Protsessiinnovatsioon uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnimismeetodi või tootmise abitegevuse kasutuselevõtt, mille eesmärk on tootekvaliteedi, tootmise või selle abitegevuse efektiivsuse ja/või paindlikkuse, keskkonnasäästlikkuse või turvalisuse taseme tõus. Itella SmartPOST Turunduse innovatsioon oluliste muutuste tegemine ettevõtte kaupade ja teenuste turustamisel, sh muutused disainis ja pakendamises. Tere Piima maja, KOFF-i reklaamiga silorullid Tooteinnovatsioon kaup või teenus, mis erineb oluliselt ettevõtte senistest toodetest omaduste või kasutusviisi poolest. robotniiduk, e-raamatud Organisatsiooniline innovatsioon oluliste muutuste tegemine ettevõtte äripraktikas, töökohtade struktuuris või suhtlemistes teiste ettevõtete ja asutustega eesmärgiga tõsta ettevõtte innovatsioonivõimet ja parandada majandusnäitajaid. Kodukontorid
Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia õppetool Linda Kirsipuu SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID Referaat Juhendaja: Tiiu Koff Tallinn 2009 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID...................................................................4 2. LEVINUMAD SULFIIDID.............................................................................................................5 2.1. Püriit.............................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Geoökoloogia õppetool FOSFORIIT – SELLE LEVIK, KASUTAMINE JA PERSPEKTIIVID Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MIS ON FOSFORIIT?.......................................................................................................... 4 2.FOSFORIIDI KASUTAMINE................................................................................................. 7 3.FOSFORIIDI LEVIK.......................................................
eelnõusid, teostab tsiviilkontrolli riiklike jõustruktuuride üle ning osaleb riigi julgeoleku ja kaitsepoliitika kujundamisel. Komisjoni esimees: Mati Raidma Komisjoni aseesimees: Toivo Tootsen Komisjoni liikmed: Tõnu Juul Jaan Kundla Tarmo Kõuts Kalvi Kõva Lauri Laasi Nelli Privalova Jaak Salumets Trivimi Velliste Komisjoni ametnikud: Aivar Engel Helena Koff Irene Talu 10 - Sotsiaalkomisjon Sotsiaalkomisjon on üks Riigikogu alatistest komisjonidest, mis moodustati 1992. Aastal. Alguses oli komisjoni nimeks sotsiaal-, töö- ja tervishoiukomisjon. Alates 1992. Aasta 1. Detsembrist on komisjoni nimeks sotsiaalkomisjon. Komisjoni tööst Sotsiaalkomisjoni töövaldkonda kuuluvad sotsiaalkindlustust, töösuhteid ja tervishoidu
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Ökoloogia Instituut Ege Lehtsaar Maa soojad ja külmad perioodid Referaat Juhendaja: Tiiu Koff Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Maa on 4,5 miljardit aastat vana ning sellest ajast saati on siin olnud mitmeid jääaegu ja ja jäävaheaegu, mis on olnud soojema kliimaga kui näiteks praegune jäävaheaeg. Kliima on pidevalt muutunud ja muutub ka praegugi, kord soojemaks siis külmemaks. Selles referaadis püüangi välja tuua põhilised sooja- ja külmaperioodid Maa ajaloos, kuidas ta ajas muutunud on
TALLINNA ÜLIKOOL Geoökoloogia õppetool Jaanus K. MAAVÄRINATE TEKKEPÕHJUSED Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD........................................................................................... 4
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina GLOBAALNE SOOJENEMINE: KLIIMAMUUTUSTEST TINGITUD KESKKONNAPROBLEEMID Lektor: Tiiu Koff Tallinn, 2011 Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna uus praegusaegne kasutamine, viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust ja see on enam tuntud globaalse soojenemise nime all (Wikipedia
TALLINNA ÜLIKOOL Geoökoloogia õppetool Jaanus K. EESTI PÕLEVKIVI TÄHTSAMAD KASUTUSALAD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 PÕLEVKIVI ENERGEETIKAS................................................................................................ 4 Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas............................................................................ 4
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Jevgenia Meskenaite ,,Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal" Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks ,,Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal" just sellepärast, et kivimid moodustavad tähtsa osa meie elus ning tahtsin rohkem teada saada erinevatest kivimitest ning nende tekkest ja omadustest. Ikka ja jälle kipume kurtma, et Eesti, me kodumaa pind on kivine aga sedasi on loodus ta loonud. Kivi ongi see, millel Eesti seisab ja püsib. Kivi lõhub adratera ja
.................................................................................13 Lõppenud on päevad.................................................................................................................13 Läänemere lained......................................................................................................................14 Ma tahaksin kodus olla.............................................................................................................14 Helene Koff / rahvalik laul Ma tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad :,: ja nende roosakad õied mu juukseid ehivad. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui rukkipõld kollendab :,: ja kollakat-pruunikat vilja tuul tasa hällitab. :,: Ma tahaksin kodus olla, kui lumevaip katab maad :,: ja kuuskede härmatand oksad kuupaistel hiilgavad. :,: ...................................................................................................................................................14
platoo saavutatakse. Poolestusaeg aeg mille jooksul on ronitud poolele platoole. k reaktsiooni kõdumise kiiruskonstant. Platoo tasakaalu aeg. Tasakaaluolek valgu seostumine ligandiga Ligand on see, mis seostub valguga, aga ei läbi keemilist reaktsiooni. Ligandid võivad olla inhibiitorid, teised valgud jne. Ensüüm ei tee ligandiga midagi. Seostub ja tuleb lahti samal kujul. Substraadiga võib ensüüm muutusi. Võib olla ka kasutusel: kon ühinemiskonstant ja koff dissotsiatsioonikonstant kon on teist järku kiiruskonstant (1/Ms), k-off on esimest järku kiiruskonstant, sest on ensüümi ja ligandi dissotsiatsiooni kiiruskonstant (1/s) Pärisuunaline reaktsioon on ühinemisreaktsioon, k1 on assotsiatsiooni kiiruskonstant. - ühik on (1/M) Kass on assotsiatsiooni konstant. Vastassuunalise reaktsiooni tasakaalukonstant on dissotsiatsioonikonstant. ühik on (M)
filamentide teke · statsionaarne (steady-state) faas (tasakaal polümeriseerumise ja depolümeriseerumise vahel) filamentide pikkus on konstantne Monomeeride arv, mis ajaühikus seostub polümeeriks sõltub vabade subühikute kontsentratsioonist (C) ja polümeriseerumise kiiruskonstandist (Von) = (kon) * C Polümeerist eralduvate monomeeride hulk sõltub depolümeriseerumise kiiruskonstandist ja ei sõltu vabade monomeeride arvust Voff = koff . Kui toimub polümeriseerumine, keskkonnas olevate monomeeride hulk väheneb kuni konstantse väärtuseni mida nim kriitiliseks kontsentratsiooniks (Kk). Selle kontsentratsiooni juures polümeriseerumisel liituvate subühikute arv võrdub dissotsieerumisel vabanevate subühikute arvuga. (kon) * C = koff ja Kk = koff/ kon= 1/K kui K on subühikute liitumise tasakaalukonstant. Kk on in vivo tingimustes ~ 0.1µM
Laas,E. 1987 "Dendroloogia" Tallinn:Valgus, 824 lk Lääts,J.2003 "Kodumaa ravimtaimed" Tallinn: Olion, 165 lk Masing,V. 1984 "Sinasõprus tammega" Tallinn: Valgus, 16 ptk Relve, H. 1998 "Puude juurde" Tallinn: Eesti Loodusfoto, 215 lk Relve, H. 2003 "Põlispuud" Tallinn: Koolibri, 258 lk Tresidder, J. 1997 "Sümbolid" Tallinn: Ilo, 288 lk Weustenfeld,W. 1996 "Puud ja põõsad- müüdid, kultus, ravijõud" Tallinn: Maamehe Raamat, 151 lk "Eesti lasteluule valimik" I 2000, Tallinn: Avita, 399 lk Koff. 30.04.2002 www.zone.ee/querqus/ / loetud 24. aprill www.veinimaailm.ee/ / loetud 23. aprill 23 10. Lisad 10.1. Luuletus Tõrust mullas tõuseb tamm- puu, mis kõigist tugevam. Nii väeti on ta alguses kui pajuvits või habras haab, kuid niiskuses ja valguses tast võimas vägilane saab. See elus tõru, mis sul peoas, on looduses ju imeteos... 24 10.2 Luuletus Leili Andre *** Sina, kaunis tammekene
22. Vaatame pöördumatut reaktsiooni A B. Kuidas avaldub reaktsiooni kiirus aine A kontsentratsiooni kaudu? v=d(A)/-dT 23. Mitmendat järku reaktsiooniga on tegemist? E+L=EL 2.järku EL=E+L 1 järku 24. Ensüümi E tasakaalulisel seostumisel ligandiga L moodustub ensüüm-ligand kompleks EL. Kuidas avalduvad dissotsiatsiooni- ja assotsiatsiooni tasakaalukonstant ühendite kontsentratsioonide kaudu? Millised on vastavate tasakaalukonstantide mõõtühikud? Dissotsiatsioon Koff=(E)(L)/(EL) Assotsiatsioon Kon=(EL)/(E)(L) Dissotsiatsiooni ühik M ja assots. Ühik 1/M 25. Millest võib sõltuda keemilise reaktsiooni kiiruskonstant? Temperatuurist ja katalüsaatori juuresolekust. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist ja reageerivate ainete konsentratsioonist 26. Esimest järku pöördumatus reaktsioonis on lähteaine A kontsentratsiooni [A] sõltuvus ajast t antud järgmise
vastandlikkuse alusel esile teise, samuti nö spontaansed mõtteseosed. • punane - armastus, viha, kirg, veri, lipp, agressiivsus, sport, • oranž - soojus, apelsin, tuli, odavus, • kollane - päike, võilill, soojus, suvi, • roheline - muru, loodus, sõbralikkus, naturaalsus, • sinine - meri, taevas, külmus, avarus, rahu, • violett - salapära, luksuslikkus, komplitseeritus. Uued assotsiatsioonid • PUNANE - Coca-Cola, Koff, Tere-piim, • SININE - Philips, Sony, Saku, • KOLLANE -Opel, • VIOLETNE - Löfbergs Lila. Kui on vaja visuaaliga tähelepanu võita, siis võivad ebaloomulikud värvid abiks olla, kui eesmärk on aga visuaalse informatsiooni kinnistumine inimese teadvuses ning selle hilisem äratundmine v. suutlikkus meenutada, siis toimivad efektiivsemalt loomulikud värvid. Barbara E. Kahn ja Elizabeth G. Miller väidavad, et tarbijad reageerivad positiivselt imaginatiivsetele
Koolikaupade 3001 - Margus 28 müüja 5000 X A Le Coq 5001- Risto 28 PR spetsialist 7000 X Saku Rock Janno 26 Müügijuht üle 7000 X Koff Sander 25 Spetsialist üle 7000 X Krusovice Põhitulemused: 1. Õlletarbimine - Eelistatakse juua pudelist v.a. kui on hästi stiilne - Õlu on sotsiaalne jook, klaas või paberümbris pudelikaelal, - Omapärases pudelis õlut eelistatakse juua pudelist, - Väikese pudeli eelis on see, et õlu püsib värske,
Eesti keele. Marko Kompus sürrealistlik luuletaja. Raskem leida konksu, mille abil tema tekstile ligi pääseda. ,,Rotikuningaõppus" (2017). Kaupo Meiel väikesed teravad luuletused. ,,Lühistu koosolek" (2017). Jüri Kolk - ,,Kuu ja kirves" (2017) pealkiri on viide Mart Raua romaanile ,,Kirves ja kuu", keerates sõnad tagurpidi. Haagib end võõraste tekstide külge, nt kasutab mingeid paroodilisi nõkse. Indrek Koff - ,,Eestluse elujõust" (2010) mängib tsitaatide, fraselogismidel jne. Võõrast sõnast kokku pandud. Asko Künnap - ,,Ja sisalikud vastasid (kolmes kirjas)" (2003) paneb pildi ja sõna kokku. Markeerib väga otseselt keeleluule kontsentrit. Maarja Kangro Kangro raamatutes on fraasi tasand selge, võib tekkida ka mõistatushetkeid. Sageli elliptilisus midagi jäetakse ütlemata. Lugeja peab mõistatama, kuidas neid aukusid täita
lühidalt (a) 2*4 FE ; (b) 2*2*4 FE; (c) 2*2*3*4 FE. (2) Leidke, mitu võimalikku faktorite üldefekti ja mitu interaktsiooni võib esineda eelnenud näidete (a), (b) ja (c) korral. (3) Oletame, et kolm isikuterühma koostavad õllesortide "paremusjärjestust". Hindajad on 1) meesüliõpilased; 2) naisüliõpilased; 3) õppejõud. Õllesordid on: a)Aleksandri; b)Premium; c)Saku Originaal; d)Saku On Ice; e)KOFF; f)Carlsberg. KÜSIMUSED: (a) Kuidas mõõta sõltuvat muutujat selles katses, ehk täpsemalt - milline võiks olla mõõtmisskaala (Stevensi järgi)? (b) Mitu faktorit on, ja mitu taset on igal faktoril selles uurimuses ? (c) Kirjeldage võimalikke faktorite üldefektide avaldumisi. Kirjeldage ka tulemust, kus ei esine üldse faktorite üldefekte. (d) Kirjeldage võimalikke (erinevat tüüpi) interaktsiooniefekte! (e) Visandage vastavad joonised seletuste juurde ! 6.9
harjumused. 3 põhitoidukorda ja kaks oodet muutuvad veel tihedamaks, vb tekkida ebatervislik harjumus. Puberteedieas isu eksperimenteerida toiduga, heeringat ja torti koos süüa, erinevaid toidu aineid kombineerida ja siis see ära visata ja võtta uued kombinatsiooni on iseloomulikud murdeealisele. Otsitakse oma mina ja iseennast ja eksperimenteeritakse sellega. 3Menarhe või pollutsiooni mõju murdeealise arengule. Esmakordse mens mõju murdeealisele. Elissa Koff jagas tüdrukud kolme grupi : kellel oli mens toimunud ja kelle polnud ja võrdles nende tüdrukute joonistamise pilti tüdrukust. Tüdruku jaoks esmakordne menstr ei ole üks paljudest puberteedi eas toimuvatest muutustest vaid kõige tähtsam. Puberteedi ea muutust millest alates hakatakse ennast aksepteerima kui selle soo esindaja , võetakse omaks feminiine sooroll, ja subjektiivselt tuntakse end naissoo hulka kuulvana.
annaabi.ee 
