TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus RISK Ainetöö Juhendaja: Toomas Johanson Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 RISK............................................................................................................................................5 Risk ja määramatus............................................................................................................. 5 Puhas ja spekulatiivne risk..................................................................................................6 Riskia...
klientide väärtpaberi emissioonide korraldamine; väärtpaberitega kauplemine nii panga enda kui ka kliendi huvides; 1 ettevõtjate nõustamine ühinemise, liitumise, , finantseerimise ümberkorraldamise ja muudes suurte küsimustes. 30. Nimetada panganduse kvantitatiivsed riskid. Krediidirisk Valuutarisk Intressirisk Likviidusrisk 31. Nimetada panganduse kvalitatiivsed riskid. Personalirisk Tehniliste süsteemidega seotud riskid 32. Kuidas iseloomustada laenuriski (krediidiriski)? Kompleksselt võib laenuriski iseloomustada laenusaaja äri-ja finantsriski ning majanduspoliitilise riski summana 33. Mis on panga valuutariski põhjusteks? Valuutariski põhjustab panga varade ja kohustuste erinev struktuur. Valuutakursside
tegevusele iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse toorainete hindade, tehnoloogia jne muutmisega. 2. Likviidsusrisk on seotud investeerimisobjekti hinna kahanemise võimalusega. 3. Finantsrisk on oht,et ettevõtte investeermisobjekt ei ole tulevikus võimeline maksma intresse või põhivõlgnevust. 4. Tururisk tähendab investeermisobjekti turuhinna võimalikku muutumist seoses kogu turul toimuvate muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis vüib olla tingitud intressimäärade muutustest ja muutustest raha-jakapitaliturul. Intressirisk puudutab fikseeritud tulu andvaid investeeringuid nagu võlakirjad ja kinnisvara. Nt reeglina intressimäärade langemisel (tõusmisel) tõusevad(langevad) võlakirjade hinnad. 6. Ostuvõime risk. Investeerimisobjekti müügist saadud summa ostuvõime on väiksem, kui investeeritud summa.
tulevikus võimelised teenindama intresse või kapitali tagasimakseid; likviidsusrisk – võimalus, et investeerimisobjekti hind langeb; Süsteemne risk – seda riski mõjutavad välised tegurid ja see sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski allikad on inflatsioon, intressimäärade muutus, äriaktiivsuse erinevad tsüklid ning valitsuse maksu- ja rahanduspoliitika. Süsteemsesse riskikategooriasse kuuluvad tururisk ja intressirisk. tururisk – mõjutab investeerimisobjekti turuhinna võimalikku muutust seoses turul toimuvate muutustega; intressirisk – ebakindlus oodatava tulu suhtes. See võib olla tingitud intressimäärade muutustest ja muutustest raha- ja kapitaliturgudel. Intressirisk mõjutab enim fikseeritud tulu andvaid investeeringuid – võlakirjad, kinnisvara. Intressimäärade langemisel langevad võlakirjade ja/või kinnisvara hinnad
Krediteerimiseks peavd olema teatud eeldused : 1. Stabiilsus majanduses 2. Kompleksne juriidiline süsteem 3. Infrastruktuur(vajalikud andmebaasid, võimalused tagastiste registreerimiseks) Laenu kui finantinstrumenti kasutatakse ühelt poolt majanduse ergutamiseks ja teiselt poolt majanduse ülekuumenemise vätimiseks Laenurisk koosneb kahest poolest : 1. Kilendirisk , Maarisk(majandamispiirkond) 2. Intressirisk (tuleneb asjaolust, et krediiteerimise intressimäärad ja hoiuste intressimäärad muutuvad ajas erinevalt) Laenudele määratavad intressimäärad sõltuvad: 1. ressursi kulust(housed, turult juurdeostetvad ressurss) 2. laenuvõtjaga kaasnevast riskist 3. Panga laenutegevusega setud kuludest ja laenukahjumist 4. Panga konkurentide poolt pakutavatest intressimääradest ja suhetest laenuvõtjaga Intressimäärad laenudele võivad olla:
ÄRIRISK- seotud investeeringuobjekti, ehk ettevõtte tegevusele iseloomulike probleemidega. Näiteks nõudlus, toorainete hinnad ja tehnoloogia muutused. LIKVIIDSUSRISK- seotud investeerimisobjekti hinna vähenemise võimalusega. FINANTSRISK- oht, et investeeringuobjekt ei suuda tulevikus maksta intressi või tagastada põhivõlgnevust. TURURISK- investeeringuobjekti turuhinna võimalik muutumine seoses kogu turul toimuvate muutustega. INTRESSIRISK- ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis on seotud muutustega raha- ja kapitaliturgudel. (kas fix intressimäär või muutuv, mõlematega on risk, muutuvaga küll pehmem) OSTUVÕIME RISK- investeeringuobjekti müügist saadud summa ostuvõime on väiksem kui investeeritud summa. (raha väärtus ajas langeb) 05.04.17 Ainult antud investeeringuga seotud riski nimetatakse süsteemiväliseks riskiks. Seotud konkreetse projektiga ehk konkreetse investeeringuga
teenindama intresse või kapitali tagasimakseid; _ likviidsusrisk võimalus, et investeerimisobjekti hind langeb; Süsteemne risk seda riski mõjutavad välised tegurid ja see sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski allikad on inflatsioon, intressimäärade muutus, äriaktiivsuse erinevad tsüklid ning valitsuse maksu- ja rahanduspoliitika. Süsteemsesse riskikategooriasse kuuluvad tururisk ja intressirisk. _ tururisk mõjutab investeerimisobjekti turuhinna võimalikku muutust seoses turul toimuvate muutustega; _ intressirisk ebakindlus oodatava tulu suhtes. See võib olla tingitud intressimäärade muutustest ja muutustest raha- ja kapitaliturgudel. Intressirisk mõjutab enim fikseeritud tulu andvaid investeeringuid võlakirjad, kinnisvara. Intressimäärade langemisel langevad võlakirjade ja/või kinnisvara hinnad. Intressimäärade tõusmisel
3. Muud riskid: · spekulatiivsed ja puhtad riskid · põhitegevuse riskid funktsioonide põhjal hankimis-, tootmis-, turustusriskid; tööjõu-, kapitaliriskid · ettevõtte sisesed ja välised riskid · materiaalsest aspektist põhitegevuse riskid ja finantsriskid Finantsriskid · Likviidsusrisk · Krediidirisk · Tururiskid: toormehinnarisk, aktsiahinnarisk, valuutarisk, intressirisk Mittefinantsriskid 1. Poliitiline risk 2. Maksurisk 3. Õigusrisk 4. Regulatsioonirisk 5. Arveldusrisk 6. Mudelirisk 7. Operatsiooniline risk Üldise hinnataseme pidevat tõusu nimetatakse inflatsiooniks. Inflatsioon on põhjustatud mitmete tegurite poolt: muutused reaalraha nõudluses, tehnoloogia areng, erasektori ootused, välis- ja sisemajanduse sokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused võivad olla inflatsiooni põhjustajaks.
või kaotus. I Intress – Rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult tasuks raha laenuks andmise eest. Intressimakse – Summa, mis lepingu kohaselt laenuandjale ette kindlaksmääratud tähtpäevadel välja makstakse. Intressimäär – Protsent laenu põhisummalt, mis tuleb selle kasutamise eest maksta kindlal ajaperioodil (tavaliselt aastas). Intressitulud – Tulu, mida saadakse välja antud laenusummade pealt; laenuandja tulu, mis laekub talle saadud intresside näol. Intressirisk – Risk saada intressidena kavatsetust vähem tulu. Intressirisk kasvab perioodi pikenedes. Inventar – Majandusüksuse vallasvara; inventuurilehele kantud, inventarinumbriga märgistatud ja iga järjekordse inventuuri tegemisel kontrollitav vara, olenemata selle hinnast vm. Investeerimine – Raha paigutamine tulu toovatesse varadesse pikemaks ajaks. Investeerimisintress – Intress, mida saadakse kas kapitali kasutada või laenuks andmise eest.
- Fuuturid- et forwarde oleks võimalik omakorda osta-müüa ,standardiseeritakse forwardide tingimused - Optsioonid- annab ostajale ÕIGUSE osta-müüa optsiooni alusvara kindlal tähtajal eelnevalt kindlaks määratud hinnaga, makstes selle eest optsiooni kirjutajale teatavat tasu e optsioonipreemiat Indeks- mõõdupuu millega hinnatakse finantsmaailmas või majanduses toimivaid muutusi. Investeerimisriskid: *intressirisk- nii aktsiate kui võlakirjade hinnad langevad üldise intressitaseme tõustes ja tõusevad intresside langedes *valuutarisk- eri valuutade kõikumisest tulenevaid muutusi oodatavas tulumääras *volatiilsusrisk- mida kõikuvam väärtpaberi hind, seda suurem on riskikomponent *likviidsusrisk- võimalus , et aktsiale ei pruugi leiduda ostjat või müüjat või on ostu- või müügihuvi väike. See risk on suur väikestel turgude.
iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogia jms muutumisega. 2. Likviidsusrisk, mis on seotud investeeringu objekti hinna vähenemisega. 3. Finantsrisk, mis seisneb selles, et investeerimis objekt ei suuda tulevikus maksta intressi või ka põhivõlgnevust. 4. Tururisk, mis tähendab investeerimisobjekti turuhinna muutumist seoses turu üldiste muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tuleneda intressimäärade muutustest ning muutustest raha ja kapitali turul. Intressirisk on seotud fikseeritud intressiga või tulu andvate investeeringutega (nt võlakirjad, kinnisvara, jms). Näiteks intressimäärade langemisel tõusevad võlakirjade hinnad ning vastupidi. 6. Ostuvõimerisk seisneb selles, et investeeringu objekti müügist saadud rahasumma ostujõud on väiksem investeeritud rahasumma ostujõust.
iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogia jms muutumisega. 2. Likviidsusrisk, mis on seotud investeeringu objekti hinna vähenemisega. 3. Finantsrisk, mis seisneb selles, et investeerimis objekt ei suuda tulevikus maksta intressi või ka põhivõlgnevust. 4. Tururisk, mis tähendab investeerimisobjekti turuhinna muutumist seoses turu üldiste muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tuleneda intressimäärade muutustest ning muutustest raha ja kapitali turul. Intressirisk on seotud fikseeritud intressiga või tulu andvate investeeringutega (nt võlakirjad, kinnisvara, jms). Näiteks intressimäärade langemisel tõusevad võlakirjade hinnad ning vastupidi. 6. Ostuvõimerisk seisneb selles, et investeeringu objekti müügist saadud rahasumma ostujõud on väiksem investeeritud rahasumma ostujõust.
oluliselt väliskeskkond. Viis põhilist kasumlikkust mõjutavat finantsriski: 1. Likviidsusrisk - vähendab panga võimekust täita oma igapäevaseid finantskohustusi ning toime tulla selle tagajärgedega. Väga likviidne pank allub väiksemale riskile, kuid samas võib olla väiksema kasumlikkusega. Mittelikviidne pank on riskantsem, kuid samas tõenäoliselt suurema kasumlikkusega 1. Intressirisk - on seotud panga puhta intressitulu muutustega, mis võib olla põhjustatud ettenägematutest muutustest üldistes intressitasemetes. Pank, mis kooskõlastab täielikult oma varade ja kohustuste kestvusstruktuuri, on vähem riskantne, kuid samas võib olla ka vähem kasumlik 1. Maksejõulisuse ja võõrvahendite risk ehk finantsvõimenduse risk - see on seotud panga maksejõuetuks muutumisega väga suurte operatsioonikahjumite tõttu, mis
Laenamine Kaupade või raha võlgu andmist tähendab laenamine. Infrastruktuuri olemasolu kõik võimalikud andmebaasid. Laenurisk on võimalus, et klient ei suuda oma lepingukohustusi täita või täidab neid osaliselt. See on seotud nii kliendi kui maa riskiga. 7 Kliendi risk on seotud nii tema tahtega. Maa risk tuleneb asjaolust, et laenuvõtja on kindla riigi kodanik. Intressirisk on risk, mis tuleneb asjaoludest, et krediteerimise intressimäärad ja finantseerimise (hoiused ja muud võõrvahendid) muutuvad asjas erinevalt. Laenudele määratud intressid sõltuvad: 1) Pangafondide kulust ehk ressursist. 2) Laenuvõtjaga kaasnevast riskid. 3) Panga marginaalist 4) Konkurentide poolt pakutavatest intressimääradest. Laenutegevuse 5 põhiprintsiipi: 1) Tähtajalisus ja tagastatavus 2) Tasulisus, väljendub intressides
Äririski tekkimine võib olla seotud nõudluse, tooraine hindade, tehnoloogia või muu taolise muutmisega. 2. finantsrisk- see on oht et investeerimis objekt ei ole tuleviku võimeline maksma intresse või põhivõlgnevust 3. likviidsusrisk- on seotud investeerimisobjekti hinna vähenemise võimalusega 4. tururisk- tähendab investeerimisobjekti turuhinna võimalikku muutumist, seoses kogu turul toimuvate muutustega 5. intressirisk- see on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tekkida intressimäärade muutumisest või muutustest finantsturgudel. Nimetetud risk on seotud ainult fikseeritud tulu andvate investeeringutega. 6. ostuvõime risk- investeeringu objekti müügist saadud raha ostujõud on väiksem võrreldes investeeritud summa ostujõuga Ainult antud konkreetse investeernguga seotud riske nimetatakse süsteemivälisteks riskideks
majandusraskuste või muude emitendi tegevusest tingitud asjaolude tõttu. Näiteks tarbijate eelistus on muutunud, juhtkond muutub vms. 7 Likviidsusriski puhul, mis on osaliselt seotud tururiskiga, võivad investorid leida end olukorrast, kus nõudlus on langenud ja aktsia müümine soovitud ajal ja soovitud hinnaga on keeruline või isegi võimatu Intressirisk muutub intressimäär mõjutab investeeringute väärtust. Näiteks, kui intressimäär tõuseb, siis langeb võlakirja hind. Õiguslik või poliitiline risk muutuvad seadused või ebastabiilne poliitiline maastik võivad turu täiesti uppi lüüa ning vähendada investeeringu tulusust. Näiteks, Brexitile või Eesti maksuseaduste muudatusele. 3 KAUPLEMINE Investeerimishuviline Eestist saab aktsiatega kaubelda kolmel viisil, esiteks panga kaudu, mis on
moodustab investeerimisriskiga elukindlustus. Tänu majanduse stabiliseerumisele oli elukindlustusmaksete aastakasv positiivne juba kõikides 2010. aasta kvartalites. Kahjukindlustuses näitab riskide juhtimise võimekust ja tegevuse tulemuslikkust netokahjusuhe, mis aasta lõpus langes alla 60%. Tavatingimustes peaks kahjusuhe olema alla 6070%. Finantsriskidest on nii elu- kui ka kahjukindlustusseltsidele suurim intressirisk. Kasutatud materjal 1. Finantsstabiilsuse ülevaade. Eesti Pank. http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/finantsvahendus/_2011_1/fsy_ 111.pdf (2011)
portfelli nõutav tulusus, kui on teada: riskivaba tulumäär, portfelli riskipreemia e. selle oodatava tulususe vahe riskivaba tuluga ning kogu vaadeldava turu risk ja portfelli riski suhe. 36. Riskide liigid Süsteemiväline risk – konkreetse investeeringuprojektiga seotud risk. Süsteemivälise riski komponendid: äririsk, likviidsusrisk, finantsrisk. Süsteemne risk – sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski komponendid: ostuvõime risk, intressirisk, tururisk. 37. Süsteemne risk, CAPM, beetakordaja Süsteemne risk on ühteviisi omane kõigile turul kaubeldavatele väärtpaberitele. Erinevate väärtpaberite kombineerimisel investeerimisportfelli ei ole võimalik süsteemset riski oluliselt vähendada ega seda riski komponenti kaotada. Kuna süsteemset riski ei saa oluliselt hajutada, tuleks suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka kõrgemat tulusust.
laenuotsustus protsessi, õige hinnastus. Maksejõulisuse risk (panga kui võlausaldajate ehk kreeditoride nõudmiste rahuldamine ) - finantsvõimenduse risk (võõrkapitali arvel omatootluse tõstmine, õige optimaalne vahekord oma ja võõrkapitali vahel .) - Operatsiooniline risk- ehk tehingute risk. Püütakse maandada läbi tehingulimiitide ja pädevuste süsteemi. Oluline duaalsuse põhimõte ( kahe teineteisest sõltumatu töötaja või accept tehing). Intressirisk- tuleneb panga varade ja kohustuste tähtaegade erinevusest ja erinevatest intressimääradest. Seda mõjutavad ebasoodsad muutused ressursihankimisel. Lühiajalise ressursiarvelt antakse pikaajalisi kohustusi. Intress on põhiline pangapoliitiline vahend. Turu ja inflatsioon risk- tuleneb ebasoodsatest turutingimustest ja alusvara hinnamuutusest ( pank teeb tehinguid enda nimel , kuid täidab ka kliendi kohustusi. Kasutatakse erinevaid limiitide süsteeme ja erinevate positsioonide võtmist
portfelli nõutav tulusus, kui on teada: riskivaba tulumäär, portfelli riskipreemia e. selle oodatava tulususe vahe riskivaba tuluga ning kogu vaadeldava turu risk ja portfelli riski suhe. 46. Riskide liigid Süsteemiväline risk konkreetse investeeringuprojektiga seotud risk. Süsteemivälise riski komponendid: äririsk, likviidsusrisk, finantsrisk. Süsteemne risk sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski komponendid: ostuvõime risk, intressirisk, tururisk. 47. Süsteemne risk ja CAPM Süsteemne risk on ühteviisi omane kõigile turul kaubeldavatele väärtpaberitele. Erinevate väärtpaberite kombineerimisel investeerimisportfelli ei ole võimalik süsteemset riski oluliselt vähendada ega seda riski komponenti kaotada. Kuna süsteemset riski ei saa oluliselt hajutada, tuleks suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka kõrgemat tulusust. CAMP mudeli kohaselt tuleb suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka
Rahapoliitikaga sarnased eesmärgid on ka fiskaalpoliitikal, kuid see kuulub valitsuse kompetentsi 10. miks ,,homne" euro on väärt vähem, kui,,tänane" euro? Raha ajaväärtuse kontseptsioon- iga rahasumma on praegu rohkem väärt, kui tulevikus. Kui raha laekub praegu, võib selle kohe teenima panna. Kui raha laekub hiljem jääb osa tulust teenimata. 19. pangandusriskid Pangandusega seotud riskitegurid: - krediidirisk ehk emitendi makserisk - maarisk - võlakirja intressirisk ja likviidsusrisk - valuutarisk - personalirisk - tehniliste süsteemide risk - reinvesteerimisrisk 5. Eurotsoon Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala valitsused moodustavad eurogrupi, mida praegu juhib Luksemburgi peaminister Jean- Claude Juncker. 1998
finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga. Indeks on mõõdupuu, millega hinnatakse finantsmaailmas või majanduses toimivad muutusi. Investeerimisriskid: • Likvideersusrisk - Võimalus, et aktsiale ei pruugi leiduda ostjat või müüjat. See on üsna suur väikestel turgudel, ka Eestis. • Valuutarisk – Selle all mõeldakse valuuta kõikumisest tulenevaid muutusi tulumääras. • Intressirisk – Ehk siis määr, et väärtpaberi hind muutub üldiste intressimääradega. • Volatiilsusrisk – Mida kõikuvam on väärtpaberi hind, seda suurem see risk on. Portfelliteooria - Harry Markowitzi teooria sellest, kuidas riskikartlikud investorid saavad portfelli koostades riske optimeerida, samal ajal nõustudes, et kõrgema tootlusega käib kaasas kõrgem risk. Põhiliseks teesiks on riskide hajutamine. Fiskaalpoliitika ehk eelarve poliitika, mis on tulude haldamine
kasuminormide kaalutud keskmist: wi i.nda objekti investeeringute osakaal portfellis ri-i-nda projekti eeldatav kasuminorm n investeeringute arv portfellis n rp = (wi x ri ) i=1 20. Süsteemne ja süsteemiväline risk. Süsteemiväline risk konkreetse investeeringuprojektiga seotus risk. Komponendid on äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Süsteemne risk sõltub üldise majandusseisu muutustest. Komponendid on ostuvõime risk, intressirisk ja tururisk. 21. Riski juhtimise eesmärgid ja võimalused. Riski juhtimise aluseks on: 1) milline on sündmuse juhtumise tõenäosus 2) kui sündmus ilmneb, milline on kaasnev kahju. Riski juhtimise eesmärgiks on riski ärahoidmine või selle võimaluse puudumisel riski minimeerimine e võimalike kahjude minimeerimine. Riski juhtimise võimalusi on mitmeid. a)nt. põllumajandusettevõttes saab kasutada erinevaid tootmisliike sh ka mittepõllumajanduslikke.
järelturul kujundavad võlakirja hind ning tema tulusus. Võlakirja hind liigub alati vastupidises suunas tema tulususega. Võlakirja hinna ja intressimäära muutuse vahel on kindel seos. Kui intressimäärad langevad, siis võlakirjade hinnad tõusevad ja vastupidi – kui intressimäärad tõusevad, siis võlakirjade hinnad langevad • Krediidiriski täpsemaks hindamiseks omistatakse võlakirjadele krediidireitinguid. Mida madalam on reiting, seda kõrgem on tulusus tähtajani. • Intressirisk tähendab ohtu, et intressimäärade muutumine turul toob kaasa võlakirja turuhinna muutuse. See mõju on pikaajalistele võlakirjadele suurem kui lühiajalistele. Seega on pikaajaliste võlakirjade intressimäärarisk suurem kui lühiajalistel. 48. Börsiindeksi olemus Börsiindeksi abil saavad investorid ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus,
kõrgemat tootlust kui lühemaajalised võlainstrumendid) Intressikõver ei pruugi olla horisontaalselt-tõusev, sest erinevate tähtaegadega võlakirjade tulusused muutuvad erineval määral 12 Eelistatud kustutusaja teooria seletab intressikõvera kuju: eelistatust pikema kustutusajaga võlakirja ostab investor üksnes siis, kui see on tulusam (pakub nn. tähtajapreemiat) 28. Võlakirjade intressitundlikkus ja võlakirja duratsioon Võlakirja intressirisk (võlakirja intressitundlikkus) Võlakirja intressiriski koostisosad: 1. hinnarisk (võlakirjahinna muutus turuintressimäärade muutuste tõttu) 2. reinvesteerimisrisk (määramatus turu tuleviku intressimäärade osas ei võimalda investoril teada, millise tulumäära alusel on tal võimalik tulevikus saadavaid rahavooge reinvesteerida) Võlakirjaga kaasnev intressimäärarisk sõltub kupongimäärast ja võlakirja kestusest kustutustähtajani.
c. debitoorne võlgnevus d. materiaalsed varud e. bioloogiline vara f. kõik eelpool mainitud 26. Likviidsus omab …… aspekte. a. A) jätkuva likviidsuse b. B) finantspaindlikkuse c. C) jätkuva likviidsuse ja finantspaindlikkuse 23 27. …. tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. a. Maksustatavus b. Finantsrisk c. Likviidsus d. Intressirisk 28. Tehingukulud : a. koosnevad teenustasudest väärtpaberite ostmisel ja müümisel b. esinevad nii tootmises, turustamises kui ka rahade laekumises c. mõjutavad lühiajalisi varasid ja kohustusi 29. Rahavajadus Keynes’i kohaselt on: a. spekulatiivsel eesmärgil b. ettenägematuteks otstarveteks c. ülekannete tegemiseks d. kõikideks eelnimetatud toiminguteks 30. Käibevara hulka ei kuulu a. materiaalsed varud b
mõõtmine, mille raames valmistab pank invesorile ette investeerimisotuste tegemiseks vajaliku info. 17.11.05 RISKID PANGANDUSES Risk on ebakindlus kasumite ja kahjumite esinemise osas ehk kaotamise võimalus majandusüritusest. Põhilised riskid panganduses 1. Kvantitatiivsed riskid - krediidirisk - valuutarisk - intressirisk - likviidsusrisk 40 2. Kvalitatiivsed riskid - personalirisk - tehniliste süsteemidega seotud riskid. Krediidirisk Komplektsselt võib laenuriski iseloomustada laenusaaja äri- ja finantsriski ning majanduspoliitilise riski summana. Äririsk kujutab endast laenusaaja oodatavate maksude ja intresside eelse kasumi suhtelist varieeruvust. Äririsk on mitme teguri mõju koondtulemus.
Kui rahajääk jõuab maksimaalsele lubatud tasemele, ostetakse väärtpabereid juurde Kui tahame raha juurde, siis teeme väärtpaberitega müügitehingu. Sel juhul raha jääk jõuab ülemise kontroll-limiidini ning ettevõte ostab väärtpabereid, et viia rahajääk optimaalsele tasemele 10. Millised riskid kaasnevad teoreetiliste raha juhtimise mudelite kasutamisega ning miks need mudelid praktikas hästi ei toimi? 1. Krediidi/maksevõimetuse risk 2. Turu/intressirisk 3. Likviidsusrisk 4. Valuutarisk Varude lähenemise täiendavad puudused: ● Väärtpaberitega kaasnevad eelnevalt nimetatud riskid + maksurisk (maksumäärad võivad muutuda). ● Tegelikkuses on raske prognoosida tulevikus vajaminevaid summasid piisava täpsusega. ● Ei lubata hoida raha reservi ning kui raha saab otsa, võib ettevõte kanda olulisi kulusid. ● Raha (eriti sularaha) hoidmisega võib olla seotud teisi kulusid, mis kasvavad hoitava
annaabi.ee 
