandada suhet kollektiivhüviste tootmiskasukasu ja sõltuvuskulude vahel. Eeldus: esindajate “palkamisega” tõusevad oodatavad väliskulud vähem kui alanevad koalitsioonikulud
  61. Esindamiskulu ja selle mõjurid .
  Esindamiskulu:
  Puudub, kui on: olemas kollektiivi liikmete selge tahte- väljendus , mida esindada, situatsioon, kus esindajal ei jää muud
  üle (puudub võimalus viilida). See on ebareaalne piirsituatsioon. 62. Kodanike tahteväljenduse piirid. Eeldab: oma eelistuste teadvustamist (Kollektiivhüvistel üldiselt ex post; läbi konkurentsi osaliselt ex ante; Käivitub õpiprotsess ); valimistest osavõttu (Üksiku hääle mõju sõltub konkreetselt poliitikult oodatava otsuse kasust valijale ja tõenäosusest, et tema hääl kujuneb otsustavaks toetatava poliitiku võidu või kaotuse seisukohalt); kollektiivi liikmete valmisolekut ja võimet ennast informeerida (oma vajaduse rahuldamise võimalikest tehnoloogiatest, poliitiliste ettevõtjate lubadustest, otsustest ja tegevusest ning selle mõjust oma eesmärkide
  Teostamisele). 63. Poliitilise konkurentsi baasmudel ja selle toime valijate erinevate jaotuste korral. Poliitika on ühemõõtmeline (nt vasak/parem). Valija eelistab seda pakkumist, mis asub sellele punktile kõige lähemal, mida ta tegelikult sooviks. Seejuures ei oma hälbe suund tähtsust. Konkureerib kaks parteid. Võimalikud on valijate mitmesugused jaotused poliitilises spektris. Valijad vahetavad parteisid, kui see on neile kasulik. 64. Riigieelarve poliitilise koostamise mudelid (Downs,Wiksell) Poliitikud järjestavad kõik eelarve kulualternatiivid vastavalt nende eest saadavatele valijahäältele alustades kõige soodsamast. Tulu ehk maksualternatiivid järjestatakse vastavalt häältekaole alates kõige väiksemast. Kujunevad vastavad piirkõverad, mille lõikepunktis saavutatakse max häälte koguarv eelarve tasakaalu tingimusel. Eelarve defitsiidiga saab seda suurendada.
  (Downs):
  Wiksell:
  65. Mediaanvalija ebaefektiivsus pensionisüsteemi näitel. Solidaarne pensionisüsteem: w(palk), B(pension), t(sotsmaksu määr), N(töötajate arv), P(pensionäride arv). Pensionisüsteemi bilanss : twN=BPehk B=B(t)=twN/P.
  Mediaanvalija otsus: a( hääletaja vanus), T(eluiga), E(tööiga). Iga valija maksimeerib oma kasu t-ga:
  Otsuste omadused: Pensionärid eelistavad maksimaalset maksumäära, mediaanvalija seda kõrgemat, mida vanem on rahvastik ; Kõige õigem oleks aga tööturule sisenejate arvamus, kel ees nii töö kui ka pensionipõld. 66. Poliitilised konjuktuuritsüklid
  Wiiliam D. Nordhaus: valitsuse siht: tekitada selliseid majandustsükleid, mis tagaks tagasivalimise; Enne valimisi suurendatakse avaliku sektori kulutusi, et vähendada tööpuudust. Inflatsiooni tõus järgneb alles peale valimisi, mil võib taas avaliku sektori nõudlust piirata. Douglas A. Hibbs: “Partei poja” mudel: tsükleid tekitab valitsuste vahetus; Vasakvalitsused toovad kaasa suhteliselt madala tööpuuduse ja kõrge inflatsiooni, paremvalitsused aga suhteliselt madala inflatsiooni ja kõrge tööpuuduse.
  67. Bürokraatia teooria.Kaks ebaefektiivsuse allikat Ratsionaalne ja omakasupüüdlik bürokraat : Downs- ametniku motiivid: võim, tulu, prestiiz , turvalisus, mugavus, lojaalsus, uhkus heast tööst ja soov teenida avalike hüve. Niskanen- ametniku isiklikud eesmärgid korreleeruvad tema ameti ülseelarvega; bürokraadi käitumishüpotees – eelarve maksimeerimine .
  X-ebaefektiivsus:
  Eelarve maksimeerimine:
  Bürokraat kui monopolist võib endale lubada töötada kõrgemate piirkuludega, kui see konkurentsi tingimustes võimalik oleks. Tulemuseks on võimaliku sotsiaalse puhaskasu vähenemine helesinise pinnani. X* on kogus, mis tagab suurima sotsiaalse puhaskasu kõrgema (x-ebaefektiivse) kulukõvera korral.
  Teooria arendused: Bürokraatide mänguruumi piirab parteide konkurents ja detsentraliseeritud riigis ka konkurents kohalike omavalitsuste vahel; Bürokraatia j apoliitika põimumine võib seevastu esimeste mänfuruumi laiendada; Jäerlevalvebürukraatiat mõjutab vallutamisteooria, mise viib protektsionistliku reguleerimise laienemisele. 68. Huvigruppide mõju ja selle tegurid. Mõju: võime organiseerida mingi riikliku meetme poolt või vastu rohkem valijaid kui selest meetmest otseselt puudutatud on –ümberjaotusvõime; Konfliktivõime rajaneb funktsionaalse grupi suutlikkusel kollektiivselt keelduda oma panusest ühiskonnas või sellega usutavalt ähvardada. Mõjutegurid: Frey/Kirchgässner: indormatsioon, mida pakutakse valitsusele; turujõud valijate mõjutamiseks või valitsuste survestamiseks; parteide rahaline toetamine . Fritsch/Wein/Ewers: parlamendiväline mõju (info, majanduslik surve); osalemine parteipoliitikas; finantstoetused poliitikutele ja ametnikele. 69. Reguleerimisturg ja reguleerijate käitumine. Reguleerimisturg: huvigruppide tegevuse tulemusena kujuneb poliitilise turu vastaspoolel spetsiifiline pakkumine; Üksikud ettevõtted, ettevõtte rühmad ja majandusharud tervikuna vabastatakse rohkem või vähem turumajnduse põhimotivaatori, konkurentsi surve alt.
  Traditsiooniline normatiivne reguleerimisteooria – lähtub eeldusest, et reguleerijad lähtuvad oma otsustes avalikust huvist ja püüavad leevendada turutõrkeid. Positivsistlik reguleerimisteooria-näeb reguleerimises omamoodi turgu, kus kohtuvad huvigruppide soovid ja reguleerijate omakasupüüdlik käitumine.
  Reguleerimistooted: otsesed subsiidiumid, turulepääsu piirangud uutele konkurentidele, olemasoleva konkurentsi leevendamine, riiklikud hinnad. 70. Tullocki lobbifunktioon ja selle rakendused. Funktsioon: olgu üks ettevõtja huvitatud regulatsioonist (t=1) ja teine selle puudumisest (t=0). Kui mõlemad teevad tõsist lobby, kulutades vastavalt L1 ja L2 raha, siis on tõenäoline tulemus t(L1, L2)=L1/(L1+L2); Kui näiteks L1=3*L2, siis t=3/4; Eeldatakse, et lobbykulud määravad läbirääkimisjõu.Tasakaalu leidmine: Eeldades Tullocky lobby-funktsiooni: t=L1/(L1+L2), saame ettevõtete kasumifunktsioonid K2=L2*A/(L2+L1)-L2 ja K1=L1*A/(L2+L1)-L1. Võttes tuletised oma lobbykulude järgi ja võrdsustades need 0-ga, same reaktsioonifunktsioonid: L2=√(A*L1)-L1 ja L1=√(A*L2)-L2.
  Tasakaal kujuneb punktis: L1=L2=A/4;
  Joonis eeldab A=100 ja näitab lobbykulude ja kasumite kujunemist lähtudes ettevõtja 1 L1- otsusest . Tal tasub suurendada oma lobbykulusid 25 rahani, sest seal muutub tema kasum K1 maksimaalseks (samuti 25). Edasine lobbykulu ei tasu end ära, sest kui ettevõtja 2 optimeerib omalt poolt L2, siis hakkab K1 vähenema. Huvitaval kombel langevad siin näites (optimaalne) L2 ja sellest tulenev K1 kokku igasuguse L1 puhul. Passiivse ettevõtja 2 kasum K2 langeb siin pidevalt koos L1 tõusuga. Ettevõtja 1 alaoptimaalse lobby korral on see suurem kui L2 = K1, kui aga too ületab optimaalse piiri (25), siis on K2 Ub vastavalt kollektiivides a ja b; Indiviidi reageerimisvõimalused: exit ja voice (Hirschmann) Exit – hääletamine jalgadega (Tiebout) Kontrollikulud K!
  Valdkonnad: Omandiõigus ja –praktika; Maksusüsteem: maksukoormus - ja struktuur; Tööjõu hind ja tööturu paindlikkus ; Turulepääs (bürokraatia, korruptsioon ); Tarbijakaitse (standardid, normid); Keskkonnakaitse; Kapitalituru regulatsioon .
  Siire kui süsteemikonkurents :
  73.Poliitika teadusliku nõustamise tasandid ja võimalused. Majanduspoliitilised nõustajad: nõustajad pole samuti heatahtlikud diktaatirid –saavad piirduda soovitustega mõlemal tasandil; Kokkulepete tasandil on nõustajate motivatsioon problemaatiline; Jooksvas protsessis eksisteerib nõustamisturg.
  75.Riigitõrgete leevendamise Maailmapanga strateegia Leevendamiseks on 2 teed: Riigi rolli vähendamine minimaalselt vajalikuna –minimaalriik; Riigi muutmine paremaks, luues tufevamaid stiimuleid rahvamajanduslikult efektiivseks käitumiseks.
  Maailmapanga strateegia 1997: Riigi rolli kooskõlastamine tema võimukusega (kontsentreeruda kõige olulisematele, kuid samal ajal jõukohastele ülesannetele ja leida kohalikele oludele sobivaid meetmeid; Riigi võimekuse tõstmine avalike instutsioonide tugevdamisega.