esisele koopaseinale heidab. Et vangid on eluaeg aheldatud olnud ega ole kunagi näinud maailma väljaspool koobast, siis nad arvavadki, et varjud ongi reaalsed esemed. Vari on tõelisus- nende jaoks. Vangid istuvad ja arutavad nähtu üle; tunnustavad seda, kes ära arvab, missugune vari järgneb nt. kannu varjule, teevad järeldusi nähtust ja järgnevustest. Kummaline vaatepilt ja kummalised on ka need aheldatud vangid... jah sama kummalised kui meie, tõdeb Platon Sokratese suu läbi. Sest sama moondunud nagu varjupildid, mida näevad koopasse aheldatud vangid, on ka meie teadmised, mis põhinevad meeltetajul. Reaalsust meeltega tunnetades me tõeliselt olevani ei jõua- jõuame vaid varjuni. Tuleb tungida muljete ja näiliste nähtuste taha (- veeklaasis "murdunud" lusikas, Jürgen Veberi trikid- me saame nad lahti seletada või veel: seisad paigal, aga tegelikult tiirled tohutu kiirusega ümber Päikese). See nõuab mõistust
Samuti oli huvitav see,et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada,et uusi teadmisi saada. Platon (427-347 e.m.a.) on maailma kultuuriajaloo suurkuju.Ta elas vana-kreeka ühiskonnas,aga filosoofina,õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale.Ta on üks inimkonna õpetajatest.Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad.Ta sündis nimekas ja rikkas perekonnas Aigina saarel,Ateena lähedal.Ta filosoofiaalane tegevus ei alanud eriti vara,andmed näitavad,et ta tegeles enne filosoofiat atleetikaga,samuti tegi ta kirjanduslikke,muusikalisi ja maalikatsetusi.Enne Sokratese õpilaseks saamist õppis ta filosoofiat Kratylose käe all
PLATON Essee Annika Vesselov 12c Miks ma esse teemaks Platoni valisin? Alguses oli põhjus lihtne Platon oli esimene nimi mis mulle sõnaga filosoofia meelde tuli. Otsustasin siis tema kohta natukene uurida. Nüüd on mul hea meel, et just Platoni valisin, sest minu arvates on tal väga huvitavad arusaamad erinevatest asjadest. Lugesin veidi tema elulugu, kõnesid ja ideid. Üritan siis kirjutada kuidas mina tema õpetusest aru sain... Platoni elust: Platon (427-347 e.m.a) oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese kõige kuulsam õpilane
1. Platoni ontoloogia. Platoni kahe-maailma õpetus: Platon eristab kahte valdkonda: meeltega tajutavat ja mõistusega tajutavat maailma. Meeltega tajutavas maailmas on asjad pidevas muutumises, nad tekivad ja hävivad. Asjad ei paista sellistena nagu nad on, vaid nad on ebatõelised. Meeltega tajutav maailm on ruumilis-ajalis maailm, see tähendab et asjad on ajalised, nad ei ole igavesed. Nähtumuste maailm. Mõistusega tajutavas maailmas ehk olemuste maailmas asjade olemused ei teki, ei hävi ega muutu, nad on pidevalt iseendaga-samaks-jäävad
Platon Kaspar Mooses, Juhan Papagoi, Fred Hellamaa, Marek Kivi 10A Viimsi Kool 2009 Elulugu Umbes 427347 ekr Ateenas Aristokles Aristrokraatlik pere Sokrates Aristoteles Õpetus Filosoofia Akadeemia matemaatika, bioloogia, filosoofia, astronoomia. Põhihuvid Epstemoloogia Metafüüsika Eetika Poliitika Teosed Dialoogid (Sokratesega) Kolmteist kirja "Apoloogia" (kohtuprotsess) Pidusöök Kasutatud allikad Mait Kõiv "Vanaaeg" I osa Avita 2007 Peter J. King "Sada Filosoofi" Sinisukk 2005 Indrek Meos "Antiik Filosoofia" Koolibri 2000 http://et.wikipedia.org/wiki/Platon
PLATON Elulugu 427 eKr Ateena – 347 eKr Ateena. Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja. Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Kesksed küsimused Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene? 2)Mis on hea? 3)Mis on ilus? Tsitaadid Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu. Nauding on kohutav kiusatus. Mõtelda, mis on õige, tunda, mis on ilus, tahta, mis on hea — selles tunneb vaim mõistusliku elu eesmärgi. Teosed "Charmides“ "Gorgias" "Phaidon“ "Pidusöök“ "Sofist“ “Platoni kirjad” Tänan tähelepanu eest! ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majanduasarvestuse õppetool JA11KÕ Marje Hindriksoo PLATON Referaat Õppejõud Raine Linnas Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin filosoof Platonit ning tema õpetusi eri valdkondades. Samuti annan lühiülevaate platonismist. Uurin Platoni ideeõpetust, tema arvamust riigiõpetusest ning kunstikäsitlusest. Miks just valisin Platoni?, kuna minu arvates on
Peale tagasipöördumist Ateenasse, asutas ta akadeemia. Kuna see akadeemia töötas põhimõttel, et õpilased peavad õppima kriitiliselt ja mõtlema iseseisvalt võib seda pidada esimeseks ülikooliks.Seal õppisid paljud antiikaja suurvaimud nagu Aristoteles. Akadeemia tegutses üle 800 aasta kuni roomlased otsustasid, et see kujutab endast ohtu tärkavale kristlusele. Pythagorase ja Sokratese mõju on võti Platoni filosoofia juurde. Õpetuse punktid: 1) Platon lükkab tagasi demokraatia, kui valitsemissüsteemi, sest inimesed pole valitsemiseks hästi ette valmistatud ja need inimesed, kes tõusevad demo. Riigi etteotsa pole need, keda me valitsemas tahame näha. Tema mudel on riik, kus iga kodanik täidab oma rolli ning mida juhib eliteaarsete valitsejate grupp, kes oleks targad ja korrumpeerumatud.See võid olla seoses sellega, et just tol ajal Ateenas valitsev demokraatia viis Sokratese hukule.
maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. A. N. Whiteheadi sõnul on kogu Euroopa filosoofiatraditsioon vaid rida ääremärkusi Platoni teostele mitte niivõrd tema süsteemi, kui just tema külluslike ideede suhtes.Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Elulugu Platon pärines Ateena aristokraatiast. Tema sünninimi oli Aristokles ta vanaisa järgi; Platon ("lai") on hüüdnimi, mille ta pälvis maadlustreenerilt oletatavasti ka laia lauba või laiade õlgade pärast. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Platoni ja Sokratese täpne vahekord on tekitanud vaidlusi, kuna Platoni säilinud dialoogid ei anna sellest kuigi selget pilti
Tema dialoogid olid mõeldud oma aja lugejaskonnale ning ilmselt ei osanud selle aja ettekuulutajadki ette näha, et mehe kirjutised mõjutavad tulevat ajalugu niivõrd palju. Ta on oma panuse andnud filosoofiasse, mille rajajaks teda peetakse, teoloogiasse, sotsioloogiasse, psühholoogiasse, eetikasse, poliitikasse ning isegi muusikaloolased ei saa temast mööda vaadata. Millised olid tema säravaimad mõtted? Tema tuntuim vaimusünnitus on ideede teooria. Platon uskus, et maailm jaguneb kaheks- tegelikkuseks ja näilisuseks. Tegelikus maailmas on olulisimad ideed, mis on püsivad ning määravad näilise maailma. Ideid on lõputul hulgal, kuid kõige kõrgem mõte on idee headusest. Võib-olla oli Platon parandamatu optimist, kuid ta uskus, et headus on see, mis lõplikult võidule pääseb ning on kõige alus. Inimese hinge jagas Platon kolmeks-mõistus, emotsioon ja iha, millest esimene on ülim, kuid lisas, et inimestel esineb neid komponente
Mainori Kõrgkool PLATON Kodutöö EV-1-P-E-tal Tallinn 2010 Platon Platon pärines vanast ja rikkast aristokraatlikust suguvõsast. Ta oli kasvanud mugavuses ja rikkuses. Ta oli kaunis ja tugev noormees, oli silma paistnud sõdurina ja kaks korda võitnud auhinna kreekalistel võistlusmängudel muistses kreekas, mida peeti iga kahe aasta tagant Istmosel Korintose maakitsusel. Tema avar silmaring ja aktiivne ellusuhtumine mõjutasid tema filosoofia mitmekülgsust. Kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele:
Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi. Õiglus ühiskonnas on Platoni järgi suhete harmoonia ühiskonna klasside vahel. Platon kunstikäsitlus Platon on kujutava kunsti ja eepilise luule suhtes kriitiline, kuna sellel on tema arvates liiga otsene mõju inimese hingele. Platoni arusaam on, et kunst seisneb või peaks seisnema asjade jäljendamises, st nende võimalikult realistlikus kopeerimises, kuid on kaheldav, kas Platon kunsti niimoodi mõistis, kuna Platon räägib pigem kunsti ontoloogilisest väärtusest ning staatusest kui selle valmistamise tehnikast. Platoni teosed Filosoofiline pärand Platoni dialoogid on filosoofia ajaloo jaoks olnud ammendamatu tõlgendamise allikas. Platoni dialoogides on tõstatatud kõik peamised filosoofia küsimused, mistõttu nende küsimuste arutamisel pöördutakse tihti tagasi just Platoni enda juurde.
AKADEEMIA 9/1997, lk 18191828 POLITEIA (VII raamat 514a-521 b) Platon Tõlkinud Marju Lepajõe ,,Pärast seda nüüd," ütlesin, ,,võrdle meie loomust harituse [] ja harimatuse seisukohalt selli- se kogemusseisundiga. Vaata näiteks inimesi, kelle elupaik on maa all midagi koopalaadset, millel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa. Nad on seal lapseeast saadik, kehaliikmed
Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 2 POLITEIA (VII raamat514a-521 b) Platon Põhiidee: Parimad riigijuhid ja-rajajad oleksid oleksid need haritud ja valgustatud inimesed, kes ihkavad võimu kõige vähem. Nad oleksid õiglased ning tooksid rahva pimedusest välja. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Koopavõrdpilt kujutab harimatust ühiskonnas, vaimse arengu puudumist, eluaegset ühe koha peal sammumist. Sellistel ühiskonnaliikmetel puudub mitmekülgne nägemis- ja mõtlemisvõime ning nad ongi piltlikult aheldatud pimedasse koopasse, kust enam
Platon 427 347 e.m.a Elu ja looming Platon pärines vanast ja jõukast aristokraatlikust suguvõsast. Ta kasvas mugavusest ja rikkusest ning oli tugev ja kaunis noormees.Ta oli silma paistnud sõdurina ja kaks korda võitnud auhinna Istomose mängudel.Kahekümne aastasena tutvus Platon Sokratesega ja jäi tema õpilaseks kuni ta surmani. Ta muutus väga kirglikuks tarkuse ja omaõpetaja armastajaks.Platoni katsed Sokratest päästa olid aga tõmmanud talle demokraatlike juhtide kahtluse. Ta viibimine Ateenas muutus ohtlikuks ja Platon hakkas reisima.Itaalias ühines Pythagorase poolt rajatud suure koolkonnaga.Kokku reisis ta 12 aastat.387 eKr. Naasis Ateenasse ja rajas seal Akademosele pühendatud puiestikus oma kooli, mis sai nimeks Akadeemia
Ta kuulus lugupeetud aristokraatide suguvõssa, mis etendas Ateena poliitikas tähtsat osa. Nagu ilmneb Platoni elu lõpuaastatest pärinevast autobiograafilisest Seitsmendast kirjast, tahtis temagi asuda poliitilise karjääri teele, ent tema noorusaja poliitilised olud tegid poliitilise tegevuse raskeks. Kaheksa aastat, kahekümnendast eluaastast saadik, oli Platon olnud Sokratese õpilane. Ta kuulus oma õpetaja lähemate õpilaste ringi. Kohtupidamist Sokratese üle jälgis Platon kohapeal ning kirjutas Sokratese kaitsekõne põhjal "Sokratese apoloogia". Aastal 387. eKr rajas Platon ühes Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus Akadeemia, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. Koos oma õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga ning kirjutas oma seniste kogemuste põhjal oma kõige mahukama ja sisukama dialoogi "Riik". Platoni Akadeemia jäi püsima peaaegu 900
,,Phaidon" on üks Platoni dialoogidest, milles Platon jutustab Echekratesele Sokratese viimasest elupäevast. Sokrates veetis oma viimase elupäeva koos oma õpilastega ning ,,Phaidon" annab edasi peetud jutuajamise sisu. Sokrates arutas oma õpilastega hinge olemuse üle ja püüdis tõestada, et hing on surematu. Platoni teoses arvatakse, et kõik sünnib vastanditest, ühed sünnivad teistest ja saadakse vastastikku teineteist, näiteks sünnib tugevamast nõrgem ja aeglasemast kiirem, ning nende vahel on kaks saamist ühest teise ja teisest esimesse. Samuti on ka elamisega, mille vastandiks on surnud-olemine, nad sünnivad üksteisest ja nende vahel on kaks saamist: suremine ja uuestielustumine. Järelikult on elavad sündinud surnuist ning surnud elavatest, et see nii oleks peavad surnute hinged kuskil olema, et tagasi sündida. Kui surnud ei elustuks peale surma, siis oleks paratamatu, et kõik on lõpuks surnud ja elamist enam poleks. Ka siis kui ela...
Politeia Platon Platoni dialoog Politeia arutleb meie ühiskonna ning riigikorralduse üle. Selleks kasutab autor koopavõrdpilti. Vangistatud inimesed seal pildil kujutavad lihtrahvast, kes proovivad välja lugeda võimalikult palju koopaseinte varjudelt. See on nende ainus infoallikas. Nagu ühiskonnas näeb lihtrahvas valitsejate tegevust, kui puudub võimalus lähikontaktiks. Nii püüame kõik välja lugeda sellelt infot, mis meile paistab. Rahvas ei talu kiireid muutusi. Need on meile vastumeelsed
Platon Kui Sokrates aastatel 399 eKr suri, oli tema andekaimõpilane Platon (427-347eKr) 28- aastane.Õpetaja traagiline surm vapustas sügavalt noort ateenlast, kes asus oma vaieldava kuulsusega õpetajat kaitsma suurepärastes, stiililt ja vaimult veenvates kirjutistes. Mõnes neist käsitles Platon Sokratese tegevust ja saatust; mõnes aga, varjudes Sokratese tegelaskuju taha, arendas ta omaenda seisukohti, mis filosoofiat suuresti muutsid. Kõrgest soost Platon on mitmes mõttes oma ebamäärase mainega õpetaja vastand. Vastupidiselt Sokratesele kirjutas Platon palju; tema kirjutised on meieni täielikult säilinud. Vastupidiselt Sokratesele ei olnud ta niivõrd filosoofiline "ämmaemand ", kes aitas teistel sünnitada, kui pigem sünteesiv, terviksrtuktuuri poole püüdlev filosoof
Sokrates(469-399 eKr)- oli Vana-Kreeka filosoof, kes kritiseeris sofiste. Tema meetodi nimetatakse dialektiliseks st ,,tõe" leidmist vestluse, väitluse, poleemika abil."Ma tean, et ma midagi ei tea." Platon(427-347)- Sokratese õpilane, kes rajas Ateena lähedale filosoofiakooli, mis sai nime kreeka muinaskangelase Akedemose järgi. Seda hakati kutsuma Akadeemiaks. Platon usub, et kõnelemise ja suhtlemise eesmärgiks on leida tõde. Aristoteles(384-322)- Platoni õpilane koostas 355.a eKr teose ,,Retoorika", milles ta esitas kõnekunsti üldistatud teooria. Erinevalt sofistidest seadis Aristoteles kõne- ja vaidluskunsti eesmärgiks tõe otsimise. Sündis Makedoonias. Aleksander Suure õpetaja, Platoni kõrval lääne mõjukaim filosoof. Pani alguse paljudele uutele teadusharudele. 19.saj. keskpaigani ainus läänemaine loogika
tegelikult on? Selles filmis elab inimkond arvutisimulatsioonis teadmata, et tegelik maailm on vallutatud robotite poolt. Reaalsus, mida nemad peavad õigeks ei ole tegelikult olemas. Mis juhtub, kui vang vabastatakse koopast? Ta eeldatavasti ei lahkuks omal valikul, sest on hirmunud, aga kui ta viiakse sunniviisiliselt välja, siis pärast natukest aega tema silmad harjuksid ära valgusega ning ta näeks päikest, kogudes tarkust, mida päikese valgus talle näitab. Platon mõtestab päikest kui reaalsuse ja tarkuse metafoorina. Päike on tarkus ja päikese valgus on tõde või seletus, mis tõde on. Lahtiühendamine Matrixist on nagu koopast välja astumine, mis on samm lähedamal tõele, kuid mitte just tingimata vabadusele. Kui inimene vabastatakse Matrixist avastab ta, et päris elu elab hirmus ja vaesuses ning jällegi omakorda veel ühes koopas, kust väljumine on veel keerukam. See paneb meid kui publikut
õiglane tänu osavõtule õigluse ideest ja on ühtlasi tõeselt ja universaalse kehtivusega hinnatav ühel või teisel määral õiglasena. Järelikult kehtib see ka polis`e kohta. Platoni poliitilist õpetust on tavaks nimetada õpetuseks “ideaalsest polis`est” (Platon ise küll ei kasuta niisugust terminit), ja seda selles tähenduses, et siin on eelkõige käsitluse all idee-pärane polis ja mitte niivõrd meeleliselt tajutavas maailmas faktiliselt eksisteerivad polis`ed. Platon ei tegele – oma ontoloogiast ja epistemoloogiast tulenevalt – mitte uurimisega, mis toetuks faktiliselt eksisteerivate ühiskondade vaatlustele, vaid mõistustunnetusega selle kohta, milline on polis oma olemuse kohaselt. Idee-pärane on tema käsituse kohaselt selline polis, mida valitsetakse juhindudes kesksete poliitiliste väärtuste olemusteadmisest. Kuid ”nähtavas maailmas” faktiliselt eksisteerivad nähtused, mille hulka kuuluvad ka
Politeia Platon ,,Politeia" on Platoni dialoog, mis kätleb õiglust ja haridust. Antud tekstist selgub, et on olemas kahte tüüpi inimesi, on neid, kellel on omatud haridus, kuid nad on suunatud kindlale teele ja need kes ei ole haritud, kuna neile ei ole antud kunagi võimalust. Vaadeldes koopamüüdi näidet, kus on inimesed sunniviisiliselt koopas kinni seotud ja sellega täiesti harjunud. Nende arvates nad teavad piisavalt palju , mis nende ümber toimub.
Sokrates Platon Aristoteles Ei kirjutanud ühtegi teost Sokratese kuulsaim õpilane Antiikaja mitm.külg. õpetla Erinevalt sofistidest ei võtnud oma Pärast Sokratese surma järgnenud Tema tööd käsitlesid looduste õpetuste eest raha võõrsil veedetud aastaid naasis loogikat, füüsikat, ajalugu, riigi
1.Platoni-ontoloogia. Platon (427-347ekr) Oli Sokratese kuulsaim õpilane. Teda peetakse esimeseks filosoofiks ja praktilise filosoofia rajajaks. Platon vihkas sofiste. Pettus ühiskonnas kui Sokrates tapeti ja kirjutas kriitika kogu Kreeka filosoofiale. Platon lõi oma olemisõpetuse ehk ontoloogia. Tema ontoloogia oli väga spetsiifiline. Platoni filosoofia probleemsituatsiooniks võib pidada kogu senise kreeka filosoofia eelnevat kujunemiskäiku ja selles väljaarenenud probleemistikku. Vahetult reageerib ta oma õpetusega sofistide intellektuaalsele väljakutsele ja Sokratese ning sofistide vahelisele probleemile. Sofistide poolt esindatud relativismi ohud pidid Platonile väga selgeks
Eetika oli Platoni jaoks kõlblus. Ta hindas voorusi. Kõige olulisem voorus oli Platoni jaoks headus. Selle all mõistis ta ideed, Päikest ja jumalust. Selleni jõudmine on suurim eesmärk. Aristoteles pidas eetikat teaduse loojaks. Vooruslikkus tähendas tema jaoks meisterlikkust. Voorus tuleb valida liialduse ja puuduse vahel leida kuldne kesktee. Näiteks lugupidamine enesest on kesktee edevuse ja alavääristamise vahel. Nii Platon kui ka Aristoteles arvasid, et iga inimene vajab riiki, et olla õnnelik. Platonile oli valitsusvormidest kõige vastuvõetavam aristokraatia ning ühiskond jagunes seisusteks. Igal seisusel olid oma õigused ja kohustused. Aristotelese kohalt pidid inimsed olema võrdsed, sest liigne rikkus ja liigne vaesus võisid põhjustada mässu. Mõlemad filosoofid ütlesid, et parem riik tuleb siis, kui on paremad inimesed. Enamik inimesi on aga loomult rumalad ja laisad.
Platon Maailma kultuuriajaloo suurkuju Platon Eluaastad: umbes 427 eKr kuni umbes 347 eKr Sündis ja suri Ateenas Vanakreeka filosoof Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja Lääne esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia rajaja Filosoofilise idealismi rajaja Sissejuhatus Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas VanaKreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest.
on see, mis koopasse varje heidab. Kui inimene, kes on näinud päikest ja käinud koopast väljas, peaks naasema pimedasse koopasse, et oma kaasvange harida, naerdaks ta üle. Tema maailmavaade on muutunud, kuid nii nagu oli alguses raske valgusega harjuda, on nüüd raske tagasi pimedusse tulla ning ka kaasvangid näevad seda, mistõttu nad ei tahagi koopast lahkuda. Raske on õpetada inimestele seda, millest neil vähimatki aimu ei ole. Platon ütleb, et kuigi haritust ei ole võimalik koopas elavatele inimestele sisendada, on võimelisus ja vahend harituseni jõudmiseks kõigil hinges olemas. Siit järeldabki Platon, et hariduse andmine seisnebki inimesele vahendi kätte näitamises, mille abil inimene, olles suunatud õigele teele, saab ennast seejärel ise harida. Platoni arvates sobivad polist kõige paremini valitsema filosoofid, kes on kord koopast väljas
mõjutasid tema filosoofia mitmekülgselt kindlasti ei tohi unustada ka Platoni avatust uutele ideedele: "Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistel. Platoni elu ja looming Platon (427347 eKr) oli VanaKreeka filosoof ning sündis rikkas perekonnas Ateena lähedal Aigina saarel.Esialgu õppis ta Kratylose (Herakleitose järgija) käe all ning hiljem Sokratese tema suurima eeskuju ja mõjutaja juures. Platon huvituslisaks vaimsele tegevusele ka füüsiliselt koormusest. Mõnede allikate kohaselt olevat ta noorena osalenud isegi Isthmose mängudel (Olümpiamängude sarnane üritus). Pärast Sokratese surma (399 e Kr) lahkus Platon 12ks aastaks kodumaalt ja viibis Egiptuses, LõunaItaalias, Sitsiilias ning Kyrenes (Aafrikas). Egiptuses avaldasid talle sügavat mõju tööjaotusvormid ja aritmeetika õpetamise vormid;
Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie, inimesed oleme nagu koopas. Oleme aheldatud näoga koopaseina poole, selg on seejuures pööratud koopa avause poole, millest lahutab meid müür. Müüri taga on kunstliku valguse allikas, mis heidab meie ette seinale varje asjadest, mida kantakse mööda meie selja taga asuvast müürist nii, et üle müüri ulatuvad ainult kantavad asjad, kandjad ise jäävad müüri taha peitu ning neid pole varjudel näha
Pidusöök ( 199c 212a) Platon 200-204 Platon on kujutanud oma raamatus Pidusöök erinevaid vestlusi/ kõnesid. Vestlus käib Sokratese ja Aghathoni vahel. Vestluse teemaks on Erose tähendus. Eros on eelkõige armastus kellegi vastu ja tema armastuse objektiks osutub too, millest/kellest enim puudust tuntakse. Ta ihaldab seda, kes on armastuse objektiks. Sokratese arvamuse kohaselt armastatakse seda, mis pole inimesele kättesaadav ja mida tal ei ole.
,,Politeia" Platon Põhiidee: Autor tahab öelda, et kõige paremini juhitud polis on selline, mida juhivad need, kes seda kõige vähem ihkavad. Nemad loovad hea riigi kõigi jaoks, sest neil on kogemusi nii ,,all" kui ka ,,üleval". Samas arutatakse ka ideaalse riigi valitsemise vormi üle ning, et ideaalses riigis peaks olema haritud rahvas, ühtekuuluvustunne ja õiglased seadused. Põhipunktid: 1. Koopavõrdpildi abil seletatakse lahti, kuidas võib koopast välja minnes inimese maailmapilt muutuda, ta hakkab ise mõtlema, pead pöörama ja asju teistest külgedest nägema. 2. Haridus on teadmised, mida iga inimene saab omandada, igaühel on selleks olemas vahend (aju), kui ta vaevub seda kasutama. 3. Polist juhtima ei kõlba need, kes on harimatud või just vastupidi, kõrgelt haritud, sest esimestel puudub eesmärk midagi teha ning teistel tahe. 4. Kui inimene läheb üles valguse kätte, siis ei tohi tal lubada sinna ...
PIDUSÖÖK Platon Platoni dialoogias "Pidusöök" on käsitletud armastust, ilu ja iha. Käistletud teosest jõuame järeldusele, et armastus on kellegi või millegi vastu. Tavaliselt ihaldatakse või armastatakse, neid objekte, mida enesel veel olemas pole. See hõlmab ka praeguse seisundi säilitamist tulevikus, sest tulevane seisund ei ole kindel. Armastuses ihaldatakse ilusat ja head, mis on järelikult puudu.
1. seminar: Platon ja Aristoteles Tekstid: 1. Jan Szaif, Platoni koopa-võrdpilt, AKADEEMIA 9/1997, lk 18291842 2. Aristoteles, Nikomachose eetika, I raamat http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/index.html Vastustena palun mitte valikuliselt taasesitada loetud teksti vaid teha loetu põhjal iseseisvalt järeldusi ja kokkuvõtteid! 1. Kuidas mõistavad eetikat Platon ja Aristoteles? Platonil puudub süstemaatiline käsitlus nende kohta. Aristotelese enda käsitluste olulisim tunnus on teoreetilise analüüsi sidumine praktilise kogemusega, tegelikkuse süstemaatilise uurimisega. Platon pidas eelkõige üleüldist üheselt mõistetavat eetikat, kuid Aristoteles lähtus üksikisikust. Aristoteles oli rohkem sellel arvamusel, millele enamik rahvast, mis tõttu oli lähemal tegelikkusele. Aristotelesel kaalutletud valikud
Kõige sümpaatsem filosoof PLATON Platonit võib nimetada kui filosoofiaajaloo üheks tähelepanuväärsemaks isikuks. Tema aadlipäritolu võimaldas tal omandada parimat kasvatust ning õpetust, mida talle Ateena suutis pakkuda. Platoni aktiivne ellusuhtumine ning avar silmaring mõjutasid tema filosoofia mitmekülgsust. Platon oli samuti avatud uutele ideedele: „Tütarlastel peavad olema samad intellektuaalse arenemise võimalused kui poistelgi. Neile peavad olema avatud samad võimalused tõusta kõige kõrgemaile kohtadele riigis.” Filosoofiat oskas Platon võrdsustada ka teadusega. Nimelt pidas Platon matemaatilisi objekte muutumatuteks ning lasi oma akadeemia uste kohale kirjutada sõnad: „Ärgu astugu siia sisse keegi, kes ei tunne geomeetrit.” Platon oli filosoofi ja matemaatika kõrvalt veel poeet
Platon “Pidusöök” (armastusest) Agathon: Kõigist õndsasid jumalaist on Eros kõige õndsam, sest tema on neist ilusaim ja täiuslikem. Eros vihkab vanadust juba loomu poolest ning püüab selle lähedust igal viisil vältida. Eros on jumalaist noorim ja jääb alati nooreks Õigluse kõrval on talle väga iseloomulikuks arukus. Ükski kirg ei ole Erosest tugevam. Eros vabastab meid võõrdumisest ja jagab külluses intiimsust. Sokrates: ...ihaldatakse just seda, mis puudub, ega ihaldata siis, kui puudust ei tunta. hea ja kauni puudumise tõttu ihaldab ta(Eros) seda, millest puudust tunneb. Eros pole kunagi ei vaene ega rikas; ta asub kuskil tarkuse ja võhikluse vahepeal ARMASTATU on kaunis, õrn, täiuslik ja ülimalt õndsaks kiidetud. Põhiolemuselt on see(armastus) igasugune hüve ja õnne ihaldus- igaühele aga suur ja salakaval armastus. Niisiis on ar...
Ideed on väljaspool ruumi ja aega, me ei saa neid tunda meeltega, vaid ainult mõistusega. Ideed ei teki ega hävi, vaid on kogu aeg meie ümber. Kõikidel asjadel siin maailmas on idee ehk täiuslik vorm, mille järgi nad on tehtud. Ma toon näiteks hobused. Kõik hobused on omamoodi ja erinevad, aga kõikidel hobustel on midagi ühist, mille järgi me nad raskusteta ära tunneme. See tähendab, et peab olemas olema mingi vorm, mille järgi kõik hobused on tehtud. Platon nimetas sellist vormi ideeks. Kõikide hobuste, inimeste ja laudade taga peitub “hobuse idee”, “inimese idee” ja “laua idee”. Platon arvas, et meeltega tajutava maailma taga on omaette tegelikkus, mida ta nimetas ideede maailmaks. Seal asuvad igavesed ja muutumatud “näidiskujud”, mille järgi on tehtud kõik, millega me looduses kokku puutume. Meeltega tajutav maailm on näiline ja ideede maailm on tegelikkus. See maailm, millega me igapäevaselt kokku
Sokrates Platon Aristoteles Eluaastad 470 - 399 eKr 427 - 347 eKr 384 - 322 eKr Ideed Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja Mitmeid töid eri valdkondades. inimeste omavahelist! Kokkuleppest inimeste omavahelist! Kokkuleppest sõltumatut. Loogika alused. sõltumatut
Mõlema kohta kirjutatud tektsid on säilinud meie ajani. Mõlema elu lõppes traagilise surmaga. · Mille poolest nad erinesid? 1. Sokratese järgi peitub tõde inimeses endas, Kristuse kohaselt on tõde Jumal. Erinevalt Kristusest ei andnud Sokrates oma järgijatele lunastust ega kindlaid õpetussüsteeme. Sokrates oli õpetlane, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetlane, kellel see tarkus juba käes on. PLATON Õpetaja traagiline surm Platon hakkas õpetajat kaitsma oma kirjutistes. Kõik tema kirjutised on täielikult säilinud. rajas filosoofide kooli nimega "Akadeemia" Mõtlejana süsteemilooja. Leidis, et igasugune arvamus on kasutu, kui seda pole vorminud mõistus (ratsionalist). idee-õpetus, -Platoni dualismiks. Temaga seoses on tekkinud väljend "platooniline armastus 2.1. Ideed tõsiolevana tegelikkus koosneb ideedest. Ideed on muutumatud, püsivad, igavesed
Kodutöö nr 2. 2/4 teisipäev, 08.00 Platon ,,Politeia" Põhiidee: Me ei ela tõelises maailmas ning sellest pääsemiseks peame laskma oma mõistusel areneda ning end vaimselt harima, kuid ei tohi hakata ennast teistest paremaks pidama. Seetõttu ongi parim riigi valitseja filosoof, kes on saanud hea hariduse ning omandanud palju kogemusi, või keegi, kellest võiks kunagi saada filosoof. Sisu: Arutletakse selle üle, kuidas mõned inimesed elavad ignorantsuses (koopas) ning püsivad sama koha peal paigal
Platon ,,Pidusöök"(sisukokkuvõte) 1) Kui isa ei oleks isa pojale või tütrele, siis oleks ta midagi muud, kuid mitte isa, sama põhimõte kehtib ema ja vendade-õdede puhul. Isa definitsiooniks ongi see, et ta on isa kellelegi, vastasel juhul ta poleks isa. Järelikult tähendab ka armastus armastust kellegi vastu. 2) On paratamatu, et ihaldatakse oma armastuse objekti, sest inimese hing leiab rahu vaid siis, kui tal kõik ihaldatav olemas on. Ihaldatakse asju millest meil puudus on, kuid puudus saab olla eelkõige asjadest, mille eksistentsis ollakse kindlad. Inimesed ihaldavad seda, mis pole neile kättesaadav või seda, milles nad pole tulevikus kindlad. Näiteks võib hea tervisega inimene sellegipoolest head tervist ihaldada, sest soovib terve ka hilisemas elueas püsida. 3) Rumaluse ja tarkuse abil pole võimalik mõista ilu ja inetuse omavahelist seost kuna rumalus ja tarkus võivad vä...
reeglitest) tulenevalt, mida võib iseenesliku vastuolluminekuta universaliseerida!" Mõte: käitumine peaks lähtuma reeglitest, mis peaks olema kõigile. Kui reegel muutub inimeset olulisemaks, on see hirmus. ,,Inimesi tuleb kohelda alati kui eesmärke, mitte kui vahendeid." Ka mistahes moraalireegel ei saa olla inimesest olulisem. K peab oluliseks õiget motiivi käitumises. Arvab, et eetiline käitumine on ratsionaalne. Platon Sokratese õpilane. Elas Ateenas. Platon on see autor tänu kellele me üldse teame Sokratesest. P arvab, et maailm on kaheosaline. Muutumise vool ja muutumatu reaalsus. Meie elame muutumise voolus. Küsib: kuidas me tunnetame maailma? Meeltega, aga meeled on ekslikud. Meelte kaudu kogetav maailm on petlik. Ütleb, et ainuke reaalne maailm on ideede maailm. Ideesid iseloomustab: igavene, muutumatu, nähtamatu, tajumatu. Alg (ürg) kujud. Konstrueerib koopamüüdi. ,,Me oleme justkui koopasse
Kui Sokrates surma mõisteti põgenes Platon Ateenast, kuna sattus poliitilistesse intriigitesse. Euroopa esimene ülikool/akadeemia loodi Platoni ette võtmisel. Õppetöö väga kõrge invidualiseeritus ja õppejõu ja õpilase väga tihe suhe. Loenguid peeti jalutates. Kõige väljapaistvam õpilane oli Aristoteles. Akadeemia suleti alles peale 589 pKr aastat. 5 saj ateenas pandi alus lääne maailma uskumustele ja väärtus süsteemile. Platon oli Sokratese õpilane ja ta imetles teda. Sokratest painas küsimus inimeste vooruslikusest. Et mis on on ideaalne inimene. Inimene peaks püüdlema teadmise poole. Teadmine igal asjal ja ideel on sisemine tõeline olemus ja see pidigi vaidluses selguma. Kuidas seda teadmist kasutada "mis on headus"? Sofistid Rändasid mööda maad ja õpetasid rikaste perekondade lapsi väitlema, vaidlema. Väitluse eesmärgiks oli oponent segadusse ajada nurka suruda ja saavutada see läbi edukus ja mõju.
see tunnetatav. Kui miski olekski tunnetatav, siis poleks tunnetatu väljendatav. Seejuures ei olnud need paljad väited, vaid ta isegi argumenteeris nende paikapidavust. Sokrates- Vana-Kreeka filosoof. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platoniltja ajaloolane Xenophonilt. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud. Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta "teab, et ta midagi ei tea". Teised aga ei tea sedagi, kuigi arvavad endid teadvat päris paljut. Sokrates abiellus 45-aastaselt Xanthippega, neil oli kolm poega. Sokratesel oli vaenlasi, kes süüdistasid teda jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma
Seega on vaja inimestel valitsejat, kes murraks nende tahte ja käsiks kõigil, eranditult, jälgima seadusi. Kõige raskem on aga leida õiglast juhti, sest ta peab ju olame inimene, aga kõigil inimestel on kombeks ärakasutama oma vabadust. Sellise valitseja leidmine on võimalik vaid siis, kui ta mõistab õieti õiguskorralduse mõistet, omab suurt kohemust ja kindlasti on oluline ka hea tahe. Platon ja Kriton Kriton püüab meeleheitlikult enda arvates oma sõpra Sokratest veenda põgenema kasutades erineivaid argumente, sealhulgas laste heaolu, teiste arvamust ning sõprade ja kallite inimeste saatust. Kuid Sokrates ei võtnud kuidagi vedu. Sokrates leidis head vastuväited, mis sundisid Kritoni vakka. Ta väitis, et sõprusest tähtsam on olla kindel oma põhimõtetes ning ei tõelised sõbrad jagavad neid samu põhimõtteid
Kas eksisteerib objektiivne teadmine, objektiivne tõde? Eero Ringmäe LAP22 010636 1. Valisin teemaks ülaltoodu, kuna olen sõprade-üliõpilastega mõni aeg tagasi pidanud üsna tuliseid arutelusid objektiivsuse eksistentsi või mitte-eksistentsi üle. Pean tunnistama, et ei ole lugenud mõtteteaduslikke artikleid, mis otseselt antud teemat käsitleksid. Samas leian, et käesoleva aine seminarides loetud lühiarutlustest võin läbi oma subjektiivse arusaama (kõver)prisma välja lugeda üht- teist autorite suhtumisest objektiivse teadmise olemasolusse . Järgnevalt üritan välja tuua oma arusaama sellest, kas üksikinimene, subjekt, teadvus on võimeline tajuma välismaailma või teist subjekti objektiivselt? Kas objektiivsus, vaatlej...
analüüsides jõuaksid inimesed ühele ja samale arvamusele. Otsustus on seotud mõtlemisega, kus aistingutest ja kogemustest tekib mõttevorm. Otsustus on mõttevorm, mis seob loogilist subjekti loogilise predikaadiga. Predikaat on see, mida väidetatakse millegi kohta. Subjekt on see, mille kohta midagi väidetakse näiteks: munad on mädad. Vormiliselt eristatakse üld- ja osaotsustusi, sisuliselt seletavaid ja avardavaid otsustusi. Platon Filosoof erineb Jumalatest/tarkadest selle poolest, et Jumalad on juba targad ning nad ei pea enam selle poole püüdlema. Filosoofidel aga see omadus täies mahus puudub ning seega nad püüdlevad selle poole. Filosoof erineb lihtinimesest/võhikust aga selle poolest, et ta püüdleb tarkuse poole, võhik aga isegi ei püüdle, sest ta arvab, et teab elust juba kõike , kuigi tegelikult ei tea. Mina mõistan seda nii, et filosoof on alati keegi, kes on jumala ja lihtinimese vahepeal. Seda
Platon "PIDUSÖÖK" Platoni ,,Pidusöök" on dialoog, milles käsitletakse armastuse, ilu ja iha teemat. Toimub sümpoosium, kus iga osaleja esineb kiidukõnega armastusele. Esimese kõne peab Phaidros, kes rõhutab armastuse rolli riigi ja selle sõjaväe tugevdamisel. Teisena kõneleb Pausanias, kes eristab taevast ja maist (meelelist) armastust. Taevane armastus on rohkem kultuuriline (armastatakse vaimu), meeleline armastus pigem bioloogiline (armastatakse keha). Kolmandana esinev arst Eryximachos laiendab armastuse mõistet ka näiteks muusikale, gümnastikale, põllundusele, astronoomiale ja ennustuskunstile. Neljandana võtab sõna Aristophanes, kes esitab kuulsaks saanud müüdi sugude tekkimise kohta. Inimsugu koosnes algselt meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Inimesed olid ümmargused, nelja käe ja jalaga, kahe näoga, kahtede suguelunditega jne. Kuna sellised ümarad inimesed o...
Platon ,,Pidusöök" Aristoteles ,,Metafüüsika" Platon kirjutab oma essess Erosest ehk armastusest. On paratamatu,et ihaldatakse seda millest tuntakse puudust. Inimene ihaldab seda, mis pole talle kättesaadav ja mida tal ei ole, või seda, mis ta ise ei ole ning millest ta puudust tunneb. Armastuse ja ihaluse object on see, millest keegi puudust tunneb. Filosoofid asuvad tarkade ja rumalate ( nõmedate) vahepeal, seega nad püüdlevad tarkuse poole. Nad on tarkuse ihalejad. Tähendabki filosoofia ju kreeka keeles Phileo + Sophia = armastan +
AVALIKUD PIDUSTUSED. SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER. FILOSOOFIA JA TEADUS 1. Milline ühiskonnakiht ja miks tegeles spordiga enim?aristokraadid,püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsilise võimete eest 2. Mis on gümnastika?spordi harjutused 3. Kuidas kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks?kuna poisid ja noorukid veetsid gümn.palju aega tänu spordiharjutustele siis õpetlased hakkasid seal oma loneguid ja vestlusi pidama 4. Millal toimusid esimesed olümpiamängud?380 ekr 5. Kus olümpiamängud toimusid?Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas 6. Kelle auks toimusid olümpiamängud?Zeusi 7. Kes võtsid olümpiamängudest osa?sinna kognes võistlejaid ja pealtvaatajaid ,osalesid ainult hellenid,naistele oli pääs keelatud 8. Millistel spordialadel võisteldi?kiirjooks-staadionijoox;pikemad jooxudistantsid;maadlus;rusikavõitlus;kombineeritud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
