Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne'i lahing 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne'i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, kuna kaotused olid tema jaoks liialt rängad - tal polnud piisavalt lahingukogemust. Paari päeva möödudes anti üldine taganemiskäsk ning sakslased olid selle lahingu kaotanud. Algas positsioonisõda. Verduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing I maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Saksamaa soovis Prantsusmaa sõjast taanduma panna, kasutades
lahingud Orléans´i ümbruses lõppesid siiski sakslaste võiduga, mille tagajärjel Orléans uuesti langes nende kätte. Lõplikult purustati Prantsuse lääne-armee Mans´i lahingus 6. -12. I 1871.a., põhja-armee St.-Quentin´i lahingus 19.I 1871.a. Kagu-Prantsusmaal teotsev Ch.D. S. Bourbaki ida-armee võideti Lisaine´i lahingus 15.-17. I 1871.a. ja sunniti siirduma üle Šveitsi piiri. Ka piiratud Pariisist võeti ette rida väljatunge, mis kõik tagasi löödi. Hoolimata H. V. Moltke vastuseisust pommitati Bismarcki nõudel alates 27. I 1870 Pariisi piiramissuurtükkidega. 28. I 1871.a. kapituleerus Pariis peamiselt toiduainete puudumise tõttu. Sõda lõppes 26.II 1871.a. sõlmitud Versailles´ relvarahuga, millele 10. V 1871.a. järgnes Frankfurti rahu. S-P. s. tõstis Saksamaa esivõimuks Euroopa mandril, põhjustas aga ka kestva vastuolu revanšši-taotleva Prantsusmaaga. P.T. EE. VII. 9. IV 1936.a.(lk.512-513)
2. augustil 1914. aastal okupeerisid Saksa väed Luxemburgi. 3. augustil tungisid Saksa väed Belgiasse. Belgia Liege´i kindlus pidas ligi 2 nädalat vastu. Oli esimeseks signaaliks, et sõda võib venida pikale. Järgnesid ägedad piirilahingud kuni 25. augustini 250 km pikkusel rindel. Saksa väed võitsid. Prantsuse väed taganesid, kuid säilisid. 27. aug anti Saksa vägedele korraldus liikuda Pariisi peale. Otsustaval momendil aga nõrgendas Moltke sakslaste paremat tiiba, võttis mõned korpused ära ja saatis Ida-Preisimaale Vene vägesid tagasi tõrjuma. See oli strateegiline viga! 2. sept Prantsuse valitsus lahkus Pariisist, kolis Bordeaux´sse (Biskaia lahe ääres). Prantsuse väed alustasid vasturünnakut. Kuni 9. sept kestis Marne´i lahing (lahingute nimed on sageli jõgede nime järgi). See lahing otsustas ette sõja saatuse. Saksa sõjaplaan nurjus. 13-15
poliitilised ning sõjalised koostöökokkulepped. Riikide välisministrite juuresolekul sõlmiti leping Makedoonias muudatuste läbiviimiseks ja Osmanite riiginõrgestamiseks. Nikolai II isiklik autojuht oli aastail 1908–1911 eestlane August Adamson. 5. juulil 1912 toimus Paldiskis kohtumine Venemaa keisri Nikolai II ja Saksa keisri Wilhelm II vahel[6] . Wilhelm oli jahil Hohenzollern sõjalaeva Moltke saatel. Paldiski reidil Nikolai II jahil Štandart peeti lõuna 50 inimesele ja läbirääkimised poliitilisest olukorrast Euroopas, mis siiski ei suutnud Esimest maailmasõda ära hoida.
kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, kuna kaotused olid tema jaoks liialt rängad - tal polnud piisavalt lahingukogemust. Paari päeva möödudes anti üldine taganemiskäsk ning sakslased olid selle lahingu kaotanud. Algas positsioonisõda. Verduni lahing – oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing I maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Saksamaa soovis Prantsusmaa sõjast taanduma
väiksemad laevad. Liivi lahe laevastikku juhtis viitseadmiral Mihhail Bahhirev. Saksa dessant Saaremaale operatsioon Albion algas 12. oktoobril 1917 ja kestis viis päeva. Dessant maandati Tagalahte. Operatsiooni üldjuht oli jalaväekindral Hugo von Kathen, kellele allus XXIII reservkorpus. Sellele oli juurde antud 42. jalaväediviis kindralleitnant Ludwig von Estorffi juhtimisel. Dessandiks moodustatud merejõududesse kuulusid lahinguristleja ,,Moltke", 10 lahingulaeva, 9 ristlejat, 58 hävitajat ja kuus allveelaeva, lisaks 181 mitmesugust abilaeva ja 124 mootorpaati. Dessantlaevastiku juht oli viitseadmiral Erhard Schmidt. Operatsioonis osales 24 600 ohvitseri ja sõdurit koos 8500 hobuse, 2500 vankri, 40 suurtüki, 220 kuulipilduja ja 80 miinipildujaga. Saksa vägesid saatis kiire edu, sest revolutsioonist nakatunud Vene väest polnud enam vastast.
- Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivistmist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn Folklore Fellows Rahvusvaheline uurijavõrgustik Folklore Fellows Asutajad 1907. a, Kaarle Krohn (Soome), Axel Olrik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) Väljaannete sari FF Communications (=FFC) Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine: - Rahvaluule/folkloor – folkloristika - Muinasteadus – arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia) Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ 1919 TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor – Walter Anderson
levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) Folklore Fellows 23.5. Rahvusvaheline uurijavõrgustik Folklore Fellows 23.6. Asutajad 1907.a.: Kaarle Krohn (Soome), Axel Orlik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) 23.7. Väljaannete sari FF Communications (=FFC), nt: - Antti Aarne: Finnische Märchenvarianten. FFC No. 5 (1911) - Hans-Jörg Uther: The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography I-III. FFC Nos. 284-286 (2004)=ATU Distsipliinide iseseisvumine: 23.8. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine;
levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) Folklore Fellows 23.5. Rahvusvaheline uurijavõrgustik Folklore Fellows 23.6. Asutajad 1907.a.: Kaarle Krohn (Soome), Axel Orlik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) 23.7. Väljaannete sari FF Communications (=FFC), nt: - Antti Aarne: Finnische Märchenvarianten. FFC No. 5 (1911) - Hans-Jörg Uther: The Types of International Folktales. A Classification and Bibliography I-III. FFC Nos. 284-286 (2004)=ATU Distsipliinide iseseisvumine: 23.8. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine;
esindajat. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; – Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; – Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; – Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; – Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn – vt Die Folkloris2sche Arbeitsmethode (1926); Esindajad: Kaarle Krohn (Soome), Axel Olrik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; – Rahvaluule/folkloor – folkloristika; – Muinasteadus – arheoloogia; – Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia); • Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen; 21. Kes oli W
sajandil üks olulisi eksperimentaalteaduste kujunemispaiku, kus loodi üks esimesi füsioloogia õppetoole (1820), eksperimentaalfarmakoloogia labor (1847) ning arendati seede- ning neurofüsioloogia arengus olulisi meetodeid (vt 1. Seminari küsimusi) 7. SEMINAR Sõjandust ja meditsiini / tervishoidu siduvad märksõnad · Sõjandus ja riiklik meditsiin. Tänapäeva maailma poliitilises süsteemis peab sõdasid eelkõige riik. Kui lähtume totaalse sõja kontseptsioonist (v. Moltke, v. Ludendorff jt), siis on tervishoid oluline aspekt sõjaks valmistuva / valmis oleva riigi jaoks. · Sõjandus ja rahvusvahelised lepingud. Riigid Euroopas on püüdnud just sõdade tõttu luua eneste vahel kõikvõimalikke lepingulisi sidemeid, viimased omakorda on aegade jooksul hakanud hõlmama üha enam tervishoidu, sõjaväelaste (vangide) elude säästmist, tsiviilelanikkonna ohutust jms. · Sõjad ja epideemiad
sõjalise üleoleku põhjused). oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle. Itaalia ühendamise protsessis kutsutakse seda Kolmandaks Itaalia iseseisvussõjaks. Sõja peamised sündmused toimusid Tsehhias. Preisi kindralstaabi ülem Helmuth Karl Bernhard von Moltke valmistus sõjaks pedantselt. Ta mobiliseeris kiiresti Preisi armee ja viis selle üle piiri Saksimaale ja Tsehhiasse, kus Austria armee koondus sissetungiks Sileesiasse. Siin Preisimaa armeed, mida nominaalselt juhtis Wilhelm I, koondusid ning kaks poolt kohtusid 3. juulil Königgrätzi lahingus (Sadowa) Et hoida ära Prantsusmaa või Venemaa sekkumine, tõukas Bismarck kuningas Wilhelm I Austriaga kiiresti rahu tegema, sõda edasiste vallutuste lootuses mitte jätkama
esteetika kaovad, kui kaovad need rassid, kes on nende loojateks ja kandjateks. Vaat´, miks on see või teine rahvas sunnitud astuma otsesesse võitlusse olemasolu enda eest selles ilmas ja kõik seda- tüüpi mõisted saavad kohe alama tähenduse. Kui mõisted lähevad juba vastuollu rahva, kel parajasti tuleb pidada taolist verist võitlust, enesesäilitamisinstinktiga, ei pea nad enam mängima mingit otsustavat rolli võitluse vormi määramisel. Juba Moltke ütles humaansuse kohta, et sõjaajal on enamhumaanne kuidas kiiremini vaenlasega arved õiendada. Mida halastamatumalt me sõdime, seda kiiremini lõpeb sõda. Mida kiiremini me vastasega toime tuleme, seda väiksemad on tema kannatused. Selline on ainus humaansuse vorm, mis on sõjaajal kättesaadav. Kui aga neis asjus hakatakse lobisema esteetikast ja muust sellesarnasest, tuleb vastata ainult