4

docx

Füüsika I praktikum nr.1

= 0,95 ; 0,0125 U ( d ) = 2,3 A 10 (10 - 1) = 0,0271mm Plaadi paksuse B-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (3): (Nihiku täpsus ) 0,05 U B ( d ) = 2,0 3 = 0,0333mm Plaadi paksuse liitmääramatus valemiga (4): U ( d ) = ( 0,0271) + ( 0,0333) 2 2 C = 0,0429mm 0,043mm Plaadi paksus on , usaldatavusega 0,95. Toru siseläbimõõt (nihikuga) Toru keskmine siseläbimõõt valemiga (1): 68,30 + 67,50 + 69,10 + 69,10 + 68,00 + 69,00 + 68,50 + 68,30 + 69,15 + 68,90 ds = = 68,59mm 10 Toru siseläbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (2): = 0,95 ; 2,81 U ( d ) = 2,3 A s 10 (10 - 1)

Füüsika → Füüsika

112 allalaadimist

8

pdf

Füüsika praktikum nr 1 - ÜLDMÕÕTMISED

normaalselt, siis saab aritmeetilise keskmise A-tüüpi laiendmääramatuse Ua(dk) = kua(dk) leida järgmise valemiga (3): kus katteteguriks k on Studenti tegur tn-1,, mille väärtus on antud juhul 2,3. Usaldatavus on antud juhul 0,95. Mõõtevahendi lubatud piirveast tingitud B-tüüpi standardmääramatus uB(dm) on leitav järgmisest valemist (4): kus dp on mõõteriista lubatud piirviga. Antud juhul nihikul 0,05 ja kruvikul 0,004 mm. Vastav B-tüüpi laiendmääramatus usaldatavusega avaldub (5): kus t, on Studenti tegur, mis antud juhul on 2,0. Korduvatel otsestel mõõtmiste korral avaldub liit(standard)määramatus järgnevalt (6): Toru ristlõikepindala saame valemiga (7): Liit(standard)määramatuse Uc(S) saame arvutada valemiga (8):  Arvutused Mõõtmised nihikuga Plaadi paksus Valemi (1) järgi arvutan plaadi keskmise paksuse: dk = 2,965 Valemiga (3) arvutan aritmeetilise keskmise A-tüüpi laiendmääramatuse:

Füüsika → Füüsika

545 allalaadimist

6

pdf

Labor1 - Üldmõõtmised

Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga. = 1,90 t9, 0,95 = 2,3 10 2 - = 9 0,000 + 0,025 = 0,025 =1 ( - )2 0,025 () = , =1 = 2,3 = 0,0383 ( - 1) 10 9 Nihiku lubatud põhiviga on = 0,05 ,0.95 = 2,0 0,05 () = , = 2,0 = 0,0333 3 3 () = 2 () + 2 () = 0,03832 + 0,03332 = 0,0510 Plaadi paksus d = 1,900 ± 0,051 mm, usaldatavusega = 95% Plaadi paksuse mõõtmine kruvikuga. = 1,96 t9, 0,95 = 2,3 10 2 - = 7 0,0000 + 3 0,0001 = 0,0003 =1 ( - )2 0,0003 () = , =1 = 2,3 = 0,0042 ( - 1) 10 9 Nihiku lubatud põhiviga on = 0,04 ,0.95 = 2,0 0,04 () = , = 2,0 = 0,0267 3 3 () = 2 () + 2 () = 0,00422 + 0,02672 = 0,0265

Füüsika → Füüsika

263 allalaadimist

5

docx

Keele võnkumised

fgen5 = 129,3 Hz fn5 = 130,64 Hz n=2 n=2 fgen3 = 209,3 Hz fn3 = 197,50 Hz n=3 n=3 fgen3 = 297,7 Hz fn3 = 296,26 Hz n=4 n=4 fgen3 = 400,7 Hz fn3 = 395,05 Hz Lainete levimiskiirused ja nende määramatused: , usaldatavusega 0,95 , usaldatavusega 0,95 , usaldatavusega 0,95 , usaldatavusega 0,95 , usaldatavusega 0,95 Arvutuste ja mõõtmiste käigus saadud keele omavõnkesagedused on küllaltki lähedased. Mõõtmistulemuste erinevuste põhjuseks võivad olla mõõtmisvead. Antud meetodiga on võimalik üpriski lähedaselt määrata keele omavõnkesagedusi.

Füüsika → Füüsika

21 allalaadimist

4

docx

Vabad võnkumised töö nr 10

Jrk. nr Rs, N l, cm t, ms Tteor, ms ms/cm ms  Arvutused ja veaarvutused Logaritmiline dekrement ja tema viga Kriitiline takistus ja tema viga Võnkeringi periood  Vastused ja järeldused Takistuse 116 korral: eksp= 0,602±0,098, usaldatavusega 0,95 teor=0,5313±0,0026, usaldatavusega 0,95 Teksp=0,425±0,048 ms, usaldatavusega 0,95 Tteor=0,92±0,11 ms, usaldatavusega 0,95 Rkr=1376,9±6,5 Järeldused: Kuigi graafikult vaadates tundub, et ekperimentaalne ja teoreetiline logaritmiline dekrement erinevad oluliselt, siis mahub eksperimentaalselt saadud tulemus oma määramatuse vahemikus teoreetiliselt saadud tulemusse. Samas on erinevus piisavalt suur,niiet seda meetodit ei saa kasutada, kui on vaja väga täpselt tulemusi.

Füüsika → Füüsika

698 allalaadimist

3

docx

Füüsika I praktikum nr.12B

nr 1 1,22 0,003 0,00001 2 1,20 -0,017 0,00028 3 1,20 -0,017 0,00028 4 1,24 0,023 0,00054 5 1,22 0,003 0,00001 6 1,22 0,003 0,00001 1,217 0,00113 Traadi läbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus: Traadi läbimõõdu B-tüüpi mõõtemääramatus: (Kruviku lubatud põhiviga: ) Traadi läbimõõdu liitmääramatus: Traadi läbimõõt on , usaldatavusega 0,95. Traadi raadius on pool traadi diameetrist: Traadi raadius on , usaldatavusega 0,95. Ühe võnke periood võrdub kogu võngete aja ja võngete arvu jagatisega: Põhike Põhike tas + tas lisaket Katse as nr n n

Füüsika → Füüsika

207 allalaadimist

20

docx

KÜLGLIIKUMINE

U B  t1   2   0,0033s   3 B-tüüpi määramatus  _ U C  t1   0,019 2  0,0033 2  0,019 s   Liitmääramatus Kui teepikkus oli 14 cm, kulus aega . t1   0,9704  0,019  s , usaldatavusega 0,95. _ 1,156  1,087  1,098  1,087  1,098 t2   1,1052 s s 2  18cm 5  _  0,0033468 U A  t 2   2,8   0,036 s   5   5  1 A-tüüpi määramatus

Füüsika → Füüsika

14 allalaadimist

16

docx

SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG

100 100   0,95 0,005 U B    m  2,0   0,003333 3 U С     U A     U B    m  0,2416112  0,003333 2  0,241634  2 2 5    - 6,94  0,24  , usaldatavusega 0,95 Lahusekihi paksuse l liitmääramatus: ep U С  l   U B  l  m  t  3 t   2,0 e p  0,05mm  0,0005dm   0,95 0,05 U С  l   2,0   0,000333dm 3 l   2,00200  0,00033 dm , usaldatavusega 0,95 Kontsentratsiooni c liitmääramatus: ep

Füüsika → Füüsika

198 allalaadimist

3

docx

Füüsika I praktikum nr.11

Arvutused koos mõõtemääramatustega Katse nr 1 0,60 -0,003 0,000011 2 0,61 0,007 0,000044 3 0,60 -0,003 0,000011 0,603 0,000067 Traadi läbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus: Traadi läbimõõdu B-tüüpi mõõtemääramatus: (Kruviku lubatud põhiviga: ) Traadi läbimõõdu liitmääramatus: Traadi läbimõõt on , usaldatavusega 0,95. Traadi ristlõike pindala on , usaldatavusega 0,95. Lisakoor Alumine Ülemine Pikenemine, mm mised Katse nr Mass, Raskus, Lugem, Nihkumine Lugem, Nihkumin kg N mm , mm mm e, mm 1 0 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2 1 9,81 0,27 0,27 0,08 0,08 0,19 3 2 19,62 0,55 0,28 0,14 0,06 0,22

Füüsika → Aineehitus

391 allalaadimist

12

docx

WHEATSTONE’I SILD

20 R  Rx  n 2 x U A  R x 25   2,3  i 1  6,635602 20 R x 2   684  23  , usaldatavusega 0,95 R x 5   535  12   , usaldatavusega 0,95 R x 2 5   298,1  6,6  , usaldatavusega 0,95 3) Arvutan takistite ühenduse takistust, lähtudes eelnevalt määratud üksiktakistite takistuste väärtustest ja ühenduse kogutakistuse arvutamisvalemist: Paralleelühendus: 4 1 1 1  

Füüsika → Füüsika

212 allalaadimist

5

docx

Üldmõõtmised

0,0025 d j = 2,3 = 0,012mm 10 (10 - 1) = 0,95 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm. =0,99 Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 0,05 d = ( 0,0120 ) + 2 2 = 0,035mm 3 = 0,95 Nihikuga mõõtes on plaadi paksus d=(3,695 0,035) mm, usaldatavusega 0,95. 3.2. Toru siseläbimõõt (nihikuga). Toru keskmine siseläbimõõt: 29,90 + 29,80 + 29,80 + 29,80 + 29,90 + 29,80 + 30,00 + 29,80 + 29,70 + 29,90 dS = = 29,840mm 10 Toru siseläbimõõdu juhuslik viga: 0,0964 d j = 2,3 = 0,075mm 10 (10 - 1) = 0,95

Füüsika → Füüsika

112 allalaadimist

18

docx

Füüsika üldmõõtmised

 lph 2 2 UB(đ) = t∞,β 3 = 3 ep = 3 0,05 = 0,0333 mm Viimaks arvutan koguvea ehk liitmääramatuse järgmiselt. Ümardan vastuse kahe kehtiva numbrini. Varunumber on vajalik täpsuse kao vältimiseks edaspidisel ümardamisel. Uc(đ) = √U 2 A (đ )+U 2B (đ ) = √ 0,08262 +0,03332 = 0,089 mm Seega saame lõpptulemuseks, et toru sisediameeter nihikuga mõõtes on đ = 17,070 ± 0,089 mm, usaldatavusega 0,95. Toru välisdiameeter mõõdetud nihikuga Tabel 2. Toru välisdiameetri mõõtmine . Nooniuse täpsus 0,05 (T = 0,2 mm/4) mm, nullnäit 0 mm. Katse nr. di, mm di – đ, mm (di – đ)2, mm2 1. 19,60 0,08 0,0064 2. 19,65 0,13 0,0169 3

Füüsika → Füüsika

38 allalaadimist

26

docx

Füüsika I praktikum nr 5: külgliikumine

 ___________ 2  0,0005   2,0   3   0,0056s t  = 2,0 (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1), ep = 0,0005s, füüsika praktikumis on usaldatavus (β) tavaliselt 95% t1   0,9782  0,0082  s , usaldatavusega 95% t 2  1,138  0,022 s , usaldatavusega 95% t 3  1,3082  0,0056  s , usaldatavusega 95% Süsteemi kiirendus ja tema määramatus igal teepikkusel (valemid (5) ja (6)): 2 12 a1  2  25,081cm / s 2 0,9782 2 2  2    4  12 

Füüsika → Füüsika

108 allalaadimist

24

docx

Füüsika I praktikum nr 12b: NIHKEMOODUL

U C  d    2,6   0,004    2,0   0,005mm  6 6  1    3  t n -1,  2,6 t  ,   2,0 e p  0,004mm Kruviku lubatud piirhälve d  d  1,115  0,005 mm , usaldatavusega 95% Kasutades valemeid (3) ja (4) arvutan traadi raadiuse ja selle määramatuse: 1,11467 r  0,557335mm 2 2  1  U C  r    0,005   0,0025mm  2  r   0,5573  0,0025 mm , usaldatavusega 95% Traadi pikkuse L määramatus(valem (5)): 2  2,0 

Füüsika → Füüsika

180 allalaadimist

3

doc

Praktikum nr6

5 katseseeria (m = 322 g) - ( - nr n2i,s n2i,s n2i)2,s 1 41 -0,60 0,3600 2 40 0,40 0,1600 3 40 0,40 0,1600 4 41 -0,60 0,3600 5 40 0,40 0,1600 40,40 summa: 1,2000 5,2 = 0,46 m n2j = 2,3 =1,33 mm 5* 4 n2 = 0,46 m ± 0,0013 m, usaldatavusega 0,95 Koguvead tõusukõrguse mõõtmisel: 1,2 < n22> = 0,45 m n2j = 2,3 = 0,64 mm 5* 4 n2k1 = 1,33 2 * 5 2 =6,65 mm n2 = 45 ± 0,0064 m, usaldatavusega 0,95 n2k2 = 0,64 2 * 5 2 =3,2 mm 0 n2k3 = 0 2 * 5 2 = 0 + ß*5 mm

Füüsika → Füüsika

150 allalaadimist

4

doc

Matemaatiline aruanne

 2,3  2,3 0,0056526  2,3  0,07518  0,173 n n  1 90 2 2 d s  d   0,05  0,0333 3 3 d js  d 2j  d s2   0,173 2   0,0333 2  0,03104  0,18 Järeldus: Toru siseläbimõõt on d=29,49 ± 0,18 mm, usaldatavusega 0,95. 2. Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga. n   d  d  2 i 0,2712 d j  t n1,  i 1  2,3  2,3 0,003013  2,3  0,05489  0,126

Matemaatika → Matemaatika

3 allalaadimist

12

doc

Füüsika I Praktikum 5 Külgliikumine

U C a1 = ( * U B S ) 2 + ( 1 * U A t1 ) 2 S t1 a1 2 a1 - 4 S = 2 = 3 S t1 t1 t1  2 - 4 * 40 U C a1 = ( 2 * 0,6667) 2 + ( * 0,04957) 2 = 1,4186 1,801 1,8013 Kiirendus a1=24,664 cm/s² +/- 1,419 usaldatavusega 95% 2S 2 2 * 50 cm a2 = 2 = = 25,0002 2 t2 4 s 2 - 4 * 50 U C a2 = ( 2 * 0,6667) 2 + ( 3 * 0,02763) 2 = 0,767 2 2 Kiirendus a2=25,000 cm/s² +/- 0,767 usaldatavusega 95% 2S 3 2 * 60 cm

Füüsika → Füüsika

435 allalaadimist

2

docx

Nimetu

i i =1 = 0,0015 t n -1, =2,8 n i - ( 2 ) U A ( ) = t n-1, i =1 = 2,8 0,0015 = 0,02425 n * ( n - 1) 20 Katsete tulemusena on gaasi erisoojuste suhe 1,32 ± 0,024, usaldatavusega 0,95 Arvutame liitmääramatuse ühele katsele Suhteline viga on leitud a-tüüpi määramatusega. Leiame suuruse k1 vea kh (põhiviga): 2 2 h = h h1 + h h2 1. h1 h2 1 ( h1 -h 2 ) - h1 h2 = =- 2. h1 ( h1 - h2 ) 2 ( h1 - h2 ) 2 1 1 =

Füüsika → Füüsika

7 allalaadimist

18

docx

MAGNETRON

3 t  ,   2,0 e p  0,005   0,95 6  0,005 U С ( I sk )  2,0   0,0033 A 3 I sk  1,2600  0,0033 A , usaldatavusega 95% Bk  f  I sk  2 2 2  y   y   y 

Füüsika → Füüsika ii

332 allalaadimist

16

docx

KOMPENSATSIOONIMEETOD

U C  l AC   U l     U l    2 2 A AC B AC m U C  l AC    0,000636841 2   0,003333333 2  0,003393623(üh) l AC   4,2142  0,0057  (üh) , usaldatavusega 95%   (3,0300  0,0034)(üh ) l AC , usaldatavusega 95% 3) Uuritava elemendi elektromotoorjõud: Normaalelemendi emj:    1,01862 V t  29 aastat (t - ekspluatatsiooni aeg)    50V   ( - ühe aasta hälve)   t     29    50 V   1450V  1,450  10 3 V 

Füüsika → Füüsika ii

220 allalaadimist

7

pdf

ELASTSUSMOODUL

0,4367 0,000467 Traadi läbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus: = = 0,95ja; - < = 0,000467 0,000467 I ; < = 4,3K = 0,0379 3(3 - 1) Traadi läbimõõdu B-tüüpi mõõtemääramatus: 0,005 O ;< = 2,0 = 0,00333 3 Traadi läbimõõdu liitmääramatus: R ; < = S0,0379= + 0,00333= = 0,0146 0,038 Traadi läbimõõt on = (, ± , ), usaldatavusega 0,95. = = 4 0,000437= = = 1,5 10`a = 4 2 = 2 3,8 10`c = 1,5 10`a = 0,2615 10`a 2,6 10`e = 4,36 10`d Traadi ristlõike pindala on = (, ` ± , ` ) , usaldatavusega 0,95. Elastsusmooduli arvutamine: = 0,817 = 0,0005 I = 14,50 I = 0,20 = 0,00020 O = 40,20 O = 1,00 = 0,00100 (O - I ) = (O - I ) 0,817(40,20 - 14,50) mm

Füüsika → Füüsika

38 allalaadimist

20

docx

Üldmõõtmised

4. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga. Järeldus: Toru siseläbimõõt d= mm, usaldusväärsusega 0,67  KOKKUVÕTE Täpsemad mõõtmistulemused tulevad siis, kui mõõta kruvikuga. Kruvikul on friktsioonsidur, tänu millele on kõigil mõõtmistel surve plaadile ühesugune ning mõõtmistulemused on täpsemad kui nihikuga mõõtmisel. 100% 1. Katsekeha paksuse mõõtmine ninikuga Järeldus: Katsekeha paksus d= mm, usaldatavusega 0,67 100% = 2. Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga Järeldus: Katsekeha paksus d= mm, usaldatavusega 0,67 100% = 3. Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga Järeldus: Toru välisläbimõõt d= mm, usaldatavusega 0,67 100% = 4. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga Järeldus: Toru siseläbimõõt d= mm, usaldatavusega 0,67 100% =

Füüsika → Optika

44 allalaadimist

9

doc

Üldmõõtmised - prax

0,0055 d j = 2,3 = 0,018mm 10 (10 -1) = 0,95 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm. =0,99 Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 0,05 d = ( 0,0180 ) 2 + 2 = 0,04mm 3 = 0,95 Nihikuga mõõtes on plaadi paksus d=(2,87 ± 0,04) mm, usaldatavusega 0,95. 3.2. Toru siseläbimõõt (nihikuga). Toru keskmine siseläbimõõt: 69,60 + 69,40 + 69,40 + 68,30 + 68,60 + 68,55 + 69,00 + 69,60 + 68,80 + 68,10 dS = = 68,94mm 10 Toru siseläbimõõdu juhuslik viga: 2,7005 d j = 2,3 = 0,40mm 10 (10 -1) = 0,95

Füüsika → Füüsika

296 allalaadimist

9

doc

Füüsika I - Praktikum Nr-1 - Üldmõõtmised-T

 0,0055 d j 2,3 0,018mm 10 10 1 0,95 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm. =0,99 Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 d 0,0180 2 2 0,05 0,04mm 3 0,95 Nihikuga mõõtes on plaadi paksus d=(2,87 0,04) mm, usaldatavusega 0,95. 3.2. Toru siseläbimõõt (nihikuga). Toru keskmine siseläbimõõt: 69,60 69,40 69,40 68,30 68,60 68,55 69,00 69,60 68,80 68,10 dS 68,94mm 10 Toru siseläbimõõdu juhuslik viga: 2,7005 d j 2,3 0,40mm 10 10 1 0,95 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm. =0,99

Füüsika → Füüsika

29 allalaadimist

13

docx

Füüsika praktikum nr1: ÜLDMÕÕTMISED

0,95 Kasutades valemit (3) arvutan plaadi paksuse B-tüüpi mõõtemääramatuse: 0,05 UB d 2 0,033mm 3 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, ep=0,05 mm. t = 2,0 ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) Kasutades valemit (4) arvutan plaadi paksuse C-tüüpi mõõtemääramatuse: UC d 0,019 2 0,033 2 0,038mm Nihikuga mõõtes on plaadi paksus d = (4,76 0,038) mm, usaldatavusega 0,95. 3.2. Toru siseläbimõõt (nihikuga). Toru keskmine siseläbimõõt: 30,65 30,70 30,80 30,80 30,75 30,80 30,80 30,90 30,80 30,80 dS 30,78mm 10 Toru siseläbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus (valem(2)): 0,041 U A d s 2,3 0,049mm 1010 1  0,95

Füüsika → Füüsika ii

58 allalaadimist

18

doc

Füüsika I - Praktikum Nr. 1 - Üldmootmised

  0,95 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm. =0,99 Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 d   0,0180 2   2 0,05    0,04mm  3    0,95 Nihikuga mõõtes on plaadi paksus d=(2,87  0,04) mm, usaldatavusega 0,95. 3.2. Toru siseläbimõõt (nihikuga). Toru keskmine siseläbimõõt: 69,60  69,40  69,40  68,30  68,60  68,55  69,00  69,60  68,80  68,10 dS   68,94mm 10 Toru siseläbimõõdu juhuslik viga: 2,7005 d j  2,3  0,40mm 10  10  1   0,95

Füüsika → Füüsika

103 allalaadimist

4

doc

Füüsika praks nr 24

n 2 d j - juhuslik viga d j = t n -1, i =1 n( n - 1) 1. Õhu erisoojuste suhte vea arvutamine 0,000158 d j = 2,8 = 2,8 0,0000079 = 0,0078 20 Järeldus: Katse tulemusena õhu erisoojuste suhe on 1,3340 ±0,0078 , usaldatavusega 0,95. 6  KOKKUVÕTE Katse tulemusena õhu erisoojuste suhe on 1,3340 ±0,0078 , usaldatavusega 0,95. 7

Füüsika → Füüsika

308 allalaadimist

16

docx

Füüsika I praktikum nr28: PINDPINEVUS

2 U C  m    2   2,0   0,000024 g  20  3     t  = 2,0 (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1), kaalu lubatud piirhälve ep = 0,0005 g, füüsika praktikumis on usaldatavus (β) tavaliselt 95% m   0,039500  0,000024  g , usaldatavusega 95% Kasutades valemeid (4) ja (5) avutan keskmise tilga kaela läbimõõdu ning selle määramatuse: 2,22045  2,12613  2,07504  2,12613  2,11827 d  2,133204mm 5 0,011318022 U C  d   2,8  0,024mm 5 5  1 tn-1,β = 2,8 (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1), usaldatavus füüsika

Füüsika → Füüsika

162 allalaadimist

3

doc

Füüsika praks 24

1 1,2919 0,0019 0,00000361 2 1,2903 0,0035 0,00001225 3 1,2963 -0,0025 0,00000625 4 1,2930 0,0008 0,00000064 5 1,2975 -0,0037 0,00001369 <æ> = 1,2938 summa: 0,00003644 0,00003644 <æ> = 1,2938 j = 2,3 = 0,0031 , usaldatavusega 0,95 5* 4 Leiame suuruse æ1 vea æh (põhiviga): 2 2 h = h h1 + h h2 h1 h2 1 ( h1 - h 2 ) - h1 h2 = =- h1 ( h1 - h2 ) 2 ( h1 - h2 ) 2 1 1 = h2 ( h1 - h2 ) 2 2 2 h2 1 h = h1 + h2

Füüsika → Füüsika

246 allalaadimist

4

pdf

TTÜ Füüsika praktikumi 24 protokoll

h2 h1 h = 2 h1 + 2 h2 (h1 - h2 ) (h1 - h2 ) 2 2 h = (0,0034 * 0,943) + (0,013 * 0,943) = 0,013 Suuruse koguviga 2 2 = d j + h = 0,0407 2 + 0,0132 = 0,043 Katse tulemusena õhu erisoojuste suhe on 1,3390 ± 0,043 , usaldatavusega 0,95.  Järeldus Arvutus tulemused: Õhu erisoojuste suhe = 1,3390 ± 0,043 , usaldatavusega 0,95. Järeldus: Arvutuste ja mõõtmiste tulemus näitab, et õhu erisoojuste suhe on 1,339. Tegelikkuses on õhu erisoojuste suhe 1,4. Katse tulemused on tegelikkusega küllaltki samad kuid siiski esineb erinevus. Selline vahe võis tekkida kuna katseid ja arvutusi oli antud töös vähe, seade võis olla ebatäpne või mõõtmistulemuste lugemisel tekkisid

Füüsika → Füüsika

328 allalaadimist

14

docx

NEWTONI RÕNGAD

    2  1    9  1,67194763549382  10   0,025722271m  650  10  R   0,545  0,026  m   0,95 , usaldatavusega 6  4. Järeldus Antud töös kandsin graafikule rõngaste raadiuste ruutude sõltuvust rõngaste järgu numbrist, graafikust on näha, et nad on lineaarses sõltuvuses, sellele põhinedes leidsin sirgjoone tõusu (k) ja selle määramatus, kasutades programmi „Lineaarne regression“: k   35,4  1,7   10 -8 m 2   0,95

Füüsika → Füüsika ii

147 allalaadimist

3

pdf

Füüsika praktikum nr 24 - GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE

3 1,268 0,0226 0,0005108 4 1,277 0,0136 0,0001850 5 1,306 -0,0154 0,0002372 <æ> = 1,2906 summa: 0,0017974 Arvutan A-tüüpi laiendmääramatuse: æ j=2,8 0,0017974 5(5-1) =0,03957 , usaldatavusega 0,95 Leian suuruse põhivea æh: æ1 ( 2 2 æ1 ( h1-h 2 )-h 1 h2 h1 æ h = æh h 1 h1 + æ h h 2)( h 2 ) h 1

Füüsika → Füüsika

85 allalaadimist

20

docx

VOOLUALLIKA KASUTEGUR

 0,502251  1,41  1,006783  10 -3  2  2  50  10 -3  0,502251  1,41  1,006783  10 -3   26,53212mW N l 3   58  38 mW N l 5   68  32  mW N l 7   71  27  mW usaldatavusega 95% 8) Leian kasuteguri laiendliitmääramatust (valitud juhtudel:3,5,7):   f U ;   U C U    0,5 2   0,0475 2  0,502251V 1) (leitud eelmises punktis) U C     U C U   0,502251V 2) 2 2

Füüsika → Füüsika ii

622 allalaadimist

7

docx

ÜLDMÕÕTMISED

n ( n-1 ) U A ( d´ ) =2.3 0,00184 109 0,0104 mm B-tüüpi mõõtemääramatuse leidmine ep U B (d)m =t , 3 0,005 U B (d)m =2.0 0,00333 mm 3 Liitmääratuse leidmine U c ( d )= U 2A ( d ) +U 2B (d) U c ( d )= 0,01042 +0,003332 0,011 mm Plaadi paksus on d = 4,126 ± 0,011 mm usaldatavusega 0.95 Tabel 2 Toru sisediameetri mõõtmine nihikuga A-tüüpi mõõtemääramatuse leidmine =0.95 n=10 v = n-1 10 ­ 1 = 9 n ( d i-d )2 U A ( d´ ) =t v ,0,95 i=1 n ( n-1 ) 0,41821 U A ( d´ ) =2.3 109 0,1568 mm B-tüüpi mõõtemääramatuse leidmine

Füüsika → Füüsika

45 allalaadimist

5

pdf

Füüsika praktikum nr. 27

4 385 0,160 0,00018 2 + - 3 7,077 10-4 + 2 4,250 10-2 = 0,0081 0,0398 60 0,0398 60 Soojusjuhtivustegur = 1,1 10-1 ± 8,1 10-3 , usaldatavusega 0,95. 4  Järeldus Materjali soojusisolatsioonivõimet väljendatakse soojusjuhtivusteguriga, mis on võrdne soojushulgaga (Watt-sek), mis ühe sekundi jooksul läbib 1 paksust ja 1 2 suurust materjali kihti soojalt poolt külmale, säilitades seejuures eri poolte konstantse temperatuuri erinevuse 1 .

Füüsika → Füüsika

289 allalaadimist

26

docx

Füüsika I praktikum nr18: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE

T01   0,924  0,010  s T0 2   0,6622  0,0014 s T0 3   0,568  0,017  s T0 4   0,574  0,017  s T0 5   0,487  0,020  s T0 6   0,515  0,019 s T0 7   0,835  0,012  s T0 8   0,396  0,024  s T0 9   0,932  0,010  s Usaldatavusega 95% Aja t määramatus (valem (7)): 0,0005 U C  t19   2,0  0,00033s 3 t  = 2,0 β = 0,95 ep = 0,0005s Periood T aja kaudu ja selle määramatus (valemid (8) ja (9)): 13,727 T1   1,143916667 s 12 10,004 T2   0,833666666 s 12 9,619 T3   0,801583333 s 12 8,959 T4   0,746583333 s 12 7,722

Füüsika → Füüsika

167 allalaadimist

1

docx

Füüsika I praktikum nr.24

Leian keskmise erisoojuste suhte: 1 1,27 -0,01 0,0001 2 1,28 0 0 3 1,29 0,01 0,0001 4 1,28 0 0 5 1,29 0,01 0,0001 kokku = 1,28 : 0,0003 Erisoojuste suhe on , usaldatavusega 0,95. Hinnang tööle: Õhu erisoojuste suhted on väga väikese erinevusega, seega on rõhkude vahe vedelikmanomeetris õigesti määratud ja ka mõõtemääramatus on väga täpne.

Füüsika → Füüsika

64 allalaadimist

8

doc

Füüsika praktikumi töö nr 5 protokoll

5(5 - 1) x 2 S= t = 1 × =0,4 mm 5 5 a=2*30/1,067 2=52,6cm/s2 2 2 2 - 4 × 30 × 0,075 a= 2 × 0,4 + = 0,705cm 1, 067 1,067 3 a=52,60 +/- 0,70 cm/s2 usaldatavusega 0,95 2.katse 5 tj= (t - t ) i 2 =0,0411 s 2,8 × i =1 5(5 - 1) a=2*40/1,24 2=51,9cm/s2 2 2 2 - 4 × 40 × 0,0411 a= 2 × 0,4 + = 0,5cm

Füüsika → Füüsika

765 allalaadimist

16

doc

Kulgliikumine

a=2*30/1,067 2=52,6cm/s2 2 2  2    4  30  0,075  a=  2  0,4      0,705cm  1,067   1,067 3  a=52,60 +/- 0,70 cm/s2 usaldatavusega 0,95 2.katse 5 Δtj=  (t  t ) i 2 =0,0411 s 2,8  i 1 5(5  1) a=2*40/1,24 2=51,9cm/s2 2 2

Füüsika → Füüsika

110 allalaadimist

2

doc

Füüsika praktikum nr1 - järeldus

4. JÄRELDUS Kõik järgnevalt esitatud tulemused on usaldatavusega 0,95. Nihikuga mõõtes tuleb plaadi paksuseks d = 5,73±0,11 mm Kruvikuga mõõtes aga d = 5,905±0,021 mm Toru välisläbimõõt, tuleb nihikuga mõõtes dv = 67,44±0,14 mm Toru siseläbimõõt, tuleb nihikuga mõõtes ds = 65,16±0,26 mm1 1 Selline suur veavahe on tingitud asjaolust, et nihiku kasutamisel siseläbimõõdu mõõtmiseks tuleb tegelikkust tulemusest lahutada teatud suurus, see aga muudab mõõtmise veel ebatäpsemaks.

Füüsika → Füüsika

14 allalaadimist

9

docx

STATISTILINE UURING

Arve maksumus ja joogi maksumus 0,86 tugev Söögi maksumus ja joogi maksumus 0,57 märkimisväärne Arvutustest on näha, et kõige tugevamini on omavahel seoses arve maksumus ja söögi maksu- mus, kuid ka arve maksumus ja joogi maksumus on väga tugevas seoses. Söögi maksumuse ja joogi maksumuse vahel on märkimisväärne seos. 6. Vigade teooria Arve maksumuse keskmine viga usaldatavusega 95% on 13,54. See tähendab, et õigeks tulemuseks loetakse kõik, mis jäävad vahemikku: 42,3 kuni 69,37. Söögi maksumuse keskmine viga usaldatavusega 95% on 7,69, See tähendab, et õigeks tulemuseks loetakse kõik, mis jäävad vahemikku: 29,54 kuni 44,91. Joogi maksumuse keskmine viga usaldatavusega 95% on 8,14. See tähendab, et õigeks tulemuseks loetakse kõik, mis jäävad vahemikku: 11,86 kuni 28,14. 7. Graafik  8. Kokkuvõte

Matemaatika → Statistika

49 allalaadimist

3

docx

Poiseuille meetod

Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 TO: Poiseuille' meetod Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri Katseseade, mensuur või kaalud, määramine Poiseuille' mõõtejoonlaud, termomeeter, meetodil anum Skeem: 3.Katseandmete tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja -ühik Määramatus Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur 4. Arvutused Sisehõõrdeteguri leidmine: Määramatuse leidmine: 5. Tulemused Vee sisehõõrdetegur (usaldatavusega 0,95) Tegel...

Füüsika → Füüsika

138 allalaadimist

2

docx

Statistika 3 ülesannet

Ülesanne 1 Uuringus, mille käigus tuleb lahendada teatud tüüpi ülesanne, osaleb 10 inimest. Keskmiselt kulus ülesande lahendamiseks aega 17 minutit standardhälbega 4,5. Leidke, millistesse piiridesse jääb olulisuse nivool 0,05 ülesande lahendamiseks kulunud aeg Vastus: 14,2...19,8 Ülesanne 2 100 ostja küsitlemisel selgus, et keskmiselt kaupadele kulutatav summa on 10 standardhälbega 5 . Leidke keskmine kulu kaupadele usaldatavusega 0,95. x Vastus: 9...11 Ülesanne 3 160 ostja küsitlemisel selgus, et 20 nendest pidasid toote hinda liiga kõrgeks. Kui suur osa vastanutest (mitu protsenti) pidas toodet liiga kalliks (leidke vahemikhinnang usaldusnivool 0,95) 0,06 × 100=6% Vastus: 6,5%...18,5%

Matemaatika → Statistika

42 allalaadimist

2

docx

Fresneli difraktsioon ümmarguse ava korral

627,1 2420,84 7 a=1230 mm D=1,2 mm A-tüüpi mõõtemääramatus:    n 2 i Δ = t n 1,β i=1 n n  1 2420,84 Δ = 2,6  23,36nm 6 6 - 1 Tulemused ja järeldused: Valguse keskmine lainepikkus oli 627,17±23,36nm usaldatavusega 0,95. Oranži valguse lainepikkus peaks olema vahemikus 575-625 nm. Minu tulemustustest võib tunduda, et tegemist oli hoopis punase filtriga.

Füüsika → Füüsika ii

56 allalaadimist

2

docx

Keskväärtuste võrdlemine

Leidke, millistesse piiridesse jääb olulisuse nivool 0,05 ülesande lahendamiseks kulunud aeg. 14,2...19,8 Selle ülesande kohta oli õppejõu kommentaar et väike valim. Ilmselt pole siis esimene ülesanne päris õige, sain 9 punkti 10-st punktist. Kaotasin siin siis 1 punkti. Ülesanne 2 100 ostja küsitlemisel selgus, et keskmiselt kaupadele kulutatav summa on 150 kr standardhälbega 75 kr. Leidke keskmine kulu kaupadele usaldatavusega 0,95. 135...165 Ülesanne 3 160 ostja küsitlemisel selgus, et 20 nendest pidasid toote hinda liiga kõrgeks. Kui suur osa vastanutest (mitu protsenti) pidas toodet liiga kalliks (leidke vahemikhinnang usaldusnivool 0,95). 6,5%...18,5%

Matemaatika → Statistika

164 allalaadimist

3

docx

Pouiseuille meetod

Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur  Arvutused ja veaarvutused Temperatuurile 22ºC vastab vee tihedus = 0,9977735 g/cm 3 = 997,7735 kg/m3 (Allikas : http://antoine.frostburg.edu/chem/senese/javascript/water-density.html)  Vastused ja järeldused Vee sisehõõrdetegur temperatuuril 22ºC on = , usaldatavusega 0,95. Allika andmetel peaks 22ºC juures =0.000955, seega on katse tulemusel saadud vastus tegelikust peaaegu 2 korda suurem, samas mahub tegelik vastus saadud tulemusse sisse, kui arvestada viga. Suur viga võis tuleneda sellest, et torus võis olla õhumulle, veevoolu ei õnnestunud piisavalt kiiresti sulgeda ega avada. Allikas: http://www.thermexcel.com/english/tables/eau_atm.htm

Füüsika → Füüsika

166 allalaadimist

5

docx

Statistika eksamiküsimused

Viie aasta pikkuse aegrea algtase oli 100 ühikut ja lõpptase 400 ühikut. Milline oli rea keskmine juurdekasvutempo? 41%- neljas juur 4 3 aasta pikkuse aegrea algtase oli 100 ja lõpptase 200. Milline oli juurdekasvutempo? 170 Valimi andmete põhjal saadi järgmised tulemused: aritmeetiline keskmine 80 ühikut, standardhälve 20 ühikut, üldkogumi maht 1200 elementi. Kui suur peaks olema valim, et teha kindlaks üle 110 väärtusega elementide osakaalu üldkogumis täpsusega ± 4%, usaldatavusega 95%? ei ükski Seos Y = 18,5 + 0,48 X kirjeldab X-i mõju Y-le Üliõpilane sai ülesandeks hinnata kahe erineva kogumi konkreetsete tunnuste väärtuste vahel esineva seise suunda, selleks võib ta: leida korrelatsiooni või regressioonikordaja ning vaadata nende märki hinnata korrelatsioonikordaja absoluutväärtust Tugeva samasuunalise lineaarse seose y (SKP)=a (vabaliige)+b (reg.kordaja) x (aeg) korral Regressioonikordaja peab olema eranditult positiivne

Matemaatika → Algebra I

46 allalaadimist

7

pdf

Füüsika praktikum nr. 20

() = 2 () + 2 () = , + ( )2 = 2,0 + (0,95 0,001)2 = 6,67 3 3 5 5 = = 0,0733 (5 ) = (5400 0,013)2 + (0,0733 0,0067)2 = 70,2 5 = 396 ± 70 / Hääle kiirus = 345 ± 42 /, usaldatavusega 0,95. Hääle kiirus 0 juures: 345 0 = = = 331,1 / 1 + 0,002 1 + 0,002 21 Moolsoojuste suhe: 2 2 29 10-3 345 = = = 1,41 8,31 294

Füüsika → Füüsika

455 allalaadimist

5

docx

Impulsimomendi jäävuse seadus

pöörlemisteljest Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 2. asendis n täisvõngete aeg 2. asendis Võnkeperiood 2. asendis Kuuli kiirus v Arvutused Määramatused: 1. Koormise 5 mass 2. Kuuli mass 3. Mõõdulindiga mõõtmisel 4. Valguslaigu maksimaalne kõrvalekalle 5. Maksimaalne pöördenurk 6. Stopperiga mõõtmisel 7. Võnkeperiood 8. Kiirus  Järeldus Kuuli kiirus oli , usaldatavusega 0,95. Eeldades, et silmaga valguslaigu maksimaalne kõrvalekalle sai õigesti määratud, on kuuli kiirus umbes 35 km/h. Selle kiirusega võrreldes on viga väike ja seega mõõtmine üsna täpne.

Füüsika → Füüsika

59 allalaadimist

2

pdf

Kompensatsioonimeetod

Elektromotoorjõu määramatus: ( ) ( ( )) ( ( )) ( ( )) Võttes osatuletised saan: ( ) ( ( )) ( ( )) ( ( )) ( ) ( ) ( ) ( ) JÄRELDUSED TÖÖ TULEMUSED KOOS MÄÄRAMATUSTEGA Tulemus on usaldatavusega 0,95. Uuritava galvaanielemendi elektromotoorjõud = 1,3928 ± 0,0059 V JÄRELDUSED Uuritava galvaanielemendi emj nominaalväärtus on 1,5 V. Minu saadud tulemus on sellel suhteliselt lähedal. Usun, et mõõtmistulemused ja arvutused olid piisavalt täpsed ja erinevuse põhjus on selles, et patarei on olnud ilmselt juba pikemalt olnud katseobjektiks ja seetõttu mitte enam täis.

Füüsika → Füüsika ii

720 allalaadimist