Ergo -Hart
Västrik Töökorraldus
KT (10.10 ja
21.11) KT’d järgi teha ei saa!
Aine lõpetab
kirjalik
eksam , mille küsimused antakse eelnevalt teada. (eksami
ajad 12.12 ja 19.12, korduseksam 09.01.
2017 )
Kohustusliku
kirjanduse lugemine – kokku u 200lk, esitatakse jooksvalt
loengute käigus.
Praktiline
ülesanne tuleb sooritada enne 28.11.
2016 .
Praktiline
ülesanne:
- Praktiline töö (2 akadeemilist tundi) Eesti Kirjandusmuuseumis (Eesti Rahvaluule Arhiivis või Folkloristika osakonnas alates 12.09-28.11.2016). Vajalik eelregistreerimine!
- Õppekäik Eesti Rahvaluule Arhiivi (kogunemine Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15
- Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800- 3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016.
Koondhinde
kujunemine: - 20% praktiline töö, õppekäik ja tagasiside leht
- 30% kontrolltööd
- 50% eksam (eksamile pääsemise eelduseks osalemine vähemalt pooltes loengutes)
Soovituslik
kirjandus: Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluuletusse
(õpik).
Sissejuhatus rahvaluule
mõistesse ja teadusloosse I
Rahvaluule
terminoloogia .
Folkloori mõiste ja selle kujunemine
Rahvaluule
terminoloogia (1)
Vanavara , ka vana
vara – termini tõi kasutusele
Kreutzwald 1861. a,
propageeris laialt Jakob
Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja
väärtuslikku).
Rahvamälestused
– käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles
rahvaluulet
osana ajaloost).
Folkloor –
termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a, Eesti kasutusel
esmalt toorlaenuna.
Rahvaluule –
eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele
Jaan Bergman 1878. a. Artiklis „Sõnakene luuldest“.
Folkloor =
rahvaluule; omakeelne termin
avaramas tähenduses laiemalt kasutusel
alates M.J Eiseni töödest 1890. aastatel
Pärimus –
soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina,
osaliselt kattub traditsiooni mõistega,
populaarne alates 1990.
aastatest, vt nt lastepärimust, kohapärimust; aga ka
pärimusmuusika , pärimustants;
Vaimne
kultuuripärand – ingl. Intangible
cultural heritage; kasutusel
UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete
nähtuste kohta.
Rahvaluule
mõiste määratlemine:Aineloendi kaudu
Jakob Hurt 1896:
vanavara e rahvamälestused on „vanad rahvalaulud , vanad jutud,
vanadsõnad, mõistatused , kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed
ja pruugid, rahvausk , ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva
arstimised, lastemängud“ (Hurt 1989; Jaago 1999).
NB! Täielikku
aineloendit pole võimalik luua, sest folkloor muutub pidevalt.
Olemuslike tunnuste kaudu
NT Oskar Looritsa
(1935), Üle Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused.
Rahvaluule on:
- Kollektiivne,
- Traditsiooniline,
- Suuline,
- Vaimne,
- Anonüümne (kunsti)looming (Jaago 1999)
Uuem Ülo
Valgu sõnastatud määratluse järgi on rahvaluule:
- Tugineb traditsioonile,
- Varieerub ulatuslikult,
- Võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme,
- On tavaliselt anonüümne,
- Väljendab ja kujundab pärisrühma maailmavaadet (Valk 2005: 11).
Kommunikatsiooni laadi kaudu
Elo- Hanna Seljamaa määratlus : „Rahvaluule on /../ kollektiivne ja
traditsioonipõhine ning sama kontekstisdus väljendus.
Dan Ben-Amose
definitsioon: „Folkloor on kunstipärane kommunikatsioon väikestes
rühmades.“
20. saj
folkloristikas toimunud muutused rahvaluule määratlemisel
* minevik vs
tänapäev
* „vanad“ vs
„noored“
* rahvas vs pärimusrühm
* territoorium vs
tegevus
* objekt vs subjekt
* „asi“ vs
protsess
* staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus
Folkloorsete
nähtuste tähistamiseks on Eestis kasutusel olnud hulk erinevaid
termineid (vanavara, rahvamälestused, rahvaluule jne).
Dundes , Alan
2002. Kes on rahvas?
Vandenõuteooriad
Vandenõuteooria
on hüpotees, mis keeldub tunnustamast ajalooliste sündmuste või
asjaolude üldtuntud käsitlusi..
Vandenõuteooriad
seonduvad eri teemadega ja väljenduvad eri vromides
(keskkonnakaitse, tervishoid , popkultuur).
Vandenõukultuuri
iseloomustab abstraktne usaldamatus võimuolijate (sh teaduse kui
domineeriva autoriteedi) suhtes.
Sissejuhatus
rahvaluule mõistesse ja teadusloosse III
Folkloristika kui teadusharu lähtekohti
- Nt muinsushuvi Rootsis ja huvi kuriosse vastu venemaal
Valgustusajastu
vaimsed otsingud
- Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II algatatud kogmusaktsioon 1630. aastatel (koguda vanemat pärimust kogu toonase Rootsi impeeriumi alalt, teda käivitas huvi, näidata teistele kuningakodadele pärimuse iidsust ja põlisust), 1666. a algatud Muinsuste Kollegium , hiljem ka arhiiv;
- Venemaa Peeter I ajal loodud kummaliste arterfaktide ja eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera – Kunst -Kammern, Antiquitaeten- Zimmer );
- Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine, nt A. W. Hupeli tegevus.
Kui esmalt kirjeldati nende maad, 18. sajandi alguses loodusolusid.
Tehti uurimisreise Siberisse jne. 18. sajandi lõpupoole hakati
kirjeldama ka rahvaid, rahvaste eristamiseks ja klasifitseerimiseks,
nende kommete , laulude, keele alusel.
August Wilhelm
Hupel - rahvaluule, etnoloogia aluse panija Eestis. Side olemas
kohalike inimestega.
18. sajandi
ajaloofilosoofia
* nt Giambattista
Vico ideed:
- muinaskultuuri
(paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine,
- arusaam
pärimuse ajaloolisest muutumisest
- soov pärimust
süstemaatiliselt tutvustada ja uurida.
Johann Gottfried
von Herder – suur saksa õpetlane. Tuntud ja teatud esimese maailma
rahvalaulude kogumiku avaldajana. Maailma eripaigust rahvalaule kokku
koondanud. Kogumikus ilmusid ka esimesed Eesti rahvalaulud
4. loeng
Liina Lukase
teksti lugemise põhjal:
Eesti
rahvaluule ja baltisaksa kirjanduse suhetest
- 18. saj II poolel baltisakslaste hulgas varasema talurahva „paganlike“ kommete suhtes tauniva hoiaku muutumine folkloristikuks huviks
- Kohaliku rahvaluule seadmine eeskujuks baltisaksa kunstluulele (loomuliku luule ihalus)
- Eesti rahvaluule tunnustamine seotud teadusseltside asutamisega ( Ões 1838, EKÜ 1842)
- Rahvaluule kogumine, avaldamine ja tõlkimine kui 19. saj baltisaksa haritlaste oluline tegevusvaldkond.
- Kunstballaad, resp. Kohapärimuslik või kohalooline ballaad (allikaks kroonikad, perekonnapärimus või..)
Eesti
rahvaluule motiive -süžeesid baltisaksa luules
Teine artikkel
Eesti Rahvaluule Arhiivi kohta:
Vähemusrühmade
folkloorikogud Eesti Rahvaluule Arhiivis
ERA, Vene, Läti,
Saksa, Rootsi, Juudi, Mustlase, Soome, Ingeri, Vadja jne.
Kolmanda loengu
jätk neljandas loengus:
Kolm põlvkonda
eesti (keelseid) haritlasi
Jakob Hurt
(1839-1907) – sümboolne nurgakivi arhiivile (tema kogu arhiivis).
Esimene kirjameeste seltsi esimees ja siis algatas rahvaluulekogumise
aktsiooni.
- Pärit Lõuna-Eestist, isa vennastekoguduse liige ja külakooli õpetaja
Vennastekogudus võitles kõige paganliku vastu.
- Haridus saksakeelses kihelkonnakoolis, kreiskoolis ja gümnaasiumis.
- 1859 -1865 teoloogiaõpingud Tartu ülikoolis
- 1865-1872 kodu- ja gümnaasiumiõpetaja
J. Hurda üleskutsed rahvaluulet koguda
* rahvaluule kui
„Üks suur ja elav ajaraamat“, folkloori tähendus rahvusliku
ajaloo kontekstis.
* „Mis lugu
rahva mälestustest pidada“ (Eesti Postimehe lisaleht 1871, nr
26-27)
* „Eestirahva
ajaraamat“ (Eesti postimehe lisaleht 1876, nr 13)
* „Paar palvid Eesti ärksamaile poegaele a tütardele“ ( Olevik 1888, nr 8-10, 12)
J. Hurt on väga
mõjuvõimas meie riigis. Teda tsiteeritakse.
J. Hurda lähenemine rahvaluule kogumisele: arusaam, et rahvaluulet kogudes on
võimalik jõuda Eesti kultuuriline vaatepunkt ajaloole. Rahvaluule
on küll seoses ajalooga, vahendades üldisi meelsusi, kuid seda ei
saa võtta üks ühele tegelikult.
„Mis lugu
rahva mälestustest pidada“ (1871)
- Huvid rahvaluule vastu teistes maades (vennad Grimmid, Soome eeskujul)
- Oma kogemuste jagamine (nt vahendab ajaloolisi muistendeid Põhjasõjast ja katkust)
- Esteetiline väärtus (ka ajaviide ja meelelahutus )
- Kasutusvaldkond pedagoogikas (evolutsionalistlik käsitlus inimkonna ajaloost)
- Vajalik laia silmaringi jaoks (et ära tunda hea ja halb).
Igasugust rahvaluulet on vaja koguda, et terasid sõkaldest
eemaldada. Meil on vaja ebausu kombeid, et mitte ise nii käituda.
„Paar palvid
Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele (1888)
- I palve koguda murdkeelt, II palve koguda rahvaluulet, küsitlustkavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks,
- Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika
- Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk rahvaluulekirjapanekuid
- Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise pintsiibi alusel.
Matthias Johann Eisen (18571934)
Kogus teistsugust
ainestikku, teda pakkusid huvi rahvajutud , mõistatused jne.
Erinevalt Hurdast hakkast ta kohe rahvale tagasi andma väljaandeid
väikeste väljaannete kaupa. Jakob Hurda lähenemine oli väga
teaduslik. Eisen kogus kokku, jutustas ümber, pani kokku ja andis
välja õhukesed rahvaraamatud. Eiseni väljaanded on suulist
pärimust hiljem mõjutanud.
- 1879-1885 õppis Tartu ülikoolis teoloogiat; 1886 -1912 pastor Ingerimaal ja Kroonlinnas.
Oskar Kallas
(1868-1946) korraldas rahvaviiside kogumise aktsiooni ( 1904 -1921),
üks AM’i asutatajatest.
Arengud 19-
saj II poolel
- Teaduse iseseisvumine – huvi rahvaluule enese vastu (Hurt)
- Tänini kasutusel olev termin rahvaluule (Eisen)
- Rahvaluule kogumine ja väärtustamine, folkloori (tekstide) kogumine.
Folkloristika
kui teadusharu kujunemine:
rahvusvaheline
taust
- The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878)
- American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folkloe USA-s ja Kanadas (1888)
- Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898)
Meetodid ja
koolkonnad
- Soome meetod ehk ajaloolis -geograafiline meetod
- Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid
- Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed;
- Väärtustab suuri rahvaluulekogusid
- Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivistmist
- Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn
Folklore
Fellows
- Rahvusvaheline uurijavõrgustik Folklore Fellows
- Asutajad 1907. a, Kaarle Krohn (Soome), Axel Olrik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa)
- Väljaannete sari FF Communications (=FFC)
Distsipliinide
iseseisvumine
- Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine:
- Rahvaluule/folkloor – folkloristika
- Muinasteadus – arheoloogia
- Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia)
- Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ 1919
TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor – Walter Anderson
Walter Anderson
(1885-1962)
- Sündinud ja hariduse saanud Kaasanis
- 1920-1939 TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule korraline
Rahvajuttude
enesekontrolli seadus
Rahvajuttude
stabiilsuse tagab see, et
Iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi jne) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda
Ta on kuulnud seda reeglina mitte üheainsalt isikult, vaid tervelt realt persoonidelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides)
Eri allikaid kombineeride jutustaja rekonstrueerib konkreetse rahvajutu algkuju
Oskar Loorits (1900-1961)
- Eesti rahvaluule arhiivi rajaja ja esimene juhataja
Eesti Rahvaluule
Arhiiv (ERA)
- Asutatud 1927.a kui ERM’i allüksus, et majutada J. Hurda rahvaluulekogud
Folkloorizanri
teooria on folkloristika üks valdkond , mida on siin arendatud ja
jõutud oluliste tulemusteni. See, missuguses žanris infot edasi
antakse, mõjutab selle info tähendust.
Folkloristikale
omane on see, et läbi ajaloo on pidevalt nimetatud uusi žanre.
Tavapäriselt käsitleme tekstilisi üksusi. Näiteks kirjanduses
ballaad, novell. Folkloristikas on näiteks Anekdoot . See võib olla
käitumuslik žanr , rahvatants . Ei pea olema ainult tekstiline , või
avalduda ka tegevustes, kommetes.
Žanreid pole
määratletud ühisel alusel. Nad võivad luua pidevalt uusi.
Žanrite
määratlemine eri alustelt (vanad klassikalised žanrid):
- Sisu – pühakulegend
- Vorm – aheljutt
- Struktuur – korduslaul (korratakse läbi teatud muistendeid vms)
- Kontekst – tantsulaul
- Funktsioon – hoiatusmuistend
- Levik – rändmuistend
- Päritolu – eksempel (ld: eceplum) – näitlikud lood, mida kirikuõpetajad pikkisid oma jutluste sisse, et seda huvitavaks teha.
Folkloori
žanrisüsteem
- Žanrisuhetele osutav mõiste
- Žanrite sarnasused ja erinevused
- Žanrite segunemine
- Žanrite Koospüsimine folklooriprotsessis
- Žanrite tööjaotus
- Erinevaid lähenemisi žanritele:
- Tekstipõhine vs esituspõhine,
- Analüütiline vs rahvpärane (etic vs emic )
- Liigitav vs tunnetuslik
Lauri Honko 3
postulaati ja järeldused:
- Teema allub žanri septsiifikale
Mis
on žanr?
- Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja ühtlasi selle tulemus)
- Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik)
- Teatud maailmanägemine
- Žanrid ei ole olemulikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast)
Folkloor on kommunikatiivne.
Bengt af
Klintberg (snd 1938)
- Rootsi folklorist, etnoloog ja kunstnik
- Viljakas rahvajuttude – nii traditsiooniliste muistendite kui linnalegendide – uurija; raadiosaate „Folkminnen“ saatejuht
- Koostanud rootsi muistendite tüübiindeksi (FFC No. 300, 2011) ja rea linnalegenedide kogumikke. Tänapäevaseid linnalegende nimetataksegi Klitenbergideks.
Linnajutt ,
linnalegend, tänapäeva muistend
- Realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge ustavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav , see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tuttavalt. (Kalmre 2001)
- FOAFtale = friend of a friend tale jutt, mille rääkis või kuuldud sõbra sõbralt.
Af Klintbergi
artikli põhiseisukohti
- Kaasaegse muistendi (linnalegendi/jutu) ja traditsioonilise muistendi sarnasused ja erinevused
- Linnakeskkond vs loodus- või maamiljöö
- Linnajuttude lähedus isikukogemuse juttude , naljandite ja andekdootidega
- Tänapeva muistendid peegeldavad vanema traditsiooni kohanemist linnakeskkonda
- Uskumise aspekti olulisus muistendi määratlemisel
- Kaasaegsetel muistenditel võivad olla funktsionaalsed ekvivalendid vanemas traditsioonis (nt UFO-lood ja muistendid loodusvaimudega kohtumisest)
Halloween (31.10) ja hingedeaeg
- Kõigi pühakute päeva eelõhtu = lahkunute mälestamise periood katoliku kalendris , mil ringi käisid „ hingesandid “ (uus tähendus anloameerika kultuuris, nüüd globaalne levik)
Rahvalaulu
mitu määratlust:
- Rahvalaulud, kui maakrahva hulgas suuliselt levinud laulud (lähtub vanemast rahva käsitlusest; kuulub teatud stiilitunnustega vanemasse muusikakihistusse) – kitsam rahvalulumääratlus
- Mingi rühma seas elavas kasutuses olevad laulud, hoolimata nende päritolust ja levikuviisist (vastandub professionaalsele muusikale ) – laiem rahvalaulumääratlus
Vanemrahvalaulu all peetakse silmas regilaulu, uuema all riimilist
rahvalaulu.
- Rahvalaul ja rahvalik laul
Rahvalik laul, näiteks „Kauges külas“, „Haanjamiis“.
- Rahvalaul ja pärimuslaul (vrd pärimusmuusika)
Muusika olemis - ja levimisviisid ( Särg 2004 järgi)
- Suulises traditsioonis kuuldeliselt leviv muusika , mida võiks nimetada pärimusmuusikaks
- Noodikirjal põhinev kirjalik muusika, mille lähedased mõisted on kunstmuusika ja (Lääne) klassikaline muusika
- Tehnoloogia kasutamisel põhinev levimuusika ehk populaarmuusika
- NB! Rahvamuusika on teatud inimrühma kasutuses olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda.
Eesti
rahvalaulude üleskirjutused
- 12.-16. saj teated laulmisest (nt Saxo Grammaticus, LHK, Fabricius)
- 17. saj esimesed laulude terviktekstid (1660. aastatel J. St. Von Holsteini käsikirjas, trükis 1695 .a Ch. Kelchi kroonikas)
- 18. saj A. W. Hupeli saadetised J. G. Herderile (10 teksti), kes avaldab need kogumikus „Volkslieder“ (1778-1779)
- 19. saj A. H. Neus, A. F. J. Knüpffer, M. Veske , J. Hurt (40 500 laulu), 20. saj alguses viiside üleskirjutamine (EÜS) ja fonografeeringud
Eesti
rahvalaulude liigituse alused
- Elavas kasutuses („esimene elu“)
- Kasutusvaldkonna alusel (nt kiigelaulud , pulmalaulud, vastlalaulud, mängulaulud)
NB! Laulude funktsioon võis aja jooksul muutuda.
- Väljaannetes ja arhviisi („teine elu“)
- Teksti väliste tunnuste ehk vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul)
- Teksti sisemiste tunnuste ehk sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud)
NB! Tekstide liigitus on vajalik, et kogutud tekstides orienteeruda.
Eesti
rahvalaulude liigitus
- Regilaulu eelsed vormid (iseloomustab algriim , parallelism, vormelikeel)
Hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud , itkud jne
- Siirdevormilised laulud
- Lõppriimilised laulud
- Olustikulised laulud
- Sõjateemalised laulud
- Sentimentaalsed armastuslaulud
- Mängu- ja tantsulaulud
- Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid)
Vanem rahvalaul:
regilaulu eelsed vormid
- Loitsud (lausumised, nõisasõnad)
Vanem regilaul:
regilaulud
- Müütilise sisuga laulud
- Kosja - ja abieluteemalised laulud
- Laulud igapäevasest tööst ja elust
- Legendid
Töölaulud
Kalendrilaulud
Pulmalaulud
- Vaba kasutusseosega laulud
Laulud laulust ja laulikust
Laulud loodusest ja loomadest
Laulud abielust
Jne
Regilaulu
väljaanded
- Monumenta Estoniae Antiquae
- Vana Kannel I Põlva (1875-1886), II Kolga -Jaani (1886)
Rahvaluule
valdkonnad III: Jutupärimus
Risto Järv
Tüüp
- Rahvapärane arusaam – vrd tavaväljend
„Tuhkatriinu“ lugu, lood, mis arenevad samal moel: vaene ja
silmapaistmatu ( nais )kangelane saavutab kuulsuse ja rikkuse (vrd Apo
1995: 23-25)
Antti Aarne tüübikataloog
- Kättesaadavas keeles (saksa)
- Lühike sisukokkuvõte
- Tabav pealkiri
- Number
- Kataloogi tiendatud Stith Thompson (1928/1961), Hans-Jörg Uther (2004)
ATU
tüübinäide: ATU 510A „Tuhkatriinu“
Tales of Magic
Supernatural
Helpers 500-559
ATU 510A
Cindrella. (Cenerentola, Cendrillon, Aschenputtel.)
Isikukogemuse
jutt
- Isikukogemuse jutt, isikliku kogemuse jutt – personal ecperience narrative
- Keskmine ameetika täiskasvanu: vähemalt 3-4 sellist juttu
- Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad rahvajuttu
- Harilikult jutustatud esimeses isikus
- Kui jutt edukas, seda korratakse
- Olnud alati populaarne
- Lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl
- Ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline on
- Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga
Kuulujutt ,
klatš
- Ebaametlik informatsioon teatud isikust, kommetest, suhetest jne
- Kõigis ühiskondades
- Üks viis hoida inimesi sotsiaalses korras
- Paljastada seda, mis toimub avaliku poole taga
- Kuulujutud võivad sisaldada folkloorset ainest, väljendavad ikka rühma norme ja väärtusi
Walter
Anderson (Eesti esimene rahvaluule professor)
„Die Marspanik
in Estland 1921“ (1925)
- Üks esimesi kuuljuttude käsitlusi maailmas
- Kuulujutt Tartus: Marss plahvatab kolmeks tükiks, üks tükk maale
- Levis ajakirjanduse vahendusel
- Kuidas eri ügiskonna grupid tõlgendavad
„Klassikaliste
rahvajuttude“ põhijaotus
„ Lohetapja “ muinasjutt : lohe kirjeldused
- Üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim, vanahalv)
„Lohetapja“
müüt
- Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare , röövitud inimene
- Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist võ millegi lõpetamist
- Iidse initsiatsiooniriituse peegeldus
„Lohetapja“
legend
- Kristluses võit paganausu üle
- Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta
Lohetapja
- Müüdis
- Muinasjutus (ATU 300)
- Legendis
- Täpne koht, materiaalne tunnistus
- Kinnitab audentsuse
Tuntumad
muinasjutusüžeed kaasajal
Linda Degh & Andrew Vazsonyi (1993) – tosinkond süžeed:
Tuhkatriinu (ATU
510)
Lumivalgeke (709)
Rapunsel (310)
Abistaja nimi
( Ruuben Tirts) (500)
Uinuv kaunitar
(425A)
- „Muinasjutumõtlemine“ ( Hermann Bausinger)
- „Valge härg/Valgõ härg“
- Muinasjutuekspeditsioonid Setumaale 2004-2006
- Traditsiooni püsimine /muutmine
Muinasjutt ja
turismireis
- Liminaalsus ja imaginaarsus
- Ruum ja aeg
- Suveniir ja autentsus
- Narratiivi süžeestruktuur
- Sotsiaalne funktsioon
Kohapärimus
Kohapärimus –
kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor – sh
kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjaldused,
ajalooline pärimus, mälestused jm.
- „Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus“, 2005 ( Koost Mari-Ann Remmel )
Muistendite
jaotus eesti folkloristikas
- Tekke- ja seletusmuistendid (ajendiks loodus- vm objekt)
- Kohamuistendid
- Hiiu- ja vägilasmuistendid
- Ajaloolised muinstendid (objektiivne toimunud sündmus)
- Usundilised muistendid (subjektiivne üleloomulik elamus )
Usundilised
muistendid
Kurat metsateel
Kurat kaardimängiate seas
Kurat viib tüdrukuid
Traditsioonilised
süžeed
Muistendižanri
ümbermõtestamine
- Valguslik võitlus ebausuga
- Rahvaluuleteaduse professionaliseerumine
- Terminoloogia väljakujunemine
Rahvaluule
lühivormid. Aines ja uurimine
Piret Voolaid
Rahvaluule vorme
näeme kogu aeg igal pool. Ka uuendatud kujul.
Ka ajakirjanduses
kasutatakse palju vanasõnu.
Kolm folkloori
põhivormi:
Distsipliin , mis
tegeleb:
- Vanasõnade uurimisega (ja ka vanasõnalaadsete kõnekäändude), on parömioloogia (ütlus, vanasõna, õpetussõna).
Eesti
kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna lühivormide töörühm
Tegeleb eesti ja
teiste rahvaste folkloori lühižanritde korraldamise, uurimise ja
publitseerimisega, sh tänapäeva ainese kogumisega.
1964 – Soome
folklorist Matti Kuusi eestvedamisel käivitus rahvusvaheline
koostööprojekt, eesmärgiga publitseerida läänemeresoome (ja
hiljem kogu Põhja-Euroopa)
Rahvausund
Kõrgreligioonid
on maailma religioonid .
Kõrgreligioonile omased tunnused:
- Keskenduvad ajalooliste isikute õpetustele ( Jeesus Kristus, Muhameed )
- Ühendab püüdlus luua ühtne loogiline ja eetiline õpetus ( dogmad , pühakiri)
- Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond
- Seostuvad kirjakultuuriga
- Üleolev hoiak teiste usundite suhtes ning veendumus oma tõe ainuõigsuse..
Folkloristika
põhimõisted
Kõik kommentaarid