2) koopa iidol – igal inimesel on oma kiiks, pm istub oma „koopas“ 3) turu iidol – inimesed ei oska kasutada kohast/täpset keelt 4)teatri iidol – usaldatakse liialt teatud autoriteete + näited! Teadmiste saavutamiseks on 3 teed: 1) sipelga tee – inimene kogub palju teadmisi kokku, aga ei loo seoseid 2) ämbliku tee – palju seoseid, aga seos reaalse eluga on nõrk 3) mesilase tee – vaatlused ja katsed ning nende andmete läbitöötlus on tasakaalus Pilet 2 1. Loodusfilosoofia. Demokritos ja aatomiõpetus Mileetose koolkond -> Parmenides-> Empedokles | | vastanduvad Thales Herakleitos | vastanduvad Pythagoras Mileetose koolkond (7-6 saj) – ütlesid, et on olemas algaine Edasi tuli teine põlvkond (6-5 saj) Herakleitos <-> Parmenides – Mis on algaine põhiomadus? Herakleitos – algaine põhiomadus on muutumine, paigalseis on näiline. Kõik voolab
igasugust liikumist, jõudusid, kange väntmehhanisme, kruvisid jne. Väntmehhanismid näited Väntvõll - punane Võllikaelad - punane Kolvid ja kepsud - hallid Vändakaelad - sinine Silindrid - sinine Põsed - kollane Hooratas - must Vastukaalud - roheline Klassikaline mehaanika Tekkis õhtumaa kultuuris, mille läbivaks ideeks oli inimese ja Jumala seos. Õhtumaa kultuuris oli toimunud ristiusu õpetuse ja Aristotelese loodusfilosoofia süntees. Jumal on muutumatu ja see tõttu ei saanud pidada maailma loomist ajaliseks protsessiks. Arvati, et Jumala looduse seadused on muutumatud inimese osaks jäi vaid neid avastada. Klassikaline mehaanika triumf Põhines asjaolul, et taevakehade liikumise uurimist on võimalik lihtsustada, taandades selle kahest kehast koosneva süsteemi liikumise uurimiseks. Sel juhul saab liikumisvõrrandeid ühendada. Arvati,et trajektooride leidmine on tehniline,
Mida võiks nimetada Eesti loodusfilosoofiaks. Mis puutub tõesse, siis ei tea ükski inimene tõde ega hakkagi teadma - isegi jumalad mitte. Ja kui keegi ka juhtub välja ütlema tõe, siis ei saa ta seda teada, sest kõik on vaid oletuste põiming. (Xenophanes) Käesoleva essee kirjutamise eesmärgiks oli leida vastus küsimusele Mis on eesti loodusfilosoofia? Tõepoolest, mis see siis on. Kas hõlmab see loodust säästvat käitumist ning loodushoidu? Arvan, et loodusfilosoofia alla ei saa me liigitada mõnd üksikut keskkonda käsitlevat probleemi või fakti. Arvan, et loodusfilosoofia on terve meie elu, alustades aegade algusest peale ja lõpetades käesoleva ajaga. Raske ja ilmselt võimatu on vastata sellele, mida võiks pidada loodusfilosoofiaks paari lausega ja samas, kas on sellele küsimusele üldse võimalik leida vastust. Inimese eksistents selles maailmas sai alguse väga ammu kuigi peame meeles pidama, et me ei olnud siin esimesed
Bacon suri 9. aprillil 1626. aastal. Filosoofia ja Tema hobid Baconi üheks hobiks oli antiik. Baconi arvates on filosoofia aine sisuks kolmus - jumal, loodus ja inimene. Bacon jaotas filosoofia tegelikuks teoloogiaks, loodusfilosoofiaks ja õpetuseks inimesest. Loodus, inimene, ajalugu, poliitika, ühiskond ja psühholoogia pakkusid Baconile palju huvi. 1609 ilmus Bacon'ilt antiikmütoloogia kogumik "Vanaaja tarkustest". Tähtsamad saavutused Francis Bacon püüdis luua sellise loodusfilosoofia, mis tagaks inimkonnale looduse tunnetamise ja valitsemise. Bacon oli loodusuurija kalduvustega ega ei soovinudki tunda uut matemaatilist filosoofiat. F.Bacon tahtis üles ehitada uue teaduste süsteemi mida nimetatakse empiiriliseks meetodiks. Olulisus Teadusmeetodi arendaja. Üks tänapäeva teaduse isadest. Francis Bacon tuli järeldusele, et õpitud teaduste meetodid ning tulemused olid ekslikud. Bacon oli üks esimestest, kes hakkas rääkima vajadusest tunnustada ja
samasugune, kuid vastupidine jõud. F=-F OPTIKA ● Valguse dispersioon ● Teleskoop ● Seadused: ○ Valgus levib sirgjooneliselt ○ Valguskiired on teistest sõltumatud ○ Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga ○ Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiire murdub GRAVITATSIOON ● Kuulus õunapuu legend ● Raskusjõud ● Kaheldakse tõepärasuses ● Läbiv motiiv tänapäeva kultuuris TEOSED ● Avaldas oma töid aastakümneid hiljem ● "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ● "Optika" (1704) ● "Method of Fluxions" (1671) ● "Arithmetica Universalis" (1707) Aitäh kuulamast!
a, avastas nn Uue Maailma. Amerigo Vespucci- jagas ära Hispaanlaste ja Portugaallaste maad. Avastas Brasiilia. Fernao de Magalhaes- esimene ümbermaailmareis 1519.a Renessanss ja humanism: Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Humanism- inimlikkus, keskne oli inimene, mitte Jumal. Olulisemad isikud ja teadlased: · Mikolai Kopernik- astronoom, heliotsentriline maailmasüsteem. · Johannes Kepler- planeetide orbiidid on ellipsikujulised. · Giordano Bruno- loodusfilosoofia, astronoomia · Paracelsus- arstiteadus · Andreas Vesalius- anatoomia, tegi anatoomiaõpiku · Galileo Galilei- astronoomia, teleskoop. Reformatsioon põhjused ja tulemused: Põhjused: riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt, vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kirike kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine (patulunastuskiri). Tulemused: Saksamaal tekib luteri usk, ususõjad
perekond · Sündis 15.02.1564 Pisas, Itaalias · Frienze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimene laps · Galileol oli üks vend ja kaks õde Elulugu - haridustee · Esmase hariduse andis isa ise · Vallombrosa kloostrikool 1575 · Pisa Ülikool meditsiin 1581 · Pisa Ülikool matemaatika 1583 Elulugu iseseisev elu · Matemaatika ja loodusteaduste eraõpetaja · Esimene iseseisev teaduslik uurimus 1586 · Tema loodusfilosoofia levimine · Pisa Ülikooli matemaatikaprofessor 1589 Elulugu Pisa periood 1589-1591 · Legend Pisa tornist raskuste alla viskamise kohta · Pisa torni eksperimendi toimumine 1612 Elulugu Padova periood 1592- 1610 · Galileo määrati Padova Ülikooli professoriks 1592 · Supernoova ilmumine ja aristotelliku taeva täiuslikkuse doktriini ründamine 1604 Elulugu - lapsed · Veneetsiast pärit Maria Gamba · Kaks tütart ja poeg
sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd Elas aastatst 1736 - 1819 ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. https://et.wikipedia.org/wiki/James_Watt Isaac Newton Isaac Newtonoli inglise matemaatik, astronoom, teoloog ja füüsik. Newtoni peamisteks teadustöödeks peetakse tänapäeval teoseid "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" ja "Optika". Newton kasutas oma matemaatilisi kirjeldusi, et tuletada planeetide liikumist kõigi kehade vastastikuse külgetõmbejõu olemasolu ning näidata seejärel selle rakendatavaust mitmesuguste üksikprobleemide lahendamiseks. Newton ehitas ka esimese reflektorteleskoobi ja arendas välja keerulise värviteooria, mis põhineb tähelepanekul, et prisma lahutab valge valguse spektri nähtavateks Elas aastast 1642 - 1727
Valgustsus 18 saj- loodusfilosoofia, demokraatlike ideede levik, juurutada ühiskonnaas haridust, loomulik inimene, hakati looma entsüklopeediaid, kõigile võrdsed võimalused, ajakirjandus, ühiskondlik arvamus, filosoofia ja ilukirjanduse põimumine, tegelikkuse naturalistlik kujutamine, romaan tähtis, sekkumine ühiskondlikku ellu, realistlik-olustikuline kujutamine, kodanikutunee Inglismaa: 1688 kuulus revolutsioon, usuvabadus, isikupuutumatus, Daniel Defoe ,,Robinson Grusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid", John Locke, Isaac Newton Prantsusmaa: Suur Prantsuse revolutsioon, Vabadus!, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja tung", Herder, Goethe Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool- tekkimine seotud Napoleoni vallutussõdade ja S Pr revolu, Pettumuse ajajärguga langes kokku, vabaduse- ja õiglusepaatos, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, Kultuseks looduse- ja loomulikkuseihalus, igatseti pageda ühiskon...
Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemikTa õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks Esimeneseadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda
Kuna mõtlemise ja olemuse identsus avaldub mõistes, siis on ühtlasi loogikaks filosoofia, mille aineks on loogika. Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee (avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale): loogika – „idee iseendas ja enda jaoks“, puhta mõtlemise valdkond, milles loogika kategooriad saavad sisu ning muutuvad üksteiseks loodusfilosoofia – „idee teisitiolemine“ selle võõrandumine materiaalses maailmas vaimufilosoofia – „idee tagasitulek teisitiolemisest iseendasse“. Viimase sisuks on inimteadvus ja inimtegevuse vormid Vaimufilosoofia jag. omakorda: subjektiivne vaim - individuaalse teadvuse iseärasuste analüüs objektiivne vaim, kuhu kuuluvad sotsiaalsed institutsioonid - õigus-, moraali-, riigi- ja inimajalugu
Antroopsusprintsiip. Stephen William Hawking. Antroopsusprintsiip on tees, mille kohaselt maailm on tekkinud selleks ja niisugusena, et seal saaks eksisteerida inimene, sest muidu ei oleks inimesel võimalik seda vaadelda ega kirjeldada. on füüsika kui loodusfilosoofia tipp, küps eneseiroonia nende inimeste poolt, kes on jõudnud äratundmisele tunnetusvõime piiratusest. Päritolu Seda väljendit kasutas teadaolevalt esimesena 1973. aastal Cambridge'i Ülikooli professor kosmoloog Brandon Carter Mikolaj Koperniku 500. sünniaastapäevale pühendatud sümpoosionil "Confrontation of Cosmological Theories with Observational Data" (Kosmoloogiateooriate kõrvutamine vaatlusandmetega). Antroopsusprintsiibi sisu:
puudub ilmne alus, kuid mis on osutunud õigeks, kuivõrd tänapäeval taandatakse kõik materiaalsed objektid energiale. Küsimuse kõigi nähtuste ühisest algest e. nn. arche-küsimuse püstitas Thales. Arche tähistabki ühelt poolt algust, ajaliselt esimest, millest asi alguse saab. Teisalt on see selline algus, mis jääb jätkuvalt määrama temast alguse saanu olemasolu. Seetõttu võiks seda nimetada ka aluseks. Võiks öelda, et Ioonia natuurfilosoofia on loodusfilosoofia, sellest tulenebki nende nimetus. Ei ole teada, kuidas natuurfilosoofid ennast ise nimetasid. Aristoteles nimetab neid füüsikuteks ja physiologosteks. Loomulikult ei ole siin juttu tänapäeva mõistes füüsika ega ka füsioloogiaga; antud nimetused peavad silmas neid, kes teoreetilisele arutlusele (logosele) toetudes püüdsid mõista physist--oleva tervikut (mitte ,,loodust", nagu seda sõna tavaliselt tõlgitakse).
tehnilise ja ka muusikalise tasandi, soovides muutuda pigem poeesiaks. Märksõnad: sageli hiigelsuured orkestrikoosseisud, palju teoseid orkestrile, koorile ja ansamblile, sh palju löökpillidele ja klavessiinile; ülikeerukad rütmistruktuurid, mitte-oktavilised heliread (vanakreeka ja mitte-euroopa muusika eeskujul), erilised mänguvõtted, mikrointervallika, kõla ruumilisus; teosed on pisimate detailideni välja arvutatud, kuid kõik allub ühele tervikideele; huvi antiik-kreeka loodusfilosoofia, kirjanduse ja muusika vastu sellest tuleneb tema muusika ürgne impulss ja rütmi tähtsustamine. Pidas loova inimese ideaaliks renessanss-inimest, kes täiustub, tegeldes harmooniliselt mitme erineva kunstivaldkonnaga. Teoseid: "Metastaseis" (1954) orkestrile, "Oresteia" (1966, muusika Aischylose tragöödiale), "Nomos alpha" (1966) tsellole, "Gmeeoorh" (1974) orelile "Psappha" (1975) löökp.mängijale, "Pléïades" (1979) 6 löökp
filosoofiks. Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Mehaanika põhiseadused Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3
pinnanormaal ühes tasandis . Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Teosed Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) De Motu Corporum (1684) Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (17011725) Arithmetica Universalis (1707) The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728. Lõbus lugu kuulsast teadlasest Suur matemaatik ja ülemaailmse gravitatsiooniseaduse avastaja Isaac Newton oli tavatult hajameelne.
· Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. · Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. · Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). · Oli suur autoriteet tolleaegses teadlaste hulgas · Teenete eest lõi Inglise kuninganna ta rüütliks. Loe lisa Lord Kelvin (1824 1907) · William Thomson, tuntud kui lord Kelvin. · Iiri-soti füüsik, matemaatik ja insener. · Tuntakse eelkõige oma termodünaamika-, elektri- ja matemaatikaalaste tööde järgi. · Thomson võttis kasutusele absoluutse
professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton tegi mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks: Newtoni 1
-ndatel aastatel. Eriti suured on tema teened Vene romaani arengus. Erilise koha Turgenevi proosas omavad naiste kujud. Naise natuuri, mis on terviklik, kompromissitu, peenetundeline, unistav ja kirglik, on autori arvates koondunud antud ajastule omane uue ja kangelasliku ootus. Seepärast lubab Turgenev oma lemmik naiskangelastel mõista kohut romaani peategelase üle. Turgenevi tostes on loodus mitte ainult tegevuse fooniks, vaid ka üks tähtis vahend tegelaste iseloomustamisel. Loodusfilosoofia annab suurima täiuslikkusega edasi autori maailmavaate ja kunstilise süsteemi eripära. Turgenev on pooltoonide ja dünaamilise ning läbinisti lüürilise looduse meisterlik kujutaja. Psühholoogilise ja satiirilise portree kujutamisel on Turgenev Puskini ja Gogoli järglane. Turgnevi poolt loodud kunstiline süsteem avaldas tuntavat mõju mitte ainult Vene poeesiale, vaid ka Lääne-Euroopa romaanile 19. sajandi teisel poolel. Tema teosed moodustavad lahutamatu osa teatrite repertuaarist
1701 ka sama ülikooli professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks: Newtoni 1. seadus Iga keha
liikumatuks. Suhteline ruum on mingi liikuv piiratud osa, mille määravad meie meeled tema asendi järgi teatud kehade suhtes. Newton tõestab, et vaatluse abil pole võimalik eristada absoluutse aja ja ruumi üksikuid osi. Tajutavad on üksnes esemete suhtelised asendid taustkehade suhtes, mida loetakse paigalolevateks. Newton väidab, et argielus ei tekita see probleeme, kuid filosoofiliste probleemide puhul on vaja meeled kõrvale jätta. Newtoni ''loodusfilosoofia'' on seotud kehade liikumise neljamõõtmelise ja vahemaade taha mõjuvate jõudude kolmemõõtmelise ruumi suhtega. ''Loodusfilosoofia'' seos Newtoni usuliste vaadetega seisneb probleemi duaalsuses teoloogiline ja füüsikaline -, mistõttu ta ei saanud jätta kõrvale asja füüsikalist sisu. Ta võtab ideeks eetri, mis peab ühendama Jumala kui universaalsete seaduste ja olemise püsiva harmoonia looja ning looduse, kehade liikumise
Dünaamika. Sõnaga dünaamika (kr. dynamis - jõud) nimetatakse mehaanika osa, mis kirjeldab kehade vahelise vastasmõju seost liikumisega. Põhilise osa temast annavad erinevate vastasmõju liikide (eri tüüpi jõudude) matemaatilise formuleerimise ning vastavate (teist järku!) diferentsiaalvõrrandite lahendamise probleemid. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus oleksid need (nn. Newtoni seadused): 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2
Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professor. 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Carl von Linné Carl von Linné oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Tema auks on nimetatud asteroid 7412 Linnaeus ja Kuul asuv Linné kraater. Rootsi vanima botaanikaaia nimi on Linnaeuse aed, ehkki see on Linnést mõnevõrra vanem. Växjö ülikooli ja Kalmari kolledzi ühinemisel tekkinud õppeasutus nimetati Linnaeuse ülikooliks.
................. 2 Elulugu ............................................................................................... 3 Vaated ............................................................................................... 4 Haridusest ................................................................................... 4 Ühiskonna- ja riigifilosoofia ........................................................... 5 Inimestest ja loodusfilosoofia ........................................................... 6 Teadustest ja kunstidest ........................................................... 7 Religioonist ................................................................................. 7 Kokkuvõte ............................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ..................................................................
ehk translatoorseks liikumiseks. Kui keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktid asetsevad ühel ja samal liikumatul sirgel, siis on tegemist mehaanilise liikumisega, mida nimetatakse pöördliikumiseks ehk rotatoorseks liikumiseks. Üldjuhul koosneb jäiga keha mehaaniline liikumine kulg- ja pöördliikumisest. Klassikaline mehaanika Kuni 19. Sajandi lõpuni olid Isaac Newtoni poolt teoses ``Loodusfilosoofia printsiibid`` aksioomide või postulaatidena sõnastatud liikumisseadused füüsika aluseks. Nendel seadustel põhinevat mehaanikat nimetatakse tänapäeval klassikaliseks mehaanikaks ehk Newtoni mehaanikaks. Klassikalisel mehaanikal põhinevad liikuvate kehade trejektooride ja jõudude arvutused olid väga edukad, kuni füüsikutel tekkis võimalus mõõta ja vaadelda väga kiireid füüsikalisi nähtusi. Relativistlik mehaanika
hetkel on määratud nii, nagu see keha (või punktmass) sooritaks kõiki osaliikumisi üksteisest sõltumatult. Liitliikumise näiteks on ka vastuvoolu liikuva paadi liikumine jões, mis kannab paati pärivoolu. Sel juhul liituvad paadi liikumine veepinna suhtes ning jõevee voolamine. Seda superpositsiooniprintsiipi kasutatakse väga tihti selleks, et lahutada mingi liikumine osaliikumisteks valitud sihtides. Klassikaline mehhaanika Kuni 19. sajandi lõpuni olid Isaac Newtoni poolt teoses "Loodusfilosoofia printsiibid" aksioomide või postulaatidena sõnastatud liikumisseadused füüsika aluseks. Nendel seadustel põhinevat mehhaanikat nimetatakse tänapäeval klassikaliseks mehhaanikaks ehk Newtoni mehhaanikaks. Klassikalisel mehhaanikal põhinevad liikuvate kehade trajektooride ja jõudude arvutused olid väga edukad, kuni füüsikutel tekkis võimalus mõõta ja vaadelda väga kiireid füüsikalisi nähtusi. Relativistlik mehhaanika
4. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" ja "Optika" Kasutatud kirjandus http://news.nationalgeographic.com/news/2009/08/photogalleries/galileos-telescope-pictures-a http://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_Descartes http://www.apollo.ee/e-raamat-uus-atlantis-valik-esseid.html http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:GodfreyKneller-IsaacNewton-1689.jpg
kui ka Shakespeare’ilt. Mõlema poole suunas teda Herder. Goethe hakkas otsima uusi, vabamaid rütme ja jõudis vabavärsini. Noore Goethe luule oli „tormi ja tungi” perioodil rahvaluulelähedaselt tundmusrikas ja meloodiline. Nt „Nõmmeroosike” on rahvalaulu töötlus Kuulus luuletus sellest perioodist on „Mailaul”, „Metsavaimu” aluseks on taani rahvaballaad. Noore Friedrich SCHILLERi oli Rousseau’ isiksus ja loodusfilosoofia. Oodis „Rõõmule” (1785) näitab ta elujaatust ja õilsaid ideaale. Kõrged ideaalid saatsid kogu Schilleri luuleloomingut. Eraldi äramärkimist väärib tema ballaadilooming – tugeva humanistliku paatosega värssjutustused (nt „Kinnas”). Goethe ja Schilleri lüürika võimsalt aluselt hakkas arenema kogu uuemate aegade saksa poeesia. Allikad: J. Talvet „Maailmakirjandus 1” „Võõrsõnade leksikon”
Barokk ja klassitsim (17.saj.) KONSPEKT 10.märts. Maailmapilt: o Humanismi ammendus pettumine o loodus- ja täpisteadus o 1543 Kopernik avastas, et maa keerleb ümber päikese. o Reformatsioon o ,,Looduse raamat" Platon loodusfilosoofia (poeesia) o G. Bruno maksis oma tõekspidamiste eest tuleriidal o Campanella solaarid (teda ei toetanud G.Galilei ta arvas et loodusraamatud tuleb kirjutada matemaatilises keeles) o 16.saj. loodi Fausti kuju o Unkvisitsioon- G.Galileil käsiti kirikust lahti öelda o ,,muistsed" ja ,,moodsad" (kaasaeg vs. traditsioon) o Prantsuse Akadeemia kõige tähtsam koht prantsuse keele puhtuse säilitamiseks o Boileau antiik oli ideaaliks o Ch
Koopaiidolid Koobas nagu mingi õõnsus meie sees, kus erinevad mõtted käivad ringi ja kus need muutuvad vastavalt meie kogemusele. Sageli juhtub nii, et me lihtsalt andume mõnele mõttele ja sellest saab meie kinnisidee. Pidevalt muutuv ja mõjutatav, peaaegu juhuslik on see, mis mõttetega seal võib juhtuda. Näiteks: 1) Aristotelese müüs oma loodusfilosoofia täielikult oma loogikale, muutes selle peaaegu kasutuks ja kangekaelseks 2) ühed inimvaimud, kes on andunud antiigi imetlemisele, teised uudsuse armastamisele ja kallistamisele, aga vähesed on sellise temperamendiga, et suudavad hoida mõõtu, puruks rebimata seda, mis antiiksed on õigesti postuleerinud, ega põlgamata seda, mis uued on õigesti sisse toonud. Turuiidolid Sõnad on piiratud väljendusvahend, millega inimesed, ei suuda väljendada kõiki oma tundeid ja meelte aistinguid
Londoni Kuningliku Seltsi liige. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised seadused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutustele. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newtoni esimene seadus Se e seadus käsitleb kehade liikumist, kui kehale ei m õju mingi jõud või kui talle m õjuvate jõudude su m ma on null. N ewtoni esi m e st seadust ni metatakse ka inertsiseaduseks. Inerts on kehade o madus s äilitada o
raamatute lugemine. Raamatukogust raamatute laenutamine on tasuta ja seega igaühele kättesaadav. Raamatuid on erinevatele maitsetele: reisikirjad, romaanid, noorsooromaanid, elulood, ajaloolised romaanid, romantilised naistekad, ulme- ja kriminaalromaanid jne. Tuleb lihtsalt minna raamatukokku ja leida see sobiv. Samal nõul oli ka inglise filosoof Francis Bacon: ,,Ajalooraamatud teevad targaks, luule vaimukaks, matemaatika nutikaks, loodusfilosoofia põhjalikuks, loogika ja kõnekunst osavaks väitlejaks." Kui valida ei oska, siis saab töötaja käest küsida ning üheskoos lõpuks ka raamatu välja valida. Lugemine on iseenesest väga lihtne aga samas ka väga lõõgastav. Hea on ju sukelduda kellegi teise probleemidesse ja muredesse ning vaadata, kuidas ta nendega toime tuleb, mis siis, et tegelane on välja mõeldud, raamatu probleemid on ikkagi võetud igapäevaelust. Kui teos on kaasahaarav, siis pole paremat meelelahutust vajagi
.................4 Elementaarosakeste füüsika.........................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................7 Kasutatud allikad...........................................................................................8 2 Sissejuhatus Füüsika sai alguse juba antiikajal loodusfilosoofia raames, kuid iseseisvaks teaduseks arenes 16. -17. sajandil. 19. sajandil hakkas kujunema ühtne füüsikaline maailmapilt, milles oli suur osa nii klassikalisel mehaanikal, elektro- ja termodünaamikal kui statistilisel füüsikal. Elementaarosakeste uurimisega tegeleb elementaarosakeste füüsika, samuti on elementaarosakestel tähtis roll nii tuumafüüsikas, kui kvantmehhaanikas. Elementaarosakeste füüsika Füüsika haru, kus uuritakse elementaarosakesi ja nende muundumist.
kolm seadust ehk Kepleri seadus: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Giordano Bruno Giordano Bruno viis edasi Koperniku tööd maailma kui süsteemi uurimisel ja seletamisel, ta lõi ka ühtlasi palju uut humanistlikku filosoofiasse. Bruno vaadetes oli kesksel kohal loodusfilosoofia. Bruno lõi suure metafüüsilise süsteemi, mis oli vastuolus valitsevate kiriklike arusaamadega. Ta lähtus looduse üldise hingestatuse kujutlusest, ta näitas, et loodus ja jumal on üks ning järelikult ei asu jumal loodusest väljaspool. Erinevalt Kopernikust, kes ümber Maa liikuvate tähtede taga oletab kindlat taevavõlvi, leiab Bruno, et universum pole piiratud ega lõplik vaid piiritu ja koosneb lõputust hulgast samalaadsetest
Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). 2 Mehaanika põhiseaduse Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 2
Paljud arenguloolised põhjused, eriti aga noore Fröbeli õnnetud kodused elamused, sünnitasid temas kalduvuse sügavale enesevaatlusele ja loodusliku ümbruse intuitiivsele kaemusele, mille tõttu tema isiksus kujunes veel eriti vastuvõtlikuks kaasaja vaimsetele liikumistele. Eriti sügavale küündivat mõju on avaldanud temasse tärkav romantika Novalise kaudu, saksa idealistliku filosoofia F.W. Schellingi süsteemis ja Schellingist lähtuv spekulatiivne loodusfilosoofia. Maailma tuleb käsitada elava ühtsusena. Selles maailmas leiame lõpmatut mitmekesidust. Kuid iga nähtus ja olend väljendab põhiliselt samaks jäävat ühtsust erilisel viisil. Kõiksuse olemus väljendub mitmekesisuses ja mitmekesisuses valitseb ühtsus. Fröbeli järgi tuleb iga olendit käsitada maailmavaimu eri arenguastme väljendina. Igas olendis on midagi jumalikust vaimust ja igas olendis on tegev ühe ja ühtse ürgjõud. Tema palavaimaks sooviks
teoloog ja alkeemik. Tollel ajal nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professor. 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes " Loodusfilosoofia matemaatilised alused " aastal 1687 ja "Optika " aastal 1704. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused ning tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Optika põhiseadused. Ta avastas valguse dispersiooni, lahutades valge valguse prisma abil spektiks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse
Algselt proovis ta ennast elatada matemaatika ja loodusteaduste eraõpetajana Firenzes. 1586. aastal tegi ta oma esimese isikliku katse hüdrostaatika teemal, tehtud märkmetest ilmus hiljem ka Galileo tuntud teosed. Tema teadmised loodusteadustest levisid kiiresti. Suureks abiks oli talle tema isalt päritud oskus veenda mõjukaid inimesi. Tänu neile sai ta ilma igasuguse kraadita Pisa Ülikooli matemaatikaprofesoriks, kelle tööülesannete alla kuulus ka astronoomia ja loodusfilosoofia, mis tähendas peamiselt füüsikat. Kuna matemaatikaprofessori palk ei olnud eriti suur ja sellest ei piisanud ära elamiseks, tuli Galoleo ideele: ta võttis enda juurde rikkaid üliõpilasi, keda ta õpetas väljaspool loenguid. Need õpetused erinesid suuresti loengutel räägitavast Aristotelese programmist. Pisa periood (1589-1591) Seda perioodi Galileo elus nimetatakse nii, sest legendi kohaselt uuris sellel ajajärgul Galileo raskuste kukkumist Pisa viltusest tornist
Aristoteles ja metafüüsika Aristoteles jaotas teadmiseid (teaduseid) kolmeks: teoreetilised (filosoofia, matemaatika, füüsika/loodusfilosoofia), praktilised (eetika ja poliitika) ja loomingulised (kunstid, käsitööharud). Füüsika (mis tol ajal tähendas pigem loodusfilosoofiat) uurib kõike seda, mis eksisteerib iseseisvalt ja liigub (liikumise allikas on iseendas), matemaatika uurib liikumatud, kuid mitteeksisteerivaid asju ning filosoofia on liikumatu ja eksisteerib iseseisvalt, mis oli Aristotelese arvates jumalik. Kuna filosoofia uuribki kõige väärtuslikumat, siis ongi ta seega Aristotelese arvates kõige väärtuslikem
Ei midagi sõnadega, väljendas nõuet, et seltsi istungitel ei vaadelda loogilisi konstruktsioone, vaid üksnes eksperimente. See kõik oli ka kooskõlas Newtoni printsiipide meetodiga. 1705. aastal sai Newton kuninganna Anne'ilt tiitli - temast sai sir Isaac. (3) Newton suri Kensingtonis 20. märtsil 1727 ja maeti Westminster Abbey'sse 28. märtsil. (2) Newtoni seadused Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus oleksid need (nn. Newtoni seadused): Dünaamika ülesandeks on: · leida kehade vastasmõjule matemaatiline esitus; · lahendada saadud diferentsiaalvõrrand
puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks. (3) 4.2 Galileo Galilei Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa - 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik.Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele
professor ning Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus: 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2
Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25- aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks: Newtoni 1. seadus Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja
loodusteaduste eraõpetajana Firenzes. Aastal 1586 viis ta läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat) ning alustas märkmete tegemist, millest hiljem vormusid Galilei tuntud teosed. Tasapisi hakkas tema kuulsus loodusfilosoofina levima, abiks oli ka isalt päritud oskus leida mõjukaid sõpru. Nende abiga saigi ilma mingi kraadita Galilei 1589 Pisa Ülikooli matemaatikaprofessoriks (selle professuuri alla kuulusid ka astronoomia ja loodusfilosoofia, mis tähendas peamiselt füüsikat). Erinevalt näiteks meditsiiniprofessori palgast ei võimaldanud matemaatikaprofessori sissetulek äraelamist, aga suur samm oli siiski astutud. Et ots otsaga kokku tulla, võttis Galilei enda juurde elama rikkaid üliõpilasi, õpetades neid ka väljaspool loenguid. Õpetus, mida ta eraviisiliselt jagas, erines tunduvalt ülikooli ametlikust, Aristotelesel põhinevast programmist, mida Galilei oma avalikel loengutel järgis. Pisa periood
sihikndlalt oma tegevust. · Meil pole õigust autoriteetides kahelda, neid parandada või laita. Isegi kui me seda teeks ei oleks sellel mingit mõjuvat järelkõla. Uute ideededega on raske tähelepanu võita kuna vanad austaud ideed summutavad need. · Autor ei tee tol hetkel õitsenud filosoofiat maha, kuid tunnistab, et see filosoofia on raskesti haaratav ning ei anna inimestele mingit reaalset kasu. · Leiutades peavd olema kooskõlas teadus ja loodusfilosoofia. Teaduse arenedes ja leiutades oleme pidevalt vastutustundetult kulutanud loodust. Näeme loodust vaid väliselt , võimalusi selle kasutamiseks, kuid ei juuri kunagi selle sügava -sisemise olemuse üle. · Filosoofiat ei saa haarata mööda minnes, vaid sellese tuleb süveneda sügavuti unustamata pisemaidki detaile. Inimesed peaksid harjutamam ise mõtlemist, läbi uute enda mõeldud järelduste jõudma uute teadmisteni; selleks on vaja otsustusvõimet.
loodusteaduste eraõpetajana Firenzes. Aastal 1586, viis ta läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse (see puudutas hüdrostaatikat), ning alustas märkmete tegemist, millest hiljem vormusid Galilei tuntud teosed. Tasapisi hakkas tema kuulsus loodusfilosoofina levima, abiks oli ka isalt päritud oskus leida mõjukaid sõpru. Nende abiga, saigi ilma mingi kraadita Galilei,1589 Pisa Ülikooli matemaatikaprofessoriks (selle professuuri alla kuulusid ka astronoomia ja loodusfilosoofia, mis tähendas peamiselt füüsikat). Erinevalt näiteks meditsiiniprofessori palgast, ei võimaldanud matemaatikaprofessori sissetulek äraelamist, aga suur samm oli siiski astutud. Et ots otsaga kokku tulla, võttis Galilei enda juurde elama rikkaid üliõpilasi, õpetades neid ka väljaspool loenguid. Õpetus, mida ta eraviisiliselt jagas, erines tunduvalt ülikooli ametlikust, Aristotelesel põhinevast programmist, mida Galilei oma avalikel loengutel järgis.
ekperimentaalteadused) ja nähtuste ajalise( ajalooline geoloogia) või ruumilise jaotuse järgi( regionaalne füüsiline geograafia). Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseadusi, nad loovad looduskasutuse teoreetilise aluse. Fundamentaalsetele loodusteadustele tuginevad rakendusteadused( tehnika, põllumajandus-teadus, meditsiin).( EE 1990, loodusteadus.) Kustkohast said loodusteadused alguse ? Antiikajal tunti loodusteadust loodusfilosoofia nime all. See sai alguse Vana-Kreekast. Kreeka teadust iseloomustab filosoofilisus ja kaemuslikkus (hüpoteeside ja teooriate rohkus). Kreeklased käsitlesid asju abstraktselt, kasutades võimalikult üldistavaid argumenteerimisvorme, deduktiivset meetodit. Eelnevast lähtuvalt oli ka kreeklastel matemaatika ning geomeetria väga populaarsed. Kasutame nende deduktsiooni ning tõestusmeetodeid siiamaani. Pärast Aristotelest, kes muutus kõigutamatuks autoriteediks sai
Inglise riigirahapaja juhataja. Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus: 1 Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad.
Kui keha kõik osad liiguvad ühtemoodi (igal hetkel on kõigil keha osadel ühesugune kiirus), siis sellist liikumist nimetatakse kulgliikumiseks. Ka kulgliikumise puhul võib keha liikumist vaadelda materiaalse punkti liikumisena, sest liikumise iseloom ei olene sellest, keha millise osa liikumist vaadeldakse. Liikumisest klassikalises mehaanikas Kuni 19. sajandi lõpuni olid Isaac Newtoni poolt teoses "Loodusfilosoofia printsiibid" aksioomide või postulaatidena sõnastatud liikumisseadused füüsika aluseks. Nendel seadustel põhinevat mehhaanikat nimetatakse tänapäeval klassikaliseks mehhaanikaks ehk Newtoni mehhaanikaks. Klassikalisel mehhaanikal põhinevad liikuvate kehade trajektooride ja jõudude arvutused olid väga edukad, kuni füüsikutel tekkis võimalus mõõta ja vaadelda väga kiireid füüsikalisi nähtusi. Relativistlik mehhaanika
eraõpetajana Firenzes. Aastal 1586 viis ta läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse mis puudutas hüdrostaatikat. Ta alustas märkmete tegemist, millest hiljem kujunesid välja Galilei tuntud teosed. Vaikselt hakkas tema kuulsus loodusfilosoofina levima, abiks oli ka isalt päritud oskus leida mõjukaid sõpru. Nende abiga saigi ilma mingi kraadita Galileo 1589 Pisa Ülikooli matemaatikaprofessoriks (selle professuuri alla kuulusid ka astronoomia ja loodusfilosoofia, mis tähendas peamiselt füüsikat). Erinevalt meditsiiniprofessori palgast ei võimaldanud matemaatikaprofessori palk äraelamis, aga suur samm oli siiski astutud. Kuid selleks, et mitte päris nälga surra hakkas Galileo tegelema matemaatika kõrvalt siiski ka meditsiiniga. Kuid vaba aega oli tal vähe, katsed neelasid kogu tema aja. Tema eesmärgiks olevat Aristotelese teaduslikud doktriinid üle kontrollida, mitte neid püha tõena võtta. Tema loenguid kuulasid tudengid muiates,
annaabi.ee 
