LINNAJUTT 11. klass NIMI: Armin Golovanov KIRJUTA LINNAJUTT ÜHEL ANTUD TEEMADEST. KASUTA KA SÄNGI. TÖÖ PIKKUS u 200 SÕNA. Linnaelu voorused Kohalikud teerajad Õhtu linnas Sündinud valesse linna. Õhtu linnas On õhtu, linn on samas tühi, kuid on ka liiklust. Linn nagu elaks, ta pole kunagi üksi ning ta paneb inimesi samuti tundma, et nad pole ainsad kes õhtusel ajal veel linna peal kolavad.
LINNAJUTT Poiss, kes sündis valesse linna Elas kord üks armastajapaar. Nad olid koos väga õnnelikud ja eluga rahul. Nagu noorpaaridele ikka kombeks unistasid ka nemad lastest ja õnnelikust pereelust. Ühel päeval jäigi naine lapseootele, muidugi olid mõlemad vanemad sillas. Esimene laps on ikkagi eriline. Noorpaar elas väikeses kolkakülas, kus väga midagi ei toimunud, seega otsustati suurlinna elama minna, et leida parem töökoht ja leida lapsele paremad väljavaated. Mõne aja pärast kolitigi suurlinna, osteti sinna väike ja hubane korter, kus lapsel oleks hea elada. Lõpuks oli suurpäev käes. Poisslaps sündis täiesti terve ja tugevana, ainult üks asi oli imelik, nimelt ei nutnud laps sünnitusel nagu kombeks vaid vaatas ainult mõtliku näoga ringi. Tema silmadest võis lugeda nagu oleks ta kuskil võõras kohas. Esialgu ei pööratud sellele suurt tähelepanu. Poisiklutt kasvas ja kasvas, kuni oli käes esimeste sõnad...
* suulisus * muutumine e variatiivsus o juhuslik o tahtlik * kollektiivsus Folkloor muutub ja täieneb pidevalt just nagu elugi meie ümber. Paljusid arusaamu on mõjutanud vana klassikaline lähenemine folkloorile. Kaasaegses maailmas on folkloristika mõiste aga avardumas, omandamas sootuks uue taseme, tasandi ja kvaliteedi. Oluline on esialgu kasvõi fikseeridagi see uus, mis meie ümber tekib ja areneb. Linnajutt Ü. Tedre kirjutas 1987. aastal, et "...folkloori peamine vaenlane - haridustaseme tõusu ja kommunikatsioonivahendite kasvu kõrval - on elanikkonna liikuvus, paiksete asukate vahelduvus." (Tedre 1987, 225). Just nimelt need põhjused, milles nähti folkloori allakäiku ja hukkugi, on olnud üheks tõukeks uue tõlgenduse tekkimisele osale tänapäeva jututraditsioonist. Tegelikult on paljud järgnevalt pakutavatest lugudest
Folkloristika alused Ergo-Hart Västrik Töökorraldus KT (10.10 ja 21.11) KT’d järgi teha ei saa! Aine lõpetab kirjalik eksam, mille küsimused antakse eelnevalt teada. (eksami ajad 12.12 ja 19.12, korduseksam 09.01.2017) Kohustusliku kirjanduse lugemine – kokku u 200lk, esitatakse jooksvalt loengute käigus. Praktiline ülesanne tuleb sooritada enne 28.11.2016. Praktiline ülesanne: - Praktiline töö (2 akadeemilist tundi) Eesti Kirjandusmuuseumis (Eesti Rahvaluule Arhiivis või Folkloristika osakonnas alates 12.09-28.11.2016). Vajalik eelregistreerimine! - Õppekäik Eesti Rahvaluule Arhiivi (kogunemine Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine: -...
Folkloristika kordamisküsimused 1. Nimeta ja kommenteeri vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja nende tausta. vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) folkloor < ingl. folklore = folk + lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3 folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
