Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hardi.Piirmaa
Õppematerjali autor
................................................................................................. 10 1.4PALJUNEMINE JA KASV........................................................................................... 10 1.5KOHT ÖKOSÜSTEEMIS............................................................................................ 11 1.6KASUTAMINE....................................................................................................... 11 1.7HARILIK KUUSK EESTIS.......................................................................................... 12 1.7.1Eesti pärisnimed.......................................................................................13 1.8HAIGUSED JA KAHJURPUTUKAD................................................................................13 1.8.1Seenhaigused...........................................................................................13 1.9KAHJURPUTUKAD....................................
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus
künnapuu, sarapuu, harilik elupuu c) soojanõudlikud ehk mõõdukalt külmakindlad ehk keskmise külmakindlusega liigid, taluvad temp. langust kuni –25 ºC harilik jugapuu, harilik robiinia, harilik valgepöök, harilik pöök. d) väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, taluvad temp. langust kuni –15 ºC: ranniksekvoia, mammutipuu, virsikupuu, harilik pukspuu, küpressid. Eestis välistingimustes ei kasva. e) külmapõlgavad ehk troopikaliigid, taluvad temp. +5…-5 ºC. Eestis välistingimustes ei suuda kasvada. Käbi ehitus Harilik ebatsuuga Puukoore kirjeldamine Kuuse plaatjas, soomusjas korp Pikirõmeline korp Hariliku tamme sügavarõmeline korp Kestendav (mahapudenev) koor Puude vastupidavus talvel 1. Väga külmakindlad -55 °C 2. Külmakindlad -35 °C 3. Mõõdukalt külmakindlad -25 °C 4. Külmahellad e. külmakartlikud -15 °C
Käbid ei pudene, vaid jäävad pärast seemnete varisemist tühjadena puule (NB! nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus, koores, kui ka okastes. Tüvekoor noorelt sile, üle 30 aastastel puudel moodustub korp. Perekonnas umbes 45 liiki, millised kasvavad põhjapoolkeral, tihti mäestikes. Leviku keskpunktiks on Lääne- ja Kesk-Hiina mäestikud. Eestis kasvab looduslikult üks liik. Perekonna liigid omavad suurt majanduslikku tähtsust tänu kvaliteetsele ja vastupidavale puidule. 2. Siberi ja palsamnulg Siberi nulg (Abies sibírica Ledeb.) 1 Siberi nulg on küllap vist meil enim kasutamist leidnud nululiik. Selle puu kitsaskoonusjas, nooljas võra, tumeroheline okkavärvus, varjutaluvus ja külmakindlus, on
sest ta talub halvasti tahma ja heitgaase. Kuusk sobib hästi bonsai tegemiseks. Kask: Kask kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond. Rahvapärane nimetus: Kõiv Kased on lehtpuud neid on maailmas vähemalt 30 liiki. Kasepuu mets on kaasik. Eesliitena kasutatakse sõna kask nt seente nimedes. Eestis kasvab neli pärismaist kaseliiki: ·arukask enamlevinud kaseliik eestis. ·sookask ·madal kask ·vaevakask Arukase loodusliku vormina kasvab Eestis ka Karjala kask. Arukask: Puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav. Seetõttu kasutatakse seda vineeri-,mööbli- ja suusatööstuses. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest, mis on üks arukase vorm, mille puit võib esineda punastes, lillades, roosades, kollastes ja valgetes toonides. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni.Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral.Koort kasutatakse naha parkimisel
paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja resonantspuit, kaevanduse tugipuud, katuselaastud, sindlid, küte jm. · Harilik kuusk oli ja on Põhja-Euroopa peamine jõulupuuliik. Kuuske kasutatakse tihti ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina. Abies ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult ei kasva. Nt euroopa nulg (Abies alba), palsaminulg (Abies balsamea), hall nulg (Abies concolor), siberi nulg (Abies sibirica) · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ja võivad juurduda. · Okkad spiraalselt ühekaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad
Käbide seemnesoomused on paksud ja puitunud, sageli on nende tipp kilpjas (apofüüs). Käbid avanevad raskelt ja jäävad pärast seemnete varisemist puule. Seemned varustatud tiivaga, või ka tiivutud ja suured (seedermännid). Perekonnas umbes 100 liiki, millest enamus kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, mõned liigid ka troopikas (P. merkusii, Sunda saared). Männi perekond on leviku-ulatuselt okaspuudest ja üldse puudest üks suuremaid (neid ületab vaid perekond tamm (Quercus)). Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel. Männid on valgusnõudlikud puud ja moodustavad tihti puhtpuistuid. Männi puit on väga heade omadustega, sisaldab vaigukäike nii puidus, koores kui okastes. Majanduslikult oluline okaspuuperekond. Männi perekond jaotatakse kaheks
Käbid asetsevad püstiselt võra ülemises osas, eelmise aasta võrsetel, üksikult, olles tihti vaiguga kaetud. Seemnesoomused vähem või rohkem kaetud sametiste karvadega. Käbid pudenevad laiali samaaegselt seemnete varisemisega ja pärast käbide pudenemist jäävad püsti vaid käbirootsud, millised püsivad puudel mitu aastat. Perekonda kuulub ligikaudu 40 liiki, millised kasvavad Põhja-Ameerika, Euraasia, Kesk-Aasia, Himaalaja ja Aasia parasvöötmes. Eestis nulge looduslikult ei kasva, kuid introdutseeritud on aja jooksul umbes 15 liiki. Nulgude eluiga ulatub 100...500 aastani. Nulud on aeglasekasvulised, enamus liike varjutaluvad, niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Puit on pehmem kui kuuskedel, tihedusega 350...500 gr/cm³ ning vaigukäikudeta, kasutatakse ehituskonstruktsioonides, tselluloosi- ja taaratööstuses. Koorest saadakse palsaminulul ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid