TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus RISK Ainetöö Juhendaja: Toomas Johanson Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 RISK............................................................................................................................................5 Risk ja määramatus............................................................................................................. 5 Puhas ja spekulatiivne risk..................................................................................................6 Riskia...
klientide väärtpaberi emissioonide korraldamine; väärtpaberitega kauplemine nii panga enda kui ka kliendi huvides; 1 ettevõtjate nõustamine ühinemise, liitumise, , finantseerimise ümberkorraldamise ja muudes suurte küsimustes. 30. Nimetada panganduse kvantitatiivsed riskid. Krediidirisk Valuutarisk Intressirisk Likviidusrisk 31. Nimetada panganduse kvalitatiivsed riskid. Personalirisk Tehniliste süsteemidega seotud riskid 32. Kuidas iseloomustada laenuriski (krediidiriski)? Kompleksselt võib laenuriski iseloomustada laenusaaja äri-ja finantsriski ning majanduspoliitilise riski summana 33. Mis on panga valuutariski põhjusteks? Valuutariski põhjustab panga varade ja kohustuste erinev struktuur. Valuutakursside
tegevusele iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse toorainete hindade, tehnoloogia jne muutmisega. 2. Likviidsusrisk on seotud investeerimisobjekti hinna kahanemise võimalusega. 3. Finantsrisk on oht,et ettevõtte investeermisobjekt ei ole tulevikus võimeline maksma intresse või põhivõlgnevust. 4. Tururisk tähendab investeermisobjekti turuhinna võimalikku muutumist seoses kogu turul toimuvate muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis vüib olla tingitud intressimäärade muutustest ja muutustest raha-jakapitaliturul. Intressirisk puudutab fikseeritud tulu andvaid investeeringuid nagu võlakirjad ja kinnisvara. Nt reeglina intressimäärade langemisel (tõusmisel) tõusevad(langevad) võlakirjade hinnad. 6. Ostuvõime risk. Investeerimisobjekti müügist saadud summa ostuvõime on väiksem, kui investeeritud summa.
tulevikus võimelised teenindama intresse või kapitali tagasimakseid; likviidsusrisk – võimalus, et investeerimisobjekti hind langeb; Süsteemne risk – seda riski mõjutavad välised tegurid ja see sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski allikad on inflatsioon, intressimäärade muutus, äriaktiivsuse erinevad tsüklid ning valitsuse maksu- ja rahanduspoliitika. Süsteemsesse riskikategooriasse kuuluvad tururisk ja intressirisk. tururisk – mõjutab investeerimisobjekti turuhinna võimalikku muutust seoses turul toimuvate muutustega; intressirisk – ebakindlus oodatava tulu suhtes. See võib olla tingitud intressimäärade muutustest ja muutustest raha- ja kapitaliturgudel. Intressirisk mõjutab enim fikseeritud tulu andvaid investeeringuid – võlakirjad, kinnisvara. Intressimäärade langemisel langevad võlakirjade ja/või kinnisvara hinnad. Intressimäärade
Krediteerimiseks peavd olema teatud eeldused : 1. Stabiilsus majanduses 2. Kompleksne juriidiline süsteem 3. Infrastruktuur(vajalikud andmebaasid, võimalused tagastiste registreerimiseks) Laenu kui finantinstrumenti kasutatakse ühelt poolt majanduse ergutamiseks ja teiselt poolt majanduse ülekuumenemise vätimiseks Laenurisk koosneb kahest poolest : 1. Kilendirisk , Maarisk(majandamispiirkond) 2. Intressirisk (tuleneb asjaolust, et krediiteerimise intressimäärad ja hoiuste intressimäärad muutuvad ajas erinevalt) Laenudele määratavad intressimäärad sõltuvad: 1. ressursi kulust(housed, turult juurdeostetvad ressurss) 2. laenuvõtjaga kaasnevast riskist 3. Panga laenutegevusega setud kuludest ja laenukahjumist 4. Panga konkurentide poolt pakutavatest intressimääradest ja suhetest laenuvõtjaga Intressimäärad laenudele võivad olla:
Neid riske saab juhtida hajutamise kaudu e. Neid võib diversifitseerida. Süsteemiväliste riskide alla kuluvad: äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Süsteemsed riskid- neid ei saa juhtida hajutamise teel, peamiseks põhjuseks on riski tekitavad välistegurid. Need riskid ei ole omased üksnes antud investeeringule vaid tekivad seoses üldiste majandusmuutustega. Riski võib tekitada: inflatsioon, intressimäärade muutumine, maksu- ja rahapoliitika. Tururisk, intressirisk ja ostuvõimerisk. INVESTEERINGUTE HINDAMINE Varade hindamine tähendab varade väärtuse kindlaks määramist. Väärtuseid on mitmeid. Mõned väärtuste liigid: Tegutseva firma väärtus- sellise väärtuse kindlaks määramisel võetakse arvesse nii reaalne kui mõtteline vara, seega ei lähtuta üksnes ettevõtte bilansilisest maksumusest vaid tema käibe ja tasuvuse suurenemise potentsiaalist. Selline hindamismeetod on
teenindama intresse või kapitali tagasimakseid; _ likviidsusrisk võimalus, et investeerimisobjekti hind langeb; Süsteemne risk seda riski mõjutavad välised tegurid ja see sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski allikad on inflatsioon, intressimäärade muutus, äriaktiivsuse erinevad tsüklid ning valitsuse maksu- ja rahanduspoliitika. Süsteemsesse riskikategooriasse kuuluvad tururisk ja intressirisk. _ tururisk mõjutab investeerimisobjekti turuhinna võimalikku muutust seoses turul toimuvate muutustega; _ intressirisk ebakindlus oodatava tulu suhtes. See võib olla tingitud intressimäärade muutustest ja muutustest raha- ja kapitaliturgudel. Intressirisk mõjutab enim fikseeritud tulu andvaid investeeringuid võlakirjad, kinnisvara. Intressimäärade langemisel langevad võlakirjade ja/või kinnisvara hinnad. Intressimäärade tõusmisel
Mittefinantsriskid maandatav kindlustusega 3. Muud riskid: · spekulatiivsed ja puhtad riskid · põhitegevuse riskid funktsioonide põhjal hankimis-, tootmis-, turustusriskid; tööjõu-, kapitaliriskid · ettevõtte sisesed ja välised riskid · materiaalsest aspektist põhitegevuse riskid ja finantsriskid Finantsriskid · Likviidsusrisk · Krediidirisk · Tururiskid: toormehinnarisk, aktsiahinnarisk, valuutarisk, intressirisk Mittefinantsriskid 1. Poliitiline risk 2. Maksurisk 3. Õigusrisk 4. Regulatsioonirisk 5. Arveldusrisk 6. Mudelirisk 7. Operatsiooniline risk Üldise hinnataseme pidevat tõusu nimetatakse inflatsiooniks. Inflatsioon on põhjustatud mitmete tegurite poolt: muutused reaalraha nõudluses, tehnoloogia areng, erasektori ootused, välis- ja sisemajanduse sokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused võivad olla inflatsiooni põhjustajaks.
Intressimakse – Summa, mis lepingu kohaselt laenuandjale ette kindlaksmääratud tähtpäevadel välja makstakse. Intressimäär – Protsent laenu põhisummalt, mis tuleb selle kasutamise eest maksta kindlal ajaperioodil (tavaliselt aastas). Intressitulud – Tulu, mida saadakse välja antud laenusummade pealt; laenuandja tulu, mis laekub talle saadud intresside näol. Intressirisk – Risk saada intressidena kavatsetust vähem tulu. Intressirisk kasvab perioodi pikenedes. Inventar – Majandusüksuse vallasvara; inventuurilehele kantud, inventarinumbriga märgistatud ja iga järjekordse inventuuri tegemisel kontrollitav vara, olenemata selle hinnast vm. Investeerimine – Raha paigutamine tulu toovatesse varadesse pikemaks ajaks. Investeerimisintress – Intress, mida saadakse kas kapitali kasutada või laenuks andmise eest. Investeering – Rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust
Rahvamajanduse arvepidamise põhimõistete lühimääratlused järgnevad: Toode- töö tulemus , millel ainelis-esemeline vorm Teenus- töö tulemus mis rahuldab kas isiklikke või kollektiivseid vajadusi, aga ei ole omaette toode (pole aineliselt olemas) Toodang- nii tooted kui teenused Vahetoodang- toodang mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises Lõpptoodang- kasutatakse lõpptarbimiseks, suurendamiseks või ekspordiks Riigi majandusterritoorium- riigi poolt hallatav territoorium kus isikud, kaubad, kapital võivad vabalt liikuda. Siia kuuluvad ka õhuruum, territoriaalveed , rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, riigi territoriaalsed enklaavid ( saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused ) Riigi resident- institutsiooniline üksus , kelle majandushuvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga ühe aasta või pikema aja jooksul. Nt ettevõte osaleb riigi maj.territooriumil majandustegevuses aasta või pikema periood...
iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogia jms muutumisega. 2. Likviidsusrisk, mis on seotud investeeringu objekti hinna vähenemisega. 3. Finantsrisk, mis seisneb selles, et investeerimis objekt ei suuda tulevikus maksta intressi või ka põhivõlgnevust. 4. Tururisk, mis tähendab investeerimisobjekti turuhinna muutumist seoses turu üldiste muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tuleneda intressimäärade muutustest ning muutustest raha ja kapitali turul. Intressirisk on seotud fikseeritud intressiga või tulu andvate investeeringutega (nt võlakirjad, kinnisvara, jms). Näiteks intressimäärade langemisel tõusevad võlakirjade hinnad ning vastupidi. 6. Ostuvõimerisk seisneb selles, et investeeringu objekti müügist saadud rahasumma ostujõud on väiksem investeeritud rahasumma ostujõust.
iseloomulike probleemidega. Äririski tekkimine on seotud nõudluse, toorainete hindade, tehnoloogia jms muutumisega. 2. Likviidsusrisk, mis on seotud investeeringu objekti hinna vähenemisega. 3. Finantsrisk, mis seisneb selles, et investeerimis objekt ei suuda tulevikus maksta intressi või ka põhivõlgnevust. 4. Tururisk, mis tähendab investeerimisobjekti turuhinna muutumist seoses turu üldiste muutustega. 5. Intressirisk on ebakindlus oodatava tulu suhtes, mis võib tuleneda intressimäärade muutustest ning muutustest raha ja kapitali turul. Intressirisk on seotud fikseeritud intressiga või tulu andvate investeeringutega (nt võlakirjad, kinnisvara, jms). Näiteks intressimäärade langemisel tõusevad võlakirjade hinnad ning vastupidi. 6. Ostuvõimerisk seisneb selles, et investeeringu objekti müügist saadud rahasumma ostujõud on väiksem investeeritud rahasumma ostujõust.
oluliselt väliskeskkond. Viis põhilist kasumlikkust mõjutavat finantsriski: 1. Likviidsusrisk - vähendab panga võimekust täita oma igapäevaseid finantskohustusi ning toime tulla selle tagajärgedega. Väga likviidne pank allub väiksemale riskile, kuid samas võib olla väiksema kasumlikkusega. Mittelikviidne pank on riskantsem, kuid samas tõenäoliselt suurema kasumlikkusega 1. Intressirisk - on seotud panga puhta intressitulu muutustega, mis võib olla põhjustatud ettenägematutest muutustest üldistes intressitasemetes. Pank, mis kooskõlastab täielikult oma varade ja kohustuste kestvusstruktuuri, on vähem riskantne, kuid samas võib olla ka vähem kasumlik 1. Maksejõulisuse ja võõrvahendite risk ehk finantsvõimenduse risk - see on seotud panga maksejõuetuks muutumisega väga suurte operatsioonikahjumite tõttu, mis
Raamatukogust: ,,Rahapangad ja finantsturud" I ja II osa. (1996) *Pariteet- raha nimiväärtus *Ostujõud raha siseväärtus Rahandus ja pangandus Raha, väärtpaberid, hoiused, laenud finantsinstrument Raha nimiväärtus pariteet Raha siseväärtus ostujõud Raha välisväärtus kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine ...
on: · äririsk · likviidsusrisk · finantsrisk Teine riskikategooria on süsteemsed riskid, mida ei saa juhtida hajutamise teel kuna neid riske mõjutavad välised tegurid. Süsteemne risk ei ole omane ainult antud investeeringule vaid sõltub üldisest majandusseise muutusest. Süsteemse riski allikateks võivad olla inflatsioon, majandustegevuse aktiivsus, maksu- ja rahapoliitika jne. Sellesse kategooriasse kuuluvad: · intressirisk · tururisk · ostuvõimerisk Väärtpaberite hindamine Varade hindamine tähendab varade väärtuse kindlaks määramist. Väärtusel võib olla mitu erinevat tähendust, võib see sõltuda sellest kas hinnatakse ettevõtet kui tervikut või kui üksikuid vara komponente. Väärtuse liigid ettevõttega seotud: 1. tegutseva firma väärtus- selle väärtuse liigi määramisel võetakse arvesse nii reaalne
majandusraskuste või muude emitendi tegevusest tingitud asjaolude tõttu. Näiteks tarbijate eelistus on muutunud, juhtkond muutub vms. 7 Likviidsusriski puhul, mis on osaliselt seotud tururiskiga, võivad investorid leida end olukorrast, kus nõudlus on langenud ja aktsia müümine soovitud ajal ja soovitud hinnaga on keeruline või isegi võimatu Intressirisk muutub intressimäär mõjutab investeeringute väärtust. Näiteks, kui intressimäär tõuseb, siis langeb võlakirja hind. Õiguslik või poliitiline risk muutuvad seadused või ebastabiilne poliitiline maastik võivad turu täiesti uppi lüüa ning vähendada investeeringu tulusust. Näiteks, Brexitile või Eesti maksuseaduste muudatusele. 3 KAUPLEMINE Investeerimishuviline Eestist saab aktsiatega kaubelda kolmel viisil, esiteks panga kaudu, mis on
moodustab investeerimisriskiga elukindlustus. Tänu majanduse stabiliseerumisele oli elukindlustusmaksete aastakasv positiivne juba kõikides 2010. aasta kvartalites. Kahjukindlustuses näitab riskide juhtimise võimekust ja tegevuse tulemuslikkust netokahjusuhe, mis aasta lõpus langes alla 60%. Tavatingimustes peaks kahjusuhe olema alla 6070%. Finantsriskidest on nii elu- kui ka kahjukindlustusseltsidele suurim intressirisk. Kasutatud materjal 1. Finantsstabiilsuse ülevaade. Eesti Pank. http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/finantsvahendus/_2011_1/fsy_ 111.pdf (2011)
portfelli nõutav tulusus, kui on teada: riskivaba tulumäär, portfelli riskipreemia e. selle oodatava tulususe vahe riskivaba tuluga ning kogu vaadeldava turu risk ja portfelli riski suhe. 36. Riskide liigid Süsteemiväline risk – konkreetse investeeringuprojektiga seotud risk. Süsteemivälise riski komponendid: äririsk, likviidsusrisk, finantsrisk. Süsteemne risk – sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski komponendid: ostuvõime risk, intressirisk, tururisk. 37. Süsteemne risk, CAPM, beetakordaja Süsteemne risk on ühteviisi omane kõigile turul kaubeldavatele väärtpaberitele. Erinevate väärtpaberite kombineerimisel investeerimisportfelli ei ole võimalik süsteemset riski oluliselt vähendada ega seda riski komponenti kaotada. Kuna süsteemset riski ei saa oluliselt hajutada, tuleks suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka kõrgemat tulusust.
Rahandus ja pangandus 22.03 Essee teemad: 1) raha ja rikkuse erinevad tahud ( raha kui rikkuse mõõdupuu) 2) Kes eesti rahandus tegelastest või pankuritest on mulle sümpaatne ja miks? 3) Euro kasutusele võtu võlud ja valud 4) kontsentratsioon ja rahvusvahelistumine finants vahenduses selle + - ja - - sed 5) kulutamise säästmise ja andmise vahekord ja nende tegevuste järjekord ( indiviidi või riigi tasandil) 2-3 lehekülge A4 formaadis. Argumenteeritust ja põhjendatust hindab. TÄHTAEG: 12.04 Grupid: 1. Äripangad ja muud krediidi asutused Eestis (hoiulaenu ühistud ja laenukontorid.) 2. Kindlustus firmad Eestis 3. Varahaldus firmad ( investeerimisühingud ja muud väärtpaberi vahendajad) 4. Keskpangad ja rahasüsteemid ( Euroopa Liidu raha ja panga poliitika) 5. Raha asutuste koostöö partnerid ja järeleval...
portfelli nõutav tulusus, kui on teada: riskivaba tulumäär, portfelli riskipreemia e. selle oodatava tulususe vahe riskivaba tuluga ning kogu vaadeldava turu risk ja portfelli riski suhe. 46. Riskide liigid Süsteemiväline risk konkreetse investeeringuprojektiga seotud risk. Süsteemivälise riski komponendid: äririsk, likviidsusrisk, finantsrisk. Süsteemne risk sõltub üldise majandusseisu muutustest. Süsteemse riski komponendid: ostuvõime risk, intressirisk, tururisk. 47. Süsteemne risk ja CAPM Süsteemne risk on ühteviisi omane kõigile turul kaubeldavatele väärtpaberitele. Erinevate väärtpaberite kombineerimisel investeerimisportfelli ei ole võimalik süsteemset riski oluliselt vähendada ega seda riski komponenti kaotada. Kuna süsteemset riski ei saa oluliselt hajutada, tuleks suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka kõrgemat tulusust. CAMP mudeli kohaselt tuleb suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka
Rahapoliitikaga sarnased eesmärgid on ka fiskaalpoliitikal, kuid see kuulub valitsuse kompetentsi 10. miks ,,homne" euro on väärt vähem, kui,,tänane" euro? Raha ajaväärtuse kontseptsioon- iga rahasumma on praegu rohkem väärt, kui tulevikus. Kui raha laekub praegu, võib selle kohe teenima panna. Kui raha laekub hiljem jääb osa tulust teenimata. 19. pangandusriskid Pangandusega seotud riskitegurid: - krediidirisk ehk emitendi makserisk - maarisk - võlakirja intressirisk ja likviidsusrisk - valuutarisk - personalirisk - tehniliste süsteemide risk - reinvesteerimisrisk 5. Eurotsoon Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala valitsused moodustavad eurogrupi, mida praegu juhib Luksemburgi peaminister Jean- Claude Juncker. 1998
finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga. Indeks on mõõdupuu, millega hinnatakse finantsmaailmas või majanduses toimivad muutusi. Investeerimisriskid: • Likvideersusrisk - Võimalus, et aktsiale ei pruugi leiduda ostjat või müüjat. See on üsna suur väikestel turgudel, ka Eestis. • Valuutarisk – Selle all mõeldakse valuuta kõikumisest tulenevaid muutusi tulumääras. • Intressirisk – Ehk siis määr, et väärtpaberi hind muutub üldiste intressimääradega. • Volatiilsusrisk – Mida kõikuvam on väärtpaberi hind, seda suurem see risk on. Portfelliteooria - Harry Markowitzi teooria sellest, kuidas riskikartlikud investorid saavad portfelli koostades riske optimeerida, samal ajal nõustudes, et kõrgema tootlusega käib kaasas kõrgem risk. Põhiliseks teesiks on riskide hajutamine. Fiskaalpoliitika ehk eelarve poliitika, mis on tulude haldamine
kasuminormide kaalutud keskmist: wi i.nda objekti investeeringute osakaal portfellis ri-i-nda projekti eeldatav kasuminorm n investeeringute arv portfellis n rp = (wi x ri ) i=1 20. Süsteemne ja süsteemiväline risk. Süsteemiväline risk konkreetse investeeringuprojektiga seotus risk. Komponendid on äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Süsteemne risk sõltub üldise majandusseisu muutustest. Komponendid on ostuvõime risk, intressirisk ja tururisk. 21. Riski juhtimise eesmärgid ja võimalused. Riski juhtimise aluseks on: 1) milline on sündmuse juhtumise tõenäosus 2) kui sündmus ilmneb, milline on kaasnev kahju. Riski juhtimise eesmärgiks on riski ärahoidmine või selle võimaluse puudumisel riski minimeerimine e võimalike kahjude minimeerimine. Riski juhtimise võimalusi on mitmeid. a)nt. põllumajandusettevõttes saab kasutada erinevaid tootmisliike sh ka mittepõllumajanduslikke.
järelturul kujundavad võlakirja hind ning tema tulusus. Võlakirja hind liigub alati vastupidises suunas tema tulususega. Võlakirja hinna ja intressimäära muutuse vahel on kindel seos. Kui intressimäärad langevad, siis võlakirjade hinnad tõusevad ja vastupidi – kui intressimäärad tõusevad, siis võlakirjade hinnad langevad • Krediidiriski täpsemaks hindamiseks omistatakse võlakirjadele krediidireitinguid. Mida madalam on reiting, seda kõrgem on tulusus tähtajani. • Intressirisk tähendab ohtu, et intressimäärade muutumine turul toob kaasa võlakirja turuhinna muutuse. See mõju on pikaajalistele võlakirjadele suurem kui lühiajalistele. Seega on pikaajaliste võlakirjade intressimäärarisk suurem kui lühiajalistel. 48. Börsiindeksi olemus Börsiindeksi abil saavad investorid ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus,
kõrgemat tootlust kui lühemaajalised võlainstrumendid) Intressikõver ei pruugi olla horisontaalselt-tõusev, sest erinevate tähtaegadega võlakirjade tulusused muutuvad erineval määral 12 Eelistatud kustutusaja teooria seletab intressikõvera kuju: eelistatust pikema kustutusajaga võlakirja ostab investor üksnes siis, kui see on tulusam (pakub nn. tähtajapreemiat) 28. Võlakirjade intressitundlikkus ja võlakirja duratsioon Võlakirja intressirisk (võlakirja intressitundlikkus) Võlakirja intressiriski koostisosad: 1. hinnarisk (võlakirjahinna muutus turuintressimäärade muutuste tõttu) 2. reinvesteerimisrisk (määramatus turu tuleviku intressimäärade osas ei võimalda investoril teada, millise tulumäära alusel on tal võimalik tulevikus saadavaid rahavooge reinvesteerida) Võlakirjaga kaasnev intressimäärarisk sõltub kupongimäärast ja võlakirja kestusest kustutustähtajani.
c. debitoorne võlgnevus d. materiaalsed varud e. bioloogiline vara f. kõik eelpool mainitud 26. Likviidsus omab …… aspekte. a. A) jätkuva likviidsuse b. B) finantspaindlikkuse c. C) jätkuva likviidsuse ja finantspaindlikkuse 23 27. …. tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. a. Maksustatavus b. Finantsrisk c. Likviidsus d. Intressirisk 28. Tehingukulud : a. koosnevad teenustasudest väärtpaberite ostmisel ja müümisel b. esinevad nii tootmises, turustamises kui ka rahade laekumises c. mõjutavad lühiajalisi varasid ja kohustusi 29. Rahavajadus Keynes’i kohaselt on: a. spekulatiivsel eesmärgil b. ettenägematuteks otstarveteks c. ülekannete tegemiseks d. kõikideks eelnimetatud toiminguteks 30. Käibevara hulka ei kuulu a. materiaalsed varud b
mõõtmine, mille raames valmistab pank invesorile ette investeerimisotuste tegemiseks vajaliku info. 17.11.05 RISKID PANGANDUSES Risk on ebakindlus kasumite ja kahjumite esinemise osas ehk kaotamise võimalus majandusüritusest. Põhilised riskid panganduses 1. Kvantitatiivsed riskid - krediidirisk - valuutarisk - intressirisk - likviidsusrisk 40 2. Kvalitatiivsed riskid - personalirisk - tehniliste süsteemidega seotud riskid. Krediidirisk Komplektsselt võib laenuriski iseloomustada laenusaaja äri- ja finantsriski ning majanduspoliitilise riski summana. Äririsk kujutab endast laenusaaja oodatavate maksude ja intresside eelse kasumi suhtelist varieeruvust. Äririsk on mitme teguri mõju koondtulemus.
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
