Mõnikord kaitstakse pronksskulptuure sel viisil, et need kaetakse spetsiaalse kihiga, mis sisaldab vase oksiide ning hüdroksiidsooli. Miks kasutatakse suurtes tööstuslinnades kaitsekihi tekitamiseks vask (I)- ja vask(II)nitraate ja sulfaate, kuid mitte hüdrokskarbonaate? Kõigi metallist tehtud monumentide pind omab loomulikku või kaitsvat- dekoratiivset katet, mis hoiab metalli edasise korrosiooni eest. Niisugust kaitsekihti kutsutakse paatinaks. Paatina on rohkem või vähem püsiv värviline kiht, mis on tekkinud skulptuuri materjali välimise kihi ning hapete, soolade ning atmosfääris olevate gaaside järk-järgulise vastastiktoime tulemusena. Kunstlik kate kujutab endast tavaliselt kombinatsiooni kunstlikust paatinast ja orgaanilistest ühenditest nagu segud naturaalsetest ja sünteetilistest vahadest, naturaalsetest ja sünteetilistest värnitsatest, polübutüülmetakrülaatlakist ning teistest komponentidest
Siin oleks neli võimalust: - Mehaaniline puhastamine - Puhastamine hapetega - Elektrokeemiline puhastamine e. elektrolüüs - Puhastamine ultrahelivannis - Kombineeritud meetodid Vask- ja pronksesemed korrudeeruvad õhus: nad omandavad sinakasrohelise värvuse, kattuvad nn paatinakihiga. Näiteks tuhandete aastate vanustest hiina hauakambritest leitud pronksesemed on kaetud klassikalise paatinakihiga, mille omandavad vaid väga puhtast pronksist esemed kokkupuutel vee või niiske õhuga. Paatina värvuse eristamiseks kasutati siis väljendeid "puhast tooni sinine nagu jäälinnu suled" või "roheline nagu meloni koor". Paatina moodustumine on keerukas ja pikaajaline. Algul tekib küll juba paari päevaga vase pinnale puankas vask(I)oksiidi sisaldav kelme, millesse difundeeruvad seestpoolt vase aatomid ja mis reageerimisel õhuhapnikuga pakseneb. See oksiid reageerib väga aeglaselt õhus sisalduva vääveldioksiidi, süsinikdioksiidi jt gaaside ning veeauruga, mille
Vask Vask (cuprum) on keemiline element järjenumbriga 29. Vase aatommass on 63,54. Ta asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem on: 2) 8) 18) 1). Sulamistemperatuur on tal 1083 Celsiuse kraadi.Vase värvus ulatub punasest kuldkollaseni. Juhib hästi elektrit ja soojust. Kuivas õhus on vask püsiv, niiskes õhus tekib aga vase peale ajapikku pruunikas paatina kiht. Vask ise on plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10000 aastat tagasi. Vask oli üks esimesi inimkonna poolt kasutatavaid metalle, kerge saadavuse ja madala sulamistemperatuuri tõttu. Pronksiajal kasutati enamasti vase ja tina sulamit pronksi, sellest valmistati relvi, tööriistu, ehteid jms. Tänapäeval kasutatakse vaske enamasti elektrotehnikas, kaablite- ja kontaktjuhtmete lattides, elektrigeneraatorites, telefoni- ning telegraafiseadmete ja
järjenumbriga 29. Vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Sulamistemperatuur on 1083 °C Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Omadused Punakas-kollaka värvusega metall. Tihedus 8920 kg/m3. Hea elektri- ja soojusjuht. Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks materjaliks veevärgi torustike jaoks. Saamine Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär.
keskkonnale vastupidavamad. 2. Galvanosteegiliselt tehtud katted, mis on valmistatud kroomist ja niklist. 3. Metallpindade isoleerimine väliskeskkonnast õli-, värvi-, laki või keraamilise kihiga. 4. Galvaanielemendi tööpõhimõtte kasutamine. 5. Korrosiooni aeglustamiseks kasutatakse ka inhibiitoreid. Kuld Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Vask Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises. Tema korrosiooni värvuseks on rohekas sinine. Hõbe Hõbe on küllalt stabiilne ning tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi ehk Ag2S kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Kasutatud allikad https:// www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi&ei=edrkVOjw
galvaanipaar. Alati korrodeerub kiiremini metallide pingereas aktiivsem metall, antud juhul raud. Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded, näiteks raua puhul tsementiidi Fe3C osakesi. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile korrosiooni. KULD Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. HÕBE Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei
vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Vase Sulamistemperatuur on 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vaske on lihtne töödelda valtsimise ja vormimise teel. Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest [3]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas,
Acidothiobacillus thiooxidans on ohtlikud kanalisatsioonitorudele. Kulla ja hõbeda korrosioon Kuld ja hõbe on suhteliselt pehmed ja keemiliselt stabiilsed metallid, seega kahjustb neid põhiliselt pinnase mehhaanika. Seetõttu on esemed korrosioonist suhteliselt puutumata, aga kaetud mehhaaniliste kahjustustega (kriipsud, täkked, kivide löögijäljed) Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on tavaliselt väga stabiilsed ning nende pinnale tekkiv must ja tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht kaitseb edasise korrosiooni eest. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile
Vana 3 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Vask on punaka värvusega hästi töödeldav metall. Teda võib kergesti sepistada ja traadiks tõmmata. Ta on hea soojuse-ja elektrijuht. Kuivas õhus on vask püsiv, niiskes õhus tekib tema pinnale aeglaselt oksiidikiht. Esialgu on see kiht pruunika värvusega, aja jooksul muutub rohekaks. Vanad vaskesemed on kõik kaetud roheka kihiga (paatina), mis koosneb mitmesugustest sooladest. Õhus kuumutamisel vask oksüdeerub, tema pinnale tekib musta värvi vaskoksiidi CuO kiht: 2Cu + O2 = 2CuO Lahjendatud hapetega vask ei reageeri. Reageerimisel lämmastikhappega eralduvad mürgised lämmastikoksiidid ja lahus muutub roheliseks lahustunud vasknitraadi tekke tõttu. Soojenemisel reageerib vask kontsentreeritud väävelhappega ja eraldub mürgine gaas vääveldioksiid SO2
17) Sooraud – Fe(OH)3 ; raua saamine 18) Punane-pruun-must rauamaak – Fe2O3, Fe3O4(must) ; raua saamine 19) Rauatagi – Fe3O4 ; raua kaitseks rooste eest 20) Rauarooste – Fe2O3 * nH2O ; tekib rauale niiskes ja soojas õhus 21) Raudvitriol – FeSO4 * 7H2O ; taimekaitsevahend 22) Vaskvitriol – CuSO4 * 5H2O ; taimekaitsevahend 23) Malahiit – (CuOH)2CO3 ; poolvääriskivi 24) Paatina - 3. S-metallid – I ja II A-rühmas, väga aktiived, pehmed, levinumad Ca, Mg, Na, K, hoitakse õlis, põlevad värvilise leegiga, leiduvad vaid ühendites, viimasena täitub s-kiht P-metallid – keskmise aktiivsusega, tuntumad Al, Pb, Sn, viimasena tõitun p-kiht D-metallid ahk siirdematallid – B-rühma metallid, keskmiselt või väheaktiivsed, kõvad, kõrge 4. Ohutusnõuded aktiivsete metallidega toimetamisel Hoida õlis
parandavad mitmeid terase omadusi. Enamkasutatavad legeerivad terased on : nikkel, kroom, mangaan, räni, vask ja volfram. Vask Keemiline element vask (Cuprum, Cu), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Punakas-kollaka värvusega metall, tihedus 8920 kg/m3 , hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 1.7·10-8 Wm). Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina) [15.08.04], mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vase sulamitest on peamised messing ja pronks. Messing on vase ja tsingi sylam. Pronks on vase ja inglistina sulam, harvem on ta vase ja alumiiniumi sulam. Vase sulamid on puhtast vasest tunduvalt tugevamad. Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C.
A: 2CL() 2e() > Cl2 K: 2H2O + 2e() > H2 + 2OH() 5. Metallide korrosioon Metallide korrosiooniks nim. metallide reageerimist ümbritseva keskkonnaga. Korrodeerimine on eksotermiline protsess (vastupidine tootmisele, ebapüsivast püsivasse). 4Ag+2H2S+O2>2AgS+2H2O 2Cu+O2>2CuO Tekib kaitsev kiht, ei korrodeeru edasi, protsess jääb seisma: 2Cu+O2+CO2+H2O (õhus rohkem niiskust, süsihappegaasi jne)>Cu2(OH)2CO3 (paatina) 4Al+3O2>2Al2O3 Korrosioon ei lõppe: 4Fe+3O2>2Fe2O3 Korrosiooni liigid 1. keemiline korrosioon kõrgem temp, mitteelektrolüüdi lahus 2. elektrokeemiline korrosioon tavaline temp, niikus (elektrolüüdi lahuse olemasolu) a) happeline keskkond (pH u 4) () A: Fe 2e() > Fe(2+) anoodiline oksüdeerumine (+) K: 2H(+) + 2e() > H2 katoodiline redutseerumine Fe+2H>Fe(2+) +H2
muutused eseme visuaalses, füüsikalistes ja mehhaanilistes omadustes (värvimuutused viimistluskihis, konstruktsiooni materjali nõrgenemine, metallide roostetamine, naha ja paberi hapraks muutumine jne.) Mehaanilised kahjustused Kõige enamlevinud kahjustuse liik. Põhjuseks enamjaolt inimese tegevus aga ka ootamatud sündmused (sõda, tulekahju, vandalism, vargused jne). Teatud iseloomuga kahjustused tekivad eseme kasutamisel paratamatult ja neid käsitletakse kui aja paatina ehk aja märki esemel. Ebaõigel või vastutustundetul kasutamisel võivad ilmneda pöördumatu iseloomuga juhtumid, kui näiteks originaali detaile on eemaldatud või muudetud. Füüsikalised kahjustused Hoiutingimused Soovitatav relatiivne õhuniiskus 50-65% (Raske, kui mitte öelda võimatu, tagada tavatingimustes.). Väga väärtuslikke museaale hoitakse väliskeskkonnast eraldatuna ja piiratud ruumis tagatakse ideaalile lähedane niiskuse protsent
· Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. · Rooste on urbne ja poorne, ei nakku metallipinnaga tugevalt ega takista raua edasist korrosiooni. · Raua keemiline korrosioon Raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 2Fe2O3 · Raua elektrokeemiline korrosioon: 4Fe + 3O2 + nH2O 2Fe2O3 nH2O Vase korrosioon · Õhus omandavad vask ja pronksesemed sinakasrohelise värvusega, kattuvad nn paatinaga (korrosiooni osakestega). · Noor paatina on kuldpruun või pruunika värvusega · Vananemisel värvus algul tumeneb ja muutub siis erinevate varjunditega sinakaks või roheliseks. Kuld ja hõbe. · Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega ained on tavaliselt väga stabiilsed ning nende pinnale tekkiv must ja tihe hõbersulfiid (Ag2S), mis kaitseb edasise korrosiooni eest. · Ka kuld ja kõrge kullaprooviga esemed ei korrodeeru peagu üldse. Klaasi korrosioon
Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina, tina, mangaan. · Pronkse nimetatakse selle metalli järgi, mida peale vase on temas kõige enam. · Messing ehk valgevask on vase ja üle 40% tsingi sulam. Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne. · Tihedus 8900kg/ruutmeeter · Sulamistäpp 1083C Korrodeerumine · Korrodeerumine toimub pindmise kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamite pinnale võib ka tekkida nn paatina kiht (roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga lisanduvad niisked välistingimused - mõned kuud. · Vask ehitusmaterjalina, tooted: Valmistatakse lehti, torusid, traati, profiilitooteid, linti, lattmaterjali. · Torusid kasutatakse vee- ja soojatorudena. ka dekoratiivsetel eesmärkidel. · Profiilitooteid kasutatakse katusekatete osadena jms. · Traati kasutatakse side- ja elektrijuhtmete ja - kaablitena, võrguna.
mtealli sulam. Teiseks metalliks võib olla alumiinium, seatina, tina, mangaan. · Pronkse nimetatakse selle metalli järgi, mida peale vase on temas kõige enam. · Messing ehk valgevask on vase ja 40% tsingi sulam. Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne. Vase omadused: · Tihedus 8900 kg/m3 · Sulamistäpp 1083 oC Korrodeerumine · Korrodeerumine toimub pindmise kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamite pinnale võin ka tekkida nn paatina kiht (roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga lisanduvad niisked välistingimused mõned kuud. Vask ehitusmaterjalid, tooted: Valmistatakse lehti, torusid, traati, profiilitooteid, linti, lattmaterjali. · Torusid kasutatakse vee ja soojatorudena. Ka dekoratiivsetel eesmärkidel. · Profiiltooteid kasutatakse katusekatete osadena jms. · Traati kasutatakse side- ja elektrijuhtmete ja kaablitena, võrguna.
korrosioonik. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materja. Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded, näiteks raua puhul tsementiidi Fe3C osakesi. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile korrosiooni. Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri
vaske. Inglise metallurgid avastasid vase (30%) ja mangaani (70%) sulami, millest valmistatud kelluke ei helise. Kui sellest sulamist valmistada raudteerööpad ja vagunirattad, väheneb rongi müra tunduvalt. (H.Karik, 1984) 4 Vask ei reageeri teiste elementidega nii kergesti nagu raud. Kusjuures vask korrodeerub niiskes õhus aeglasemalt kui raud. Aja jooksul kattuvad punakaspruunid vaskkujud ja katused rohelise paatina korraga. See kord on vaskkarbonaat. Ta moodustub, kui vask reageerib õhus leiduva niiskuse ja süsinikdioksiidiga. (Leelo Laurits jt, 2004) 5 2. VASEMAAGID Vasemaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt vaske ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv. Kuni 90% vaske toodetakse vase sulfiididest. (Vasemaak, 2015) Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat (H.Karik, 1984).
· Pronkse nimetatakse selle metalli järgi, mida peale vase on temas kõige enam. · Messing ehk valgevask on vast ja rohkem kui 40% tsingi sulam. Vasesulamite korrosioonikindlus on märkimisväärne. vase omadused · Tihedus 8900kg/m³ · Sulamistäpp 1083 kraadi Korrodeerumine · Korroteerumine toimub pindmie kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamiste pinnale võib ka tekkida nn paatina kiht(roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga lisandduvad niisked välistingimused- mõne kuuga. Vask ehitusmaterjalina, tooted: Valmistatakse lehti, torusid, traati, profiilitooted, linti, lattmaterjalid. · Torusid kasutatakse vee- ja soojatorudena. Ka dekoratiivsetel eesmärkidel · Prrofiiltooteid kasutatakse katusekattete osadenajms. · ALUMIINIUM on plastne, kerge, kergesti töödeldav ja ei korrudeeru.puuduseks
kiirus tõuseb lineaarselt. Kõige rohkem korrodeerub terase pritsmete piirkond ja vee pinnakiht, kõige vähem vee süvakiht. Kaitseks kasutatakse katoodkaitset ja isoleerimist mereveest. Pinnases toimub korrosioon kõige kiiremini pinnase piiril. Tsingi korrosioon Kõige väiksem tsingi korrosoon on pH 10 juures (aluseline) happelise poole tõuseb. Puhtas (destilleeritud) vees on tsingi kõige kiirem korrosioon 75 kraadi juures (järsult tõusev tipp graafikul). Paatina looduses metalli pinnale tekkiv korrosiooniproduktide kiht. Tsingis oleva raua ja vase kogus peaks olema minimaalne, kuna need kiirendavad tsingi korrosiooni. Tsingi korrosioonikindluse tõstmiseks kasutatakse nikli lisandit. Tsinkkatete valmistamine: 1. Kuumtsinkimine terasdetailid tõmmatakse läbi sulatsingi 2. Kuumpihustus puhastatud detailidele pihustatakse sula Zn, selleks kasutatakse Zn- pulbrit või Zn-traati, mis sulatatakse gaasi- või kaarleegis 3
Vask ja vähemalt 80% vaske sisaldavad sulamid on püsivad vees, merevees. Kontsentreeritud soolalahused ja väävliühendid põhjustavad korrosiooni. Alla 80% Cu sisaldavad messingid ei ole vastupidavad merevees ja kuumas seisvas vees. · Maa sees. Vask on püsiv maa sees kui seal ei leidu tuhka. Niiske rooste, söetolm ja koks ning räbu korrodeerivad vaske. Korrodeerumine toimub pindmise kihi tumedamaks muutumisega. Vase ja tema sulamite pinnale võib ka tekkida nn paatina kiht (roheline). Tavaliselt võib see aega võtta kümneid aastaid, kui aga lisanduvad niisked välistingimused mõned kuud. Tuhmumine toimub kiiremini mere-, tööstus ja linnaõhustikus. Samuti rikub vasktoodete pinda ka neid mööda alla voolav vesi rohekad setted pinnal. Ehitised tuleb projekteerida nii, et sellised ilmingud pole võimalikud. Sobivus teiste metallidega: Niisketes tingimustes tekivad teiste metallidega nagu Al, Zn, raud galvaanilised paarid, mis
kiirus tõuseb lineaarselt. Kõige rohkem korrodeerub terase pritsmete piirkond ja vee pinnakiht, kõige vähem vee süvakiht. Kaitseks kasutatakse katoodkaitset ja isoleerimist mereveest. Pinnases toimub korrosioon kõige kiiremini pinnase piiril. Tsingi korrosioon Kõige väiksem tsingi korrosoon on pH 10 juures (aluseline) happelise poole tõuseb. Puhtas (destilleeritud) vees on tsingi kõige kiirem korrosioon 75 kraadi juures (järsult tõusev tipp graafikul). Paatina looduses metalli pinnale tekkiv korrosiooniproduktide kiht. Tsingis oleva raua ja vase kogus peaks olema minimaalne, kuna need kiirendavad tsingi korrosiooni. Tsingi korrosioonikindluse tõstmiseks kasutatakse nikli lisandit. Tsinkkatete valmistamine: 1. Kuumtsinkimine terasdetailid tõmmatakse läbi sulatsingi 2. Kuumpihustus puhastatud detailidele pihustatakse sula Zn, selleks kasutatakse Zn- pulbrit või Zn-traati, mis sulatatakse gaasi- või kaarleegis 3
Raua korrosioon Raua pinnale moodustuvad õhus mitmesugused korrosiooni saadused, mille koostis sõltub temperatuurist, õhuniiskusest, õhus sisalduvatest lisaainetest ja tegureist. Rooste koostis avaldatakse harilikult valemiga Fe2O3 x nH2O. Urbne ning poorne, ei nakku metallipinnaga tugevalt ega takista raua edasist korrosiooni. Vase korrosioon Õhus omandavad vask ja pronksesemed sinakasrohelise värvusega, kattuvad nn paatinaga (korrosiooni osakestega). Noor paatina on kuldpruun või pruunika värvusega. Vananemisel värvus algul tumeneb ja muutub siis mitmesuguste varjunditega malahhiitrohelisels või sinakaks. Kuld ja hõbe 3 Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega ained on tavaliselt väga stabiilsed ning nende pinnale tekkiv must ja tihe hõbesulfiid (Ag2S), mis kaitseb edasise korrosiooni eest. Ka kuld ja kõrge
veepinnast paar meetrit kõrgemal ja paar meetrit madalamal. Keedusoola sisalduse mõju
korrosiooni kiirusele, ~4,5% juures on korrosiooni kiirus kõige suurem. [V.k 43.]
27. Tsingi korrusioon
Vedelikes: väike kui pH=10, suur kui 12
23. Tsingi korrosiooni seaduspärasused vees ja vesilahustes ning atmosfääris. Vedelikes korr.kiirus on kõige väiksem kui pH=10, Zn korr on väga kiire, kui pH12 ja pH8. Vees - temp mõju korr-le dest-vees. Kõige kiirem on korr 75°C juures, OK kui 50° või >100°. Mida puhtam on vesi, seda kiiremini Zn korr. Mida karedam on vesi, seda aeglasem on korr, sest Ca-ioonid mood Zn-pinnale kaitsvate ühendite kihi. Atm-s paatina 2ZnCO3*3Zn(OH)2 kiht on tihe, hästi nakkunud ning kaitseb seetõttu Zn-i. Vees on taoline kate raskesti lahustuv. Atm-s on korr kiirus 0,13-0,013µm/a. Fe ja Cu sisald võimalikult väike. Galvaaniliselt kaetud tsingitud terasplekki võib kasut ainult siseruumides. Välisting tuleb kasut kuumtsingitud terasplekki. Zn- katte valmist 1)kuumtsinkimine - hapetega puhastatud teras tõstetakse või tõmmatakse läbi sula tsingi (Zn sulamistemp 419,6°C). Katte paksus 40 - 400µm
Hapruse tõttu kalduvad keraamilised esemed mehaaniliselt purunema. Suur purunemise oht on transportimisel. Temperatuuri, õhuniiskuse kõikumised võivad tekitada keraamikas mehaanilisi pingeid. Poorsele/glasuurimata/mõradega/purunenud keraamikale tekivad vee toimel plekid. Vävrviliste ainetega kokkupuutumine( toiduained, muld) põhjustab samuti plekke. Klaasi vastupidavus sõltub tema koostisest. Klaasi peamisteks kahjustajateks mehaanilise purunemise kõrval on korrosioon, paatina moodustumine, laikude teke, mineraalsed sademed. Keemilistest ühenditest kahjustavad klaasi alused ja happed. Keraamika ja klaasi hoiustamisel tuleb püüda vältida temperatuuri kõikumisi. Eksponeerimisel tuleb jälgida, et lambid ei soojendaks objekte liiga tugevasti. Tugev valgus võib põhjustada pleekumise. Niiskus ei tohiks olla üle 45%. Keraamilisi ja klaasesemeid hoiustatakse riiulitel, kappides, sahtlites. Soovitatav on neid hoida karpides
Linna atm. Tööstus atm. Maa sees. Merevees. Vastavalt aastates zn katte kestvus kuni 60a. (maas50 ja meres25), x teljel zn paksus nanom. 50-250. Vedelikes korr.kiirus on kõige väiksem kui pH=10, Zn korr on väga kiire, kui pH12 ja pH8. Vees - temp mõju korr-le dest-vees. Kõige kiirem on korr 75°C juures, OK kui 50või >100. Mida puhtam on vesi, seda kiiremini Zn korr. Mida karedam on vesi, seda aeglasem on korr, sest Ca-ioonid mood Zn-pinnale kaitsvate ühendite kihi. Atm-s paatina 2ZnCO3*3Zn(OH)2 kiht on tihe, hästi nakkunud ning kaitseb seetõttu Zn-i. Vees on taoline kate raskesti lahustuv. Atm-s on korr kiirus 0,13-0,013mm/a. Fe ja Cu sisald võimalikult väike. 56. Vees ja vesilahustes: korr.kiirus järsult tõuseb pH<5, ühtlane on pH=5-10, ei korr pH>12,5. Korr kiirendajad on Cl- -ioonid ja O2, merevee pritsete prk.s on korr.kiirus kõige suurem. Teras on raua sulam, kus on grafiiti, sementiiti, väävli, fosfori jt ühendeid. Atmosfääris: Korrodeeruva met
pH12 ja pH8; Veekonstruktsioonides tsinkkattega kateldes, torudes, boilerites peab vee temperatuur olema kas alla 50 või üle 100 oC järgi. Kõige kiirem on korrosioon 75 oC juures. Mida puhtam vesi, seda kiirem korrosioon. Mida karedam on vesi, seda vähem mõjutab temperatuur korrosiooni, ning korrosioon on aeglasem, kuna Ca-ioonid moodustavad Zn-pinnale kaitsvate ühendite kihi. Atmodfääris tekib paatina 2ZnCo3 3Zn(OH)2 kiht, mis on tihe, hästi nakkunud ning kaitseb seetõttu Zn-i. Vees on taoline kate raskesti lahustuv. Tsingis oleva raua ja vase kogus peaks olema minimaalne, kuna need kiirendavad tsingi korrosiooni! Galvaaniliselt kaetud tsingitud terasplekki võib kasutada ainult siseruumides. Välistingimustes tuleb kasutada kuumtsingitud terasplekki. Tsingitud teraskonstruktsioonides on tsink n-ö protektorkaitseks, terase korrosioon algab alles siis, kui tsingi kiht on korrodeerunud.
Vastused anda graafiliselt vesilahustest 20%-ses HNO3-s korrodeerub kõige kiiremini. Arvestatav korrosioon ka äädikhappelahuses ja alkoholides. Mida karedam vesi, seda vähem mõjutab temp korrosiooni. Korrosioonikindluse tõstmiseks kasutada Ni-lisandit. Tsinki kasutatakse kõige suuremates kogustes süsinikterase katmiseks e. tsinkimiseks. NB! Uue tsingi pind on väga tundlik veele: Zn+H2OZnO+Zn(OH)2 tekib valge rooste. Zn atmosfääris: kattub paatina kihiga ehk 2ZnCO33Zn(OH)2 ga. Kiht on hästi tihe, hästi nakkunud ning seepärast kaitseb Zn-i. Taoline kate on vees raskesti lahustuv. Atmosfääris on korrosiooni kiirus 0,13µm-0,015mm aastas. Kõige enam kasutatava Zn-pleki kihi (paksusega 25-30µm; Zn-kattega terasplekil 50 µm) vastupidavus Maa atmosfääris u 40 aastat. Fe ja Cu sisaldus võimalikult väike. Galvaaniliselt kaetud tsingitud terasplekki võib kasutada ainult siseruumides
Kõige väiksem tsingi korrosioon on pH 10 juures. Zn korrosioon aga on väga kiire, kui pH > 12 või pH < 8. Puhtas (destilleeritud) vees on tsingi kõige kiirem korrosioon 75 kraadi juures. Korrosioonikindluse tõstmiseks kasutada Ni- lisandit. Tsinki kasutatakse kõige suuremates kogustes süsinikterase katmiseks e tsinkimiseks. NB! Uue tsingi pind on väga tundlik veele: Zn+H2OZnO+Zn(OH)2 tekib valge rooste. Zn atmosfääris: kattub paatina kihiga ehk 2ZnCO33Zn(OH)2 ga. Kiht on hästi tihe, hästi nakkunud ning seepärast kaitseb Zn-i. Taoline kate on vees raskesti lahustuv. Atmosfääris on korros kiirus 0,13µm-0,015mm aastas. Kõige enam kasutatava Zn-pleki kihi (paksusega 25-30µm)( Zn-kattega terasplekil 50 µm) vastupidavus Maa atmosfääris u 40 aastat. Fe ja Cu sisaldus võimalikult väike. Galvaaniliselt kaetud tsingitud terasplekki võib kasutada ainult siseruumides
annaabi.ee 
