LINNAJUTT 11. klass NIMI: Armin Golovanov KIRJUTA LINNAJUTT ÜHEL ANTUD TEEMADEST. KASUTA KA SÄNGI. TÖÖ PIKKUS u 200 SÕNA. Linnaelu voorused Kohalikud teerajad Õhtu linnas Sündinud valesse linna. Õhtu linnas On õhtu, linn on samas tühi, kuid on ka liiklust. Linn nagu elaks, ta pole kunagi üksi ning ta paneb inimesi samuti tundma, et nad pole ainsad kes õhtusel ajal veel linna peal kolavad.
LINNAJUTT Poiss, kes sündis valesse linna Elas kord üks armastajapaar. Nad olid koos väga õnnelikud ja eluga rahul. Nagu noorpaaridele ikka kombeks unistasid ka nemad lastest ja õnnelikust pereelust. Ühel päeval jäigi naine lapseootele, muidugi olid mõlemad vanemad sillas. Esimene laps on ikkagi eriline. Noorpaar elas väikeses kolkakülas, kus väga midagi ei toimunud, seega otsustati suurlinna elama minna, et leida parem töökoht ja leida lapsele paremad väljavaated. Mõne aja pärast kolitigi suurlinna, osteti sinna väike ja hubane korter, kus lapsel oleks hea elada. Lõpuks oli suurpäev käes. Poisslaps sündis täiesti terve ja tugevana, ainult üks asi oli imelik, nimelt ei nutnud laps sünnitusel nagu kombeks vaid vaatas ainult mõtliku näoga ringi. Tema silmadest võis lugeda nagu oleks ta kuskil võõras kohas. Esialgu ei pööratud sellele suurt tähelepanu. Poisiklutt kasvas ja kasvas, kuni oli käes esimeste sõnad...
* suulisus * muutumine e variatiivsus o juhuslik o tahtlik * kollektiivsus Folkloor muutub ja täieneb pidevalt just nagu elugi meie ümber. Paljusid arusaamu on mõjutanud vana klassikaline lähenemine folkloorile. Kaasaegses maailmas on folkloristika mõiste aga avardumas, omandamas sootuks uue taseme, tasandi ja kvaliteedi. Oluline on esialgu kasvõi fikseeridagi see uus, mis meie ümber tekib ja areneb. Linnajutt Ü. Tedre kirjutas 1987. aastal, et "...folkloori peamine vaenlane - haridustaseme tõusu ja kommunikatsioonivahendite kasvu kõrval - on elanikkonna liikuvus, paiksete asukate vahelduvus." (Tedre 1987, 225). Just nimelt need põhjused, milles nähti folkloori allakäiku ja hukkugi, on olnud üheks tõukeks uue tõlgenduse tekkimisele osale tänapäeva jututraditsioonist. Tegelikult on paljud järgnevalt pakutavatest lugudest
kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) Folkloor on kommunikatiivne. Bengt af Klintberg (snd 1938) Rootsi folklorist, etnoloog ja kunstnik Viljakas rahvajuttude – nii traditsiooniliste muistendite kui linnalegendide – uurija; raadiosaate „Folkminnen“ saatejuht Koostanud rootsi muistendite tüübiindeksi (FFC No. 300, 2011) ja rea linnalegenedide kogumikke. Tänapäevaseid linnalegende nimetataksegi Klitenbergideks. Linnajutt, linnalegend, tänapäeva muistend Realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge ustavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav, see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tuttavalt. (Kalmre 2001) FOAFtale = friend of a friend tale jutt, mille rääkis või kuuldud sõbra sõbralt.
• Sisu – pühakulegend; • Vorm – aheljutt; • Struktuur – korduslaul; • Kontekst – tantsulaul; • Funktsioon – hoiatusmuistend; • Levik – rändmuistend; • Päritolu – eksempel (ld. exemplum); 28. Arutle teemal, kas traditsioonilised muistendid ja tänapäevased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse. Esita (nt af Klintbergi artikli põhjal) poolt- ja vastuargumendid, mis üht või teist seisukohta kinnitavad. Linnajutt, linnalegend, tänapäeva muistend • “See on realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge usutavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav, see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tudavalt.” (Kalmre 2001) • FOAFtale = friend of a friend tale jutud, mille rääkis või mis kuuldud sõbra sõbralt’
annaabi.ee 
