Ettevõtte rahandus (V. Arhipovi loeng) TMK (6)

RP089
ETTEVÕTTE RAHANDUS
Õppejõud V. Arhipov
Loengukonspekt 2009
Võtta raamatukogust ja lugeda ükskõik mis rahanduse õpiku omal valikul .
ETTEVÕTTE VAHENDITE RINGKÄIK
21.09.2009
Ettevõtte rahandus on riigirahanduse osa. Informatsioon on finantsaruannetes ja sellepärast raamatupidamisel on ettevõtte rahanduses oma tähtis osa.
Iga ettevõtte peab omama mingeid tootmistegureid; igasugune tootmisprotsess vajab tootmistegureid. Neid liigitatakse järgnevalt - tootmisprotsess vajab püsivaid tegureid, mida kasutatakse ühes või mitmes tootmistsüklis ja mille väärtus kandub üle tootele (muutumatul kujul):
C + V + m = T
kus „T“ on toode
„C“ on konstantne suurus (ingl. „ constant “) – näiteks tooraine /seadmed/põhivara
„V“ on varieeruva väärtusega tootmistegur (ingl. „variable“); see varieeruv suurus/tegur on, näiteks, palk/töötasu/tööjõud
„m“ on täiendav toodetud väärtus; see võib olla nii positiivne kui ka negatiivne.
VV/OV
TV (tootmisvahendid)
R TJ (tööjõud) T K R
raha on vaja: TA (tooraine) alustame eesmärk on saame raha
tootmisprotsessi toota kaupa
Omavahendite investeerimine (OV) kus R’ > R
Võõrvahendite investeerimine (VV) või R’= R + m
(siin jutt on AS-ist, sest OÜ-d enamasti väärtpabereid ei väljasta)
Ettevõtte tegevuse rahastamiseks võib hankida vahendeid finantsturgudelt, mis omakorda jagunevad rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks. Mis on nende vahe? Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsvaradega (kuni 1 a.) ja kapitaliturgudel kaubeldakse pikaajaliste (üle 1 a.) väärtpaberitega.
Tavaliselt ettevõtted kasutavad rahaturgu oma likviidsuse juhtimisel, pikaajalisi vahendeid ning põhitegevust finantseeritakse reeglina kapitalituru vahenditest.
Iga ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit, mis on aga lühiajaline eesmärk, sest iga majandusaasta lõppeb 31.12. Põhieesmärk väljendub ka selles, et ettevõtte peab tagama omanikele võimalikult maksimaalse kasumi, mis on pikaajaline eesmärk.
AKTSIA minimaalne suurus võib olla 10 või 10-täiskordne suurus (20, 30, 70, 100 jne).

Aktsiad liigitatakse nimelisteks aktsiateks ja esitaja aktsiateks. Nimelisele aktsiale kantakse omaniku nimi (või tema nimi kantakse aktsiaraamatusse). Esitaja aktsiaga kaasnevad õigused on selle omaniku käes – see on vähem turvaline. Eestis on lubatud ainult nimelised aktsiad.

Aktsiad liigitakse ka lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaid võib olla ainult kuni 1/3 ettevõtte kogu aktsiakapitalist – muidu ettevõtte oleks juhtimatu (selliste aktsiate osakaal osakapitalis on piiratud).
Aktsia on tähtajatu väärtpaber ning seda peetakse ka kõige riskantsemaks (sest AS-il puudub kohustus omad aktsiad tagasi osta).
LIHTAKTSIA annab omanikule hääleõiguse ja seeläbi võimaluse osaleda firma juhtimises. Lihtaktsia omanikul on õigus saada dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga. Kui ettevõtte on kahjumis, siis aktsionär ei saa midagi.
EELISAKTSIA omanikul puudub hääleõigus ja seetõttu ta ei osale juhtimises. Samas ta võib saada dividende sõltumata majandusaasta tulemusest. Eelisaktsionäridel on aga võimalus hääleõigust saada – juhul kui nad pole oma dividende 2 aastat järjest saanud täies mahus .
Dividendide suurus (määr) on määratud tavaliselt põhikirjaga, ning need kes seda saavad on ettevõtte asutajad .
Eelisaktsiaid võib nimetada hübriid väärtpaberiteks, sest nendele on omased teatud lihtaktsiate tunnused (näiteks: puudub tähtaeg ja võib saada dividende), teiselt poolt on need aktsiad sarnased võlakirjadega (saab %-te) sest need on garanteeritud tulususega ( dividendid ) väärtpaberid.
Reeglina on eelisaktsia omanikuks asutaja ja liikmed, kes garanteerivad sellega endale teatud tulu ka esimestel tegevusaastatel.
Kui otsustatakse, et ettevõtte emiteerib eelisaktsiaid, siis see on asutajate privileeg neid endale saada.
26.10.2009
Aktsiate turuväärtuse olulise kasvu korral võib kahaneda huvi nende aktsiate vastu, eriti keskmiste ja väikeste aktsionäride hulgas (need aktsiad pole juba nii atraktiivsed kuna lähevad kallimaks ja on seotud riskidega – võib muutuda vähekaubeldavaks). Selleks, et aktsiate atraktiivsust tõsta, võib teha „splittimist“ – siis vähendatakse nimiväärtust. Näiteks: 1000.- kroonised aktsiad vahetatakse välja väiksema väärtusega aktsiate vastu samas summas (10tk 100.-/aktsia). „Splittimisega“ ei vähene aktsiakapital . Kui firmal tekkib vajadus aktsiakapitali vähendada, siis selleks on 2 erinevat võimalust:

• olemasolevad aktsiad vahetatakse välja väiksema nimiväärtusega aktsiate vastu ning seega väheneb aktsiakapital. Seda saab teha siis, kui on täidetud kõik nõuded esitatavad aktsiaseltsile (näiteks: aktsiakapitali minimaalne nõue on 400 000.- krooni ning enam vähendada ei saa).
  
• Teine võimalus on tühistada osa ringluses olevaid aktsiaid ja nii vähendada aktsia kapitali (selline otsus võetakse vastu aktsionäride koosolekul) – tingimused on min. 10.-/aktsia ja min. 400 000.- aktsiakapital).
  

Ettevõtte võib korraldada täiendava aktsia emissiooni (kapitali suurenemine), milleks kaasatakse täiendavate sissemaksetena aktsionäride raha või korraldatakse fondiemissioon, mille puhul täiendavaid sissemakseid sularahas ei tehta . Fondi emissiooni allikateks võivad olla kas kasum või aktsiate ülekurss kui selline allikas on.
Iga ettevõtte tegutseb teatud keskkonnas ja allub selle keskkonna mõjule (aga võib olla ka teatud erandeid . Näiteks: Eestis mingi rikkas ettevõtja võib eesti rahandust ka oma pilli järgi tantsima panna – N: Preatoni juhtum – ta ostis suure osa Tallinna linna kinnisvarast (enamik maju Raekoja platsi ümber), siis ta tuli sooviga Eestis oma panka luua aga Eesti Pank ei andnud talle sellist luba kuna Preatonil olid probleemid oma kodumaal Itaalias (lõpetamata kohtuprotsessid); siis Preatoni ähvardas müüa ära kõik oma kinnistud eesti kroonide eest (need kinnistud maksid aga nii palju, et ta võiks saada kogu eesti raha enda kätte). Siis Eesti Pank oli sunnitud talle luba anda oma panga Eestis asutamiseks (Preatoni pank).
Majanduse üldine seisukord sõltub oluliselt sellest kui efektiivselt liigub rahamass investoritelt neile ettevõtetele, kes paigutavad selle juba majandustegevusse. Suur osa vabast rahast liigub ettevõtjate kätte läbi rahaasutusteni. Kapitali liikumine tekitab aga finantsvarad ja finantskohustused: finantsvaradeks on raha, teiste ettevõtete väärtpaberid, igasugused finantsnõuded. Finantskohustused on firma võlgnevused kreeditoridele, kas võetud laenudena või tasumata arvetena. Finantsvarade liikumine toimub finantsturgudel, kus omavahel kohtuvad isikud, kellel on ajutine kapitali ülejääk või puudujääk. Seega koondavad finantsvahendused erinevate allikate finantsvahendeid ning annavad selle arvelt krediiti.
Finantsturud liigitatakse rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks:

• ­Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (tähtajaga kuni 1.a.). Selliste instrumentide hulka kuuluvad valitsuse, ettevõtete ja finantsasutuste poolt emiteeritud vekslid , deposiitsertifikaadid ja muud taolised paberid . Nimetatud vahenditega saavad ettevõtted kindlustada ja reguleerida enda likviidsust.
  
• Kapitaliturgudel ringlevad pikaajalised finantsinstrumendid (üle 1.a.) – nendeks on aktsiad ja võlakirjad. Kapitaliturg jaguneb omakorda esma - ja järelturgudeks. Kapitalituru väärtpaberid peavad peale esmast emissiooni läbima esmaturu, kus nendega kaubeldakse nimiväärtuses või ülekurssiga. Järelturgudel kujuneb väärtpaberi hind nõudmise ja pakkumise koondtulemusena.
  

Reeglina ei tegutse raha- ja kapitaliturud eraldi, vaid finantsturul kaubeldakse mõlemate finantsinstrumentidega.
Firma, oma majandustegevuse alustamiseks, vajab erinevaid varasid ja väga üldiselt võib neid jagada käibevaradeks ja põhivaradeks. Viimane jaguneb omakorda materiaalseks varaks, finantsvaraks ja immateriaalseks varaks. Ettevõtte kohustuste pool koosneb võõrvahenditest, mida jagatakse lühiajalisteks ja pikaajalisteks kohustusteks; teise osa moodustavad omavahendid (omanike sissemaksetest).
FINANTSANALÜÜS
See kujutab endast hinnangut analüüsitava ettevõtte finantsseisundi kohta. Hinnata võib möödunud perioodi, hetkeseisu või prognoosi. Finantsanalüüs võimaldab sügavuti mõista finantsaruandeid ning see on aluseks rahandusotsuste vastuvõtmisel. Finantsaruannete näitajad võimaldavad teha olulisi järeldusi ja nende kasutamine analüüsis võimaldab näha erinevaid majanduslikke seoseid.
Finantsanalüüs võib eristada 3 keskset etappi:

ettevalmistav etapp – sellel etapil määratakse kindlaks analüüsi eesmärgid, mis võivad sõltuda sellest, kelle jaoks analüüsi tehakse ja millistele küsimustele tahetakse saada vastust. Reeglina tahetakse vastust saada, näiteks järgmistele probleemidele:

• milline oli ettevõte seisukoht ja tegevuse tulemused aruande perioodil;
  
• millised on ettevõte tegevuse tugevad ja nõrgad küljed;
  
• millised tegevused on vajalikud selleks, et ettevõte tegevus tulevikus parandada.
  

näitajate arvutamine ja nende tõlgendamine (interpreteerimine) – sellel etapil kasutatakse 3 analüüsi liiki, kus tuleb rakendada taustsüsteemi:

näitajate lihtanalüüs – arvutatakse ettevõte finantsnäitajaid ning võrreldakse erinevate perioodide saadud tulemusi:

• võib võrrelda ettevõte näitajaid tootmisharu keskmiste näitajatega. Keskmiste puhul tuleks teada keskmise arvutusmetoodikat;
  
• võib võrrelda konkurentide näitajatega;
  
• võib võrrelda erinevate plaanide või normatiividega. NB! Tuleb hinnata normatiivide põhjendatust.
  

struktuuri analüüs ehk vertikaalanalüüs – arvutatakse aruandeüksuste kirjete osakaalud mingi terviku suhtes. Vertikaalanalüüsi tulemused on võrreldavad ka erineva suurusega ettevõtete vahel.

horisontaalanalüüs – selle käigus võrreldakse ettevõtte samu näitajaid erinevatel perioodidel (N: võib võrrelda majandusaasta algus- ja lõppseisu).

trendi analüüs – sellega saab kindlaks teha muutusi mingi baasnäitaja suhtes ja seega saab trendi analüüsi tulemusi rakendada just prognooside koostamisel.

suhtarvuanalüüs – selle analüüsi käigus arvutatakse erinevaid suhtarvusid erinevate finantsnäitajate jagatisena. Suhtarvud võimaldavad hinnata majandusprotsesse ja nende tulemusi sügavuti.

kvalitatiivne analüüs ehk SWOT analüüs - annab hinnangu ettevõte tugevustele ja nõrkustele ning võimalustele ja ohtudele kvalitatiivselt ehk hinnanguliselt. Selle analüüsi jaoks on vaja küsitleda palju inimesi nii ettevõte sees kui ka väliseid inimesi; ettevõte sees ka küsitleda erinevatel tasemetel töötajaid (juhid, töölised, koristaja ).

järelduste tegemine – üldistatakse analüüsi tulemused ja töötatakse välja soovitused ning ettepanekud ettevõtte edasiseks tegevuseks.
FINANTSARUANDED
Finantsaruannete analüüs tehakse peamiselt põhiaruannete alusel, kuid õigete järelduste tegemiseks tuleb kasutada ka muid aruandeid ja lisasid.
BILANSS – on raamatupidamisülesanne, mis kajastab ettevõtte finantsolukorda teatud kuupäeva seisuga rahalises väljenduses. Koostatakse tekkepõhiselt; tegemist on minekulise aruandega. Bilanssi :

• vasak pool kajastab ettevõtte varasid, mis on bilanssi paigutatud, lähtudes likviidsuse printsiibist (alustab kõige likviidseim vorm – raha).
  
• Kohustused on bilanssi paremal pool ning nad iseloomustavad allikaid, mille alusel ettevõte varasid rahastatakse. Bilanssi parem pool on ülesehitatud ka likviidsuse põhimõttel, aga siin tähtis on aeg – lühiajalised ja pikaajalised kohustused (likviidsuse tunnuseks on see kiirus, mis aja jooksul midagi saab rahaks muuta).
  

Ettevõte varade ja kohustuste vahe on omakapital .
Ettevõte varad jagunevad käibe- ja põhivaradeks, esimesed on kiiresti realiseeritavad või 1 aastaga tarbitavad varad (raha/pank, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjatele, eelmiste perioodide kulud ja varud); käibevarade see osa, mida saab kiiresti ja ilma oluliste kuludeta rahaks muuta, nimetatakse likviidseks varaks.
Põhivarad on toodangu tootmiseks või teenuse osutamiseks rakendatavad varad, mida tavaliselt kasutatakse üle 1 aasta. Põhivara võib olla ka finantspõhivara, pikaajalise finantsinvesteeringuga .
Ülejäänud põhivarad jagunevad 2-ks: materiaalne- ja immateriaalne põhivara.
Materiaalne põhivara jaguneb omakorda limiteeritud ja limiteerimata kasutusega varaks. Limiteerimata kasutusega on maa (seda ei saa amortiseerida). Kui, näiteks, ettevõte ostab 2 000 000 eest kinnistu ja hakkab selle amortiseerima, siis see on vale – tuleb eraldada hoone hinda maa hinnast ja maad ei saa amortiseerida, ainult hoonet saab amortiseerida.
Immateriaalse vara moodustavad arengu- ja asutamisväljaminekud, patendid, litsentsid, tegevusload ja muu taoline.
Kohustuste poole peal kajastatakse laenuks võetud vahendeid – need on kolmandate isikute nõuded, mille täitmise eest vastutab ettevõte oma varaga. Lühiajalised kohustused tuleb realiseerida reeglina käibevarade arvelt aasta jooksul. Pikaajalised võivad olla võlakohustused, mille aluseks on kas laenulepingud või võlakirjad. Raamatupidamise arvestuses ei tehta ranget vahet pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste vahel, sest pikaajalise kohustuse lühiajalist osa kajastatakse lühiajalise kohustusena.
Omakapital iseloomustab aktsionäride osaluse suurust ning ta koosneb otsestest investeeringutest aktsiakapitali ning jaotamata ehk akumuleeritud kasumist.
Aktsiakapital kajastatakse nimiväärtuses. Omakapitali koosseisus on seaduslikud ja põhikirjalised reservid ; samuti emisjooni kasum (ülekurss) ehk aažio – see tekib aktsiate esmakordsel müügil ülekurssiga.
Ülekurssi võib kasutada ainult kahjumi katteks kui kõik muud võimalused on kasutatud ja teine suund - on võimalik ülekurssi kasutada aktsiate fondi emissiooniks. Omakapitalis võib olla ka selline kirje, nagu „omad tagasiostetud aktsiad“ – tresoor aktsiad.
Üldiselt ettevõttel on piiratud oma aktsiate tagasi ostmine (et piirata spekulatiivseid võimalusi). Mõnikord ettevõtte ei tahagi omad aktsiad tagasi osta, aga ta peab seda tegema (N: kui mõni ostja on sama firma aktsionär ning ta sattub pankrotti , või on kohustus omad aktsiad tagasi osta kuna nad olid garantiiks mõni võla katteks).
Kasumiaruanne – kajastab ettevõtte aruandeperioodi tulusid ja kulusid ja nende vahet kasumi või kahjumina. Samuti see on tekkepõhine nii kui ka bilanss.
Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Siia kuuluvad müügi netokäive, kasum valuuta tehingutest, põhivaramüük, saadud intressid ja dividendid ja muud tulud.
Kulud on aruandeperioodi tulude tekkimiseks vajalikud väljaminekud, millega varade väärtus väheneb või suurenevad kohustused. Siia kuuluvad tootmise ja müügikulud, varade allahindlus , põhivara kulum , valuuta kahjum , makstud intressid ja dividendid ning muud kulud.
Kuna Eestis ei rakendada ettevõtete tulude maksustamist, siis võib praktiliselt võrdsustada kasumi ja puhaskasumi. Kasum, mis jääb üle peale dividendide väljajagamist ja re-investeeringuid, kajastatakse jaotamata kasumina. Kasum küll näitab ettevõtte majandustegevuse tulemuslikkust kuid kasumit ei saa investeerida ega välja jagada.
Rahavoogude aruanne – tegemist on kõige noorema aruandega (seda enne kajastati lisades). See on ainuke aruanne, mis näitab tegelikku olukorda. Seda koostatakse kassapõhiselt. Rahaks loetakse kassas ja pangakontodel olevat raha ning pangahoiuseid.
Veel on olemas rahaekvivalendid – need on lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud, mida saab kiiresti rahaks muuta ning mille väärtuse muutumise risk on madal.
Positiivseks rahavooks on raha ja selle ekvivalentide laekumine, ning negatiivseks rahavooks on nende väljamaksed. Rahavoogude aruanne kajastab kõiki aruandeperioodi reaalseid raha liikumisi. Aruandest on huvitatud nii investorid kui ka kreeditorid , sest ükski teine aruanne ei kajasta raha reaalset liikumist.
Rahavoogude aruannet kasutatakse nii ettevõtte siseselt (mõeldud selle firma töötajatele ja omanikele), aga ka väliselt (selles on huvitatud kreeditorid ja investorid).
Rahavoogude aruanne koosneb 3-st osast: äritegevuse, investeerimise ja finantseerimise rahavood . Aruanne näitab reaalse rahajäägi muutust ning sellest mõjutatud bilanssi kirjeid. Analoogselt sellele, et varade summa võrdub kohustuste ja omakapitali summaga , peab varadest tulenev rahavoog võrduma võlausaldajate ehk kreeditoride ja investorite rahavooga.
Äritegevus – on seotud toodangu väljalaskmise ja müügiga või teenuse osutamisega. Tüüpiline laekumine on „müügist saadud sularaha “, tüüpilised väljaminekud on „toodangu/teenuse müügiga seotud väljaminekud“, „tasu maksmine“, „maksude tasumine“ ja „muud ärikulud“ (N: reklaamkulud, kindlustus). Normaalselt toimivas firmas peaksid äritegevuse positiivsed rahavood ületama negatiivseid. Erandiks on alustavad ettevõtted, reorganiseeruvad ettevõtted ja hooajaline tegevus.
Investeerimine – tähendab väärtpaberite ja põhivarade soetamist või müüki. Tüüpilised laekumised on: „põhivara müük“, „laenude võtmine“ ja „väljaantud laenude tagasi saamine“, „väärtpaberite müük“. Tüüpilised väljaminekud on: „põhivara soetamine“, „laenude välja andmine“, „võetud laenude kustutamine“, „väärtpaberite ost“. Investeerimistegevuse eesmärk on varade maksumuse suurendamine , mis on kapitali mahukus, ja seetõttu on selle osa rahavood reeglina negatiivsed. Investeerimise rahavoog on positiivne siis kui ettevõtte likvideeritakse või see läheb pankroti.
SUHTARVUD
27.10.2009
Suhtarvude tõlgendamine ja järelduste tegemine sõltuvad oluliselt sellest, kuidas on koostatud ja esitatud ettevõtte finantsinformatsioon . Analüüsi tulemused saavad olla kvaliteetsed vaid juhul kui kõiki olulisi majandustoiminguid on kajastatud õigesti ja õiglaselt.
Suhtarvude 1 rühm on maksevõime suhtarvud ehk likviidsuse suhtarvud. Maksevõime tähendab ettevõtte võimet kustutada õigeaegselt omad võlgnevused. Reeglina kustutatakse lühivõlgnevused käibevarade arvelt.
Likviidsus näitab kui kiiresti on võimalik mingi vara rahaks muuta ilma täiendavate kuludeta.
Käibevarad likviidsuse järgi on jaotatud 4-ks:

• sularaha ja arvelduskontod;
  
• lühiajalised väärtpaberid;
  
• lühiajaline võlgnevus ehk nõuded;
  
• varud.
  

1 rühma suhtarvude näitajad on:

• p PKK = käibevarad – lühiajalised kohustused
  uhaskäibekapital (PKK) – on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. Mida suurem on tulemus (PKK), seda suurem on ettevõtte likviidsus. Kuid likviidsuse tase sõltub käibevarade koosseisust ehk struktuurist.
  

• l käibevarad .
  LVKK = lühiajalised kohustused
  ühiajalise võlgnevuse kattekordaja (LVKK) – see näitab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Näitaja madal väärtus võib olla signaaliks kreeditoridele, et sel ettevõttel võib tekkida probleeme nende arvete maksmisega. Näitaja liiga kõrge tase viitab aga sellele, et ilmselt on käibevaradesse investeeritud liiga palju ja seetõttu võib osa potentsiaalsest kasumist jääda saamata. Näitajad mõjutavad tootmistsükli pikkust, käibevarade koosseisu, arvelduste korda, jmt.
  

( http://tigu.hk.tlu.ee/~janno/asjad/docs/TS_Finantsanalyys.pdf lk3)

• maksevõime kordaja (MVõK) – see iseloomustab ettevõtte võimet tasuda kiireloomulisi makseid, võttes arvesse likviidsemad varad.
  

raha + lühiajalised väärtpaberid + lühiajalised nõuded .
MVõK = lühiajalised kohustused

• maksevalmiduse kordaja (MVaK) – see näitab millise osa lühiajalistest kohustustest suudab firma koheselt tasuda.
  

raha + lühiajalised väärtpaberid (?)(kui on) .
MVaK = lühiajalised kohustused
SUHTARVUDE näitajate 2 rühm (efektiivsuse suhtarvud):
Näitajad iseloomustavad ettevõtte varade kasutamist.

l müügi netokäive .
LVKäK = lühiajalised võlgnevused (keskmine)
ühiajalise võlgnevuse käibekordaja (LVKäK) – see näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajalise võlgnevuse tasumine aruandeperioodil. Kõrge väärtus iseloomustab nõuete head konverteeritavust rahaks. Samal ajal võib see iseloomustada seda, et ettevõtte kasutab ranget järelmaksu-poliitikat (võlgnikele antakse arvete tasumiseks väga lühike periood). AGA! Kui teised ettevõtted samas piirkonnas ka müüvad sama toodet/teenust, siis kliendid lähevad firmalt range järelmaksupoliitikaga ära. Monopoolsetel ettevõtetel seda probleemi ei tekki.

r 360 päeva .
RLP = LVKäK
aha laekumise periood (RLP) – seda iseloomustab nõuete tasumise aeg päevades. Kui laekumisaeg ületab oluliselt ostjatele antava arve tasumise tähtaja, siis tähendab see seda, et konverteerimisprotsess on aeglane ja ettevõtte raha on tema klientide käes (likviidsuse küsimus).

v müüdud toodete kulu .
VKK = varude keskmine jääk
arude käibekordaja (VKK) – see iseloomustab kauba ja tootmisvarude kasutamist ja müügiefektiivsust. Näitaja kõrge väärtus iseloomustab materiaalsete varude efektiivset kasutamist, mis suurendab maksevõimet. Näitaja madal tase võib olla viiteks, kas liigsetele varudele või probleemidele nende realiseerimisel. Näitaja madala tase põhjuseks võib olla ka tootmisvarude või valmistoodangu hinnatõus. Näitaja hindamisel tuleb arvestada majandusharu eripära (N: hulgikaubanduses on näitaja tase ilmselt kõrgem kui rasketööstuses).

p müügi netokäive .
PVKäK = põhivarade keskmine jääk
õhivarade käibekordaja (PVKäK) – see iseloomustab põhivarade kasutamise efektiivsust kordades, või seda, mitu müügi netokäive krooni tuleb ühe põhivarasse investeeritud krooni kohta. On vaja kaalutud keskmise näitajat. Kõrge tase näitab põhivarade efektiivset kasutamist. Näitajad mõjutavad põhivara maksumus, kasutusaeg ja amortisatsiooni arvestus.

v müügi netokäive .
VKäK = varade keskmine jääk
arade käibekordaja (VKäK) – näitab varade kasutamise efektiivsust ehk seda, mitu müügi netokäive krooni tuleb varadesse investeeritud krooni kohta.
3 rühm: võõrkapitali kasutamise suhtarvud
Antud rühma suhtarvud võimaldavad hinnata, millisel määral kasutab ettevõtte võõrvahendeid ja milline on tema riskitase. Kui ettevõtte soovib oma tegevust laiendada, siis on tal 2 võimalust:

• korraldada täiendav aktsiaemissioon;
  
• võtta laenu.
  

FINANTSVÕIMENDUS – iseloomustab laenuvahendite kasutamise astet. Kui finantseerimisvahendite hulgas kasvab laenuvahendite osa, siis tõuseb finantsvõimendus ja ka riskid , kuna laenuvahendid tuleb tähtajaks tagasi maksta koos lisanduvate intressidega. Tegemist on riskantse kapitaliga . Vaatamata suurenevale riskile võib laenuvahenditega suurendada oma tulusid kui võõrvahendite kasutamise tasuvus on kõrgem intressimäärast, siis saab ettevõtte täiendavat kasumit. (Finantsvõimenduse all mõeldakse võõrfinantseeringu kaasamist ettevõtte kapitali struktuuri. Võimendus väljendub omaniku jaoks suuremas võimaluses teenida täiendavat tulu investeeringult, kuid ka suuremat riski, sest äriprojekti ebaõnnestumisel tuleb lisaks kantud kahjule maksta tagasi ka laen koos intressimaksetega. http://www.mtk.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=252618/MAGolberg.pdf ).
( http://tigu.hk.tlu.ee/~janno/asjad/docs/TS_Finantsanalyys.pdf lk4) Laenuvahendite kasutamisel jääb ära emissionikulu. Liigne võlakoormus vähendab ettevõtte likviidsust ja võib viia makseraskustesse majandus-languse korral.

V lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused .
VõK = varade maksumus
ÕLAKORDAJA (VõK) – iseloomustab seda, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenuvahenditest. Kõrge näitaja iseloomustab olulist kreeditoride vahendite kaasamist. Kreeditoridele on meelepärasem näitaja madalam tase (see vähendab nende riske). Võlakordaja näitab mitu % ettevõtte varast on finantseeritud (krediteeritud) võlgadega ehk teisisõnu, võlakordaja näitab koguvõlgnevuste osakaalu bilansis. Pikaajalise maksevõime seisukohast on firma positsioon seda parem, mida madalam on see suhtarv . Omakapitali võlasiduvuse ja võlakordaja suhtarvud näitavad ettevõtte poolt kasutatava finantsvõimenduse ulatust.

k lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused .
KOKS = omakapital
ohustuste ja omakapitali suhe (KOKS) – iseloomustab laenuvahendite ja omakapitali ehk aktsionäride vara arvel finantseeritud varade suhet. Suhtarvu leidmisel võib kasutada vaid pikaajalisi kohustusi, mis on stabiilsema iseloomuga kui lühiajalised.

k pikaajalised kohustused .
KK = pikaajalised kohustused + omakapital
apitaliseerituse kordaja (KK) – iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogu kapitalis.

i ärikasum .
IKK = perioodi intressikulu
ntresside kattekordaja (IKK) – mõõdab ettevõtte võimet tasuda ärikasumi arvelt perioodi intressikohustused. Intresside kattekordaja näitab, mitu korda ärikasum katab intressikulusid - normaalne oleks vähemalt 3 korda. Ärikasumit kasutatakse seetõttu, et ettevõtte peaks katma intressikulud põhitegevuse tuludest ehk äritegevuse tuludega.
4 rühm - tasuvuse SUHTARVUD (ehk rentaabluse suhtarvud):
Need aitavad ettevõttet üldistavalt hinnata; näitavad seda, kuivõrd efektiivselt saadakse kasumit müügilt, varadelt ja omakapitalilt.

m brutokasum .
MKÜR = müügi netokäive
üügikäibe üldine rentaablus (MKÜR) – see näitab müügikäive iga krooni tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Sõltub hindadest, müügiprotsessi kordadest ja müüdud toodete kulude kontrollist.

m ärikasum .
MKÄR = müügi netokäive
üügikäibe ärirentaablus (MKÄR) – näitab müügikäive iga krooni tasuvust peale müüdud toodete kulu ja turustus- ning üldiste halduskulude mahaarvamist. Firma müügikäibe ärirentaablus sõltub kui efektiivselt ta töötab tootmaks tooteid ja teenuseid mida müüa. Kui firma suudab kulusid vähendades genereerida sama määra tulusid siis suurendab ta oma ärikasumit ning väärtust.

i ärikasum .
IR = varade maksumus
nvesteeringute rentaablus (IR) ( Return on Investment (ROI)) – see näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust ehk mõõdab varadesse tehtud investeeringute tasuvust puhaskasumi baasil.

o puhaskasum .
OKR = omakapital
makapitali rentaablus (OKR) (Return On Equity (ROE)- näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. Mida kõrgem on omakapitali rentaablus, seda efektiivsemad on investeeringud antud firmasse. Antud näitaja kõrge tase võib rääkida ka sellest, et ettevõte käsutab suures ulatuses võõrkapitali ning on seetõttu riskantne. Samal ajal võib madal omakapitali rentaablus rääkida ettevõtte konservatiivset rahanduspoliitikast. Kui ettevõtet finantseeritakse ainult omakapitaliga, siis investeeringute puhasrentaablus on võrdne omakapitali rentaablusega.
5 rühm – dividendide SUHTARVUD:
kõige enam pakuvad nad huvi ettevõtte omanikele ja potentsiaalsetele investoritele.

t puhaskasum – eelisaktsiate dividendide summa .
T1LAK = lihtaktsiate keskmine arv
ulu ühe lihtaktsia kohta (T1LAK) – näitab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruandeperioodil. Lihtaktsia (Common stock ) on väärtpaber/aktsia, mille omamine defineerib aktsionäri osaluse ettevõttes; see on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. Et lihtaktsiaid on oluliselt rohkem kui eelisaktsiaid, siis on lihtaktsiate likviidsus ja päevakäive oluliselt suuremad kui eelisaktsial.
Selles valemis on tegemist kaalutud keskmisega – kui kaua aktsia on olnud aktsionäri omanduses .
Eelisaktsia ( preferred stock) on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see-eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Sellest tuleneb ka eelisaktsia nimi. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 1000 krooni aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri. Kui aktsiaseltsil ei ole jaotatavat kasumit või sellest ei piisa, võib eelisaktsia omanikele dividendi täielikult või osaliselt maksmata jätta. Maksmata osa liidetakse järgmisel aastal makstava dividendiga, arvestades juurde intressi seaduses sätestatud suuruses.

h aktsia turuhind .
HTK = puhaskasum 1 aktsia kohta
inna- ja tulukordaja (HTK) – ehk aktsia turuhinna siduvus , see näitab aktsiate turuhinda ja turu suhet. Suhtarvu väärtus näitab kuipalju on investorid nõus maksma jooksva kasumi ühiku eest. Kuna aktsiate hinnad võivad erineda siis taolise võttega viiakse eri firmade aktsiate tulukuse võrdlus ühele tasemele . Kõrge väärtus võib viidata ettevõtte võimalikule laiendamisele ja investorite ootused on saada suuremad dividendid. Samuti kordaja kõrge väärtus, mis kajastab ettevõtte eeldatavat laiendamist ja sellega seoses oodatava tulu kasvu, suurendab ka nõudlust aktsiate järele ja tõstab nende turuhinda.

l omakapital - eelisaktsiate maksumus .
LNV = lihtaktsiate arv
ihtaktsia nimiväärtus (LNV) – see on raamatupidamises kajastatav aktsia väärtus. Kordaja määrab kui suurte aktivatega on lihtaktsiad kaetud. Kui aktsia raamatupidamislik hind on turuhinnast väiksem, siis sel juhul ei ole tegemist veel ülehindamisega, kuna turuhinna määravad loodetavad tulevased tulud, aga raamatupidamishind kajastab minevikus sooritatud tehingute tulemusi. Sellest järeldub, et raamatupidamishinna väärtus hindamisalusena on küllaltki piiratud, kuna ta kirjeldab rohkem mineviku sündmusi kui tulevikus võimalikku.
( http://www.hot.ee/gossuliinu/Materjal/Fundamentaalanal%FC%FCs%20ettev%F5tte%20tasandil.ht m)
30.10.2009

D lihtaktsiate dividendide summa .
D1AK = lihtaktsiate arv
ividendid ühe aktsia kohta (D1AK) – see on dividendide summa ühe lihtaktsia kohta aruandeperioodil. Kui investor on dividendide saamisest huvitatud siis oleks talle kasulik, kui antud kordaja väärtus oleks võimlikult suur. Kui investor aga dividendidest huvitatud pole, näiteks maksudest tingitud kaalutlustel , siis oleks talle sobivaim , kui antud kordaja väärtus oleks null, see tähendab, et dividende üldse välja ei makstaks.

d dividendid 1 aktsia kohta (D1AK) .
DVMK = puhaskasum 1 aktsia kohta
ividendide väljamaksu kordaja (DVMK) – kajastab aktsionäridele väljamakstud puhaskasumi osa. See osa puhaskasumist, mis jääb välja maksmata investeeri-takse uuesti ettevõtte tegevusse ja see peaks seeläbi ettevõtte väärtust tõstma ja aktsia hinda kergitama.

a dividendid 1 aktsia kohta (D1AK) .
ADM = aktsia turuhind
ktsiate dividendimäär (ADM) – näitab aktsiate tasuvust nende turuhinna suhtes. Iseloomustab investeerija jooksvat aastatulu. Antud näitaja viib investeeringu kasumlikkuse ühtsele rahalisele alusele ja annab investoritele võimaluse erinevate hindadega aktsiate dividendide omavaheliseks võrdlemiseks.
RAHAAJAVÄÄRTUS
Raha väärtus muutub aja jooksul, ajaväärtuse kasvades rahaväärtus langeb. Raha ajaväärtus (time value of money ) viitab raha väärtuse sõltuvusele ajafaktorist. Seega täna investeeritud või saadud raha on rohkem väärt kui tulevikus (pöördvõrdelised).
Rahaväärtuse muutumise teoorial on 2 põhikontseptsiooni:

• väärtus tulevikus
  
• praegune väärtus ehk nüüdisväärtus.
  

Raha tuleviku väärtus kujuneb 3 teguri mõjul:

• algsumma
  
• intressi summa
  
• ajaperiood (see on aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intresside arvestus ja tasumine).
  

Intress (ingl. interest ) on laenusaaja kokkulepitud rahaline tasu laenuandjale laenu kasutamise eest. Intressimakse sõltub laenusummast ja laenutingimustest.
Intressimäär (ingl. interest rate ) on intressi väljendamine protsentides mingi ajavahemiku kohta. Reeglina on selleks aasta. Intressimäär = aastane intress / laen * 100. Näiteks: 200 € aastase laenu korral on intress 10 €, siis intressimäär aastas = 10 € / 200 € * 100 = 5%. Enamasti arvutatakse intressimakse intressimäära järgi.
Firma investeerib
100 000.- 10% intressimäär,1-ks aastaks 110 000.-
(raha praegune väärtus) (see on selle raha väärtus tulevikus)
PV TV1
t0 t1
100 000.- 1.a. 110 000.- 2.a. 121 000.-
PV TV1 TV2

t0 t1 t2
Intresside arvestus võib toimuda kas lihtintressina või liitintressina:

• Lihtintress (ingl. simple interest) arvutatakse laenuaja jooksul iga intressiperioodi lõpus laenu algsummalt, kui laenuvõtja maksab laenuandjale intressi iga intressiperioodi lõpus.
  
• Liitintress (ingl. compound interest) arvutatakse laenuaja jooksul iga intressiperioodi lõpus nii laenu algsummalt kui ka eelnevate intressiperioodide maksmata intressilt.
  

TVn = PV * (1 + i)n
TV – tuleviku väärtus
PV – praegune väärtus
i - intressimäär
n - perioodide arv
T TVn = PV * (1 + i)n = RV * (TV ITi,n)
uleviku väärtuse intressitegur :
TV IT – tuleviku väärtuse intressitegur
Tuleviku väärtuse intressiteguri 3 põhiomadust on:

intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1, välja arvatud „0“-perioodid (IT>1)

teguri väärtus kasvab koos intressimäära tõusuga.

teguri väärtus kasvab kui kasvab perioodi kestvus, mille vältel toimub intressi arvestus.
I TVn = PV * (1 + i/m)nm
ntressi võib arvestada aastas mitu korda (N: kuude, kvartalite või poolaastate lõigus). Siis ülevaltoodud valemi tuleb täiustada:
kus „m“ on perioodide arv
I AIM = (1 + i/m)m -1
ntress võib olla nominaalse määraga, mis lepitakse kokku ja kirjutatakse lepingusse (N: 10%); või võib olla reaalse ehk tegeliku intressimääraga ehk aasta intressimääraga (AIM).
Näide: firma deponeerib raha nominaalmääraga 10%. Intressiarvestus on 1 kord poolaastas (ehk 2 korda aastas). Leida aasta intressimäär (tegelik).
Lahendus: AIM = (1 + 10% / 2)2 – 1 = (1 + 0,10 / 2) 2 – 1 = 1,1025 – 1= 0,1025 = 0,1025 * 100% = 10,25%

RAHA NÜÜDISVÄÄRTUS – see on raha summa, mis investeeritakse või saadakse tulevikus praegune väärtus arvutatuna vastava diskontomääraga.
Diskontomäär ehk nõutav tulunorm on selline %-ne määr, mida kasutatakse nüüdisväärtuse arvutamisel ja seda arvutamist nimetatakse diskonteerimiseks.
Raha tuleviku väärtuse arvutamisel määratakse rahasumma kasvumäär. Nüüdisväärtuse leidmiseks tuleb diskonteerida tulevikus saadava raha väärtus ning siis saadakse antud momendi ehk tänase päeva väärtus:
kus PVDT – on praeguse väärtuse diskontotegur
Näide: soovime tulevikus saada 100 000.-, diskontomäär on 10%. Praegune väärtus?
100 000.-
Lahendus: (1 + 0,10)1 = 90 909.-
Praeguse väärtuse:

teguri väärtus on alati väiksem kui 1, väljaarvatud „0“-perioodil;

väärtus väheneb, diskontomäär suureneb;

väärtus väheneb, kuid pikeneb periood, mille vältel arvutatakse antud diskontomäära.
Näide: koostage bilanss 31.12.2008.a. seisuga. On teada:
1. Müüginetokäive 750 000.-
2. Varade käibekordaja 3,0 korda (= müügi netokäive / varade keskmine jääk = 250 000.-)
3. Põhivarade käibekordaja 5,0 korda (=müügi netokäive /põhi vara keskmine jääk =150 000.-)
4. Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja 18,75 korda (=müügi netokäive /lühiajalised võlgnevused =40 000.-)
5. Maksevalmiduse kordaja 2,0 korda
Lahendus:
AKTIVA PASSIVA
(A) Sularaha ja pangakontod 50 000.- (F) Hankijatele maksmata arved 25 000.-
(B) Lühiajaline võlgnevus 40 000.- Pikaajalised kohustused 100 000.-
(C) Varud 10 000.- Osakapital 75 000.-
(D) Põhivara 150 000.- Jaotamata kasum 50 000.-
Kokku AKTIVA: 250 000.- (G) Kokku PASSIVA: 250 000.-
01.12.2009
TEST
Olid järgmised küsimused:

tuleviku väärtuse intressiteguri põhiomadused on …

intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1, välja arvatud „0“-perioodid;

teguri väärtus kasvab koos intressimäära tõusuga;

teguri väärtus kasvab kui kasvab perioodi kestvus, mille vältel toimub intressi arvestus.

diskontomäär … (ehk nõutav tulunorm) on selline %-ne määr, mida kasutatakse nüüdisväärtuse arvutamisel ja seda arvutamist nimetatakse diskonteerimiseks.

tekkepõhine arvestus on … majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud.

finantsanalüüsi põhietapid on …ettevalmistav, näitajate arvutamine ja tõlgendamine, järelduste tegemine.

raha tulevikuväärtuse tegurid on … algsumma; intressi summa; ajaperiood (see on aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intresside arvestus ja tasumine).

raha nüüdisväärtus on … raha summa, mis investeeritakse või saadakse tulevikus praegune väärtus arvutatuna vastava diskontomääraga.

aktsionäride puhastulu kasv … aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest; või: dividendide väljamaksu kordaja kajastab aktsionäridele väljamakstud puhaskasumi osa. See osa puhaskasumist, mis jääb välja maksmata investeeri-takse uuesti ettevõtte tegevusse ja see peaks seeläbi ettevõtte väärtust tõstma ja aktsia hinda kergitama.

lihtaktsia omanikul on õigus ... hääleõigus, õigus saada dividende ( kui on kasum)

ettevõtte finantsvarad on … raha, teiste ettevõtete väärtpaberid, finantsnõuded.

rahakäibe aruanne sisaldab … äritegevuse, investeerimise ja finantseerimise rahavood.

maksevõime kordaja … iseloomustab ettevõtte võimet tasuda kiireloomulisi makseid, võttes arvesse likviidsemad varad. MVõK = (raha + lühiajalised väärtpaberid + lühiajalised nõuded) / lühiajalised kohustused

dividendimäära iseloomustab … investeerija jooksvat aastatulu. Antud näitaja viib investeeringu kasumlikkuse ühtsele rahalisele alusele ja annab investoritele võimaluse erinevate hindadega aktsiate dividendide omavaheliseks võrdlemiseks.

äriühingut võib moodustada … Ettevõtja, kes on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid.

kontserni moodustavad … Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni.

ASi aktsiakapital … võib olla 1/3 eelisaktsiaid ja ülejäänud peavad olema lihtaktsiad.

aktsiakapitali võib vähendada … omad aktsiad vahetada väiksema nimiväärtusega aktsiate vastu või tühistada ringluses olevad aktsiad. Aktsiakapital kajastatakse nimiväärtuses.

eelisaktsionär … tal puudub hääleõigus, aga ta saab dividende sõltumata sellest ka ettevõttel oli aruandeaastal kasumit.
15
Ettevõtte rahandus