Harilik tamm (1)

Harilik tamm

Referaat

Sisukord

2. Sissejuhatus................................................................................................................3
3. Hariliku tamme kirjeldus............................................................................................4
4. Ravimtaim ..................................................................................................................8
5. Puidu iseloomustus ja kasutus..................................................................................10
5.1. Veinivaatide valmistamine................................................................................11
6. Põlis- ja legendidepuu..............................................................................................13
6.1. Hiiepuust piksepuuks.......................................................................................13
6.2. Pärimused ja legendid ......................................................................................14
6.3. Jämedamad tammed .........................................................................................16
6.4. Tamme-Lauri tamm.........................................................................................18
6.5. Pühajärve sõja tamm........................................................................................20
7. Sümboolika..............................................................................................................21
8. Kokkuvõte................................................................................................................22
9. Kasutatud kirjandus.................................................................................................23
10.Lisad........................................................................................................................24
10.1. Luuletus ............................................................................................................24
10.2. Luuletus............................................................................................................25
10.3 Tamme- Lauri tamm..........................................................................................26
2. Sissejuhatus
Tamm on puu, mis on eestlastele aegade algusest olnud püha. Puu, mis on näinud kaugeid aegu ja jääb tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid .
Antud referaadi teemat ei valinud ma juhuslikult, vaid teadlikult. Maal, kus ma üles kasvasin, sirgub taluõue juures pikk tammede rida, kus kasvab ka minu lemmiktamm. Minu puu haruneb umbes 1,8 meetri kõrguselt neljaks ning harunemiskohtade vahele jääb mõnus istumispaik. Sinna on meeldinud mulle alati vahel kurjana näiva maailma eest pageda- sealt saan jõudu, et edasi tegutseda ja rahu.
Referaadi eesmärgiks ongi leida veidikene materjali selle kauni puu kohta, otsides erinevatahulisi fakte ning täiendada nii enda teadmisi kui ka neid teistelegi jagada.
3. Hariliku tamme kirjeldus
Hariliku tamme ladinakeelne nimi on Quercus robur. Sõna quercus tuleneb keldikeelsetest sõnadest quer , mis tähendab ilusat, ja cus, mis tähendab puud. Nime teine pool robur tähendab ladina keeles võimsat. Niisiis võib hariliku tamme nimi tõlkes olla ilus võimas puu. Ta kuulub katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduliste klassi, pöögiliste sugukonda. Tamm on 30-60 m kõrge (Eestis tavaliselt siiski 25-30 m) laiakuhikja võra ja tugevate okstega puu, tüve läbimõõt 1-1,5 m. Puistus on tüvi väikese koondega ja hästi laastuv. Vabalt kasvades algavad oksad võrdlemisi maapinna lähedalt ja võra läbimõõt ulatub sageli 15-20 meetrini. Ümbermõõt keskmiselt 14 m, suurim vanus umbes 2000 aastat. Eestis loetakse vanimate tammede elueaks umbes 500-600 aastat. Hariliku tamme levilaks võib pidada Euroopat, kuigi tammede perekond on pärit troopilistelt aladelt, kus suurem osa maailma ligi 450 tammeliigist elab tänaseni. Kasvab tavaliselt leht- ja segametsades, kuid leidub ka puisniitudel, loometsades, kuivades salumännikutes, haljasaladel. Ta on tavaline kõikjal Eestis, kuid moodustab kõigist Eesti metsadest kokku ainult umbes 0,3%. Suurimad tammikud paiknevad Lääne- ja Põhja- Eestis.
Koor on 30.-40. aastani sile ja oliivipruun, hiljem hallikaspruun, peaaegu must. Vanemas eas on aga koor paks (kuni 10 cm), küllalt sügavate pikilõhedega (krobeline). Noored võrsed on punakaspruunid , heledate lõvedega. Võrseid kasvatab tamm 2-3 korda aasta jooksul. Ühe-kaheaastastele kasvudele on iseloomulik hästi nähtav viiekiireline säsi.
Pungad on munajad, kaetud rohkete soomustega, ladvapung on ümbritsetud rohkete külgpungadega, millest moodustuvad külgvõrsed või lehtede kimp. Kevadvõrsete moodustumine algab koos pungade puhkemisega ja kestab kuni juuni esimese pooleni, mil formuleerub ladvapung. Juunis puhkevad pungad uuesti ja toimub teine juurdekasv, mis on tuntud nii-nimetatud jaanivõrsete nimetuse all. Augustis võib esineda isegi kolmas juurdekasvuperiood, kuid need võrsed ei puitu sageli küllaldaselt ja sügisene varakülm võib tekitada kahjustusi. Eriti tundlik on harilik tamm kevadiste hiliskülmade suhtes.
Lehed on sulghõlmised, 5-7 hõlmapaariga, äraspidimunajad. Hõlmad ümardunud tipuga, rootsu ümber sisselõige. Lehelaba pikkus on 7-16 cm, laius 2-8 cm, lehed võrsel vahelduvalt. Noored lehed on sageli punakad. Suvel muutuvad lehed aga paksemaks ja nahkseimaks. Lehed on pealt tumerohelised, alt helerohelised, paljad või harva lühikarvased. Septembris hakkavad lehed kolletuma, hiljem pruunistuvad. Mõnel teisendil jäävad lehed kauaks külge, sageli isegi talveks. Lehed kõdunevad aeglaselt suure parkainesisalduse tõttu.
Harilik tamm õitseb lehtimise ajal, mis toimub mai lõpul ja juuni algul. Isasõied moodustavad 3-6 cm pikkuse kollalasrohelise rippuva urva, mis asuvad 2-3 kaupa või üksikult möödunud aasta võrse tipul või noore võrse alumises osas. Emasõied moodustavad noorel võrsel 2-3 kaupa pikal punakal varrekesel isasõitest kõrgemal. Sigimik on kolmepesaline, igas pesas kaks seemnealget. Tolmnemist soodustab kuiv ja soe ilm õitsemise ajal, kui metsas esinevad õhu konvektsioonivoolud, mis hoiavad õietolmu kaua võra piires. Soodustavalt mõjub ka nõrk tuul, mis kannab õietolmu edasi horisontaalselt. Niisked ja sajused ilmad on tolmnemisele kahjulikud, sest õietolmu langeb mullale, tolmukotid ei avane ning tagajärjeks on puudulik tolmnemine ja ühtlasi halb viljakandvus. Tolmnemise ajaks ei ole seemnealged veel arenenud ja viljastumine järgneb alles kahe kuu pärast. Kuuest seemnealgmest viljastub tavaliselt ainult üks. Kuigi õitsemine on võrdlemisi sagedane, takistab normaalset tolmlemist ja viljastumist ilmastik, samuti tekitavd olulist kahju mitmed kahjurid , mistõttu seemneaastad korduvad sageli alles 4-8 aasta järel. Mida soodsamad on kasvutingimused , seda sagedamini korduvad seemneaastad ja kasvuoptimumis kannab tamm vilja peaaegu igal aastal, seevastu areaali põhjaosas on häid seemneaastaid väga harva.
Tamme viljaks on üheseemneline pähkel puitunud kestaga, mida nimetatakse sagedamini tõruks ning mis on 1,5-3,5 cm pikk. Iga tõru valmib lüdis, mis on nagu krobelise pinnaga kausike, mis ümbritseb tõru ¼-1/3 pikkuselt . Terved tõrud on läikivad, pruunikad, soonelised. Valminud tõru ühes otsas on väike teravik ja teises ketas , millega ta kinnitub lüdisse. Esimesed varisevad tõrud on vigastatud või mittetäielikult valminud. Täisväärtuslikud tõrud hakkavad varisema tavaliselt pärast esimesi öökülmi (septembri lõpus, oktoobris ). 1000 tõru mass on 2-4 kg. Tõrud on toiduks metsigadele, oravatele , mäkradele, leethiirtele, rähnidele, pasknääridele ja teistele loomadele ja lindudele. Tammedel toituvad ka paljud putukaliigid. Kui tammede lehtedel hakkavad silma ligi 1 cm läbimõõduga kerajad moodustised, siis on tegemist pahaga, millesse on peitunud hambapähklivaablase vastne . Tamme lehtedesse järavad vahel suuri auke aga tammemähkuri röövikud.
Paljuneb põhiliselt tõrudest. Sattunud headesse idanemistingimustesse, võivad tõrud hakata idanema juba selsamal sügisel. Kuid sügisel moodustub vaid ainult juur , mis tungib mulda. Lindudest on tammetõrude peamine levitaja pasknäär, kes tahtmatult hoolitseb tamme järelkasvu eest. Pasknäär on hakisuurune pruunikat tooni lind, kena sinimustvalge tiivaservaga. Ta kogub tammetõrusid endale talvevarudeks. Kui jälgida sügisel mõnda pasknääri lendamas, võib ta noka vahel alatihti tammetõru näha. Lind neelab tamme juures kümmekond tõru järjestikku söögitorusse, võtab viimase noka vahele ja lendab eemale. Kusagil mitmesaja meetri kaugusel poetab ta tõrud metsa alla ja peidab samblasse. Talvel, kui lumi maas , mäletab ta ülitäpselt, kuhu tõrud said peidetud. Ta sukeldub lume alla ja kaevab toidulaod järjestikku uuesti välja. Kuid alati ei lähe kõik nii, nagu pasknäär plaaninud. Tõrusid kandes pudeneb mõni neist noka vahelt, peidikusse peitmise või sealt võtmise ajal veereb mõni eemale. Mõnikord juhtub ka seda, et lind satub kulli, kiskja või jahimehe saagiks . Nii saavad niiske sambla alla peidetud tõrud ühtäkki tammetõrukülviks. Harilik tamm uueneb ka vegetatiivselt. Kännuvõsu tekib peamiselt juurekaelast ning see võime püsib soodsates tingimustes kuni 100 aastani, kuid koos vananemisega väheneb ka pidevalt moodustuvate võrsete arv uinuvate pungade suremise tõttu. Kännuvõsu ei teki aga kohe pärast raiet, vaid alles 4-5 aasta pärast. Juurekaelast tekkinud kännuvõsul moodustub harilikult lisajuurte süsteem, mistõttu kännuvõsul esineb kaks kõrguse juurdekasvu maksimumi : üks 2-3 aasta vanuselt, mis toitub emataime juurte arvelt, teine 10-15 aasta vanuselt. Edukalt võib paljundada ka noorte puuokste (kuni 5 aastaste ) haljaspistikutest, mis on ennem töödeldud kasvuainega (heteroanksiiniga). Vegatatiivselt tekkinud puistu on aga märksa madalakasvulisem ja lühiealisem kui seemnest tekkinud puistu.
Harilik tamm on valgusnõudlik. Eriti tundlik on ta ülavarju suhtes, sest ladvaosas asuvad valguslehed. Esimestel aastatel talub ka varju, kuid juba 5. aastal muutub valgusnõudlikuks. Talub külgvarju, mis sageli soodustab hea tüve moodustumist. Varjatuna alt ja külgedelt, kasvab tamm kiiresti ja moodustab sirge tüve. Ajepuuliikideks tammedele sobivad harilik vaher , harilik pärn, harilik pihlakas, hall lepp, harilik pöök. Raiesmikel, kus valgust on palju, kasvab tamm aeglaselt, sageli põõsastub ja alles pärast võrade liitumist algab kiirem kasv. 10-20 aasta vanuselt on tamm küllalt kiirekasvuline, kõrgusse juurdekasv on siis aastas kuni üks meeter, sageli isegi rohkem. Intensiivne juurdekasv püsib umbes 60. aastani. Kõrge juurdekasv lakkab 140-150 aastaselt, jämeduse ( diameetri ) juurdekasv püsib aga kõrge eani. Erinevatel andmetel võib hariliku tamme vanus ulatuda kuni 2000 aastani.
Mullastiku suhtes on harilik tamm küllalt nõudlik, eelistades huumusrikkaid liivsavimuldi. Liigniiskeid muldi ei talu, kuid võib taluda lühiaegseid üleujutusi, eriti puhkeperioodil. Põhjaveest olenevalt ulatuvad juured orgudes ja lammidel 1-1,7 m sügavusele. Põhiline juurtemass asub maapinna lähedal, mitte sügavamal kui 60 cm. Tänu hästi arenenud juurestikule ei esine tavaliselt tormiheidet, välja arvatud kõrge põhjavee korral ning ei ohusta teda ka veepuudus.
4. Ravimtaim
Ravimina kasutatakse peamiselt tammede koort. Koort kogutakse kevadel puumahlade liikumise algul (mai, juuni). Sel ajal on koor kergemini kättesaadav, seda kogutakse noortelt võsudelt või okstelt, kuid seda tuleb teha säästlikult. Koorde tehakse kaarjad lõiked üksteisest 25-30 cm kaugusel ja mitte sügavamad kui 6 mm. Need ühendatakse pikilõigetega ja siis lükatakse servast lahti. Koort kuivatatakse hämaras ja tuuletõmbes, hoides eemale niiskusest. Võib kuivatada ka päikese käes. Kuiv koor murdub kergesti väikesteks tükkideks ja ravitoime säilib kuni 5 aastat. Tänu tammekoores leiduvale park- ja mõruainetele (10-20%) ning flavonoididele on toime tugevasti põletikuvastane. Tammetõrudes leidub veel rohkesti pektiini, tärklist (40%), valkaineid, suhkrut, mineraalsoolasid, orgaanilisi happeid . Koorest tehakse kas tõmmist (keedist) või pulbrit .
Tammekooretõmmist kasutatakse kõhulahtisuse, mao- või mädapaistete, lõhenenud käte, leemetavate nahahaavade (ekseemide), soolte verejooksu , kroonilise kurgupõletiku, igemepõletike korral. Tõmmise valmistamiseks võetakse 2 supilusikatäit peenestatud koort, lisatakse klaas keeva vett, keedetakse nõrgal tulel 30 minutit kaane all ja lastakse jahtuda. Tarvitatakse jahedalt.
Tee tammekoortest (5-10 g kuiva koort 1 klaasi vee kohta) ja tinktuur (50-60 tilka päevas) vaigistab verejooksu, parandab kõhulahtisust, näärmetõbe, põie- ja kopsukatarri.
Külmas vees eelnevalt leotatud tammekoore keeduvesi mõjub välispidiselt- loputus- ja kuristamisvahendina- igemete ja suu limaskesta põletiku korral. Iste- ja jalavannidena kasutatakse seda jalgade higistamise , külmamuhkude, hemorroidide ja krooniliste löövete puhul.
Kohv tammetõrudest, mida tehakse röstitud tõrudest (parajalt tarvitatuna) on rohuks inglishaiguse, verevaesuse, kroonilise kõhulahtisuse, suguvõimetuse, valgevoolu ja allakusemise puhul.
Apteegis on olemas ka tammekoore pulber (Pulvis quercus), mida tarvitatakse kõhulahtisuse puhul.
Tammelehti sobib tarvitada ka kurkide soolamisel. Nendes sisalduv parkaine muudab kurgid kõvemaks ja tihkemaks.
Puuderavis annab tamm oma jõu ja tugevuse edasi abivajajatele ja paranejatele, kes pöörduvad tema poole, et pärast läbielatud kannatusi oma kehajõudu taastada.
5. Puidu iseloomustus ja kasutus
Tamme puidu kohta ütles rahvasuu , et “tamm on talumehe raud.” Eriti hinnaline on tamme rõngassooniline puit. Esineb lülipuit, mis on hele- või tumepruun. Aastarõngad on selgesti nähtavad. Puitu kasutatakse vaguni -, laeva-, vaadi - ja mööblitööstuses, vesiehituses, põllumajandusmasinate osadeks, parketiks, hinnalise vineeri tootmiseks ja nii edasi. Puit on sitke , kõva, vees seismisel muutub järjest hinnalisemaks ja ülikõvaks ning kõliseb pihtakoputamisel nagu päris raud. Musta tooni annavad rauaühendid, mis kogunevad tammepuitu seal olevate parkhapete mõjul. Niisugust puitu kutsutakse mustaks tammeks. Musta tamme loetakse väärispuuks, mida kasutatakse tarbekunstis. Koor sisaldab rohkesti tanniini (10% ja rohkem). Vahemeremaadel kasvavatest korgitammedest (Quercus suber) saadakse korki. Tammepakkudest on tehtud ka tänavasillutisi, et raudratastega sõidukid ei häiriks oma müraga linlasi. Hindamatu väärtusega olid aga tammelauad sõjalaevade ehitamisel . Ühe keskmisest suurema laeva ehitamiseks kulus aga üle 1000 tammetüve, sest kirvega tahudes sai tüvest ainult ühe paksu plangu. Kogu see puit raiuti aga lähiümbruskonna metsadest. See piiras tammede levikut.
5.1. Veinivaatide valmistamisest
Aegu tagasi omas tammevaat veini jaoks väga praktilist tähendust, vaate kasutati veini pikaajaliseks säilitamiseks ja transportimiseks. Vein suleti õhukindlalt vaati, hapniku abil toimuvad protsessid (käärimine, hapendumine , hallitamine jm. riknemine ) peatusid ning vein võis seista aastaid. Protsessid tammes: kääritamine ja laagerdamine
Veini valmistamisel kasutatakse peamiselt Prantsusmaa ja Ameerika tamme, veel on vähesel määral kasutusel Sloveenia tamm. Ameerika tamme tuntakse kui veidike teravamat maitseandjat, tema rikkalik vaniljesus sobib hästi tugevamate punaste veinidega. Tuntuim veinitamm on muidugi pärit Prantsusmaalt, enamus veinimeistreid valib oma tippveinide jaoks tiheda koostise ja õrnema maitsemõjuga prantsuse tamme. Prantsusmaad peetakse veinitamme, nagu veinigi, emamaaks. Prantsusmaa üldpinnast 1/3 on kaetud metsaga, omakorda millest 1/3 on tammemetsad. Tammede kasvatamist ja maharaiumist Prantsusmaal kontrollib Rahvuslik Metsaamet. Prantsuse tammed on poole kallima hinnatasemega, kui teistes piirkondades, eriti kallid on need puud, mis kasvavad puhtas tammemetsas. Raiumisküpsed puud määratleb Metsaamet, väljastab sertifikaadi puu kasvukoha kirjeldusega, puu parameetritega ja kvaliteeditasemega. Raiumiseks loa saanud puu läheb keerukale oksjonile ning müüakse maha enne langetamist. Põhjus, miks raiumiskord nii keeruline on, on see, et prantslased loevad eesmärgiks number üks tammemetsade puhul, nende raiumise ning hävinemisega samaväärset pidevat looduslikku taastumist.
Tamme puitu kasutatakse veinide , eriti kõrgklassi veinide tootmisel kas hiiglasuurte käärimistõrte või väiksemate laagerdumisvaatide valmistamiseks. Tammest käärimistõrred on kasutusel tavaliselt tippveinide valmistamiseks. Kui vein läbib käärimisprotsessi juba tammes, on valmisveinil tamme-efekt delikaatsem ja täiuslikult arenenud. Vein, mis käärimisprotsessi läbib terastankides, suunatakse täiustumiseks tammevaatidesse (ainult need veinid kus tammisust taotletakse). Vaadid veini laagerdamiseks võivad olla mitme eri suurusega, mida väiksem vaat , seda tammisem maitse-efekt. Standartne veinivaat mahutab 225 liitrit veini. Et vaatide kasutamine on väga kallis, on veinimeistrid kulude kokkuhoiu eesmärgil hakanud terastankidesse lisama tammest valmistatud laudu- seda nimetatakse tamme toimet mitmekordistavaks ringsüsteemiks. Seega hulk tammiseid veine ei ole vaadis üldse laagerdunud. Veinisõpradele meeldib tamme maitse ja kui veinimeistrid oskavad seda kujundada delikaatselt ja tulemus on hea, siis miks mitte. Võib ka nii mõelda, et veinimeistrid ja veinijoojad säästavad niimoodi niigi piiratud tammeressursse. On ka hulle variante. Näiteks lisatakse käärimise ajal veinivirdele tammekoorest ja saagimise jääkidest valmistatud tamme tükikesi, laaste, puru ja isegi tolmu (üldlevinud väljendiga: chips). Kui keemiarohke see vein on, võib oletada, hinnaklassis kuuluvad nad igatahes odavamete hulka. Veinimeister võib saavutada erinevaid maitse-efekte, kasutades erinevat liiki puitu. Väga kalleid veine laagerdavad nad enne kokkusegamist erinevates veinikogustes erineva vanusega vaatides ning segamisel saavutatakse oodatud efekt. Üks tähtis faktor, mis määrab veini tammisuse on aeg, kui pikalt on vein jäetud vaati laagerduma. Õrnemad valged, nagu Cardonnay, hoitakse maitse saavutamiseks tammes 4-6 kuud. Täidlased punased võivad vaadis veeta kuni 2 aastat. Kui tammine vein tundub, sõltub veel sellest, kui ruttu ta peale vaadis olemist ära juuakse . Jõulised ja tugevad veinid, nii punased kui valged, on loodud nii, et peale tammega kokkupuutumist jätkub nende küpsemine pudelis. Veini tippaja saavutamiseks läheb veel aega. Aja jooksul puuviljased ja marjased aroomid segunevad tamme maitsetega ning toimub vastastikune tasanemine. Vanade küpsete veinide puhul ei märka äratuntavaid tamme aroome, vaid on tekkinud mahe ja pehme ümarus. Kui veinitootja kasutab tootmisprotsessis kallihinnalist tamme, siis teavitab ta ostjaid kindlasti sellest pudelisildil, see aitab ka mõista veini hinda. Väljendid mida võib leida on: élevé en futs de chéne (pr.k.); barrel fermented; barrel matured; barrel aged ; barrique aged; reserva ( hisp .k.); gran reserva (hisp.k.)
6. Põlis- ja legendidepuu
6.1. Hiiepuust piksepuuks
Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu . Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii pidusid kui ka sõjaplaane. Pühapuud valiti mitte liigilise kuuluvuse , vaid suuruse järgi. Nad pidid teistest üle olema ja seda tamm silmnähtavalt ka on. Kuid peale eestlaste pidasid tamme muiste pühaks ka mitmed teised Euroopa rahvad . Vana-Kreekas oli tamm pühendatud äiksejumalale, Vana-Roomas piksejumalale. Pikne lööb tõesti sagedamini tammepuusse, kui teistesse puudesse. Sellele on lihtne seletus. Tamme latv ulatub teistest üle või kasvab ta üksikuna keset lagedat, võimsat tüve hoidev sammasjuur ulatub sügavale veerikaste pinnasekihtideni, olles seega parimaks elektrimaandajaks (looduslik piksevarras). Harilik tamm aga põlema tavaliselt ei sütti. Arvati, et pikselöögi läbi läheneb piksejumal inimestele.
6.2. Pärimused ja legendid
Nii soome eeposes “ Kalevala ” kui eesti eeposes “Kalevipoeg” on olemas laul Suurest Tammest. Üldjoontes on need sarnased. “Kalevala” 2. runo ja “Kalevipoja” 5. ja 6. lugu kõnelevad hiigelpuust, mis kasvas nii suureks, et ähvardas varjutada päikese. Tuli leida keegi, kes tamme maha raiuks. “Kalevipojas” on selleks kotka tiiva alt leitud mees, kes langetab tamme kolme päevaga. “Kalevalas” ilmub mees merest ja raiub puu maha kolme hoobiga. “Kalevalas” kukub puu tüvi ida poole ja oksad langevad põhja poole. “Kalevipojas” langeb kaheharulise tamme üks latv Vene randa ja teine Soome randa. Teisest harust tekib “Soome sild.” “Soome silla” mõistet kui eestlaste ja soomlaste kujundlikku ühendajat üle Soome lahe, on hiljem kahe maa kultuurisuhtluses korduvalt kasutatud. Mitme folkloristi arvates on rahvalaul Suurest Tammest rännanud ükskord kaua aega tagasi Soome lahe lõunakaldalt põhjakaldale. F. R. Kreutzwald Eestis ja E. Lönnrot Soomes korjasid kumbki oma maa rahvalaulikute suust loo üles ja põimisid rahvuseeposesse.
Eesti ja soome pärimuskultuuris seostub tamm mõnigi kord Kuradiga. Läänemeresoomlaste suuline traditsioon seostab tamme ja Kuradit järgnevalt. Nimelt on mõlemalt poolt Soome lahte rahvasuust talletatud muistend sellest, miks tammel talvel lehed küljes püsivad. Soomepoolne variant jutustab, et Kurat olevat kord läinud Jumala käest paluma põrgusse uusi hingi. Jumal vastanud, et annab nende hinged , kes surevad siis, kui puudel pole ühtegi lehte. Kuid samas andnud tammele käsu jätta lehed talveks okste külge. Nii jäänud Kuradil hinged saamata. Eesti rahavasuu on üldjoontes sarnasele loole lisanud lõppu veel täienduse. Kui Kurat kevadel lõplikult taibanud, et ta hingedest ilma jääb, haaranud teda vihahoog. Põrguisand karanud puudele kallale ja hakanud sellelt lehti maha kiskuma. Kõiki lehti polevat ometi jaksanud ära katkuda. Sellest ajast olevat tamme lehed servast sakilised, otsekui rebitud.
Vanakreeka pärimuse kohaselt olid tammed esimesed puud, mis pärast “suurt veeuputust” jälle maa peal kasvama hakkasid. Tammi ja saari peetakse esimeste inimeste esivanemateks. Vanimas oraaklis, Zeusi pühamus Dodonas, ilmutas peajumal tammekohina saatel inimestele oma tahet.
Roomlastele tähendas kellelegi tammepärja andmine suurimat kiitust ja au ning sellega kaasnesid teatud privileegid, näiteks andamitest vabastamine. Kui võidukas väepealik triumfiga Rooma saabus, oli tema sõjavankril trofeedega kaunistatud tammepuu .
Keldid, germaanlased ja slaavlased ausasid oma jumalaid looduses- metsalagendikel, saludes, allikatel, siin oli tammedel eriline tähendus. Slaavlased tundsid piksejumal Perunit, kelle auks pidi nii päeval kui öösel tammelõkke süütama, kui teenrid tulel kustuda lasid, maksid nad oma kergemeelsuse eest eluga. Druiidid - keltide preestrid- uskusid, et tamm, millel kasvas haruldane tammevõõrik, oli jumalate poolt välja valitud. Selle puu juures sooritati kultusetoiminguid, ohverdati ja lõigati kasvava kuu kuuendal päeval kuldse sirbiga puuvõõriku oksi. Nimi “druiidid” (tammelehed?) on tõenäoliselt tuletatud tammest. Kuni keskajani ja hiljemgi tuli ikka ja jälle ette, et tammede juures anti tõotusi, palvetati, ohverdati ja öisel ajal küünlaid süüdati.
Nii nagu ristteel, saab ka mahavõetud tamme kännul kuradit välja kutsuda. Paljudes saagades ilmutab ta vanas tammes põlevate silmade ja tuldpurskavate sarvedega koletisena. Mõnesuguse osavusega on teda võimalik ka tammesse “kinni panna.” Kord märkas rüütel, kes tamme all pruukosti võttis, oma pea kohal okstes hirmsat kuju, kes talle hüüdis: “Olen sinu õnnetus!” Rüütel ei löönud araks, vaid kutsus kuradi endaga toitu jagama . Vaevalt oli see aga puu alla astunud, kui rüütel teda ründas ja ta tamme külge aheldas. Sellest ajast peale saatis rüütlit õnn tema kõigis ettevõtmistes. Kadetsejad, kes tema lugu teadsid, ei maganud ja üks neist läks salaja ja vabastas kuradi. Aga õnnetused langesid nüüd kadetseja kaela ja rüütlil läks edaspidigi hästi.
Nagu osutavad paljud näited minevikust, sai tammede abil edukalt ka kurjategijaid paljastada. Kui leiti mõrvatu, võidi süüdlane seeläbi kindlaks teha, et süüdati kuivadest tammehalgudest lõke, kallati sellesse kolm korda tapetu verd ja vahetati tema kingad jalas ära. Sõgestunud kurjategija pöördus nüüd kindlasti teopaigale tagasi ja seal ta tabati . Švaabimaal öeldakse, et tamm on hea võllapuu. Tammeokstega võib teise impotentseks nõiduda (kahjunõidus!); hobune jääb lombakaks, kui tema kabjajälge panna oksake tammest, kuhu välk on sisse löönud.
Mainimist väärt on veel Dodau peigmehetamm (Saksamaal). See on küll ainult 280 aastat vana, kuid eriline: ühes oksalohus, kuhu redeliga ligi pääseb, on kogu maailmas saabuvate tutvumissoovide kirjakast, mida post ametlikult teenindab . Selle aadress on: Bräutigamseiche (peigmehetamm), Dodauer Forst, D-23701 Eutin.
6.3 Jämedamad tammed
Tähelepanuväärne on see, et kümnest jämedamast tammest viis asuvad Võrumaal.
1. Tamme-Lauri tamm kasvab Võrumaal Urvaste kiriku ja mõisa vahelise tee lähedal. Nime on ta saanud Tamme-Lauri talu järgi. Rahvajutt pajatab, et tammes elanud tulevaim, keda kutsuti Lauritsaks. Tamme ümbermõõt on 825 cm, kõrgus 16 m ja ligikaudne vanus üle 680 aasta.
2. Jakobi tamm kasvab Urvaste kihelkonnas Kuldre koolist lõuna pool Jakapi talu lähedal künkanõlval. Ümbermõõt on 775 cm, kõrgus 19 m ja vanus umbes 450 aastat.
3. Lõhtsu- Reinu ehk Mäe-Lehtsoo tamm kasvab Urvaste kirikust läänepool Lõhtsu talu varemete lähedal järsul künkanõlval. Jämedust on tal 719 cm, kõrgust 22 m ja rahva jutu järgi peaks puu olema ligi 300 aastane, kuid teadlaste arvates on ta vanem (umbes 400 aastane).
4. Kuku hiietamm on ümbruskonna kuulsaim ohvripuu. Ta kasvab Põlvamaal Karste mõisast kirdepool põllul. Ümbermõõt on 699 cm, kõrgus 13 m ja vanus umbes 600 aastat. Tamme tüvi on seest õõnes ja suur osa võrast on kuivanud.
5. Pühajärve sõjatamme juures olevat ülestõusnud talupojad Pühajärve sõja ajal vabastanud soldatite käest oma juhi J.Kõivu. Puu kasvab Valgamaal Pühajärvel. Tamme ümbermõõt on 698cm, kõrgus 22 m, vanus ligi 300 aastat.
6. Kägi-Jaani tamm kasvab Saaremaal Kavandi külas Kägi-Jaani talust lõunapool põllul. Ümbermõõt on 666 cm, kõrgus 11 m ja ligikaudne vanus 600 aastat. Tamm on seest õõnes ja tüves on mitu avaust.
7. Mustahamba tamm kasvab Võrumaal Rõuge- Rogosi tee ääres Mustahamba külas. Ümbermõõt on 656 cm, kõrgus 25 m ja vanus üle 350 aasta. Ta on kauni ja väga elujõulise krooniga .
8. Upsi tamm kasvab Viljandimaal Sandra küla lähedal Upsi talust edelas Upsi oja kaldal . Ainus tee Upsile keerab Kõpu-Tipu teelt Uia küla kohal. Raudna jõe kaldal põlispuuni teed ei vii ja kuiva jalaga sinna ei pääse. Tamme ümbermõõt on 653 cm. Ojapoolne külg on tugevasti kahjustatud, alt avaneb õõnsus. Osa harusid on kuivanud.
9. Halliste hiietamm kasvab Viljandimaal Halliste lähedal Kulla külas, Tamme (Kuksi) talu juures. Ümbermõõt on 652 cm, kõrgus 15 m ja ligikaudne vanus 550 aastat.
10. Vana- Antsla tamm kasvab Võrumaal Vana-Antsla mõisa pargis . Ümbermõõt on 643 cm, kõrgus 22 m. Tüve õõnsus on täidetud ning suuri kahjustusi puul ei ole.
Eesti kõrgeim teadaolev tamm asub Lääne-Virumaal Sagadi mõisapargis. Puu kõrgus on 32,5 m.
Eesti vanim tamm arvatakse kasvavat Läänemaal Puhtulaiul. Kuigi mitte eriti jäme (4,75 m), on ta kasvanud juba 800 aastat. 700-aastasi tammi on (olnud) mitmeid, huvitaval kombel enamus neist Viljandimaal.
Euroopa jämedaim tamm kasvab Taanis , selle tüve ümbermõõt on 13,9 m, vanuseks on hinnatud 1000-2000 aastat.
6.4. Tamme-Lauri tamm
Puu kasvab Urvaste vallas Tamme-Lauri talu maal. Keset nurme laiutav harali okstega puu mõjub pilkupüüdvana ja väärikana. Tamme kõrguseks mõõdeti 2001. aastal 16 meetrit ja tüve ümbermõõduks mõõdetuna 1,3 m kõrguselt ehk rahvusvaheliselt tunnustatud rinnakõrguselt on 8,25 meetrit. Teist nii jämedat puud, mõõdetuna rinnakõrguselt, Eestis ei leidu. Puu kasvuhoog pole aga asjatundjate sõnul veel raugenud. 1998. aastal määras Tamme-Lauri tamme vanust puiduproovide järgi Alar Läänelaid, saades puu vanuseks 680 aastat. See on Eestis vanim puu, mille vanust on juurdekasvupuuriga määratud. Et tüves oleva suure õõnsuse tõttu sai järeldusi teha vaid suhteliselt õhukese säilinud puiduosa järgi, tuleb saadud vanust lugeda üsna ligikaudseks.
Paarikümne aasta eest võeti meie rekordtamme kallal ette põhjalik remont. Sajanditega oli tüvi seest õõnsaks pehkinud. Oli karta , et varsti ei jaksa õhuke tüvesein kogukat võra enam kanda ja puu võib suuremas tormis variseda. Tüve sisemusest veeti välja kaks autokoormat kõdu ja prahti. Tühjendamise käigus leiti puu õõnsusest ka sajanditevanuseid relvade jäänuseid. Õõnsusesse, kuhu mahtunuks viis inimest ümber väikese laua näiteks kohvi jooma, ehitati tellistest, raudarmatuurist ja betoonist kunstsüdamik. See hakkas tüve ja võra seestpoolt toetama . Vanad oksaaugud kujundati tuulutuskäikudeks, et tüvi seestpoolt ei kopitaks. Avaused kaeti metallvõrguga lindude eest, kellel võiks tulla tahtmine sinna pesa rajada. Tüve hargnemiskohta ehitati raudluuk, kui peaks olema tarvis pääseda tüve sisemusse kunstsüdamikku parandama.
Tamme-Lauri tamme kohta on teada mitmeid rahvajutte. 1979.aastal vestis lugusid Tamme-Lauri talus elanud 76-aastane Ella Alliksaar. Ta kõneles, et puu olevat kasvama läinud Rootsi kuninga maa sisse löödud vehmrist (vankri aisast). Mäletavasti tuntakse sarnast jutumotiivi mitmete põlispuude kohta Eestis. Ella lisas , et kuningas olevat lubanud siis, kui puu kasvama läheb, Eestisse tagasi tulla. Veel meenutas vanaa naine, et lapsena oli ta tamme lähedal tihti seakarjas. Sigadele meeldisid tammetõrud, mis sügiseti puult pudenesid. Kui vihma hakkas sadama, olnud hea puu õõnsusesse varju pugeda. See oli olnud lastele ka mängutoa eest. Puu oksaõõnsustes elanud hakke ja mõnikord ka öökull.
Üks vanemaid ja huvitavamaid Kirjandusmuuseumis rahvasuust talletatud pärimusi on Tamme-Lauri tamme kohta kohalikus murdes kirja pandud Axel Sinimetsa suust. 1939. aastal teatas ta sõna-sõnalt järgmist:”Tamme seen arvatas elävät vaim, kes saat ümbruskonda õnnetust ja kurja, kuid ka vahel hääd. Temä seen om päämiselt tulevaim ning tä om Urvaste koolimaia jõba mitu kõrda palutanu. Nimi on tulnudki sõnast Laurits - tulejumal . Ka tamme lähedal olevat talu om nakatu kutsuma Tamme-Lauriks.”
Niisiis elas vanarahva arvates tamme sees tulejumal Laurits. Püha Laurentius ehk Laurits on olnud katoliiklaste pühak, keda seostatakse tulega. Mis aga puutub veendumusse, et tammes elab tulejumal, siis ulatuvad niisuguse arvamuse juured juba Euroopa eelkristlikusse aega.
Seda, et ka Tamme-Lauri tamme sisse on korduvalt välk löönud, tõendavad mitmed ülalt alla ulatuvad kinnikasvanud lõhed puu tüves. Kuid enam pikne seda puud ei ohusta. Tema võrasse on nüüd peidetud ka piksevarras. Kogu parandustööd on osavalt ära peidetud, nii et esialgu pole nad märgatavadki.
Tamme-Lauri tamme uhket välimust on jäädvustatud 1968. aastal Eesti väljapaistev kunstnik Günther Friedrich Reindorff . Sama puud kujutatakse ka meie 10-kroonisel rahatähel.
6.5. Pühajärve sõja tamm
See tamm kasvab Otepää vallas Otepää puhkekodu lähistel Pühajärve ääres.. Puu kõrguseks mõõdeti 1999. aastal 22 meetrit ja tüve ümbermõõduks mõõdetuna rinnakõrguselt 6,98 meetrit. Asjatundjate sõnul pole puu kasv veel lakanud. Korba järgi mõõtes on puu praegune vanus ligi 300 aastat.
Nime on saanud see tamm ajalooliste sündmuste järgi, mis toimusid sealkandis rohkem kui 150 aastat tagasi. Neid kirjeldavad Valgamaa kodu- uurijad Heino Mägi ja Karl Veri 1983. aastal ilmunud raamatus “Valga rajoon .” Talupoegade koormised olid Pühajärve mõisas (nüüdne Pühajärve puhkekodu), mille oli omandanud erukindral Wilhelm von Stryk, kasvanud väga kõrgeks. 1841 . aasta suve lõpuks oli olukord läinud nii pingeliseks, et talupojad otsustasid tööülesannete täitmisest keelduda. 1 septembril palus Otepää kihelkonnakohtunik von Sivers saata Pühajärve mõisa sõjavägi. Saabunud sõdurid hakkasid talupoegade juhte kinni võtma ning arreteeritute seas oli ka Johann Kõiv. Kui ta Pühajärve tamme ligidalt mööda viidi, oli ligi 10-liikmeline salk malakatega relvastatud mässajaid parajasti puu alla kogunenud. Nad tungisid sõduritele kallale ja vabastasid Johann Kõivu. Järgnevatel päevadel toodi sõdureid mõisa juurde. Mässajad piirati sisse ja sunniti jõuga alistuma. 1841. aasta detsembris algas Pühajärvel mässajate avalik karistamine. 29 mehele anti igaühele 500 kepihoopi . Enamik neist pandi vangi ja 12 saadeti Siberisse.
Kuigi maarahvas oli “sõja” kaotanud, jäi seik, kus südid talupojad oma kaaslase olid vabastanud, inimestele eredalt meelde. Tamm, mille juures sündmus toimus, hakkas seepärast rahvasuus kandma Pühajärve sõja tamme nime.
7. Sümboolika
Eestis on tamm saanud looduskaitse sümboliks. Tammelehe kujutis paistab tulpadelt ja viitadelt, mis tähistavad riikliku kaitse all olevaid loodusharuldusi. Sama sümbol ehib meie looduskaitse aumärke. Ka kaitsealuste üksikute põlispuude seas on Eestis kõige enam tammesid. Eesti riigivapp on üks kaunemaid ja vanimaid Euroopas. Eesti Vabariigi vapil on kaks kuju: suur vapp ja väike vapp. Suurel vapil on kujutatud kuldsel kilbil kolme sinist lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi
allosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja kujutis on sama mis suurel riigivapil, kuid tammeoksteta.
Hiinas tähistab tamm rabedat jõudu, sest tamm ei paindu, vaid murdub. Kristlastele sümboliseerib tamm Kristuse meelekindlust, juutidele Jumala juuresolekut. Euroopas tähistab tamm sangarlikkust. Mõnede pärimuste järgi suri Kristuski tammepuust ristil. Üldiselt maailmas sümboliseerib tamm aga võimsust, pikaealisust, suursugusust. On rohkem meeste embleem, kui naiste.
Tammetõru on aga elusümbol. Skandinaavias seostub tõru Thoriga, sümboliseerides viljakust ja surematust. Vaimne jõud kasvab välja tõe tuumas- sümboolika, mis seletab “tõru” kardinali mütsi punasel paelal.
8. Kokkuvõte
Harilik tamm on suur ja võimas puu, mis võib kasvada kuni 2000 aastaseks. Valguse- ja mullastiku suhtes nõudlik puu on kasutusel ravimtaimena, toiduna, puidutööstuses, veinide tootmisel ja nii edasi. Hiiepuu on seotud paljude legendide, uskumuste ja pärimustega, millest üks tundub põnevam kui teine. Meil, Eestimaal, kasvavad aga tammed, mis on tähelepanuväärsed nii mitmestki aspektist vaadatuna- kümnest jämedamat tammest viis kasvavad Võrumaal, Eesti jämedaim tamm Tamme-Lauri tamm on kujutatud meie 10-kroonisel, Pühajärve sõja tamm on tuntust kogunud oma kurva ajaloolise tausta tõttu. Kõik need tillukesed asjad teevadki tammest suure ja tugeva puu, sest tamm on puu, mis on eestlastele aegade algusest olnud püha. Puu, mis on näinud kaugeid aegu ja jääb tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid.
9. Kasutatud kirjandus
Laas ,E. 1987 “ Dendroloogia ” Tallinn:Valgus, 824 lk
Lääts,J.2003 “Kodumaa ravimtaimed ” Tallinn: Olion, 165 lk
Masing ,V. 1984 “Sinasõprus tammega” Tallinn: Valgus, 16 ptk
Relve , H. 1998 “Puude juurde” Tallinn: Eesti Loodusfoto, 215 lk
Relve, H. 2003 “Põlispuud” Tallinn: Koolibri, 258 lk
Tresidder, J. 1997 “Sümbolid” Tallinn: Ilo, 288 lk
Weustenfeld,W. 1996 “Puud ja põõsad- müüdid, kultus , ravijõud” Tallinn: Maamehe Raamat, 151 lk
“Eesti lasteluule valimik” I 2000, Tallinn: Avita, 399 lk
Koff . 30.04.2002 www.zone.ee/querqus/ / loetud 24. aprill
www.veinimaailm.ee/ / loetud 23. aprill
10. Lisad
10.1. Luuletus

Tõrust mullas tõuseb tamm-

puu, mis kõigist tugevam.
Nii väeti on ta alguses
kui pajuvits või habras haab ,
kuid niiskuses ja valguses
tast võimas vägilane saab.
See elus tõru, mis sul peoas,
on looduses ju imeteos...
10.2 Luuletus
Leili Andre
* * *
Sina, kaunis tammekene!
Tahan olla kui su oksad,
mis ei paindu ega murdu,
murdu ei tuulte tusatujul,
vihurite veeretusel.
Ihkan olla kui su lehed,
mida sügisvihm ei võta,
rahehood ei oksi rapsa.
Soovin olla kui su juured-
sügavalt ja kindlalt mullas.
Tahan tõruna veereda.
Tahan tammeks sirguda!
10.3 Tamme-Lauri tamm
26