Sinu
Nimi
EHITUSMATERJALID REFERAAT
Õppeaines:
EHITUSMATERJALID
Ehitusteaduskond Õpperühm:
Sinu rühm
Juhendaja :
Lektor õppejõu nimi
Kuressaare
2011
Sisukord
Sisukord 2
1. Metallide
korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest 4
Sissejuhatus 4
1.1 Keemiline korrosioon 4
1.2 Kõrgel temperatuuril tekkiva gaaskorrosiooni tõrje 5
1.3 Elektrokeemiline korrosioon 6
1.4 Elektrokeemilise korrosiooni sise- ja välismõjurid 6
1.5 Elektrokeemilise korrosioonitõrje 7
1.6 Biokorrosioon 8
1.7 Biokorrosioonitõrje 8
2.
Mineraalvillad –
toorained , tootmine, omadused ja kasutamine. 9
Sissejuhatus 9
2.1
Kivivill 10
2.2
Klaasvill 11
2.3 Räbuvill 12
2.4 Puistevill 12
2.5 Villad kasutusotstarbe alusel 13
3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 14
Sissejuhatus 14
3.1 PVC 14
3.2 Eestis kasutatavad PVC katusekatted: 15
3.3 PVC rull-katusekattematerjalile esitatavad nõuded: 15
3.4 Bituumenrullmaterjal 16
3.5 APP ja SBS 17
3.6
Bituumen rull-katusekattematerjali paigaldamise meetodid 17
3.7 Välistemperatuur ja bituumen rull-katusekattematerjalid 18
4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele 20
Sissejuhatus 20
4.1 Raskebetooni koostis 20
4.2 Raskebetooni füüsikalised omadused 21
4.3
Betoonisegu omadused 21
4.4 Betooni
seguvahekord 22
4.5 Betoonisegude valmistamine, transport, paigaldus 22
4.6 Raskebetoonide eriliigid ning nõuded neile 23
Viitamine 25
Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest
Sissejuhatus
Metallide korrosioon on lahutamatult seotud metallide kasutamisega.
Nii nagu erinevad teineteisest ainete omadused, on ka nende
korrosiooni põhjustavad tegurid keskkonnas vägagi erinevad. Ka
kontakt erinevate metallide vahel võib otsustavalt muuta
korrosioonikiirust vastavas keskkonnas.
Korrosiooniks peetakse metallide ning nende sulamite hävimist
keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise
korrosiooni tõttu. Selle tulemusel metallid purunevad ja muutuvad
kasutuskõlbmatuks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid .
Korrosiooni tekkeprotsessi saab pikendada pindu kaitstes vastavate
vahenditega. Nendeks võivad olla erinevad õlid, värvid, lakid ja
emailid. Samuti on loodud ka erinevate metallide sulameid , mis on
korrosiooni tekkele vastupidavamad.
Korrosioon ja sellega seotud kahjustused on seotud suurte
kulutustega. Need kulutused suurenevad aastatega sest metallide
kasutusalad laienevad ja loodus saastub üha enam agressiivsete
tööstusjäätmetega. Korrosioonikadusid jagatakse kaudseteks ja
otsesteks.
Kaudsed korrosioonikaod on seotud tööseisakute, toodangu kvaliteedi languse, energia ülekulu jms, mis on otseselt põhjustatud seadmete korrosioonist. Tänapäeval on põhiprobleemiks metallist konstruktsioonide vastupidavuse tõstmine ja metallide säästlik kasutamine.
Otsesed korrosioonikaod on otseselt seotud seadmete kasutuskõlbmatuks muutumisega ning seadmete maksumusega. Samuti on tarvis ära märkima ka seadmete hoolduskulud ja korrosioonitõrje kulud.
Keemiline korrosioon
Keemiline korrosioon tekib, kui metall puutub keskkonnas vahetult
kokku mõne oksüdeeriva komponendiga. Raua keemilise korrosiooni reaktsioon (2Fe + O2 = 2FeO) saab toimuda, vaid
temperatuuril üle 570 oC, seega toimub korrosioon
kõrgtemperatuuril. Säärast korrosiooni liiki nimetatakse ka
gaaskorrosiooniks. Gaaskorrosioon toimub üldiselt metallurgilise
töötluse käigus. Nt sulatamine , kuumvaltsimine või valu.
Gaaskorrosioon võib hävitada 3-5 protsenti kogu toodangu kaalust .
Välja on töötatud metallid, mis peavad taluma kõrget temperatuuri
ka kasutuskäigus. Nendeks võivad olla kollete restid , katelde
küttepinnad, erinevad silindrid, kolvid, reaktiivmootorid jms.
Metallide vastupidavust gaaskorrosioonile nimetatakse
kuumuspüsivuseks. Samuti tuleb arvestada ka metalli kuumustugevust
ehk kui tugev on metall suure kuumuse juures. Metallid võivad olla
väga suure kuumustugevusega, kuid ei pruugi olla kuumuspüsivad ning
vastupidi. Näiteks säilitab kiirlõiketeras oma kõvaduse ja
tugevuse 600-700 oC juures, kuid ei pea säärasel
temperatuuril kaua vastu. Seega pole omadustelt kuumuspüsiv.
Metalli kuumuspüsivus sõltub korrodeerumisel kaitsva oksiidi
omadustest. Kui kaitsvat oksiidikihti ei teki, siis oksüdeerub
metall ühtlase kiirusega. Kui kaitsev kiht tekib, siis pidurdub
korrosioon.
Kaitsev oksiidikiht võib ka praguneda sisepingete tõttu. Seega on
metallide gaaskorrosioonikindluse määramiseks vaja arvestada ka oksiidikihi kaitsvate omaduste säilivust erinevates keskkondades.
Joonis 1: enam esinevaid oksiidikihi purunemise näiteid:
a)
gaasimull oksiidikihi all, b) gaasimull on purustanud oksiidikihi, c)
gaase mitteläbilaskvad tühimikud, d) oksiidikihi eemaldumine
metallipinnast, e ja f) oksiidikihi pragunemine. Joonis on võetud Ellen Talimets raamatust Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje,
lk 12, joonis 7)
Kõrgel temperatuuril tekkiva gaaskorrosiooni tõrje
Gaaskorrosiooni tõrjeks kasutatakse kolme meetodit:
Kuumuspüsivust tõstvate komponentide lisamine ehk legeerimine .
Metallipinnale kuumuspüsiva kaitsepinnete moodustamine.
Vastava gaasikeskkonna loomine.
Legeerimine tähendab sulamile kuumuspüsivust tõstvate elementide
lisamist. Näiteks raua legeerimiseks sobivad kroom, koobalt ,
alumiinium ja räni. Need elemendid takistavad FeO tekkimist kõrgel
temperatuuril.
Kaitsvad pinnad jagunevad kaheks: metalseteks ja mittemetalseteks.
Esimeste puhul kasutatakse metalle või nende sulameid, viimaste
puhul eelkõige keraamilisi ehk mittemetalseid.
Kaitsvat gaasikeskkonda kasutatakse eelkõige terasest pooltoodete ja
detailide termotöötlemisel. Keskkond koosneb säärastest gaasidest , mis ei võimalda korrosiooni teket.
Elektrokeemiline korrosioon
Elektrokeemiline korrosioon tekib elektrolüütides. Siia alla
kuuluvad: korrosioon pinnases või atmosfääris. Elektrokeemilise
iseloomuga on enamik korrosioonikahjustusi metallides. Seda põhjustab
metallide termodünaamilise püsivuse puudumine meid ümbritsevas
keskkonnas.
Näiteks on terase korrosioon niiskes keskkonnas elektrokeemilist
laadi. Terase põhikomponent, raud, on anoodiks , katoodiks on aga
tekkinud korrosioonigalvaanielemendis rauast positiivsema
potentsiaaliga süsinik lahustununa rauas.
Samuti võib toimuda ka kontaktkorrosioon, kus erinevate
potentsiaalidega metallide kokkupuutel tekib
korrosioonigalvaanielemet. Anoodiks on aga alati aktiivsem metall.
Aktiivsem metall annab oma elektronid üle vähem aktiivsele
metallile. Oluline on teada, et erinevad metallid ei pruugi omavahel
kokku sobida. Mõne metalli kokkupuutel teisega võib korrosiooni
protsess kiireneda. Näiteks kiireneb tunduvalt vasega kokkupuutuva
terase, tsingi või alumiiniumi korrosioon. Kontaktkorrosiooni intensiivsusele avaldab mõju ka keskkond. Näitena võib tuua
alumiiniumi ja terase. Need kaks metalli võivad tavalises õhus
kokku puutuda, kuid merevees või mereõhus mitte.
Elektrokeemilise korrosiooni sise- ja välismõjurid
Elektrokeemilise korrosiooni sisemõjuriteks loetakse
metallikoostist, struktuuri, pinnaolekut, pingeid jms.
Metalli koostisest sõltub metalli termodünaamiline püsivus. Õhus
ning vesilahustes on paljud metallid termodünaamiliselt
mittepüsivad.
Pinnatöötlusest sõltub samuti korrosiooni kiirus. Näiteks hästi poleeritud puhtal pinnal puudub veeauru kapillaarkondensatsiooni
võimalus. Mikropraod või metalli pinnale sadenenud liivaterad
soodustavad niiskuse kapillaarkondensiooni.
Metallis võib tekkida ka kristallidevaheline korrosioon. Mida
suuremad on kristallid , seda suurem on ka korrosiooni kahjustus.
Termodünaamilist püsivust mõjutavad ka mehaanilinised pinged
metallis. Need võivad olla tingitud töötlusest või
väliskoormustest, lõhkudes kaitsekihti metalli pinnal.
Elektrokeemilise korrosiooni välismõjurid on keskkonna koostis,
temperatuur, liikumiskiirus , rõhk jms. Näiteks korrosioonikeskkonna
liikumine teatud kiiruse juures passiveerub metall aktiivselt ja
korrosioonikiirus väheneb. Kiiruse kasvades puruneb passiivne kiht
mehaaniliselt ning korrosioonikiiirus suureneb. Ka temperatuur
mõjutab oluliselt metallide korrosiooni. Temperatuuri tõus
neutraalses keskkonnas on eriti ohtlik suletud süsteemis
( aurukatel ).
Elektrokeemilise korrosioonitõrje
Elektrokeemilise korrosiooni vastu kaitstakse metalli vastavate
kaitsepinnetega. Nendeks võivad olla vastupidavad metallpinded, oksiid - ja fosfaatpinded ning värvpinded.
Metallpinded muudavad metalli omadusi, tõstes korrosioonikindlust, kulumiskindlust ja suurendades kõvadust. Samuti kasutatakse neid ka dekoratiivsetel eesmärkidel.
Oksiidpinded pole nii heade omadustega kui metallpinded. Need pakuvad head aluspinda värvimiseks ja tihti on nad ka dekoratiivsed . Oksüdeerimiseks kasutatakse peamiselt elektrokeemilist meetodit, kuid see sõltub ka metalli liigist. Näiteks terasdetailide oksüdeerimiseks võib kasutada keemilist, termilist ja elektrokeemilist meetodit.
Värvpinded on enam levinuim elektrokeemiline korrosioonitõrje meetod. Värve on erinevaid. Peamiselt liigitatakse need sideaine alusel: õlivärvideks ja emailvärvideks. Enne värvimist tuleb metallipind ettevalmistada: puhastada , kruntida, pahteldada ning alles siis võib värvida.
Samuti teostatakse ka plastpindeid. Plastpindena kasutatakse
epoksiidi, polüeteeni, nailonit jt. Pulbriline plast pihustatakse
elektrostaatiliselt metalldetailipinnale. Seejärel sooritatakse kuumtöötlus, mille käigus plast sulab. See annab metallile tiheda
korrosioonikindla pinde .
Biokorrosioon
Biokorrosiooni põhjustavad mikroorganismid . Nendeks võivad olla
seened, aeroobsed ja anaeroobsed bakterid , ja vesikasvud. Mainitud
organismide elutegevus soodustab metalli elektrokeemilist
korrosiooni.
Seened, vetikad ja bakterid eritavad happeid ja sulfolipiide, mis
kahjustavad isegi roostevabu teraseid. Seened ning bakterid
kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Eelistatuim elukeskkond
on bakteritele ja seentele pinnaveed, turvasmuld , muld ja reoveed .
Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed annavad aluse elektrokeemilisele ja keemilisele korrosioonile.
Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses tehnikat , elektriseadmeid,
ehituses metallkonstruktsioone jms.
Bakterid ei ole elukeskkonna suhtes väga nõudlikud. Näiteks
anaeroobsed mikroorganismid ei vaja elutegevuseks õhku. Seega võib
saada kahjustatud ka suletud keskkond: torustikud, veealused
objektid.
Aeroobsete mikroorganismidest esineb eelkõige väävlibaktereid ja
raua- ja mangaanibaktereid. Esimesed neist elavad niiskes keskkonnas. Tootes väävlit kiirendavad nad pinnavetes raua korrosiooni 11 kuni
13 korda.
Biokorrosioonitõrje
Biokorrosiooni tõrje käigus hävitatakse mirkoorganismid. Üks
võimalus on viia metalli- või värvipinde koostisesse mürgiseid
elemente. Lisaks sellele tuleb keskkonnast kõrvaldada ka
mikroorganismide eluks vajalikud ained. Kolmas võimalus on
isoleerida metall täielikult ümbritesvast keskkonnast. Seda võib
teostada pindamisega. Kuna mikroorganismid on erinevad, siis on ka
erinevad viisid, mürgid ja vahendid, mis neile hävitavalt mõjuvad.
Mineraalvillad – toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.
Sissejuhatus
Mineraalvill erineb teistest sooja- ja heliisolatsioonimaterjalidest
just tooraine järgi. Mineraalvill saadakse mineraalaine sulatamisest. Sellele järgneb sulami või sulamassi kiududeks
pihustamine. Põhiliseks tooraineks või komponendiks mineraalvillade
tootmise juures on mineraalaine. Selleks võivad olla looduslikud
kivimid, räbud, klaas jms.
Mineraalvillad on tänapäeva ehituses üks asendamatuid materjale.
Mineraalvilla ülesandeks on takistada sooja ülekannet erinevates
tarinditest. Kaasaegsel materjalil on väga palju häid omadusi.
Näiteks mineraalvill ei kõdune, ei põle, on väga väikse
hügroskoopsusega ning hea soojapidavusega ehitusmaterjal.
Mineraalvillasid võib jagada tooraine ja kasutusotstarbe alusel.
Tooraine alusel eristatakse kolme sorti mineraalseid villasid:
Klaasvill, kivivill, räbuvill. Kasutusotstarbe alusel
liigitatakse: tehnilised isoleermaterjalid, akustilised plaadid ,
puistevill. Muidugi võib igaühte liigitada veel eraldi. Näiteks
on laialt levinud arusaam, et kõik üldehituslikud kivivillad
sobivad kuumade pindade isoleerimiseks. Peab aga tõdema, et tavalise kivivilla kasutustemperatuur on tegelikult vaid kuni 200 oC.
Seega jagunevad kivivillad veel eraldi kasutusotsarbe alusel jne.
Mineraalvillasid toodetakse suure temperatuuri juures. Toorine
sulatatakse 1400 -1800 oC juures. Sulatamisest saadud mass
pihustatakse kiududeks. Kiud meenutavad vatti, nende jämedus on
0.005-0.008 mm ning pikkus kuni 60 mm. Seejärel pihustatakse
kiududele sideainet (va puistevillad). Lint suunab villa kihi valtside vahelt läbi ning saadakse korrapärase kujuga materjal.
Pressimisest sõltub, millist villa tihedust tahetakse saada.
Näiteks võib eristada pressimise surve alusel järgmisi villasid:
rulli keeratud isolatsioonimaterjale, isolatsiooni plaate ( pehmed plaadid, jäigad, koormust-taluvad plaadid jms). Vahel kaetakse
plaadid ja matid mõne kaitsva kattekihiga. Selleks võivad olla
klaaskiudriie, alumiiniumpaber vms.
Üleval mainitud, et mineraalvillad ei põle – nad sulavad.
Tavaline ehituslik mineraalvill võib kaotada oma soojaisolatsiooni
omadused juba 200 kraadi juures, mitte seetõttu, et kiud hakkaksid
sulama vaid kuna sideaine, mis kiudusid koos hoiab ei talu nii suurt
kuumust. Kui sideainet ei ole, siis ei seisa vill enam koos. See
pudeneb laiali ning ei kanna enam isolatsiooni võimet. Villa kiud
peavad vastu kõrget temperatuuri: kivivilla kiud kuni 1100 kraadi
ning klaasvillakiud kuni 680 kraadi. Palju on tulekahjusid, kus on
kasutatud valet isolatsiooni materjali. Seega peab teadma, milline
vill teatud tarindisse sobib.
Kivivill
Kivivilla tooraineks on looduslik kivim . Selleks võib olla näiteks
basalt, koks, räbusti jne. Kivivilla orgaaniline sideaine hakkab
aurustuma juba 200-250 oC juures, kiud ise alles 1100
kraadi juures. Kivivilla mahumass on ca 30-100 kg/m3 ning
soojaerijuhtivus 0,037-0,041 W/m. oC. Eestis tuntud
kivivilla tootja on AS Paroc .
Kivivillal on head heliisolatsiooni omadused. Kivivill
võimaldab summutada löögiheli, parandab ruumi akustikat, summutab
väljast või teistest ruumidest kostuvaid helisid. Muidugi on
vastavalt vajadusele ka erinevad kivivilla tooted. Näiteks
kasutatakse villaplaate õõnesruumide isoleerimisel vaheseintes või
helisummutusplaate sammuhelide summutamiseks
põrandakonstruktsioonides. Kuigi võimalusi on mitmeid, kasutatakse
kivivilla heliisolatsiooniks peamiselt katustel.
Kivivilla isolatsioonitooted on mõeldud kasutamiseks eelkõige
kuivades tingimustes. Vill pole küll hügroskoopne ja
tavaliselt on isolatsioonimaterjali niiskuse sisaldus normaalsetes
tingimustes 0,5% selle kaalust. Arvesse tuleks võtta vee mõju seda
paigaldades. Soovitatavalt tuleks konstruktsioonides kasutada ka auru
ja õhutõket.
Järgnev pilt kirjeldab kivivilla ja puistekivivilla
tootmisprotsessi:
(Pildi originaal aadress asub
siin: http://www.slg.jp/e/slag/product/rockwool.html )
Umbes 95% kivivilla toormaterjalist on kivi, ülejäänud osa õli
ning vaik. Kivivillast ei teki kahjulikke emissioone, seega on tegu
igati loodussõbraliku ehitusmaterjaliga.
Klaasvill
Klaasvilla toorained on enamjaolt taaskasutusained näiteks
klaasimurd, millele lisandub soodat ja lubjakivi . Klaasvilla kiuline osa on valge. Kollaseks muudab villa sideaine. Klaasvill on õhuline
ning elastne. Villa on hea transportida ning ladustada, kuna
pakkimisel pressitakse see kokku kuni 80% oma algsest suurusest .
Eestis on populaarne Saint-Gobain Ehitustooted AS’i bränd
„ Isover -klaasvill“, samuti on turule tulnud ka „ Ecose klaasvill“. Viimase kohta ei ole veel piisavalt tagasisidet, et
seda analüüsida. Siiski on välja toodud mõningad negatiivsed
muljed Ecose klaasvilla kasutades. (Viide nr 9.)
Isover klaasvilla mahumass on 15-20 kg/m3, seda
eelkõige mattidel ja pehmetel lehtvilladel. Soojaerijuhtivus
0,029-0,041 W/m. oC ning sideaine sulamistemperatuur on analoogne kivivillade sideainega 200-250 oC.
Klaasvilla võib isolatsioonimaterjalina kasutada päris mitmetes
erinevates hoonetega seotud tarindites. Jällegi sõltub suuresti
konkreetse villa margi omadustest. Näiteks on loodud eraldi koormust
taluvad plaadid Isover OL (koormustaluvusega 8-25 kN/m2),
alumiiniumpaberiga kaetud plaadid Isover REK (kasutamiseks näiteks
saunadesse), Isover RKL (jäik tuuletõkkeplaat) jms. Üldiselt võib
kasutada Isoveri klaasvilla tooteid: katustes, pööningu
vahelagedes, kergplokk seintes, põrandas, niisketes ruumides,
välisseintes jms.
Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata niiskusele. Seestpoolt tulevat
gaase tuleb isoleerida aurutõkkega. (Isoveri spetsiaalne toode on
Isover Vario Duplex ). Väljast tuleb kindlasti jätta tuuletõkke
plaadi peale vähemalt 30 mm distantsliist, et auru ja niiskust
läbilaskev tuuletõkke plaat saaks kuivada. Üldiselt pööratakse
rõhku õhukindlale ehitusele. St maja peaks hingama läbi
ventilatsiooni.
Klaasvill on oma struktuurilt poorne ning hästi heli summutav.
Jällegi on loodud erinevad materjalid erinevatesse kohtadesse.
Näiteks põrandate jaoks on loodud
mõlemalt poolt klaaskiudvildiga kaetud heli- ja soojusisolatsioon
ISOVER FLO.
EN standardite järgi liigitatakse ISOVER-i pehme ehituslik
klaasvill kuulub kõrgeimasse klassi A1. ISOVER-i
isolatsioonimaterjale võib kasutada kõikide ehitiste tuleklassides.
( tulekindel TP-1, tuldtakistav TP-2, tuldkardetav TP-3). Siiski ei
ole klaasvilla kiud nii hea tulepüsivusega kui seda on kivivillal.
Räbuvill
Räbuvilla või räbuvati kohta ei ole nii palju infot, kui
kaasaegsete klaas- ja kivivillade kohta. Üldiselt jäi nende
ülesanne analoogseks eelnevalt mainitud villadega: hoonete
soojaisoleerimine.
Räbuvill on tervisele ohtlikum ehitusmaterjal, kui tänapäevased
villad. Räbuvill sisaldab väikseid klaasjaid nõelu, mis võivad
sattuda läbi hingamisteede inimese kehasse. Räbuvatiga töötamisel,
selle teisaldamisel jms tuleb kindlasti jälgida tervisekaitse
nõudeid. St kasutada kaitseprille , tolmumaske, kindaid . Üldiselt on
tootja poolt ära märgitud samad isikukaitsevahendid ka kõigi
teiste villade puhul.
Räbuvill:
- Valmistatakse kõrgahju räbust. Põlevkivipoolkoks, telliskivijäätmed.
- Kohtla-Järvel toodetud poolpehmed plaatide mõõt oli 50x500x1000 mm
- Mahumass 100-150 kg/m3
- Soojaerijuhtivus 0,06-0,07 W/m. oC
- Ekspluatatsioonitemperatuur kuni 600 oC.
Võrreldes tänapäevaste mineraalvilladega, oli räbuvatt üpris
madalakvaliteediga soojustusmaterjal.
Puistevill
Viimaste aastate jooksul Eestis populaarsust kogunud puistevill on
tooraine poolest analoogne kivi- ja klaasvilladega. Suurim erinevus
seisneb aga sideaine olemasolus. Puistevillas see puudub. Seega ei
ole vill oma struktuurilt plaadi või lehe kujuline. See ongi üheks eeliseks puistevillade puhul – ei ole vuuke ja külmasilla oht on
väiksem.
Puistevill sobib eelkõige soojustamata katuste alla. Selle juures
peab tähelepanema, et villa alla ei pandaks kilet . Vastasel juhul
tekib sinna kondents. Villa võib paigaldada käsitsi, kuid parema
tulemuse annab siiski spetsiaalse puhuriga laskmine . Puhur tükeldab
villa veelgi õhulisemaks ning annab parema soojaisolatsiooni võime.
Puistevillal on omadus aja jooksul vajuda. Klaasvill puistevillana
(500 mm) võib vajuda ligi 1-2 cm. Seega aastatega peaks uut villa
juurde laskma .
Puistevill:
Mahumass ca 20 kg/m3
Soojaerijuhtivus: 0.05 W/m. oC
Tulepüsivuse klass: A1
Ekspluatatsioonitemperatuur: 200-250 oC
Peamised kasutuskohad: ülemised vahelaed, korruste vahelaed ning muud horisontaalses asendis sõrestik- konstruktsioonid , piiratud tööruumid.
Paigaldusjärgne vajumine : sõltub tootest, (nt Loft Guard Premium on 5%)
Eestis on mitmeid puistevilla tootjaid, neist nimekamad on
Saint-Gobain Ehitustooted AS’i poolt toodetavad ISOVER InsulSafe ja
Isover KV. Samuti on ka mõned uued tootjad ja paigaldajad esile kerkinud .
Villad kasutusotstarbe alusel
Kõikjale ei sobi tavaline ehituslik vill. Näiteks peab
spetsiaalseid isoleermaterjale kasutama mahutite, boilerite ning
muude tehniliste seadmete isoleerimiseks. Tehniliste villade paksus
ulatub 20 mm-st 120 mm-ni. Mahumass aga 50-100 kg/m3.
Soojaerijuhtivus 0,06-0,08 W/m. oC (100 kraadi juures).
Tuntumad isoleerelemendid on klaasvillast torukoorik (Isover KK),
alumiiniumpaberiga kaetud klaasvillast torukoorik (Isover KK-AL), klaasvillast ventilatsioonimatt (Isover KIM-AL), kivivillast
torukoorik (Paroc), alumiiniumpaberiga kaetud kivivillast torukoorik
(PV-AE), võrkmatid (traatvõrguga kaetud kivivillmatid – taluvad
kõrgeid temperatuure ) ja mineraalse sideainega kivivillplaat
(HT-900).
Tavaliselt peavad tehnilised villad taluma väga kõrgeid
temperatuure või on mõeldud erinevate torude isoleerimiseks.
Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS).
Sissejuhatus
Eestis kasutatakse rull-katusekattematerjale eelkõige lamekatuste või väikse kaldega katuste katmiseks. Järsemakaldeliselt katuselt võib kate alla vajuma või lainetama hakata. Bituumenist valmistatud
rull-katusekattematerjalid ei pehki ega vetti. Erinevalt kivi- või
profiilplekk-katustest moodustab bituumen ühtse pinna ning on
kindlalt vee- ja niiskustihe. Bituumen tagab hea veekindluse ja
elastsuse ka konstruktsioonide liikumise puhul. Lisaks on sellel hea painduvus - ja suur rebimistugevus.
PVC ehk polüvinüülkloriidi baasil valmistatud
rull-katusekattematerjal on keemia tööstuses valmistatud materjal
(polümeriatsiooni ja vinüülkloriidi monomeer). Maailmas
kasutatakse PVC toodangust 50% ehituses. Ehitusmaterjalina on see
odav ja üpris vastupidav. Viimaste aastatega on üha enam
populaarsust kogunud PVC hakanud asendama traditsioonilisi
ehitusmaterjale nagu puit, betoon , savi, kivi jms.
PVC
PVC katusekattematerjal on kolme kihiline: Pealmine kiht, sisemine
kiht, alumine kiht.
Pealmine kiht koosneb elastsest PVC’st. See võimaldab kliendil valida erinevate värvitoonide vahel, on libisemiskindel (v.a. pööratud katus). Pealmine kiht on vastupidav ka kõrgete temperatuuridele ja UV-kiirgusele.
Sisemine kiht koosneb plastifitseeritud PVC-ga polüestervõrgust või klaaskiud kangas. Võrk annab katusekattematerjali tugevuse ja hea vastupidavuse tõmbele ning rebimisele.
Sarnaselt pealmisele kihile , koosneb ka alumine PVC’st.
PVC rull-katusekattematerjal sobib eelkõige lamekatustele, kuid
kasutatakse ka viilkatuste või erikujuliste katuste puhul. Rullide
kokku sulatamine toimub kuumaõhu keevitusautomaatidega või
vastavate ehituslike föönidega. Säärane kokku sulatamine muudab
katusekattematerjali ühtlaseks ning veetihedaks. PVC puhul peab
silmas pidama , et seda paigaldatakse igale aluskonstruksioonile
ühekihilisena.
Eestis kasutatavad PVC katusekatted:
- PVC-katusekatted EKTAFOL PV, EKTAFOL PF+, EKTAFOL HM, EKTAFOL GT
- PVC-katusekatted PROTAN
- PVC-katusekatted SARNAFIL G449-24
- PVC-katusekatted ALKOR
PVC rull-katusekattematerjalile esitatavad nõuded:
PVC-rullmaterjali pealispind ei tohi olla libe (v.a. pööratud katused)
PVC-rullmaterjali pealispinnal peavad olema märkejooned kinnitite õigeks paigaldamiseks ja märkejoon, mis on ülekatte piirjooneks.
PVC-rullmaterjali pealispinnal peavad olema ära toodud tootja tootemärk ja tootmistsükli number ning tootmisaasta.
PVC-rullmaterjali minimaalne külmatugevus peab olema suurem kui -25
PVC-rullmaterjalide mõõtmete sabiilsus protsentides võib olla väiksem kui 0,5%
Paan peab jooksma otse, ei tohi olla banaanikujuline.
Rullmaterjali kinnikeevitamisel või muul moel paigaldamisel ei tohi materjali erinevad koostiskihid teineteisest eralduda.
Erinevalt SBS-st on tavapärase bituumenrulli asemel PVC-kate.
Materjali eeliseks on tema suur vastupidavus. Üksainus kiht PVC katet on võrdne kahe kihi bituumen kattematerjaliga.
PVC rull-katusekattematerjali paigaldusel kasutatakse spetsiaalseid
kuumaõhupuhureid, mis tähendab, et pole lahtise leegi ohtu. Seega
on PVC paigaldamine tuleohutuse seisukohalt igati ohutum kui keevitatavad katusekattematerjalid. PVC hoiab ehituskuludelt kokku
kuna üldjuhul ei vaja see eraldi tuulutussüsteemi.
Lisaks keevisele kinnitatakse kattematerjal ka mehhaaniliselt. Katusekatte paigaldus peaks toimuma vastava koolituse läbinud või
kogemustega ehitajad . Näiteks suurim PVC tootja ning maaletooja Eestis „PROTAN“ nõuab, et Protan katusekatet ja
hüdroisolatsioonimaterjali võivad teostada vaid vastava koolituse
läbinud, sertifitseeritud paigaldajad. Vastasel juhul ei lähe
tootja lubatud 15 aastane garantii arvesse.
Värvuselt on PVC-kate ühtlane. Puudub liitekohtadest väljuv must pigi ning on esteetiliselt silmale ilusam vaadata. Seega on
soovitatav kaaluda kasutamist just seal, kus katusekate jääb
paistma nt aknast või maapinnalt.
Üldiselt ei vaja PVC-rullkatusekattematerjal lisatuulutust kuna
materjal on veeauru läbilaskev. Siiski on tuulutus vaja, kui niiskus
pääseb soojustusse näiteks eluruumidest.
Järgnev joonis näitab PROTAN’i PVC-rullkatusekattematerjali
kinnitust soojustatud katusele.
(Pildi originaal aadress asub
siin: http://www.maleko.ee/index.php/459/ Joonised + kaitsmata Protan kattega katus)
Bituumenrullmaterjal
Bituumenist rull-katusekattematerjal koosneb:
- Bituumen
- Modifikaatorid - (lühenditeks võivad olla meile tuntud SBS, APP, APAO, KP. Lühendid tähistavad bituumenile lisatud polümeerseid ühendeid.
- Tugikangas – Selleks võib olla kartong, jute , klaaskiud, polüester, klaaskiu- ja polüesterkanga segu.
- Täiteaine.
- Polüpropüleen- või polüetüleenkilet.
- Liiva.
- Erinevat tüüpi pinnaviimistlusmaterjale – nendega võivad olla: mineraalpuiste, keraamilised graanulid, liivapuiste, alumiiniumfoolium
Bituumenist rull-katusekatte valmistamisel kantakse vedel
bituumen tugikangale, millele kantakse või pressitakse
pinnaviimistlusmaterjal. Kui bituumen on jahutatud, lõigatakse
materjal sobivatesse mõõtmetesse ning pakitakse.
Bituumenmaterjalide tootevalik on ääretult lai. Toodetakse
mehaaniliselt, külmliimitavalt ning keevismeetodil ühendatavaid
materjale, alus- ning pealiskattematerjale, puisteta ja puistega
materjale. Materjale uute katuste ehitamiseks ning vanade
renoveerimisel. Samuti on müügil ka üldse ilma bituumenkihita
katteid. Neile kantakse peale paigaldamist sulabituumenit.
Sõltuvalt katusekaldest tehakse kate ühe või mitmekihiline.
Bituumen rull-materjali kulu saab arvutada korrutades katuse pindala
1,15-ga. Bituumenmaterjale on mitmevärvilisi: hall, roheline,
kollane, must, valge, punane.
Bituumenrullmaterjalid kasutatakse peamiselt lamedate ning
väikese kaldega katuste katmiseks. Sobivad ka pööratud katuste
katmiseks. Suuremate katusekallete jaoks sobivad paremini
bituumenplaat või bituumensindlid.
Bituumenrullmaterjalid on oma omaduselt küllalt tugevad, elastsed,
säilitavad oma venivuse ka külmalt – hea talvel kasutada.
APP ja SBS
Eristatakse peamiselt kahte tüüpi bituumenkatusekattematerjale.
Esimene neist sisaldab stüreenkummi ja sealt ka tähis SBS –
stüreen-butadieen-stüreen. Teine sisaldab stüreeni asemel
ploüpropüleenvaiku, tähisega APP – ataktüün-polüpropüleen.
APP talub paremini kõrgeid temperatuure kui teised
bituumenmaterjalid. See ei muutu päikese mõjul vedelaks ning
vananemiskestvus on kõrge. Miinuseks võib APP puhul tuua vähest
elastsust.
SBS’i stüreenkumm muudab selle väga elastseks
vastupidiselt APP puhul. Deformeeritud kummibituumen taastab oma kuju
saja protsendiliselt. SBS säilitab oma venivuse ka külmalt ja
vananeb aeglaselt. Kummibituumenit kasutatakse tänapäeval väga
laialdaselt.
Bituumen rull-katusekattematerjali paigaldamise meetodid
Bituumen rull-katusekattematerjali paigaldamiseks on mitmeid meetodeid . Paigaldus viis sõltub konkreetsest produktist.
- Lauskeevitamine – Keevitatavad bituumen rullmaterjalid on Eestis kõige tuntumad. Nad annavad väga vee kindla tulemuse, kuid paigaldamisel on suur tuleoht. Mõned riigid on isegi keelanud keevitamise. Keevitust ei saa teostada nt hoonetel, mille läheduses on kergesti süttivad ained vms. Keevitamiseks kasutatakse, kas vedelgaasil töötavat põletit, ridapõletit või kuumaõhupuhurit. Keevitajad peavad olema läbinud vastava koolituse ning katusetööde tellija peab väljastama ka tuletööde loa.
- Iseliimuvad rullmaterjalid – Neile on lisatud aluspinnale liimi, mis on kaetud kilega. Paigaldamisel tuleb kile eemaldada. Kinnituseks ei lisata liimi, ega keevitata.
- Kinnitamine mehaaniliselt – Mehaanilisel paigaldusel kasutatakse bituumenpaanide kinnitamiseks tüübleid. Puitalusel aga naelu. Kui materjal kinnitatakse vaid naeltega, siis peaks ühele ruutmeetrile lööma 25 naela . Lisaks tüüblitele ja naeltele võib kasutada ka meetodit, kus keevitatakse vaid paani otsad ja küljed kokku.
- Kuumliimimine – Kinnitatakse sulabituumeniga liimides. Kummibituumeni temperatuur ei tohi tõusta üle 180-220 oC. Juhul kui on tekkinud ülekuumenemine hävineb massi elastomeer ja muudab kummibituumeni rafineeritud bituumeniks. Liimimisbituumeni temp. Tuleb sobitada välis temperatuuriga. Kui on väljas külm, siis peab bituumen kuumem olema.
- Külmliimimine – Külmliimimist teostatakse juhul, kui aluspind on liialt temperatuuritundlik, tegemist on tule- või plahvatusohtliku alaga ja ka siis kui konstruktsioonis on raskeid katusevorme – näiteks kaldega pinnad, katusealused jms. Külmliimimisel ei ole vaja puhureid, keevitusvahendeid või kuuma bituumenliimi. Kate, mis on bituumenrulli peal liimub üldjuhul külmalt. Liimumata osa aga järelliimub soojuse ja omakaalu mõjul. Teine võimalus on kasutada lausliimimis meetodit, kus liim kantakse aluspinnale käsitsi. Säärasel meetodil liimides on liimi kulu ca 1,5 kg/m2, mineraalvilla puhul 2 kg/m2.
- Punktliimimine – Kasutatakse peamiselt betoonalusele või vanale katusekattele paigaldades. Punktliimides on liimipunktid umbes 300x300 mm suurused ja liimitav pind kogupinnast vähemalt 20%. Liimikohad ei tohi olla aluse vuukide kohal.
Välistemperatuur ja bituumen rull-katusekattematerjalid
Temperatuuri alanedes võib teha tööd SBS tüüpi materjalidega.
Ilma soojendamiseta ehk külmliimides võib teha tööd kuni -15
kraadini. Eelnevalt soojendades võib materjale isegi -30 kraadi
juures paigaldada. Kui töötatakse aga alla -15, siis soovitatakse
kasutada köetavat kaitset. Kaitse peaks olema piisavalt suur, et
sinna alla mahuks kogu tööpäevas tarvitatav materjal. Näiteks
võib kasutada kattetelki. Sealjuures peab samuti tähelepanema, et
ei tuiskaks lumi sisse ning kataks kogu tööpinna ära.
SBS, PVC ja analoogsed rull-katusekattematerjalid on ainulaadsed.
Kogenud katusemeister paigaldab materjali kiirelt ning tulemus on
vastupidav. Ka turul liikuva materjali kvaliteet on igati hea.
Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele
Sissejuhatus
Betoone jagatakse erinevate omaduste alusel. Liigitamine võib
toimuda mahumassi, tugevuse, külmakindluse, veepidavuse, sideaine,
täitematerjali, struktuuri ja otstarbe alusel. Raskebetooniks
nimetatakse betooni, mille mahumass on 1800-2500 kg/m3 kohta.
Tihti nimetatakse raskebetooni lihtsalt betooniks, kuna see on kõige
levinum betooni liik. Raskebetooni koostises võib leida erinevat
sideainet, vett, peeneteralist täiteainet ja jämedateralist
täiteainet. Ei pruugi, kuid võidakse lisada ka erinevaid lisaaineid .
Raskebetooni kasutatakse eelkõige kandvate
tarinditena erinevates hoonetes. Samuti võib seda kasutada ka
teekattena, põrandateks, hüdrotehnilistes hoonetes jne.
Raskebetooni koostis
Sideaine – Sideaineks on betoonis üldjuhul tavaline portlandtsement. Vahel võib portlandtsemendi asemel olla ka põlevkivitsementi või mõnd teist tsemendi eriliiki. Tsemendi tugevus peaks ületama soovitud betooni tugevust 2-2,5 kordselt.
Peeneteraline täiteaine – Raskebetooni peeneteraliseks sideaineks on liiv. Liiva kvaliteet sõltub teralisusest. Näiteks peetakse väga heaks liivaks mäeliiva, millel on krobelised terad . Seega haakub tsement nende külge väga hästi. Eestis leidub eelkõige uht- ja moreenliivade liiki. Nende terad pole väga krobelised. Liivas , kui looduslikus ehitusmaterjalis, leidub alati ka lisandeid. Sõltuvalt lisandite hulgast, määratakse liiva kõlblikkus. Liivas võib leiduda vilku, väävliühendeid, savi, muda , tolmu, orgaanilisi ühendeid. Kõik need nõrgestavad liiva ja tsemendi nakkumist. Liivaterade suurus võib olla 0,125 - 4.0 mm või 0,14 – 5,0 mm. Tsemendi kulu sõltub liiva mitmekesisusest – mida mitmekesisem on liiv, seda vähem kulub tsementi . Esimeses ja teises pudelis on betoonitöödeks sobiv liiv. Test on sooritatud 3%NaOH vesilahusega.
Jämedateraline täiteaine – Jämedateraline täiteaine on killustik või kruus. Analoogselt liivaga : mida krobelisem on killustiku või kruusa terade pind, seda paremini haakub tsement nende külge. Eestis on kasutusel lubjakivi-, graniit- ja dolomiitkillustik. Esimene neist on kõige populaarsem . Killustikku jagatakse jämeduse järgi erinevatesse fraktsioonidesse: 5-10 mm, 10-20 mm, 20-40 mm ja 40-70 mm. Killustiku saab tihedamaks kui segada erinevad rühmad kokku. Killustiku paksus ei tohi olla suurem, kui sarruste vahe ja 1/3 valatava betooni paksusest. Killustiku terade suurust kontrollitakse sõelumise teel. Sõelte avade läbimõõt on erinev: 70-40-20-10-5 mm. Kruus täitematerjalina on kehvem, kui killustik. Põhjus peitub eelkõige kruusa siledas pinnas. Kruusal põhinev betoon on nõrgem kui killustikul põhinev betoon ja seda kasutatakse Eestis vähem. Kruusa omadused paranevad, kui see purustada.
Vesi – Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas. Ka merevett võib betoonis kasutada (va raudbetoon ), kui soola sisaldus ei ole suurem kui 2%. Vees võib olla mitmeid betooni või sarruseid kahjustavaid ühendeid. Vett ei tohi betooni valmistamiseks kasutada kui see sisaldab suhkrut, väetisi, rasvu, happeid, sulfaate jms.
Raskebetooni füüsikalised omadused
- Mahumass – 1800-2500 kg/m3
- Poorsus – 3-15%
- Veeimavus – 2-8%
- Soojaerijuhtivus – 1,4-1,8 W/m. oC
Betoon kahaneb õhus kivistudes.
Betooni korrosioonikindlus sõltub tsemendi ja täitematerjalide
omadusest.
Betoon liigitatakse küll tulekindlaks materjaliks , kuid juba 250
kraadi juures langeb tugevus umbes 25%. Arvestades sellega, et
tulekahju korral võib toas lae all temperatuur tõusta üle 800
kraadi juba esimese 30 minutiga pärast tulekahju puhkemist.
Betoonisegu omadused
Betoonisegu iseloomustavad tema plastsus ja paigaldatavus. Plastsust testitakse koonuse kujulise nõuga. See asetatakse tagurpidi, laiem
ots all, valatakse betooni täis ning koonuse ära tõstmisel
mõõdetakse kui palju koonusekujuline betoonsammas vajub.
Paigaldatavust testitakse aga vibratsiooni abil. Nimelt mitme sekundi
jooksul vajub betoonisegu pind tasaseks. Selle alusel saab betoone
liigitada jäikadeks, väheplastseteks, plastseteks ja valubetooniks.
Jäik betoon on omadustelt vähese mikropoorsusega.
Betooni koostises on vähe vett ning on raske paigaldada.
Plastne betoon keskmise veesisaldusega ning enim kasutustleidev.
Valubetoon on rohke veesisadusega ja piisavalt vedel, et voolab omakaalu mõjul.
Betoonisegu plastsus oleneb veesisaldusest, tsemendi hulgast,
tsemendi liigist, täitematerjalide terade kujust , plastifikaatorite
sisaldusest.
Betooni tugevus on raskebetooni üks tähtsamaid omadusi. Seda
kontrollitakse 28 päeva pärast proovikeha kivistumist normaalsetes
tingimustes. Betooni survetugevus on tõmbetugevusest 8-15 korda
suurem. Just tänu sellele kasutatakse betooni just survet vastu
võtvates tarindites.
Betooni seguvahekord
1 : 0,8 : 2,4 : 5,2 on suhtarvude rida. 1 on tsemendi mahuline või kaaluline kogus. Ülejäänud numbrid näitavad, mitu osa peab
olema 1 tsemendi osa kohta.
0,8 osa vett 1 tsemendi osa kohta,
2,4 osa liiva 1 tsemendi osa kohta,
5,1 osa killustikku või kruusa 1 tsemendi osa kohta.
Betooni koostise määramine ehk seguvahekord tuleb suhtarvude
leidmisest. Koostis tuleks valida selline, et valatav konstruktsioon tuleks piisavalt tugev ning segu piisavalt plastne. Betooni kõige
kallim koostisaine tsement. 1 m3 betooni kohta kulub
200-400 kg tsementi. Tsemendi hulk sõltub ka muidugi kasutuskohast.
Betoonisegude valmistamine, transport, paigaldus
Betooni valmistatakse üldjuhul tehases. Harva võib ette tulla, et
seda valmistatakse ka ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil.
Materjalid lisatakse segistisse ning segatakse läbi. Segamisaeg
sõltub segu plastsusest ja segisti suurusest.
Betooni transport tehasest ehitusplatsile teostatakse kõige
tihedamini autosegistiga. See võimaldab sõitmise ajal betooni
segada. Seega pole ohtu, et segu kaugema sõidu peale kivistuma hakkaks . Ehitusobjekti sisene transport toimub betooni pumba ning kraana abil.
Betooni paigaldamisel valatakse see raketisse ning seejärel
tihendatakse vastava ehitusliku vibraatoriga. Üldiselt tuleb pindu
veel käsitsi siluda.
Raskebetoonide eriliigid ning nõuded neile
Raskebetooni liike on erisuguseid. Erinevatel liikidel on ka erinevad
nõuded. Tihti peavad need taluma ebaharilikke tingimusi. Näiteks
kasutatakse happekindlaid betoone keemia tööstustes, hüdrotehniline
betoone vee all jne. Loetelu erinevates raskebetooni eriliikidest:
Teebetoon – tegu on eribetooni liigiga, mida kasutatakse
autoteede ja lennuväljade katteks. Omadustelt on see tugev,
vastupidav külmumisele ja kulumisele. Tsemendi tugevusklass peab
olema vähemalt 42,5 ning tavaliselt kasutatakse harilikku-,
hüdrofoobset- või plastifitseeritud portlandtsementi.
Täitematerjalidele esitatavad nõuded on analoogsed tavalisele
raskebetoonile. Graniitkillustiku survetugevus vähemalt 80 N/mm2
ja peakillustikul vähemalt 60 N/mm2. Testitakse ka
kulumiskindlust riiultrumlis ning killustiku puhul ei tohi see
ületada 45%.
Samuti sõltub betooni tugevusklass ka tema kasutusalast – teekatte pealiskiht või aluskiht; ühe- või kahekordne
Hüdrotehniline betoon – Nagu juba üleval pool mainitud on
tegu betooniga, mis puutub pidevalt veega kokku. Seega peab betoon
olema veetihedam, väiksema soojaerituvusega ja ilmastikukindlam.
Hüdrotehnilised betoonid jagunevad veepidavusmarkidesse: W2-W20
Kuumakindlad betoonid – Koostisesse võib kuuluda samott -killustik, kõrgahju räbu , andesiit, basalt jne. Kuumakindel betoon peab pikemat aega vastupidama temperatuuril +200 oC.
Lisaks peen ja jämetäitele kasutatakse kuumakindlas betoonis veel peenike mikrotäide - selleks on mineraal pulber . Kuumuskindlad
betoonid liigitatakse kolme gruppi: 1. Kõrgtulekindlad +1770 oC, 2. Tulekindlad 1580 -1770 oC ja 3. Kuumakindlad alla 1580
oC.
Happekindel betoon – Kasutatakse eelkõige keemiatööstuste ehitamisel . Tugevus on väike, happekindlus suur. Kivistumise ajal
kastmist ei taha. Sideaineks on vesiklaas koos happekindla
mikrotäitega. Mikrotäiteks on kvartsliiv ja naatrium-silikofluoriid
(Na2SiF6). Peeentäiteks kvartsliiv ja
jämetäiteks happekindel killustik: andesiit, diabaas, graniit jms.
Kiirgustihe betoon – Eesmärgiks pidurdada radioaktiivse
kiirguse levik. Betooni koostisesse on lisatud erinevaid vettsiduvaid
aineid (nt kips). Kiirgustihe betooni puhul peab mahtmass olema
võimalikult raske (3000-5000 kg/m3). Täiteaineks võivad
olla rauamaagi killustik, malmhaavlid jms.
Polümeer-tsementbetoon – Koosneb kahest sideainest, milleks
on mineraalne (tsement) ja orgaaniline (polümeer). Polümeer mõjub
liimina ning tõstab betooni survetugevust. +100N/mm2.
Polümeerbetoon – sideaineks on vedela vaiguna polümeer,
täiteaineks mineraalne tahkestunud segu. Polümeer on
survetugevusega 50-100 N/mm2. Betooni kasutatakse
keemiliselt agressiivsetes paikades.
Viitamine
Raamatukirje
Talimets, E. (2004). Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. Loengukonspekt. Tln: Tallinna Tehnikaülikool, 60 lk
Pärnamägi, H. (2005). Ehitusmaterjalid. Õppematerjal. Tln: Tallinna Tehnika kõrgkool, 140 lk
Ehitaja. (2006). Ehitaja käsiraamat. Käsiraamat. Tln 343 lk
Ehitaja raamatukogu (2000). Katused ja vee isoleerimine . Käsiraamat. Tln 149 lk
Estotsement I väljaanne ( 1931 ). Tsemendi- ja betoonitööde käsiraamat. Tln 125 lk
Elektroonsed allikad
Üldteavet metallidest [WWW] http://lemill.net/content/webpages/materjaliopetus (26.11.2011)
Materjali õpetus [WWW] http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html (26.11.2011)
Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. Pindkatted. [WWW] http://sites.google.com/site/terased/5-metallide-korrosioon-ja-korrosioonitorje-pinnakatted (26.11.2011)
Maalehe artikkel „Õige isolatsioonimaterjal ennetab tulekahju“ Sisu avaneb PDF failina . [WWW] http://www.isover.ee/download.aspx?intFileID=3140 (28.11.2011)
Soojapidavus , üldised küsimused. Mis vahe on klaasvillal ja kivivillal? [WWW] http://www.isover.ee/ee/KKK/ (28.11.2011)
Heliisolatsioon [WWW] http://www.paroc.ee/channels/ee/building+insulation/design+guidelines/heliisolatsioon.asp (28.11.2011)
Niiskusomadused [WWW] http://www.paroc.ee/channels/ee/building+insulation/design+guidelines/niiskusomadused.asp (28.11.2011)
Kivivilla tootmisprotsess pildina [WWW] http://www.slg.jp/e/slag/product/rockwool.html (28.11.2011)
Kogemusi Ecose klaasvillaga. ehitusfoorum. [WWW] http://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=11&t=29925 (28.11.2011)
Põhiteadmised soojustamisest [WWW] http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/P%C3%B5hiteadmised+soojustamisest/ (28.11.2011)
Niiskuskahjude vältimine [WWW] http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/P%C3%B5hiteadmised+soojustamisest/Niiskuskahjude+v%C3%A4ltimine/ (28.11.2011)
Akustilised konstruktsioonid [WWW] http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/P%C3%B5hiteadmised+soojustamisest/Akustilised+konstruktsioonid/ (28.11.2011)
Tulepüsivus [WWW] http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/P%C3%B5hiteadmised+soojustamisest/Tulep%C3%BCsivus/ (28.11.2011)
3D joonised – Uus ehitus [WWW] http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/3D+joonised/Uus%20ehitis/ (28.11.2011)
Soojustusexpert isoleerib katuseid puistevillaga (2011) [VIDEO] http://www.youtube.com/watch?v=nzkuxy-gXVw (28.11.2011)
Puistevillad [WWW] http://www.puistevill.com/?page_id=5 (28.11.2011)
Soojustamine puistevillaga [WWW] http://www.therm.ee/index.php/et/puistevill
Rockwool Granrock [WWW] http://www.ecovill.ee/tooted/kivivill/rockwool-granrock/ (28.11.2011)
Isoveri puistevillad [WWW] http://www.isover.ee/ee/Toote/?intProductID=21773 ja http://www.isover.ee/ee/Toote/?intProductID=21560 (28.11.2011)
Prowool tooted [WWW] http://www.prowool.ee/tooted/ (28.11.2011)
Polüvinüülkloriid Wikipeedia [WWW] http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en|et&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Polyvinyl_chloride (29.11.2011)
Protan katusekatted [WWW] www.maleko.ee/index.php/256/ (29.11.2011)
Kaitsmata Protan kattega katus. Avaneb PDF-is [WWW] www.maleko.ee/ link .php3?id=2217& filename =kaitsmata_protan_kattega_katused__tehnilised_joonised.pdf (29.11.2011)
Protan PVC kattematerjalide paigaldamine [WWW] http://www.maleko.ee/index.php/259/ (29.11.2011)
PVC Katusematerjal [WWW] http://www.kivilinn.ee/pvc.html (29.11.2011)
SBS Kinnitamine [PILT] http://www.katusetood.ee/images/stories/teksti_pildid/aurutoke-fassaadid.jpg (30.11.2011)
Tulekahju areng [WWW] http://cmsimple.e-ope.ee/tulekahju/?Tulekahju:Tulekahju_areng (30.11.2011)
26
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 27 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
138 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A T
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid