Folkloristika alused (0)

• Kollektiivne,
  
• Traditsiooniline,
  
• Suuline,
  
• Vaimne,
  
• Anonüümne (kunsti)looming (Jaago 1999)
  

• Tugineb traditsioonile,
  
• Varieerub ulatuslikult,
  
• Võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme,
  
• On tavaliselt anonüümne,
  
• Väljendab ja kujundab pärisrühma maailmavaadet (Valk 2005: 11).
  

Sissejuhatus rahvaluule mõistesse ja teadusloosse III

• Valgustusajastu vaimsed otsingud alates 17. sajandist (rahvapärast ja etnograafiline esindamine)
  

• Nt muinsushuvi Rootsis ja huvi kuriosse vastu venemaal
  

• 18. sajandi ajaloofilosoofia
  

• Vico , Herder
  
• Rahvusromantism kasvab välja
  

• Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II algatatud kogmusaktsioon 1630. aastatel (koguda vanemat pärimust kogu toonase Rootsi impeeriumi alalt, teda käivitas huvi, näidata teistele kuningakodadele pärimuse iidsust ja põlisust), 1666. a algatud Muinsuste Kollegium , hiljem ka arhiiv;
  
• Venemaa Peeter I ajal loodud kummaliste arterfaktide ja eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera – Kunst -Kammern, Antiquitaeten- Zimmer );
  
• Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine, nt A. W. Hupeli tegevus.
  

4. loeng

• 18. saj II poolel baltisakslaste hulgas varasema talurahva „paganlike“ kommete suhtes tauniva hoiaku muutumine folkloristikuks huviks
  
• Kohaliku rahvaluule seadmine eeskujuks baltisaksa kunstluulele (loomuliku luule ihalus)
  
• Eesti rahvaluule tunnustamine seotud teadusseltside asutamisega ( Ões 1838, EKÜ 1842)
  
• Rahvaluule kogumine, avaldamine ja tõlkimine kui 19. saj baltisaksa haritlaste oluline tegevusvaldkond.
  
• Kunstballaad, resp. Kohapärimuslik või kohalooline ballaad (allikaks kroonikad, perekonnapärimus või..)
  

• Regilaulud (nt: „Salme laul“, „Uppunud vend“, „Tütarde tapja “)
  
• Hiiumuistendid
  
• Rändava järve muistendi motiivid ja/või süžee
  
• Faehlmanni müüdid („ Koit ja Hämarik“)
  
• Kreutzwaldi ennemuistsed jutud
  

• Pärit Lõuna-Eestist, isa vennastekoguduse liige ja külakooli õpetaja
  

• Haridus saksakeelses kihelkonnakoolis, kreiskoolis ja gümnaasiumis.
  
• 1859 -1865 teoloogiaõpingud Tartu ülikoolis
  
• 1865-1872 kodu- ja gümnaasiumiõpetaja
  

• Rahvaluule väärtustamine
  

• Huvid rahvaluule vastu teistes maades (vennad Grimmid, Soome eeskujul)
  
• Oma kogemuste jagamine (nt vahendab ajaloolisi muistendeid Põhjasõjast ja katkust)
  
• Esteetiline väärtus (ka ajaviide ja meelelahutus )
  
• Kasutusvaldkond pedagoogikas (evolutsionalistlik käsitlus inimkonna ajaloost)
  
• Vajalik laia silmaringi jaoks (et ära tunda hea ja halb).
  

• I palve koguda murdkeelt, II palve koguda rahvaluulet, küsitlustkavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks,
  
• Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika
  
• Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk rahvaluulekirjapanekuid
  
• Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise pintsiibi alusel.
  

• 1879-1885 õppis Tartu ülikoolis teoloogiat; 1886 -1912 pastor Ingerimaal ja Kroonlinnas.
  

• Teaduse iseseisvumine – huvi rahvaluule enese vastu (Hurt)
  
• Tänini kasutusel olev termin rahvaluule (Eisen)
  
• Rahvaluule kogumine ja väärtustamine, folkloori (tekstide) kogumine.
  

• The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878)
  
• American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folkloe USA-s ja Kanadas (1888)
  
• Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898)
  

• Soome meetod ehk ajaloolis -geograafiline meetod
  

• Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid
  
• Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed;
  
• Väärtustab suuri rahvaluulekogusid
  
• Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivistmist
  
• Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn
  

• Rahvusvaheline uurijavõrgustik Folklore Fellows
  
• Asutajad 1907. a, Kaarle Krohn (Soome), Axel Olrik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa)
  
• Väljaannete sari FF Communications (=FFC)
  

• Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine:
  

• Rahvaluule/folkloor – folkloristika
  
• Muinasteadus – arheoloogia
  
• Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia)
  

• Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ 1919
  

• Sündinud ja hariduse saanud Kaasanis
  
• 1920-1939 TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule korraline
  

• Eesti rahvaluule arhiivi rajaja ja esimene juhataja
  

• Asutatud 1927.a kui ERM’i allüksus, et majutada J. Hurda rahvaluulekogud
  

Folkloorižanrid

• Sisu – pühakulegend
  
• Vorm – aheljutt
  
• Struktuur – korduslaul (korratakse läbi teatud muistendeid vms)
  
• Kontekst – tantsulaul
  
• Funktsioon – hoiatusmuistend
  
• Levik – rändmuistend
  
• Päritolu – eksempel (ld: eceplum) – näitlikud lood, mida kirikuõpetajad pikkisid oma jutluste sisse, et seda huvitavaks teha.
  

• Žanrisuhetele osutav mõiste
  

• Žanrite sarnasused ja erinevused
  
• Žanrite segunemine
  
• Žanrite Koospüsimine folklooriprotsessis
  
• Žanrite tööjaotus
  

• Erinevaid lähenemisi žanritele:
  

• Tekstipõhine vs esituspõhine,
  
• Analüütiline vs rahvpärane (etic vs emic )
  
• Liigitav vs tunnetuslik
  

• Teema allub žanri septsiifikale
  

Mis on žanr?

• Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja ühtlasi selle tulemus)
  
• Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik)
  
• Teatud maailmanägemine
  
• Žanrid ei ole olemulikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast)
  

• Rootsi folklorist, etnoloog ja kunstnik
  
• Viljakas rahvajuttude – nii traditsiooniliste muistendite kui linnalegendide – uurija; raadiosaate „Folkminnen“ saatejuht
  
• Koostanud rootsi muistendite tüübiindeksi (FFC No. 300, 2011) ja rea linnalegenedide kogumikke. Tänapäevaseid linnalegende nimetataksegi Klitenbergideks.
  

• Realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge ustavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav , see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tuttavalt. (Kalmre 2001)
  
• FOAFtale = friend of a friend tale jutt, mille rääkis või kuuldud sõbra sõbralt.
  

• Kaasaegse muistendi (linnalegendi/jutu) ja traditsioonilise muistendi sarnasused ja erinevused
  

• Linnakeskkond vs loodus- või maamiljöö
  
• Linnajuttude lähedus isikukogemuse juttude , naljandite ja andekdootidega
  

• Tänapeva muistendid peegeldavad vanema traditsiooni kohanemist linnakeskkonda
  
• Uskumise aspekti olulisus muistendi määratlemisel
  
• Kaasaegsetel muistenditel võivad olla funktsionaalsed ekvivalendid vanemas traditsioonis (nt UFO-lood ja muistendid loodusvaimudega kohtumisest)
  

• Kõigi pühakute päeva eelõhtu = lahkunute mälestamise periood katoliku kalendris , mil ringi käisid „ hingesandid “ (uus tähendus anloameerika kultuuris, nüüd globaalne levik)
  

Rahvalaul ja rahvamuusika

• Rahvalaulud, kui maakrahva hulgas suuliselt levinud laulud (lähtub vanemast rahva käsitlusest; kuulub teatud stiilitunnustega vanemasse muusikakihistusse) – kitsam rahvalulumääratlus
  
• Mingi rühma seas elavas kasutuses olevad laulud, hoolimata nende päritolust ja levikuviisist (vastandub professionaalsele muusikale ) – laiem rahvalaulumääratlus
  

• Vanem ja uuem rahvalaul
  

• Rahvalaul ja rahvalik laul
  

• Rahvalaul ja pärimuslaul (vrd pärimusmuusika)
  

• Suulises traditsioonis kuuldeliselt leviv muusika , mida võiks nimetada pärimusmuusikaks
  
• Noodikirjal põhinev kirjalik muusika, mille lähedased mõisted on kunstmuusika ja (Lääne) klassikaline muusika
  
• Tehnoloogia kasutamisel põhinev levimuusika ehk populaarmuusika
  
• NB! Rahvamuusika on teatud inimrühma kasutuses olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda.
  

• 12.-16. saj teated laulmisest (nt Saxo Grammaticus, LHK, Fabricius)
  
• 17. saj esimesed laulude terviktekstid (1660. aastatel J. St. Von Holsteini käsikirjas, trükis 1695 .a Ch. Kelchi kroonikas)
  
• 18. saj A. W. Hupeli saadetised J. G. Herderile (10 teksti), kes avaldab need kogumikus „Volkslieder“ (1778-1779)
  
• 19. saj A. H. Neus, A. F. J. Knüpffer, M. Veske , J. Hurt (40 500 laulu), 20. saj alguses viiside üleskirjutamine (EÜS) ja fonografeeringud
  

• Elavas kasutuses („esimene elu“)
  

• Kasutusvaldkonna alusel (nt kiigelaulud , pulmalaulud, vastlalaulud, mängulaulud)
  

• Väljaannetes ja arhviisi („teine elu“)
  

• Teksti väliste tunnuste ehk vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul)
  
• Teksti sisemiste tunnuste ehk sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud)
  

• Vanem rahvalaul
  

• Regilaulu eelsed vormid (iseloomustab algriim , parallelism, vormelikeel)
  

• Regilaul (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt )
  

• Uuem rahvalaul
  

• Siirdevormilised laulud
  
• Lõppriimilised laulud
  

• Olustikulised laulud
  
• Sõjateemalised laulud
  
• Sentimentaalsed armastuslaulud
  
• Mängu- ja tantsulaulud
  
• Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid)
  

• Loitsud (lausumised, nõisasõnad)
  

• Loodusjõudude , loomade ja lindudega suhtlemiseks (nt vihma
  

• Lüroeepika
  

• Müütilise sisuga laulud
  
• Kosja - ja abieluteemalised laulud
  
• Laulud igapäevasest tööst ja elust
  
• Legendid
  

• Lüürika
  

• Töö ja tavandilaulud
  

• Vaba kasutusseosega laulud
  

• Monumenta Estoniae Antiquae
  

• Vana Kannel I Põlva (1875-1886), II Kolga -Jaani (1886)
  

Rahvaluule valdkonnad III: Jutupärimus

• Rahvapärane arusaam – vrd tavaväljend
  

• Kättesaadavas keeles (saksa)
  
• Lühike sisukokkuvõte
  
• Tabav pealkiri
  
• Number
  

• Kataloogi tiendatud Stith Thompson (1928/1961), Hans-Jörg Uther (2004)
  

• Isikukogemuse jutt, isikliku kogemuse jutt – personal ecperience narrative
  
• Keskmine ameetika täiskasvanu: vähemalt 3-4 sellist juttu
  
• Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad rahvajuttu
  
• Harilikult jutustatud esimeses isikus
  
• Kui jutt edukas, seda korratakse
  
• Olnud alati populaarne
  
• Lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl
  
• Ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline on
  
• Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga
  

• Ebaametlik informatsioon teatud isikust, kommetest, suhetest jne
  
• Kõigis ühiskondades
  
• Üks viis hoida inimesi sotsiaalses korras
  
• Paljastada seda, mis toimub avaliku poole taga
  
• Kuulujutud võivad sisaldada folkloorset ainest, väljendavad ikka rühma norme ja väärtusi
  

• Üks esimesi kuuljuttude käsitlusi maailmas
  
• Kuulujutt Tartus: Marss plahvatab kolmeks tükiks, üks tükk maale
  
• Levis ajakirjanduse vahendusel
  
• Kuidas eri ügiskonna grupid tõlgendavad
  

• Muinasjutud
  
• Muistendid
  
• Müüdid
  

• Üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim, vanahalv)
  

• Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare , röövitud inimene
  
• Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist võ millegi lõpetamist
  
• Iidse initsiatsiooniriituse peegeldus
  

• Kristluses võit paganausu üle
  
• Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta
  

• Müüdis
  
• Muinasjutus (ATU 300)
  
• Legendis
  

• Täpne koht, materiaalne tunnistus
  
• Kinnitab audentsuse
  

• „Muinasjutumõtlemine“ ( Hermann Bausinger)
  
• „Valge härg/Valgõ härg“
  
• Muinasjutuekspeditsioonid Setumaale 2004-2006
  
• Traditsiooni püsimine /muutmine
  

• Liminaalsus ja imaginaarsus
  
• Ruum ja aeg
  
• Suveniir ja autentsus
  
• Narratiivi süžeestruktuur
  
• Sotsiaalne funktsioon
  

• „Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus“, 2005 ( Koost Mari-Ann Remmel )
  

• Tekke- ja seletusmuistendid (ajendiks loodus- vm objekt)
  
• Kohamuistendid
  
• Hiiu- ja vägilasmuistendid
  
• Ajaloolised muinstendid (objektiivne toimunud sündmus)
  
• Usundilised muistendid (subjektiivne üleloomulik elamus )
  

• Üleloomulikud olendid
  

• Kurat
  

• Võõra kuju
  

• Kohtumine heinasaoga / autoga
  
• Kurat tantsupeol / kurat diskol
  

• Valguslik võitlus ebausuga
  
• Rahvaluuleteaduse professionaliseerumine
  
• Terminoloogia väljakujunemine
  

Rahvaluule lühivormid. Aines ja uurimine

• Vanasõnad
  
• Kõnekäänud
  
• Mõistatused.
  

• Vanasõnade uurimisega (ja ka vanasõnalaadsete kõnekäändude), on parömioloogia (ütlus, vanasõna, õpetussõna).
  

Rahvausund

• Keskenduvad ajalooliste isikute õpetustele ( Jeesus Kristus, Muhameed )
  
• Ühendab püüdlus luua ühtne loogiline ja eetiline õpetus ( dogmad , pühakiri)
  
• Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond
  
• Seostuvad kirjakultuuriga
  
• Üleolev hoiak teiste usundite suhtes ning veendumus oma tõe ainuõigsuse..
  

Folkloristika põhimõisted