(Tööinspektsioon, 2000) Eestis hakati asbesti ja seda sisaldavaid materjale intensiivselt kasutama eelmise sajandi teisel poolel, kui alustati profileeritud asbesttsementplaatide tootmist, hoogustus elamuehitus, rajati suuri tööstusettevõtteid ning ehitati hulgaliselt suuri põllumajandushooneid. Suurimaks toorasbesti kasutajaks oli Eestis aastatel 1963-1994 Kunda Tsemenditehas, kus valmistati lainelisi asbesttsementplaate, mida nimetasti eterniidiks ja kasutati põhiliselt katusekattematerjalina. Asbesti sisaldavad materjalid: · Asbesttsementtooted (lainelised ja poollainelised plaadid; tasapinnalised plaadid ja paneelid; torud ja muhvid) VO, SV-40, VV, VU, UV, PU, PK, PP, LP plaadid · Isolatsioonimaterjalid sbestbrikett, isolatsioonisegud, isolatsiooniplaadid, soveliit, njuvel, asbosuriit, vulkaniit · Asbesttekstiiltooted asbestkangas, armeeritud asbestkangas, isoleerlint, asbestnöör
piiratud tuletõkkesektsiooniga. 2.2 Arhitektuursed põhilahendused 2.2.1 Välispindade põhilised ehitusmaterjalid, viimistlus Hoone toetub keramsiitplokkidest vundamendile, mille maapealne osa on kaetud sileda betoonvaluga. Välistrepi moodustavad sile betoonvalu ning sellel asetsevad mustjashallist pesubetoonist astmeplaadid. Hoone välisseinad on laotud valgest silikaattellisest, seotud puhta vuugiga. Katuse, korstna ja akende ääreplekid on toonimata plekist. Katusekattematerjalina on kasutatud roostevabast terasest sileplekki. Korsten on laotud puhta vuugiga valgetest silikaattellistest. Korstna sees on kasutatud keraamilist voodrit. Aknad on kahekordse klaaspaketiga (selektiivklaas) valge raamiga argoontäitega puitalumiiniumaknad. Välisuksed on valged alumiiniumlehtedega kaetud puitraamil (puitlaastplaadist) uksed. 2.2.2 Sisepindade põhilised ehitusmaterjalid, viimistlus Hoone põrandad on kogu ulatuses kollasest mattglasuuriga keraamilisest plaadist.
Kui kõik paekivid ei ole ilmastikukindlad, siis Skandinaavia päritolu kvartsiidid, igikivi, kaljukivi ja flammet sobivad Eesti karmidesse välisoludesse ideaalselt..Kuna kvartsiidis leidub kvartsi ja vilgukivi osakesi, sädeleb tema pind valguse paistel. Kasutusalad: Kaljukivi kasutatakse nii elumajade, saunade kui ka aiamajade vundamentides ja fassaadikatteks, kaminate ehitamiseks, basseinides ja pesuruumides kui ka põrandate ja aiateede katteks. Kaljukivi on juba sajandeid tuntud ka katusekattematerjalina. Võrreldes keraamilise katusekiviga on kvartsiitkivi mitmekordselt vastupidavam. Kvartsiidist tehakse ka monumente ja treppe. Eelised: *Ilmastiku-ja murenemiskindlad *Vastupidavad kulumisele ja kodustele hapetele Marmor Marmor ja lubjakivi olid kunagi üks ja seesama materjal. Marmor on lihtsalt muutunud lubjakivi,või kui kasutada tehnilist terminit, moondekivim-piisava kuumuse ja surve all lubjakivi kristalliseerub ja muutub marmoriks. Kristalne
Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vajaliku pikkusega plaatideks ja suunatakse kuivatisse. Kasutatakse: siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks, põrandate alusena, välisseintes tuuletõkkekihina. 10.5. PORTLANDTSEMENT-ASBEST TOOTED Portlandtsementi sideainena ja asbestkiudu täitematerjalina kasutades valmistati pikka aega lainelisi või siledaid eterniitplaate. Eterniiti kasutati laialdaselt katusekattematerjalina, mõningal määral ka konstruktsiooni-materjalina. Eterniidi omaduseks on põlisus, samuti suhteliselt kõrge tulekindlus. Asbesti tolmu kahjulikkuse tõttu inimorganismile on toodete tootmine ning kasutamine Euroopa Liidus keelatud. 10.6. ETERNIIT (ASBESTIVABA TSEMENTKIUDPLAAT) Asbestivabad kiudtsement-laineplaadid on mõeldud kaldkatuste ning seinte katmiseks. Laineplaadid on valmistatud mittesüttivast materjalist ning kuuluvad liigituselt mittepõlevate materjalide hulka.
Kandja küllastatakse bituumeniga, kantakse peale täiteainet sisaldav bituumenikiht ja seejärel puistatakse peale talk ja jämepuiste. Reeglina klaasriiet ei küllastata bituumeniga. Valmistatakse ka alumiiniumfooliumiga (metallisool) kaetavat rullmaterjali. Omadused: · soojajuhtivus _= 0,163 W/m0C · puuduseks on bituumentoodete temperatuuritundlikkus- külmas ja niiskes murenevad ja kuumas sulavad · auruläbilaskvus · on põlevad materjalid Rullmaterjale kasutatakse nii katusekattematerjalina kui ka koos teiste bituumenmaterjalidega veesurve all töötavate konstruktsioonide hüdroisoleerimiseks. Katusekatte tükkmaterjale (plaate,harja- jms detaile) valmistatakse klaasriidest kandjal, kaetakse puistega, mis sisaldab ka värvipigmente. Valmistatakse ka vaskplekiga kaetuna. Keevisruberoidile on kleepekiht peale kantud juba tema valmistamisel. Et ruberoid rullis kokkuei kleepuks, on kleepekiht kaetud õhukese polüetüleenkilega. Kleepekiht sulatatakse
Veeimavus 1.6% Merglid- 25-60% savikaid osiseid. Kasutatakse sideaine tootmiseks Kriit- pahtlite, kittide tootmiseks kasutatakse, sideaine ja pigmendina Keemilsied settekivid- anhüdriit(kergesti töödeldav, kuid kehva ilmastikukindlus), kipsikivi(siseviimistluses), dolomiit- müürikivi, voodrimaterjal, killustik Gneiss- lõhestub ühest suuanst, sama kasutus mis graniidil Marmor- lubjakividest ja dolomiitidest, hästi poleeritav ,eestis ei ole marmorit. Kiltkivi- väga kergelt lõhestuvad, katusekattematerjalina kasutus, eestis leiduv kiltkivi on väga nõrk ja väga seda kasutada ei saa. Looduskivitoodete markeerimine- markeeritakse kasutuse järgi, kus parasjagu kivi vaja läheb, seega kas survetugevuse, tiheduse või külmakindluse järgi. Kasutusalad: • Kiviparkett • Vundamendid • Teeehitusmaterjalid • Seinamaterjalid jne. Mineraalsed sideained • Ained, mis vedelast olekust füüsikalis-keemiliste protsside toimel tahkesse olekusse üle lähevad.
Tugevamaid plaate kasutatakse ka põranda alustena. Veekindlust suurendavate lisanditega kipsi kasutatakse välisseintes tuuletõkkekihina. Eestis kipsplaate ei toodeta. Tuntuimad kaubamärgid siinsel turul on Gyproc ja Knauf. 21 ETERNIIT Eterniit (vana) vanasti sisaldas 20% asbestkiudu ja seda kasutati ilmastiku- ja tulekindluse tõttu katusekattematerjalina. Tänapäeval on asbesti sisaldavad materjalid Euroopa Liidus keelatud. Eterniit (tänapäevane) on asbestivaba tsementkiudplaat, mis on mõeldud kaldkatuste (kaldega üle 7°) ja seinte katmiseks. Laineplaadid liigitatakse mittepõlevate materjalide hulka. Asbestivabade kiudtsement-laineplaatide valmistamiseks kasutatakse tsementi, vett, täiteainet (opooka või lubajakivijahu) ning armeerivat naturaalset kiudainet. Pressitud laineplaadid
põllumajanduses (loomasöötade toorainena, maaparandus), heitvete puhastamisel, joogivee töötlemisel ning muudel eesmärkidel. Marmoron tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Ta on kristallilise ehitusega, hästi poleeritav, väga erineva värvuse ja mustriga kivim. Oma dekoratiivsuse tõttu kasutatakse marmorit peamiselt viimistlustöödel. Kiltkivid lõhestuvad väga kergelt õhukesteks plaatideks. Neid saab kasutada katusekattematerjalina. Liiv- kasutusalal on välja töötatud oma nõuded ehk standardid, mis määravad materjali sobivuse ühe või teise toote valmistamiseks või kasutamiseks ehitustöödel. Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses-mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks, puiste-ja täitematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi-, keraamika-ja klaasitööstuses
Joonis 13.13 Sarika proteesimised. Amortiseerunud katusekate tuleb vahetada uue vastu. Enne katuse väljavahetamist on otstarbekas kontrollida, kas katuse veepidavust saab tagada remontimisega. Siiski tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et katus on hoone kestvuse tagamisel kriitilise tähtsusega ja siin liiga suurte riskide võtmine (jäetakse alles kohati lagunenud katusekate) ennast ei õigusta. Puitkorterelamute originaalne katusekate on olnud peamiselt valtsplekk. Seega tuleb eelistada katusekattematerjalina valtsplekist katusekatet. Mõnel pool, eriti Kesk- ja Lõuna-Eesti linnades ja teatud hoonetüüpide juures on levinud ka kivikatused. Katusekivi tuleks valida tüübilt ajaloolisega sarnane: vanematel hoonetel S-kivi, hilisematel esineb sageli nn. valtskivi. Kui hoonel soovitakse taastada kunagi seal olnud kivikatust (näiteks vanade fotode põhjal), tuleb eelnevalt selgitada, kas see eeldab ka katusekonstruktsiooni