Ehitusmaterjalide referaat

Vahter, Karlis

Ehitusmaterjalide referaat (6)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

5 VÄGA HEA

Siukord:

Siukord.............................................................................................................................2-3

Metallide korrosioon ............................................................................................................4

Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid....................................................................4

Keemiline korrosioon...................................................................................................5

Kaitsev oksiidikiht .......................................................................................................5

Legeerimine ..................................................................................................................6

Gaasikorrosiooni tõrje..................................................................................................6

Elekrokeemiline korrosioon.........................................................................................7

Elektrokeemilise korrosiooni tõrje...............................................................................7

Biokorrosioon ...............................................................................................................8

Biokorrosioonitõrje.......................................................................................................8

Mineraalsed soojaisolatsiooni materjalid.............................................................................9

Klaasvillad...................................................................................................................10

Kivivillad.....................................................................................................................11

Räbuvill.......................................................................................................................12

Puistevill......................................................................................................................12

Üldist mineraalvillade kasutusest............................................................................... 13

Rullkatusekatte materjalid..................................................................................................15

PVC.............................................................................................................................15

Paigaldus.....................................................................................................................15

Keevitatavus ................................................................................................................16

Tootmine.....................................................................................................................16

Polüesterkanges...........................................................................................................16

Päikese peegeldus ........................................................................................................17

Bituumenbaasil rullkatusekatte materjalid..................................................................17

Bituumenrullmaterjalide üldine kirjeldus...................................................................18

Tugevus.......................................................................................................................19

Lagunemist saab vältida...................................................................................19

Raskebetoon .......................................................................................................................20

Raskebetooni koostismaterjalid..................................................................................20

Betooni survetugevus ja konsistentsiklassid...............................................................24

Betoonisegu konsistents ehk töödeldavus..................................................................24

Raskebetoonide olulisimad omadused.......................................................................24

Raskebetooni eriliigid.................................................................................................25

Kasutatud kirjandus...........................................................................................................28
METALLIDE KORROSIOON
. Materjalide korrosioon on aine hävinemine ümbritseva keskkonna toimel. Nii nagu erinevad üksteisest ainete omadused, on ka nende korrosiooni põhjustavad tegurid keskkonnas erinevad.
Metallide korrosiooniks nimetatakse metalli ja keskkonna (õhk, vesi, pinnas) vahelist reaktsiooni, milles metall hävineb.
Korrosioon on seotud suurte kulutustega, mis aastatega aina suurenevad, sest 1) metallide kasutusalad laienevad ja 2) loodus saastub üha enam agressiivsete tööstusjäätmetega.
Korrosioonikaod liigitatakse otsesteks ja kaudseteks. Otsesed kaod on korrosiooni läbi hävinud metalli ja metallist seadmete maksumus, kulutusedkorrodeerunud seadmete remondiks ja korrosioonitõrje töödeks. Kaudsed korrosioonikaod on seatud tööseisakute, toodangu kvaliteedi languse, energia ülekulu jms, mida põhjustab seadmete korrosioon. Viimased põhjustavad otseseid kadusid 1,5....2 korda. Tänapäeval on põhiprobleem metallkonstruktsioonide vastupidavuse tõstmine ning metalli säästlik kasutamine.
Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid
Korrosiooni toimumise kemismi järgi eristatakse keemilist ja elektrokeemilist korrosiooni. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes vedelikes ( nafta , bensiin), kusjuures metall reageerib otse keskkonna agressiivse komponendiga. Olulisem on kõrgtemperatuuriline gaaskorrosioon (sisepõlemismootorite detailid, aurukatelde küttepinnad jms). Elekrokeemiline korrosioon toimub elektlüüdilahuses või sulas elektrolüüdis ning seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid (anoodi- ja katoodiprotsessid) metalli ja elektrolüüdi kokkupuute pinnal. Elektrokeemilise korrosiooniga kaasneb alati elektrivoolu tekkimine. Elekrokeemiline korrosioon hävitab metalle merevees, niiskes õhus, pinnases. Sagedasti võtavad sellest osa ka mikroorganismid ja uitvoolud. See korrosioon annab ca 80% kõikidest korrosioonikahjustustest. Välispidi järgi jagunevad korrosioonikahjustused üldiseks ja paikseteks. Paikne korrosioon omakorda jaguneb laiguliseks, rõugeliseks, auklikuks (piting), kristallidevaheliseks ja pinnaaluseks korrosiooniks. Üldise korrosiooni puhul korrodeerub metall ühtlaselt kogu pinna ulatuses, paikse puhul aga ebaühtlaselt. Viimane on ohtlikum kuna jääb mõnikord vaevumärgatavaks, kuid avaldab metallidele purustavat mõju. Kõige ohtlikum vorm on kristallidevaheline korrosioon. Sel juhul metalli pind peaaegu ei muutu, korrosioon aga levib metalli sisemuses kristallide vahel ja on seetõttu raskesti jälgitav. Sellise korrosiooni tulemuseks on sageli ootamatud avariid. Kristallide vaheline korrosioon esineb kõrglegeeritud terastel tugevaltoksüdeerivates keskkondades .
Keemiline korrosioon
Keemiline korrosioon on metallide vahetu ühinemine keskkonna oksüdeeriva komponendiga. Põhiliselt on see kõrgtemperatuuriline gaaskorrosioon. Raua keemiline korrosioon toimub ainult temperatuuril üle 570°C. Sellistel tingimustel oksüdeerub metall metallurgilise töötluse käigus (sulamine, kuumvaltsimine, valu), kus gaaskorrosiooni tõttu võib hävida 3...5% toodangu massist. Ekspluatatsioonil alluvad gaaskorrosioonile paljud konstruktsioonid või nende osad, nt kollete restid, aurukatelde küttepinnad, sisepõlemismootorite klapid , kolvid, gaasiturbiinid, reaktiivmootorid jms. Metallide vastupidavust kõrgetel temperatuuridel nimetatakse kuumapüsivuseks. Kuumapüsivuse kõrval tuleb arvestada ka metalli kuumatugevust ehk mehaanilist tugevust kõrge temperatuuri juures.
Kaitsev oksiidikiht.
Metalli kuumapüsivus sõltub korrodeerumisel tekkiva oksiidi omadustest. Kui metallipinnale ei teki kaitsvat oksiidikihti, siis metall oksüdeerub ühtlase kiirusega, mis massitoime seaduse kohaselt sõltub hapniku kontsentratsioonist metalli pinnal ning reaktsiooni kiiruskonstandist. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal
Näide: Magneesiumi oksüdeerumine hapnikus mitmesugustel temperatuuridel ∆m (mg/cm²) o katsekeha massi juurdekasv ajas, mis on võrdeline oksiidikihi paksusega δ.
Kui metalli korrodeerumisel tekib pinnale tekib tihe oksiidikiht, siis pidurdab see edasist korrosiooni, ja sellisel juhul on oksiidikihi kasvukiirus paraboolses sõltuvuses protsessi kulgemise ajast. Kui aga metalli pinnale väga õhukene kaitsva toimega oksiidi kiht, siis kasvab selle paksus tunduvalt aeglasemalt.
Oksiidikihi kaitsevõime sõltub lisandeist metallides ehk koostisest ja struktuurist.
Legeerimine
Legeerimine ehk lisandite sisseviimine metalli. Sama oksüdatsiooniastmega metalli saab korrosioonikiiruse vähendamiseks kasutada legeeeriva elemendina, kui legeeritava elemendi oksiid lahustub põhimetalli oksiidis. Raua legeerimiseks sobivad kroom, koobalt , alumiinium ja räni.
Gaasikorrosiooni tõrje
Gaasikorrosiooni tõrjeks kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: 1)kuumuspüsivust tõstvate elementidega legeerimine s.t sulamile kuumuspüsivust tõstvate komponentide lisamine, 2) kuumuspüsivate kaitsepinnete moodustamine metallpindadele ja 3) kaitsvate gaasi keskkondade loomine, mida põhiliselt kasutatakse metallide kuumtöötlusel.
Kuumpüsivad pinded jagunevad metalseteks ja mittemetalseteks. Metalsete pinnetena kasutatakse metalle või nende sulameid, mittemetalsetena eelkõige keraamilisi pindeid. Kuumpüsivad metallpinded saadakse peamiselt termokeemilise töötlemise teel, kus kaetakse metallpind alumiiniumi, kroomi või räniga. Korrosiooniõrje tagavad terase pinnale tekkinud oksiidid ja spinellid.
Elekrokeemiline korrosioon
Üle 80% korrosioonikahjustustest on elektrokeemilise iseloomuga . Seda põhjustab metallide termodünaamilise püsivuse puudumine meid ümbritsevas keskkonnas.
Terase korrosioon niiskes keskkonnas on elekrokeemiline protsess, kus terase põhikomponent raud on anoodiks, katoodiks aga on tekkinud korrosioonigalvaanelemendis rauast positiivsema potentsiaaliga süsinik lahustununa rauas, vaba graniidina malmis või tsementiidina (FeC3) terases. (korrosioonigalvaaneelement - tekib erinevate potensiaalidega metallide kokkupuutel).
Joonis: terase korrosiooni skeem niiskes keskkonnas
Elektrokeemilise korrosiooni sisemõjuriteks on metalli koostis, struktuur, pinne olek, pinged, jms. Väliselt aga mõjutavad: keskkonna koostis, temperatuur, liikumiskiirus , rõhk, jms.
Elektrokeemilise korrosiooni tõrje
Korrosioonitõrje kaitsepinnetega: elektrokeemilse korrosiooni tõrjeks kasutatakse metalli katmist antud keskkonnas korrosioonile vastupidavama metallpindega, oksiid- ja fosfaatpindega ning värvpindega.
Metallpindeid kasutatakse põhimetalli korrosiooni- ja kulumiskindluse ning kõvaduse tõstmiseks, samuti dekoratiivsetel eesmärkidel.
Oksiid- ja fosfatpinnete korrosioonitõrje omadused on tagasihoidlikud, kuid nad on heaks alusmaterjaliks värvpinnetele, ja tihti on nad ka dekoratiivsed .
Elektrokeemilse korrosiooni tõrjetöödest moodustab ligi 80% korrosioonitõrje värvpinnetega. Enamasti on need õli- ja emailvärvid.
Biokorrosioon
Biokorrosiooni põhjustavad seened, vesikasvud, aeroobsed ja anaeroobsed bakterid . Elutegevuseks vajaliku energia saavad mikroorganismid päikesevalgusest ja redoksreaktsioonidest. Nende elukeskkonnaks on sobivad tingimused (temperatuur üle 0°C, pH= 1...10,5) pinnases, pinnavetes, veetorustikus, aga ka soojaveesüsteemis.
Biokorrosioonitõrje

Mikroorganismide hävitamiseks viiakse metalli- või värvpinde koostisesse mürginamõjuvaid elemente (Hg, Cu jt).

Lisatakse korrosioonikeskkonnale mikroorganismide mürke: ( kloor , kloramiin, naatriumperkloraat, vasksulfaat, tsikkloriid, penitsiliin jt).

Kõrvaldatakse keskkonnast mikroorganismide eluks vajalikud ained.

Kasutatakse katoodkaitset või metalli täielikku isoleerimist keskkonnast.
Igasugust metalli keemilist hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Igal aastal hävib korrosioon korrosiooni tagajärjel 8-10% kogu maailma aastasest terasetoodangust. See on tohutu kogus metalli, mis sunnib meid korrosiooniga tõsiselt tegelema.
MINERAALSED SOOJAISOLATSIOONIMATERJALID
Soojustusmaterjali valides tuleb meeles pidada, et mitte iga vill ei kaitse tule eest
Ehitamisel on lisaks põhikonstruktsioonide korrektsele teostamisele oluline kasutada kvaliteetseid soojustus -ja isolatsioonimaterjale, mis põhifunktsioonide kõrval piiraksid ka võimaliku kahjutule levikut. Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad . Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet.
Mineraalvill ( vatt ) saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hüdroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Mineraalvilla tooraineks võivad olla kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400 ...1800ºC juures. Tooraine sulatatakse 1400...1800°C juures. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa ( vatti ) meenutava massi. Kiudude jämedus on 0,005...0,008 mm ja pikkus kuni 60mm.
Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill komaktseks materjaliks.
Sõltuvalt pressimise survest , võib mineraalvillast saada rullikeritavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust-taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi kattekihiga (klaaskiudriie, alumiiniumpaber jne).
Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal.
Klaasvillad
Klaasvilla põhilisteks komponentideks on klaasipuru, liiv, sooda ja lubjakivi . Klaasiks emulgeeruva toorsegu sulatusprotsess toimub ahjus temperatuuril üle 1400°C. Sulatatud klaas suunatakse tsentrifugaaltrumlisse, kus klaas muutub kiududeks paksusega ligikaudu 6 mikronit, so. 20 korda peenemaks kui inimjuus.
Kiudude põimumine toimub siduva aine abil, mis segatakse kiududega aerosooli kujul kiudude moodustamise protsessi käigus. Vaiguga immutatud toodang suunatakse kahe konveieririhma vahel küpsetusahju, mis on eelnevalt soojendatud temperatuurini 250°C. See annab valmis isolatsioonimaterjalile vajaliku jäikuse ning ainult talle omase sooja kollase värvitooni.
Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40...80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleeritavat ruumi. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused.
Klaasvilla tootmine ja kasutamine ei kahjusta tervist-Eestis vanemale põlvkonnale tuntud tervist kahjustanud ja paigaldamisel torkinud klaasvill on ajaloo prügikastis koos teiste vene ajal Läänest kopeeritud tehnoloogia abil toodetud nõukogude saavutustega. Klaasvill koosneb kuni 80% ulatuses ringlusest hangitud klaasist.
Tulekahju korral tekib klaasvillasuitsu väga vähe ja suitsugaasid ei ole mürgised.
Kivivillad
Kivivilla tootmisel kasutatavateks kiviliikideks on nt gabro , anortosiit ja dolomiit . Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli.
Kivivilla toodetakse pehmest ehk basaltkivimist, mis tootmisprotsessis sulatatuna kukub kiiresti pöörlevatele ketastele ning sealt lenduvad pritsmed moodustavad kiud. Tootmisprotsessi iseärasusest tulenevalt on kivivilla kiud lühemad ning jämedamad ja klaasvillakiud pikemad , peenemad ja elastsemad. Mõlemaid hoiab koos sama sideaine .
Ka kivivilla heliisolatsiooni- ja summutus - ning niiskusomadused on väga head ning kivivilla soojusjuhtivusteguri väärtused on vahemikus 0,037 - 0,050 W/mK seega mõne kivivilla soojatakistuse omadused pisut madalamad kui seda on klaasvillal.
Kivivilltooted ei põle ning neid võib kasutada kõigis hoonetes ilma piiranguteta. Pinnakatteta tooted on klassifitseeritud euronormatiivide alusel A1 klassi ning alumiiniumfooliumi või klaaskiudvildiga kaetud tooted on klassifitseeritud euronormatiivide alusel klassi:
A2 (EN ISO 13501-1).
Räbuvill
Räbuvill valmistatakse kõrgaju räbust. Eestis (Kohtla-Järvel) on toodetud räbuvillaga sarnanevat mineraalvatti, mida toodeti põlevkivi poolkoksist ja telliskivijäätmetest ja nimetati seda mineraalvatiks. Tegemist oli suhteliselt madalakvaliteetse materjaliga (võrreldes kaasajaga ), mis sisaldas väikeseid klaasjaid nõelu, mis kippusid lenduma, siis selle käsitlemisel tuli jälgida tervisekaitse nõudeid (kaitseprillid, tolmumask, kindad jne).
Puistevill
Puistevillad on villatehase tootmisliinil toodetud soojustustoote lõikamisel tekkiv ja süsteemipõhiselt selekteeritud ning seejärel eraldi tootmistsükli läbinud materjal- koostisosad ja kvaliteet on niisiis samad nagu näiteks üldtuntud rullvillal. On ka tooteid mis on algusest peale toodetud puistevillaks ehk nn liinitooted.
Erinevus mainitud rullvillaga seisneb selles et puistevill on peenestatud kujul, on pakitud tugevasse kilekotti kus ta on 5-8 korda (kuni 80%) oma mahust kokku surutud. Kompaktsus võimaldab ka seda et puistevilla-auto võib objektile tuua sõltuvalt tootest ja pakkeliinist isegi kuni 300 m3 puistevilla korraga.
Puistevill on ettenähtud spetsiaalse agregaadiga paigaldamiseks. Agregaat lööb villa lahti ja labade abil kohevaks ning kompressoriga vill suunatakse voolikuga soojustatavale pinnale.
Kuni 85% soojakadudest läheb üles läbi soojustamata horisontaalpinna, seega on liitekohtadest lähtuva külmasillariski likvideerimine eriti oluline. Horisontaalpinnale on rullmaterjali paigaldamine vea- aldis ettevõtmine, kuna ka kõige hoolsam peremees vaevalt et suudab paigaldada suuremale pinnale rulli nii et ta villa kordagi kuskilt lössi ei suru ega ühtegi liitepilu ei jäta.
Puistevilla eeliseks on ühtlane soojustus horisontaalpinnal, selles ei ole mingeid vuuke ega liitekohti. Puistevill ISOVER KV laboratoorne soojusjuhtivustegur on 0,045 W/mK ja tihedus 23 kg/m3 ning Rootsis valmistatav Isover Insul- Safe soojusjuhtivustegur on 0,040 W/mK ja kaal 16 kg/m3
Üldist mineraalvillade kasutusest
Üldehituslikud pehmed mineraalvillad on mõeldud seinte, katuste ja põrandate isolatsiooniks ning tuuletõkkeks. Nimetatud tooted, nii klaas- kui kivivillast, on mõeldud kasutamiseks kohtades, kus temperatuur ei tõuse üle 200 kraadi. Sama kehtib niisiis ka puistevillade kohta.
Sageli eksitakse korstnate ja tulekollete isoleerimisel materjali valikuga. Näiteks metallkorstna isoleerimiseks kasutatakse sageli tavalist ehituslikku kivivilla. Kuna nimetatud materjali kasutustemperatuur on kuni 200°, hakkab korstna kuumenedes isolatsiooni sideaine lenduma ning vill vajub kokku ja soojuskiirguse toimel süttib ehitise konstruktsioon . Mõne toote omadusi ja kasutusjuhendit lugedes tundub, et loodusseadused ja ehitusfüüsika reeglid enam ei kehti. Tänu osavale reklaamile jääb inimestel mulje, nagu võiks ehituslikku kivivilla kasutada koguni temperatuurini 1100`C,mis on tegelikult kivivilla sulamistemperatuur aga mitte kõrgeim lubatud kasutustemperatuur.
Korstnate ja suitsukäikude isoleerimiseks tuleb kasutada spetsiaalset mineraalvilla, mille kasutustemperatuur on vähemalt 700°. Tehnilised villad taluvad püsivalt 250-, 350-, 550-, 700- või 900kraadist kuumust ja neid kasutatakse korstnate, ahjude, suitsukäikude jmt isolatsiooniks. Kuna sellised tooted sisaldavad kiulist materjali oluliselt rohkem, on nad ka märgatavalt kallimad. Kuigi spetsiaalse tuletõkkekihina teatud horisontaalpindadel oleksõudlust pole puistevilla kujul tehnilist villa esialgu saadaval, üheks probleemiks on kaal puhumise seisukohalt mis on 100 kg/m3
RULLKATUSEKATTE MATERJALID
PVC
PVC on keskkonnasõbralik materjal, mille valmistamiseks kasutatakse looduslike aineid: meresool (57%) ja õli (43%).
PVC rullkatusekatted on elastsed, armeeritud kootud polüesterkangaga ja UV-resistentsed materjalid, taluvad väga madalaid temperatuure, on hingavad, kerged ning samas väga tugevad ja vastupidavad katted . Nende paigaldus on kiire ja katusetöid on võimalik teostada aastaringselt. Erinevalt bituumenbaasil valmistatud katusekatetest on PVC katusekatteid on võimalik toota praktiliselt kõikides värvitoonides.
PVC katusekatteid kasutatakse uusehitustel ja katuste renoveerimisel, lamekatustel, viil- ja erikujulistel katustel, suurtel tööstus- ja ärihoonetel ning erinevate projektidega ja kujudega eramajadel ja paljudel teistel katustel.
Paigaldus
PVC kokku sulatamine toimub kuumaõhu keevitusautamaatide või -föönidega, kindlustades ühtlaselt homogeense, absoluutselt veetiheda katte lahtise tuleta või muude ohtlike alternatiivsete paigaldusviisideta (näiteks, gaaskeevitus, kuumliimimine ja lahustid). Selline, kuumaõhu keevitusmeetod, tagab ühenduskohtade parima kvaliteedi viies tuleohtlikkusega seotud riskid miinimumini.
Keevitatavus
Ühenduste tugevus on sama tugev kui katusekate ise. Tavaliselt kasutatakse pikiühenduste keevitamiseks pool-automaatseid keevitusautomaate, kus keevituskiirus , -temperatuur ja surve on optimaalsed. Käsikeevitusföönidega teostatakse ristiühenduste ja detailide keevitusi.
Tootmine
PVC rullkatusekatete pealmist kihti valmistatakse niinimetatud pindamismeetodil, mis võimaldab toota erinevate värvitoonidega materjale tootmistsüklit katkestamata.
katusekate ise aga koosneb kolmest kihist , mis moodustavad ühtlaselt tugeva ja homogeense katusekatte :
1. Pealmine kiht: elastne PVC, erinevad värvitoonid, libisemiskindel pealispind
2. Sisemine kiht: kootud polüestervõrk
3. Alumine kiht: tumehall PVC
Pealmine kiht sisaldab stabilisaatoreid, mis tagavad Protan katusekatete püsivuse madalatele ja kõrgetele temperatuuridele ja UV-kiirgusele ning teevad materjalid isekustuvateks.
Polüestertugikangas
PVC katusekatted on armeeritud jämedatest polüsterkiududest tugikangaga. See spetsiaalse kiudude konfiguratsiooniga kootud väga kõrge ja ühtlase kvaliteediga tugikanga struktuur teeb materjali väga tugevaks ning moodustab 90-95 % materjali tugevusest.
Tootmise käigus lamineeritakse tugikangas mõlemalt poolt plastifitseeritud PVC-ga, mis kaitseb seda vananemise ja mehaanilise kulumise eest ning muudab selle veekindlaks, vastupidavaks UV-kiirgusele, kuumusele, keemiliste ainetele ning mikroorganismidele.
Päikese peegeldus
Peegeldav, heledavärviline katusepind võib vähendada kuuma ilmaga katusekatte ülekuumenemist. Sellega väheneb ka hoone sisetemperatuur, eriti soojustamata või vähese soojustusega katustel.
Samuti on heledatel katusekatetel veidi pikem eluiga.
Bituumenbaasil rullkatusekatte materjalid
Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on enimkasutatavad lamekatuste katusekatted nii Eestis kui ka mujal maailmas. Bituumenist rullmaterjalid moodustavad umbes 70% kogu Euroopa lamekatuste turust.
Bituumenist katusekatted sisaldavad elastomeerseid või plastomeerseid modifikaatoreid, on elastsed ning UV-kiirguse ja väiksemate vigastuste kaitseks kaetud kiltkivipuistega. Materjalid on armeeritud polüester- või klaaskiudkangaga ning neid on võimalik paigaldada vastavalt katusekaldele ühe-, kahe- või kolmekihiliselt.
Vastavalt polümeersetele modifikaatorile jagunevad bituumenmaterjalid kaheks põhitüübiks:
SBS ( styrene butadiene styrene) materjalid sisaldavad elastomeerseid modifikaatoreid, mis tagavab sbs-materjalide suureparase elastsuse madalatel temperatuuridel, on UV kaitseks kaetud kiltkivipuistekihiga ning on vastupidavad temperatuuri köikumistele.
APP ( atactic polypropylene) materjalid sisaldavad plastomeerseid modifikaatoreid ning on kőrge UV-kindlusega (APP-materjalid ei vaja UV kaitseks kiltkivipuistekihti), on elastsed, kőrge kuumataluvusega katusekatted.
Bituumenrullmaterjalide üldine kirjeldus
Kaasaegsed bituumenkatusekatted on kőrgekvaliteetsed, kindlate tehniliste näitajatega, ühtlase struktuuriga ning tootja poolse garantiiga materjalid.
SBS- bituumen katusekatte dokumenteeritud eluiga on 25 aastat.
Bituumenmaterjalid koosnevad järgmistest pőhikomponentidest:
- pealmine UV-kaitsekiht
- modifitseeritud bituumen
- tugikangas
- modifitseeritud bituumen
- alumine kaitsekiht
UV-kaitse moodustab kiltkivipuiste kiht. Puiste värvi on võimalik tellida mitmes värvitoonis.
Kahekihilistes katusekattesüsteemides alusmaterjalil ja hüdroisolatsioonimaterjalidel on pealmiseks kihiks PE-kile vői liivapuiste.
Modifitseeritud bituumen on katusematerjali tähtsaim veekindla kihi moodustav komponent . Sellega immutatud ja mõlemalt poolt ühtlase kihiga kaetud tugikangas moodustavad homogeense katusekatte.
Bituumenis kasutatavad modifikaatorid tagavad katusematerjalide tehniliste näitajate püsiva kvaliteedi ning tõstavad nende vastupidavust keskkonna mõjudele. Vastavalt bituumenis sisalduvatele polümeersetele lisanditele jaotatakse bitumeenmaterjalid SBS- ja APP-materjalideks. Mõlemat tüüpi materjalid sobivad katuste katteks uusehitustel ja vanade katuste renoveerimisel.
Tugevus
Katusematerjali tugevuse määrab tugikangas.
Katusekatte nii keevitus meetodil paigaldamisel kui ka mehaanilisel kinnitamisel spetsiaalsete tüüblite või kruvidega peaks eelistama tugeva ja mädanemiskindla mittekootud polüesterkiudkangaga armeeritud materjale.
Mida suurem on tugikanga pinnamass (norm. 140-200 g/m2), seda tugevam on katusekate.
Suurendatud koormustega katustel peaks kasutama tugevamat kuni 250g/m2 mittekootud polüesterkiudtugikangaga armeeritud materjale.
Klaaskiudtugikangaga armeeritud katusematerjalid on tunduvalt nõrgemad ning leiavad kasutamist teatud tüüpi lamekatuste remondiks.
Materjali alumine kaitsekiht on tavaliselt őhuke PE-kile vői liivapuiste, mis kaitseb rullmaterjali kokku kleepumisest ning vőimaldab katusematerjali kiiremat lahti rullimist paigaldamisel. Tavaliselt kasutavad tootjad logoga tähistatud kaitsekilet, mis paigaldamisel gaasipoletiga ära sulab ning sellega on tagatud kuumutatud bituumeni tugev nakkuvus aluskihiga.
Lagunemist saab vältida
Lagunemise vältimiseks peab katusekate olema altpoolt välisõhuga tuulutatav. Välisõhk peab vabalt katusekatte alt läbi pääsema. Sel juhul suundub liigne niiskus katusekatte alt välisõhku ega riku katust.
Bituumenpapist katuse tuulutamiseks kasutatakse selle all asuvaid soojustusplaate, millesse on lõigatud sooned õhu läbipääsuks. Need sooned ühendatakse katuse äärtel tuulutuskanali ja -avadega. Lisaks võib paigutada katusesse tuulutuskuplid, mille kaudu veeaur katuse alt välja pääseb.
On olemas ka spetsiaalseid auru läbilaskvaid kattematerjale, mis lisatuulutust ei vaja. Tuulutust ei vaja ka pööratud lamekatus, mis peab kaua vastu, sest sellele ei mõju talvine külm ega suvine päike (katus on ühtlases toatemperatuuris).
Kui lamekatuse kalle on väga madal, on oht, et katusele tekivad ehitusvigade ning katuse kandeelementide läbipaindumise tõttu veelõigud. Talvel vesi lõikudes külmub ja nii on osa katusest nö. eritingimustes. Katuse kestvus väheneb ja võivad tekkida läbijooksud.
RASKEBETOON
Raskebetooni koostismaterjalid
Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist ( killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Raskebetuun on kõige levinum betooni liik. Sellepärast nimetatakse teda ka lihtsalt betooniks .
Sideainena kasutatakse harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi või mõnd muud tsemendi eriliiki. Tsemendi omadusi kasutatakse kõike ratsionaalsemalt siis, kui tsemendi tugevus ületab soovitud betooni tugevuse 2...2,5 kordselt.
Liiv on raskebetooni peentäitematerjaliks. Kõige paremini sobib selleks krobeliste teradega mäeliiv. Tsement nakkub nende terade külge hästi. Eesti liivad kuuluvad valdavalt uht- või moreenliivade liiki ja need on siledamate teradega. Liiva kõlblikkuse üle otsustatakse tema kahjulike lisandite sisalduse järgi.
Kahjulikeks lisanditeks on:

Vilk esineb liivas õhukeste liistakutena; tsement nakkub nendega halvasti ja nõrgestab sellega betooni; vilku ei tohi betoonis olla üle 0,5%;
Väävliühendid (kõige sagedamini püriit) tekitavad tsemendi korrosiooni; nende sisaldus ei tohi olla üle1%;
Savi, mulda ja tolm (Ø ˂ 0,125mm) kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri tolmukihiga ja takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5%
Orgaanilised ühendid (peamiselt huumus ) tekitavad tsemendi korrosiooni ja nende sisaldus ei tohi ületada lubatud piiri.

Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega liivateri, vahemikus 0,125...4,0mm või 0,14...5,0mm. Mida mitmekesisema jämedusega liiv on seda tihedam taon ja seda vähem kulub betoonile tsementi . Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemikud ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendikihiga.
Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv.
Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse:5...10, 10...20, 20...40, ja 40...70mm või 4...8, 8...16, 16...32, ja 32...64mm. Tihedama killustiku saamiseks segatakse sageli erinevaid fraktsioone kokku. Killustiku maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe.
Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu on kruusbetoon veidi nõrgem. Ümmargustest teradest veel halvemad on lestjad ja nõeljad terad, s.o terad, millede max mõõt on min mõõdust üle 3 korra suurem. Selliseid teri ei tohi olla üle 15%.
Kruusaterade max jämeduse ja külmakindluse kohta kehtivad samad nõuded, mis killustiku puhulgi. Kruusa tühilikkus ei tohi olla üle 45%. Väljauhutavat tolmu ja savi ei tohi olla üle 1%. Kruusaterade tugevus peab olema vähemalt 1,2 korda suurem soovitud betooni tugevusest.
Eestis kasutatakse kruusa betooni valmistamisel vähe, kuna meie kruusad ei ole selleks kuigi sobivad, need sisaldavad vähe keskmise jämedusega teri. Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi.
Betooni vesi peab olema puhas (joogivee nõuetele vastav). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed , rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi (soodustab sarruse korrosiooni). Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett.
Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Üks segu tehakse uuritava veega ja teine puhta joogiveega. Muus osas on segud täiesti võrdsed. Mõlemast segust tehakse proovikuubid ja 28 päeva pärast määratakse nende survetugevus. Vesi loetakse kõlbulikuks, kui uuritava veega tehtud kuubid ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest.
Betooni kvaliteeti hinnatakse tavaliselt tugevuse järgi (võib saavutada kuni 200 Mpa survetugevuse ). Muud kvaliteedi kriteeriumid on betoonisegu paigaldatavus ( plastsus ), kivistunud betooni säilivus ja kuivamine .
Betooni survetugevus- ja konsistentsiklassid
Betoonid liigitatakse suvetugevuse alusel klassideks. Liigitada võib nii 150 mm läbimõõduga 300 mm kõrguste silindrite 28-päevase normsurvetugevuse fck,cyl või 150 mm küljepikkusega kuupide 28-päevase normsurvetugevuse fck, cube alusel. Survetugevusklassi tähise „C” korral tähistab murrujoone ees olev arv silindrilist survetugevus ja murrujoone taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis määratakse betooni survetugevus valdavalt kuubikuliste katsekehade katsetamise teel.
Märkus: Erijuhtudel, kui seda lubavad vastavad projekteerimisnormid, võib kasutada tabelis esitatud survetugevusklasside vaheväärtusi, milleks võivad olla survetugevusklassid: C28/35, C32/40 jne.
Betoonisegu konsistents ehk töödeldavus
Betooni konsistentsi mõõdetakse tavaliselt koonuse vajumi hindamisega ja tähistatakse klassidega S1 kuni S5. Kui on vaja määrata betooni konsistentsi, tuleb seda teha betooni kasutamise ajal või kaubabetooni puhul tarnimisel standardi EVS-EN 12350-2 järgi, Koonuse vajumiskatse kohaselt.
Koonuse vajumiskatse:
Betoonisegu konsistentsi võib spetsifitseerida erijuhul ka sihtväärtuse alusel. Sihtväärtused koos lubatud hälvetega on toodud järgnevas tabelis.
Raskebetoonide olulisimad omadused
Tähtsaimaks betooni omaduseks on kindlasti survetugevus, sest betooni kasutatakse ehituses just peamiselt survejõudude vastuvõtmiseks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubiliste või silindriliste proovikehade surve katsetega, peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsement- tegurist. Mida tugevam on tsement seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem on vesitsement-tegur, seda nõrgem.
Veepidavus. Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitte läbilaske. Surve all olev vesi võib betooni tungide vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjal.
Külmakindlus iseloomustab betooni võimet taluda paljukordseid külmumis- ja sulamistsükleid, ilma tugevuse ja massi märgatava vähenemise ja nähtavate kahjustusteta. Betooni külmakindluse eelduseks on küllaldane veepidavus. Külmakindlust näitab külmakindluse mark (F10...F500), kus arv näitab külmumis- ja sulamistsüklite arvu kuni normikohase katsekeha purunemiseni.
Raskebetooni eriliigid
Teebetoonile esitatakse kõrgemad nõuded kui tavalisele raskebetoonile. Ta peab olema küllalt tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Tsemendina kasutatakse harilikku-, hüdrofoopset- või plastifitseeritud portland tsementi, tugevusklassiga 42,5. Täitematerjalidele esitatavad nõuded on üldjoontes samad, mis tavalise raskebetooni puhul. Killustiku puhul aga kontrollitakse kuluvust riiultrumlis ja see ei tohi ületada 45%. Nõutav betooni tugevusklass ja külmakindlus sõltuvad tema kasutusalast (kas teekatte pealis- või aluskihiks, kas ühe- või kahekihilise teekatteks).
Sageli lisatakse teebetoonile orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis annavad suurema plastsuse ja see võimaldab vähendada vee hulka segus. Saame tihedama betooni.
Hüdrotehniline betoon on mõeldud selliste konstruktsioonide ehitamiseks, mis puutuvad pidevalt kokku veega. See betoon peab olema veetihedam, ilmastikukindlam ja väiksema soojaeritusega. Väiksem soojaeritus sellepärast, et betooni kivistumisel kõrgeletõusev temperatuur ei põhjustaks intensiivset vee aurustumist betoonis, mis võib põhjustada konstruktsioonis pragusid. Suurema veetiheduse saavutamiseks valitakse täitematerjalide lõimis väga hoolikalt ja veesisaldus betoonis tuleb vähendada.
Kuumakindlat betooni kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200°C. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib-olla šamott-killustik, kõrgahju-räbu, andesiit, basalt jne. Kuumakindlas betoonis kasutatakse peale peen- ja jämetäitematerjali veel mikrotäiteainet ( peenike mineraalpulber). Tsemendina kasutatakse potland-, räbu-või aluminaat-tsementi.
Happekindel betoon talub enamikke happeid ja kasutatakse seda mitmesuguste keemiatööstuste konstruktsioonide ehitamisel. Tugevus eriti suur ei ole (survetugevus kuni 15mm²). Happekindel betoon kivistub ainult soojas ja kuivas keskkonnas. Kivistumise ajal teda katsuda ei tohi.
Happekindla betooni sideaineks on vesiklaas koos happekindla mikrotäitega. Mikrotäiteks on kvartsliivja naatrium -silikofluoriid, peentäiteks kvartsliiv ja jämetäiteks happekindel killustik (andesiit, diabaas, graniit jne).
Kiirgustihe betoon peab tõkestama radioaktiivse kiirguse levikut. Betooni kiirgust-tõkestav toime on seda parem, mida raskem ta on ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku. Suurema vesinikusisalduse saavutamiseks lisatakse betoonile vettsiduvaid aineid (hüdraulilised lisandid, kips jne). Vesiniku keged tuumad tõkestavad neutronite levikut. Betooni mahumass sõltub peamiselt täitematerjalist. Kiirgistiheda betooni puhul peab see olema võimalikult raske (rauamaagi killustik, malm haaavlid, metallide töötlemis jäägid jne).
Polümeer- tsementbetoonis on kaks sideainet: mineraalne (tsement) ja orgaaniline (polümeer)
Polümeerse aine võib betooni viia 3 viisil: polümeeri vesiemulsioonina, lahustatud vaiguna või kivistunud betooni immutamisel vedelate polümeeridega. Polümeer (vaik) mõjub liimina, on seega betoonis lisasideaineks ja tõstab tunduvalt betooni tugevust. Selliste betoonide survetugevus võib ületada 100N/mm².
Polümeerbetoon on vedela vaigu ja mineraalse täiteaine tahkestunud segu. Vaigu tahkestumine saadakse betooni termilise töötlemisega 120...160ºC juures. Need betoonid on suure keemilise püsivusega ja kasutatakse neid keemiliselt agressiivses keskkonnas. Polümeerbetoonide survetugevus on 50...100N/mm².
KASUTATUD KIRJANDUS
Ellen talimets „ Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje „
Helmut Pärnamägi „ Ehitusmaterjalid „
Ehitusmaterjalide käsiraamat 2005
http://www.okk.ee/index.php?item=2
http://www.maleko.ee/index.php/256/
http://www.katuseportaal.ee/lame.ht m
http://www.maleko.ee/index.php/275/
http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/betoon/Betooni+survetugevus-+ja+konsistentsiklassid.ht m

.DOCX Laadi alla originaalfail 24 lk · .docx · 255 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

255 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Karlis Vahter Õppematerjali autor

TTK 1 kursuse ehitusmaterjalide referaat.

korrosioon rullkatusekattematerjalid (pvc sbs) mineraalvillad raskebetoon ja selle omadused

Sarnased õppematerjalid

doc

Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile.

Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine..................................

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid

Sisukord 1. Sissejuhatus Mistahes ehitis, ehitislik konstruktsioon või selle element valmistatakse ehitusmaterjalist. Ehitusmaterjalid on baasiks, millel tugineb ehitustööstus. Meie ümber on palju erinevatest metallidest valmistatud esemeid. Osa neist püsib samasugustena aastasadu, kuid teised tuhmuvad, muudavad oma värvust või lagunevad sootuks. Kõik see sõltub kasutatud metalli reaktsioonivõimest, aga ka ümbritsevas keskkonnas sisalduvatest ainetest. Metallide hävimist keskkonnategurite toimel nimetatakse korrosiooniks. Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Kat

Ehitusmaterjalid

doc

Ehitusmaterjalid 2011 referaat

xxx REFERAAT Variant 4 Matrikli nr.x Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2011 Sisukord A. Sissejuhatus 3 B. Käsitletavad teemad 3 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 6 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9 4

Ehitusmaterjalid

doc

Raskebetoon

Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks

EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. .................................................................................

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID

gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühikuks on gaasi läbilaskvuse koefistent mis väljendab gaasi hulka, mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1t jooksul, kui gaasi rõhkude vahe kuubi vastaskülgedel on 1Pa. Aurutihedus sarnane mõiste gaasitihedusele (materjali omadus endast vee auru läbi lasta), ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes) 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus materjali pmadus taluda veega küllastunud olekus paljukordset külmumist ja sulamist ilma murenemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK). Mida kergem ja poorsem on aine seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsese % juures).

Ehitusviimistlus

docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud või immutatud antipüreeniga. 3)Põlevad-kõik orgaanilised mtrjlid, kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad, põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. 5)Tulekindlus-mtrjli võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja jooksul ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse kaotuseta. 3.Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 1)Tugevus-mtrjli võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini tõmbele, survele ja paindele. 2)Survetugevus-kontrollitakse kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse jõuseadme abil puruks. Survele kontrollitakse kõige enam kivimaterjalide tugevust. 3)Tõmbetugevus-proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale(metallid). 4)Paindetugevus-proovikeha on talakujuline, mis murtakse vastava seadme abil puruks.a

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

472

pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1

Ehitus

Rohkem sarnaseid