Jämedaimad ja suurimad puud (0)

Sarnased õppematerjalid

26

doc

Harilik tamm

Referaadi eesmärgiks ongi leida veidikene materjali selle kauni puu kohta, otsides erinevatahulisi fakte ning täiendada nii enda teadmisi kui ka neid teistelegi jagada. 3 3. Hariliku tamme kirjeldus Hariliku tamme ladinakeelne nimi on Quercus robur. Sõna quercus tuleneb keldikeelsetest sõnadest quer, mis tähendab ilusat, ja cus, mis tähendab puud. Nime teine pool robur tähendab ladina keeles võimsat. Niisiis võib hariliku tamme nimi tõlkes olla ilus võimas puu. Ta kuulub katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduliste klassi, pöögiliste sugukonda. Tamm on 30-60 m kõrge (Eestis tavaliselt siiski 25-30 m) laiakuhikja võra ja tugevate okstega puu, tüve läbimõõt 1-1,5 m. Puistus on tüvi väikese koondega ja hästi laastuv. Vabalt kasvades algavad oksad võrdlemisi maapinna lähedalt ja võra läbimõõt ulatub sageli 15-20 meetrini

Kategoriseerimata

28

docx

Eestis enim levinud puiduliigid

................ 10 Levik ja kasvukohad................................................................................... 11 Harilik Tamm................................................................................................. 11 Kirjeldus..................................................................................................... 12 Kasutamine................................................................................................ 13 Vanimad ja suurimad puud.........................................................................13 KOKKUVÕTE...................................................................................................... 14 KASUTATUD ALLIKAD:....................................................................................... 14 Page 2 of 14  Tallinna Ehituskool SISSEJUHATUS

Bioloogia

27

docx

HARILIK MÄND JA HARILIK KUUSK

kuusega. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks. Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400­500 aasta vanuseks. 1.1 Botaanilised tunnused 1.1.1Suurus Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 50­60 m kõrguseks. Suurimad puud on kasvanud Tsehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m). 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk#mediaviewer/File:Kuusk_Keila- Paldiski_rdt_%C3%A4%C3%A4res.jpg Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m, Karpaatides ja Alpides kuni 1,5­2,0 (2,4) m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Koonusjas võra algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt. Puistus alumised

Geograafia

10

doc

Eesti okaspuud

isendeid). Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200300 (400) aastat olles mõnevõrra kuusest pikaealisem. PõhjaSoomest on leitud isegi 810aastane elus mänd ja isegi 1029aastane surnud puu. Kirjeldus Männi tüve koor on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oraanzikaspruun. Võra kuju on väga varieeruv, sõltudes puu vanusest, kasvukohast ja muudest tingimustest. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männipuud tugevalt ja säilub ainult võra tipuosa. Okkad on peensaagja servaga, sise ja väliküljel asuvate õhulõhederibadega, kahekaupa kimbus. Pikkus 37 cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10cm pikad. Paljunemine Harilik mänd tolmleb juuli alguses.

Bioloogia

22

doc

Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD

Pärismaisteks puudeks pakuti mändi (15 inimest), kuuske (18 inimest), kadakat (10), jugapuud (5), kodukaktust (1) ja 10 inimest ei teadnud. Järgmisena küsisin, et mida tähendab sõna ´´okaspuu´´. 27 inimest ütlesid, et okaspuu on okastega puu, 1 ütles, et okaspuu on paljasseemnetaim ja 1 ei osanud midagi öelda. Kui küsida kõiki okaspuid oli populaarne vastus mänd ja kuusk (29 inimest), järgmine kadakas(19 inimest), jugapuu ja lehis (8), nulg (4), elupuu, seeder ja lõunamaised puud (2 inimest). (Lisa2). Okaspuulaadsed jagunevad 7-ks sugukonnaks. Esimene on männilised (lad.k Pinaceae), teine on araukaarialised (lad.k Araucariaceae), kolmas on kivijugapuulised (lad.k Podocarpaceae), neljas on küpressilised (lad.k Cupressaceae), viies on peajugapuulised (lad.k Cephalotaxaceae), kuues on jugapuulised (lad.k Taxaceae) ja seitsmes on sciadopityaceae lad.k. (1.) 4 2.HARILIK MÄND Harilik mänd on igihaljas okaspuu liik

Bioloogia

50

pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 ­ 2012 © Ivar Sibul 2007 ­ 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1  DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad sageli õitsema alles 30 ­ 40-aastaselt või veelgi hiljem).

Dendrofüsioloogia

48

docx

Dendroloogia eksami konspekt

..12 cm pikad, hallikaspruunid, kattesoomused lühemad seemnesoomustest. · Seemnesoomused väga laiad (pikkusest laiemad), ümardunud servaga. · puit on kerge, pehme ja kergesti töödeldav. Puitu kasutatakse peamiselt saematerjali tootmiseks, vineeritööstuses, vähemal määral ka tselluloosi valmistamisel. USA kaguosas on hall nulg ka üsna populaarne jõulupuu. Dekoratiivset ja küllaltki külmakindlat puud kasvatatakse parkides ja aedades ilupuuna 4. Kaukaasia nulg (Abies nordmanniana) Kaukaasia nulu põhialamliik (subsp. nordmanniana) kasvab Musta mere ida- ja lõunaranniku mägedes (Kaukasuse lääneosas ja Pontosel) 900­2100 m kõrgusel üle merepinna, peamiselt silikaatsetel muldadel. Levila kliima on soe ja sademeterohke, aastas esineb sademeid keskmiselt 1000­3000 mm. Kasvukohas talub ta küllaltki hästi varju, kõige paremini kasvab värsketel ja sügavapõhjalistel liivsavimuldadel

Dendroloogia

6

rtf

Kadakas

aastaseks. Tüve jämeduselt Eesti suurim kadakas kasvab teadaolevalt Rapla maakonnas Metskülas, Lokuta talu lähedal põllul. Tüve ümbermõõt 201 cm. Jämedaim Jõessaare kadakas kasvab Viljandimaal Paaksima külast paar kilomeetrit lõunas endise Jõessaare talu heinamaal. Kadaka tüve ümbermõõt on 184 cm. Mõningate andmete kohaselt 223 cm. Võimalik, et see on kokku kasvanud mitmest harust. Elujõuline puu (kõrgus 10,7 m) on ümbritsetud taraga. Harjumaa jämedaim kadakas kasvab Maeru külas. Talu järgi on ta saanud nime ­ Uuemõisa kadakas. Ümbermõõt on sel puul 169 cm ja kõrgus 7,5 m. Kübara kattai kasvab Põlva maakonnas Väike-Veerksu külas. Veerksu oja veerul kasvav puu haruneb 1,3 m kõrgusel kolmeks (harude ümbermõõdud 84, 68 ja 92 cm), tüve ümbermõõt on 180 cm, puu kõrgus 11 m. Püramiidja kadaka ühe haru latv on murdunud, kuid kaharust puul jätkub.

Bioloogia

Kommentaarid (0)