Peamised finantsaruanded (1)

Peamised finantsaruanded
11. oktoober 2011. a.
14:05
 
Raamatupidamisaruanded on aluseks finantsnäitajate analüüsile ja peamiselt finantssuhtarvude arvestamiseks.
Kesksed aruanded : majandusaasta aruanne - seisab koos: kasumiaruanne , bilanss , rahavoogude aruanne
 
Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu.
 
Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja tootmis- ja valmistoodangu varud. Põhivarad on tootmises kasutatavad varad, mida rakendatakse pikema aja jooksul - tavaliselt üle aasta.
Põhivara võib olla piiratud ja piiramatu kasutuseaga. (piiramatu - maa, ülejäänud piiratud) Põhivarad võib liigitada materjaalseteks ja immaterjaalseteks.
Materjaalsed - hooned, rajatised (elektriliin, sild, estakaadid, viaduktid, torujuhtmed), kontorid, laod .
Immaterjaalse põhivara hulka kuuluvad - patendid, litsensid, kaubamärgid, autoriõigused, firmaväärtus jne
 
Kohustused - need on laenuks võetud vahendid. Need on kolmandate isikute nõuded firmale , mille täitmise eest vastutab firma oma varaga. Lühiajalised ja pikaajalised kohustused. Piir on ikka aasta.
Kolmas kohustus: omakapital , mis näitab aktsionäride osaluse suurust ning koosneb esialgsetest investeeringutest ning jaotamata kasumist. Aktsiakapital on bilansis nimiväärtuses. Omakapitali koosseisus : aktsia ülekurss -ka aažio võib olla selle sama mõiste tähenduses. Reservid - kohustus võib tekkida seadusest või põhikirjast. Jaotamata kasum (kahjum) . Tagasiostetud oma aktsiad (tresooraktia). Omakapitali koosseisus kajastatakse neid miinusmärgiga, niiet nad vähendavad omakapitali. Need tuleb realiseerida aasta jooksul ja kui seda ei suudeta, siis tuleb kanda need kahjumisse.
Aktsiakapitali peab olema väheamlt 25000€.
 
Varad = Kohustused + omakapital
 
Kasumiaruanne - iseloomustab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet. Tegemist on perioodi aruandega, samuti tekkepõhine. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine. Peamised kirjed on: müügi netokäive, kasum valuutatehingutest, kasum põhivarade müügist, saadud intressid ja dividendid .
Teine pool on kulu - aruande perioodi jooksul tulude tekkeks tehtud väljamiekud, millega kaasneb varade väärtuse vähenemine või kohustuste suurenemine. Peamine osa: tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindlus , põhivara kulum ehk amortisatsioon , kahjum valuutatehingutest., intressid ja dividendid.
Tulude ja kulude vahe annab meile kasumi või kahjumi.
 
Brutokasum miinus tulumaks on puhaskasum , millest makstakse välja dividendid.
 
Rahavoogude aruanne - kajastatakse raha tegelik liikumine.
Rahaks loetakse ettevõtte kassas olevat raha, pangakontodel olev raha ning pangahoiused. Raha ekvivalentidena käsitletakse kõrge likviidsusega varasid. Saab kiiresti rahaks vahetada ilma oluliste täiendavate kuludeta.
Rahavood on raha ja selle ekvivalentide laekumised või väljamkased ehk vastavalt positiivsed ja negatiivsed. Rahavoogude aruande võib koostada minevikuliste, antud perioodi ning prognoositavate rahavoogude kohta.
 
Kuna kasumiaruanne ei kajasta reaalseid rahavoogusid, võib ettevõttel olla oluline kasumijääk, kuid see ei tähenda, et tal on raha. Kui soetatakse põhivara, siis tekib ettevõttel negatiivne rahavoog. Kasumiaruandele see aga mõju ei avalda. Osta ja kulutusi katta saab ainult reaalse rahaga . Seega saavad rahavoogude aruannet kasutada mitte ainult ettevõtte sisesed tarbijad, vaid see on oluline ka välistarbijatele, näiteks potentsiaalsetele investoritele, tarnijatele jt huvirühmadele ( kreeditorid , oma töötajad jne).
 
Rahavoogude aruanne koosneb kolmest põhiosast:
Äritegevuse rahavood - see on ettevõtte põhitegevus, mis on seotud toodangu valmistamise ja realiseerimisega või teenuse osutamisega. Tüüpilised laekumised on toodete ja teenuste müügist saadud raha. Tüüpilised väljaminekud on toodangu ja teenuse müügiga seotud kulud - suuremaks kuluks töötasu väljamaksed ja kaasnevad maksud , tooraine ja materjalikulud, reklaamikulu , kindlustus. Normaalselt tegutsevas firmas peaksid äritegevuse positiivsed rahavood ületama negatiivseid. Kui on tegemist hooajalise tegevusega ja väljaminekud ei lange ühte perioodi, siis on kulu ühes perioodis ja tulu palju hiljem (vili, metsakasvatus) ehk siis negatiivne ületab positiivse. Samasugune olukord uue ettevõtte käivitamisel.
 

Investeerimisest tekkivad rahavood - need on seotud peamiselt põhivarade ja väärtpaberitega. Laekumiste allikaks põhivarade müük, laenude võtmine ja väljaantud laenude tagastumine , väärtpaberite müük. Tüüpilised väljaminekud põhivarade soetamine, laenude väljaandmine ja võetud laenude kustutamine, väärtpaberite ost. Ettevõtte investeerimise alase tegevuse eesmärk on suurendada tema varade maksumust, mis on kapitalimahukas ning seetõttu investeerimistegevuse tulem on tavaliselt negatiivne.
 

Finantseerimisega seotud rahavood - mis on seotud väärtpaberite emissjoniga, nende soetamisega ning aktsionäridega tehtavate arveldustega. Sularaha laekub väärtpaberite müügist ja peamised väljaminekud on dividendi väljamaksed, varem emiteeritud oma aktsiate tagasiost ja võlakirjade kustutamine. Rahavoogude aruande koostamine toimub neljas etapis .
Arvestatakse välja äritegevuse rahavoo saldo ehk tulem

Leitakse investeeringute rahavoo saldo

Finantseerimise rahavoo saldo

Eelnevate etappide tulemuste üldistamine, summeerimine ning lõpparuande vormistamine
 
 
FINANTSARUANNETE ANALÜÜS
 
Finantssuhte arvud jagatakse erinevatesse rühmadesse
 
Likviidusese suhtavud
 
Maksevõime suhtarvud - maksevõime või likviidsuse suhtarvud näitavad ettevõtte võimet enneaegselt oma võlgnevust kustutada . Reeglina kustutatakse lühiajalised võlgnevused käibekapitali arvelt. Likviidsuse alusel jaguneb käibevara nelja rühma.
Kõige likviidsem vara - sularaha ja pangakontod

Lühiajalised väärtpaberid

Lühiajalised nõuded

Varud
 
Esimene näitaja on puhas käibekapital. See ei ole suhtarv . Puhas käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajalisi kohustusi.
Puhas käibekapital = käibevarad - lühiajalised kohustused
Mida suurem on puhas käibekapital, seda kõrgem on ettevõtte likviidsus ja ta suudab oma kohustused probleemideta täita.
 

Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad - suhtarv. Näitab ettevõtte võimet katta lühiajalised kohustused.
Lühiajaline kattekordaja = käibevarad/ lühiajalised kohustused
Küllaltki üldistava iseloomuga.
 

Maksevõime kordaja - mis iseloomustab kiireloomuliste maksete tasumise võimet. Jätame välja vähemlikviidseid varasid
Maksevõime kordaja = (raha + lühiajalised väärtpaberid + lühiajalised nõuded)/ lühiajalised kohustused
 

Maksevalmiduse kordaja - iseloomustab firma võimet oma kohustused koheselt täita.
Maksevalmiduse kordaja = (raha + lühiajalised väärtpaberid) / lühiajalised kohustused
 
Kui on tegemist püsiva likviidsus kriisiga, siis tuleb ettevõte kuulutada pankrotti .
 
Efektiivsuse suhtarvud - iseloomustavad ettevõtte varade kasutamise efektiivsust
 
Lühiajalise võlgnevuse käibe kordaja - mis iseloomustab seda, mitu korda aruande perioodil lühiajalise võlgnevuse tasumine
Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = müügi netokäive/lühiajaline võlgnevus
Kõrge tase näitab nõete kõrget konverteeritavust rahalisteks vahenditeks, samas võib see iseloomustada, et ettevõte kasutab ranget järelmaksu poliitikat.
 

Raha laekumise periood päevades -
Raha laekumise periood = 360 päeva / lühiajalise võlgnevuse käibe kordaja (eelmises valemis saadud näitaja)
Kas suhtarvuna või protsentnäitajana.
Kui laekumisaeg ületab ostjatele antavat tasumise tähtaega, siis võib see viidata kas lohakatele ostjatele või nende likviidsusprobleemidele. Probleem võib tuleneda ettevõtte oma töötajate halvast tööst, kes peavad arvete laekumiste arvestust pidama .
 

Varude käibe kordaja - mis iseloomustab kauba ja tootmisvarude kasutamist ja müügi efektiivsust.
Varude käibe kordaja = müüdud toodete kulu/ varude keskne jääk
Näitaja kõrge väärtus viitab materjaalsete varude kiirele heale kasutamisele ning ettevõtte paremale likviidsusele. Näitaja madal väärtus võib viidata liigsetele tootmisvarudele või raskustele varude realiseerimisele. Näitaja võib olla ka suhteliselt madal või langeda. Võib tekkida situatsioonis, kus mingit varud hakkavad kallinema.
 

Põhivarade käibekordaja - näitab nende varade kasutamise efektiivsust kordades ehk seda, mitu müüginetokäibe eurot tuleb ühe põhivarasse investeeritud euro kohta.
Põhivarade käibekordaja = müügineto käive / põhivarade keskmine jääk
Iseloomustab head ettevõtet, kui on kõrge, kui on madal, siis on põhivaradesse liigselt investeeritud.
 

Varade käibe kordaja - iseloomustab kõikide varade kasutamise efektiivsust, ehk mitu müügi netokäibe eurot tuleb varadesse investeeritult ühe euro kohta.
Varade käibe kordaja = müügineto käive / varade keskmine jääk
 
 
Võõrkapitali kasutamise suhtarv - Kui ettevõte soovib oma tegevust laiendada on tal rahalise ressursi hankimiseks kaks võimalust: suurendada aktsiakapitali või võtta laenu. Selle rühma suhtarvude alusel saab hinnata, kui suures mahus kasutatakse laenuvahendeid ja kas firma suudab täita oma intressikohuseid ning milline on tema riskitase.
Finantsvõimendus on laenuvahendite kasutamise aste ning täiendavate laenurahade kaasamisel finantsvõimendus suureneb. Kuigi laenuvahendite kaasamine toob uusi riske, võib see võimaldada firma tulususe suurendamist, soodsa finantsvõimenduse korral võib laenuvahenditelt teenida rohkem kui nende eest on makstud. Laenuvahendid on odavamad kui oma vahendite kasutamine. Laenuturg on oma intressitasemelt madalam, kui on dividendi soov, mida tahavad saada omanikud. Laenu vormistamine on odavam kui aktsia emisjoni korraldamine.
 
Võla kordaja - mis iseloomustab, kui suurt osa firma varadest finantseeritakse laenu vahenditele.
Võla kordaja = (lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused) / varade maksumus
Näitaja kõrge tase iseloomustab seda, et varasid finantseeritakse rohkem võõrvahendite arvelt. Kreeditoride seisukohalt on eelistatum selle näitaja madal tase.
 

Kohustuse ja omakapitali suhe - näitab laenuvahendite ja omakapitali arvelt finatseerimise suhet.
Kohustuste ja omakapitali suhe = (lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused) / omakapital
 

Kapitaliseerituse kordaja - iseloomustab pikaajaliste kohustuste osakaalu kogukapitalist
Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital)
 

Intresside katte kordaja - iseloomustab firma võimet ärikasumi arvelt katta intressikulud.
Intresside katte kordaja = ärikasum / perioodi intressi kulu
 
Tasuvuse suhtarvud - tasuvus ehk rentaablus
Need võimaldavad anda ettevõtte tegevusele üldistava hinnangu. Võimaldavad ettevõtet hinnata tervikuna . Näitajad iseloomustavad kuivõrd efektiivselt genereeritakse müügist kasumit ning kui kasumlikult kasutatakse omakapitali ning firma varasid.
 
Müügi käibe üldine rentaablus, mis näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamust. Näitaja sõltub hindadest ning müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist.
Müügi käibe üldine rentaablus = brutokasum / müügi netokäive
 

Müügi käibe ärirentaablus - mis näitab müügi käibe iga euro tasuvust peale müüdud toodete kulu ja turustus ja üldiste halduskulude mahaarvamist.
Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum / müügi netokäive
 

Müügi käibe puhasrentaablus - näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist
Müügi käibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügi netokäive
 

Investeeringute rentaablus - iseloomustab varadesse investeeringute tasuvust
Investeeringute rentaablu = ärikasum / varade maksumus
 

Omakapitali rentaablus - näitaja iseloomustab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab hinnata ettevõtte juhtimistegevuse efektiivsust. Mida kõrgem on näitaja, seda paremini kasutatakse omakapitali (Seda paremini juhitakse ettevõtet)
Näitaja kõrge tase võib iseloomustada ka seda, et kasutatakse suures mahus võõrkapitali. See tähendab seda, et ettevõte on riskantsem (see ei ole hea.)
Näitaja madal tase võib viidata firma konservatiivsele rahapoliitikale, mis tähendab seda, et juhtkond ei tee uuenduslikke ja riskantseid otsuseid ning seetõttu ei anna omakapital maksimaalset tulu.
Omakapitali rentaablus = puhaskasum / omakapital
 
Dividendide suhtarvud - antud suhtarvud pakuvad huvi investoritele, nii neile, kes on investeerinud, kui ka potentsiaalsetele, kes turgudel kauplevad
 
Tulu ühe lihtaktsia kohta - mis kajastab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruande perioodil
Tulu ühe lihtaktsia kohta = (puhaskasum - eelisaktsiad) /lihtaktsiate keskmine arv
Oluline see, et keskmine on kaalutud keskmine ja kaaluks on aeg, kui kaua aktsiad on olnud aktsionäride omandis
 

Hinna ja tulu kordaja - mis näitab aktsiate turuhinna ja turu suhet
Hinna ja tulu kordaja = aktsia turu hind/puhas kasum ühe aktsia kohta
Näitaja kõrge väärtus võib kajastada ettevõtte eeldatavat laienemist või positiivset arengut, kuna investorid loodavad, et ettevõte hakkab tulevikus andma suuremat tulu ning seetõttu aktsiate tuluhind tõuseb
 

Lihtaktsia nimiväärtus - raamatupidamises kajastatav aktsiate väärtus
Lihtaktsia nimiväärtus = (omakapital-eelisaktiate väärtus)/lihtaktsiate arv
 

Dividendid ühe aktsia kohta - dividendide summa ühe lihtaktsia kohta
Dividendid ühe aktsia kohta = lihtaktsiate dividendid summa / lihtaktsiate arv
 

Aktsiate dividendimäär - mis iseloomustab aktsiate tasuvust nende turuhinna suhtes
Aktsiate dividendimäär = dividendid ühe aktsia kohta / aktsia turuhind
 
Ülesanded:
On teada nelja aasta andmed
Bilansikirje
2007
2008
2009
2010
käibevarad
200000
224000
256000
281000
varud
82000
100000
125000
140000
Lühiajalised kohustused
100000
102000
107000
110000
 
Leida lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ja maksevõime kordaja iga persioodi kohta.
Hinnata ettevõtte likviidsuse taseme dünaamikat
 
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = Käibevarad + varud / lühiajalised kohustused
1.a (200000+82000)/100000=2,82
2.a (224000+100000)/102000=3, 1765
3.a (256000+125000)/107000=3,5607
4.a (281000+140000)/110000=3,8273
 
Maksevõime kordaja = (raha + lühiajalised väärtpaberid + lühiajalised nõuded)/ lühiajalised kohustused käibevarad/lüh kohustused
1.a 200000/100000=2
2.a 224000/102000=2,1961
3.a 256000/107000=2,3925
4.a 281000/110000=2,5545
 
Käibevara muutuse kordaja = 281000/200000=1,405
1400000/82000=17,0732
110000/100000=1,1
 
Likviidsed käibevarad on suurenenud vähem, kui varud. Järelikult ei ole head muutused, on tekkinud varude suurenemine, aga likviidseid vahendeid ei ole juurde tekkinud.
 

Koostada firma bilanss seisuga 31. detsember 2010 ja teada on järgmised andmed:
Müüginetokäive
750000
Varade käibe kordaja
3,0 (korda)
Põhivarade käibe kordaja
5,0 (korda)
Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja
18,75 (korda)
Maksevalmiduse kordaja
2,0 (korda)
 
Varad
 
Kohustused
 

• Sularaha ja pangakontod (a)
  

50000
Lühiajalised kohustused
 

• Lühiajaline võlgnevus (b)
  

40000

• Hankijatele maksmata arved (f)
  

25000

• Varud (c)
  

10000
Pikaajalised kohustused
100000

• Põhivarad (d)
  

150000
Omakapital
 
 
 
Aktsiakapital
75000
 
 
Eelnevate perioodide jaotamata kasum
50000
Varad kokku (e)
250000
Passiva kokku (g)
250000
 
 
Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja = müügi netokäive/lühiajaline võlgnevus
Lühiajaline võlgnevus = 750000/18,75=40000
 
Põhivarade käibekordaja = müügineto käive / põhivarade keskmine jääk
Põhivarade keskmine jääk = 750000/5=150000
 
Varade käibe kordaja = müügineto käive / varade keskmine jääk
Varade keskmine jääk = 750000/3=250000
 
Varad kokku 250000
Passiva kokku 250000
Hankijatele maksmata arved: 250000-50000-75000-100000=25000
 
Maksevalmiduse kordaja = raha / lühiajalised kohustused
Raha = 25000*2=50000
 
Varud = 250000-150000-40000-50000=10000
 
 

Loodud ettevõttele on täiendavalt vaja 10 000 000€, milleks plaanitakse aktsiaemissiooni. Palju tuleb aktsiaid emiteerida, kui emissioonikulu aktsia kohta on 15€ ja aktsia turuhind on 120€. Milline on emissiooni rahaline väärtus?
 
120-15=105
10000000/105=95238,0952
Rahaline väärtus: 95238*120=11428560
Emissiooni kulu: 95238*15=1428570