Tõste mehanismid. 1.Kraanad 1.Tornkraanad 2.Autokraana 3.Roomikkraana 4.Pukkkraana 5.Õhkpatjadel kraana 6.Portaalkraana 7.Terikkraana 2.Tõstukid 1.Sahttõstuk 2.Masttõstuk 3.Talid 1.Elektri tali 2.Hammasratas tali 3.Tigu tali 4.Polüplastid 5.Tungrauad 1.Latt tungraud 2.Kruvi tungraud 3.Hüdro tungraud 4.Roni tungraud 6.Vintsid 1.Elektri vintsid 2.Käsivintsid 7.Trossid 1.Punutud trossid 8.Tropid On vahend milega kinnitakse element kraana külge. 9.Haardeseadmed Kiil-,aas- ja fritsioon haardeseade. 10.Konksud 1.Karamiinud 2.Aasad e. Silmad Montaaz tööde koosseis. *Elementide trantsport, ladustamine ja vastuvõtmine *Ettevalmistus tööd *Elemendi montaax, kinnitamine, paigaldamine. *Ankurdamine, vuukide viimistlus ja monolitiseerimine. NB
Vints Iseseisvate mehhanismidena kasutatakse vintse lastide vertikaal-, kald- või horisontaalsuunaliseks ümberpaigutamiseks ja tõstemastide või masttõstukite mastide vantide pingutamiseks. Peale selle kasutatakse neid paljudeteiste tõstemasinate tõstemehhanismidena. Liigitatakse: 1. Otstarbe järgi: a) üldotstarbelised. b) eriotstarbelised. 2. Ajami tüübi alusel: a) käsivintsid, b) mehhaanilised vintsid. 3. Trumlite arvult: a) ühetrumlilised, b) mitmetrumlilised. 4. Trumli ja jõuallika seostuselt: a) elektroreversiiv-vintsid b) friktsioonvintsid. 5. Kiiruste arvult: a) ühekiiruselised, b) mitmekiiruselised. 6. Kinnituskoha alusel: a) põrandavintsid, b) seinavintsid, c) lae- e rippvintsid.
4. võimaldada ratastel pöörelda erineva kiirusega 7. Mis iseloomustab " FOPS" tüüpi kabiini? Kaitsevad masinisti võimalike masinale peale kukkuvate esemete eest. 8. Loetlege veoautode nimetused kere tüübi järgi. Furgoon, Madel-, kallur-, veduk-, tsistern- ja eriotstarbelised autod. 9. Puistematerjalide vertikaalseks transportimiseks on parimad: 4. aerorennid 3. koppelevaatorid 10. Lihtsad e. abitõsteseadmed on: 4. vintsid 2. tungrauad 5. talid 11. Masttõstukid ja ehitusliftid võivad omada ............ tõstemehhanismi: 4. tross- plokk 2. hammasratas- hammaslatt 12. Nimetage ühekopaliste laadurite standardkoppade tüübid. Sirge sileda lõikeservaga, sirge hammastega lõikeservaga, eenduva sileda lõikeservaga, eenduva keskosa hammastega lõikeservaga. 13. Tornkraanade peaparameetriteks on: 1. tõstevõime 4. lastimoment 3
2)laoplatside pinna vähendamiseks on otstarbekas korraldada montaaz ratastelt 3)suurte mõõtmetega detailide transpordiks kasutada vahetatavate haagistega vedukeid VAJALIK VEDUKAUTODE ARV Vedukautode arvu mõjutab: 1)teisalduskaugus,km, 2)korraga kohaletoodavate detailide arv,tk, 3)detaili monteerimise kestus, min. VAJALIK HAAGISTE ARV Vajalike vedukite erv + 2 VERTIKAALTRANSPORT 1)kraanad 2)tõstukid 3)liitplokid, tungraud, vintsid jne 4)helikopter 1.HAARDESEADMED Seadmed, mille abil tõstetav element ühendatakse kraana konksu külge. Nende valikust sõltub tööde: 1)ohutus 2)sujuvus 3)kiirus Haardeseadmed: 1)tropid 2)haaratsid 3)traaversid TROPID 1)universaal e rõngastropp tross 2)kergtropid silmustropp, konksuga tropp,karabiiniga tropp (kõige ohutum) 3)harudega tropid 2-haruline tropp, 4-haruline tropp JÕUD TROPI HAARAS P=DETAILI KAAL/(HAARADE ARV *COS(TROPI HAARA KALDENURK VERTIKAALTELJE SUHTES))
Sildumisseadmed ml ,,Star" Sildumiseks ja sildumisotste manööverdamiseks kasutatakse elektrilisi vintse. Vööris on neli vintsi, millest kahte kasutatakse ka ankru alla laskmiseks ja üles tõstmiseks. Ahtris on samuti neli vintsi. Vintse kasutatakse vastavalt sildumise skeemile. Kõik vintsid on varustatud juhtpultidega nii, et kokku on neid neli kaks vööris ja kaks ahtris , vastavalt siis paremal ja vasakul laeva pardas. Juhtpuldi külgedel asuvad kangid ,mis kumbki on ühe vintsi jaoks. Ühest kangist saab otsi nii peale tõmmata kui neid ka järele anda. Lisaks on juhtpuldis ka iga vintsi tarvis näidik, mille peal on skaala teadmaks kui suur on parajasti tõmbetugevus. Vööris : 2 x peli kombineeritud vintsiga : Rolls-Royce tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400V, 435 Nm
Tõstemasinad. Kordamisküsimused. 1. Tungraua kasutusala ja liigitus ning käepidemele rakendatava jõu ja lasti tõstmise vaheline seos. Tungraud võimaldab lasti ümber paigutada horisontaal-, kald- või vertikaalsuunas mööda sirgjoonelist trajektoori. Lastide ruumiline ümberpaigutamine on sellele kättesaamatu. Liigitatakse tööpõhimõtte järgi: 1. Mehhaanilised, tõstemehhanismi alusel a) kruvitungrauad b) hammaslatt tungraud 2. Hüdraulilised, toiteallika järgi a) käsipumbaga b) elektriajamiga pumbajaamaga c) sisepõlemismootoriga pumbajaamaga ja kontr. lahenduse järgi a) ühesilindrilised b) teleskoopilised c) membraan-tüüpi d) hüdromehhaanilised 3. Pneumaatilised 4. Käsiajamiga 5. Mehhaanilise jõuallikaga. Kruvitungraual lähtudes eeldusest, et käepidemele rakendatud jõu P poolt sooritatud jõud peab olema võrdne jõukruvi poolt lasti Q tõstmisel sooritatud tööga, väljendub nende vaheline seos P2pR=Qs1/h milles: P-käepidemele rakendatav jõud R-kä...
läbi hüdrotungraudadega.Ühest töökaevikust saab 30-80m pikkuse toru Paigaldamine pneumoläbindajaga(Mutiga)-suruõhu toimel liigub kolb edasi-tagasi.90-150mm,kiirusega 30- 40m/h liivas ja 12-15m/h saviliivades. Torustike allveepaigaldus-põhja rajatakse teras ja plasttorudest isevoolu ja survetorustikke e düükreid.Valm. madal veeseisu ajal,tammide ehitusega,jõgede suunamisega või tuukrite abil. Düükrite ehitamiseks tuleb rajada kalda või ujuvmontaaziplats,valmistada ette vintsid,ankrud,jm. Tuua kohale ujuv kaatrid,praamid,pon- toonid.Kontrollida põhja seisukorda,mõõta vee taste ja voolu kiirust.Talvel kontrollida jää paksust.Kaevata kalda ja allvee torukraavid. Protsess:mater.ja seadmete kohale toomone,veealuste torukraavide kaevamine,keevitamine,survestamine, korrosioonivastase tõrje Parvetus meetod-toru valmis vesisisse ja nii viiakse õigesse kohta ja uputatakse ja kinnitatakse
vältimiseks ettevaatusabinõusid. Käesolevas voldikus ongi põhitähelepanu pööratud praktilistele ettevaatusabinõudele. Mis on töövahend? Töövahendid on peaaegu kõik, mida kasutatakse töö tegemiseks: · masinad ja seadmed (ketassaed, puurmasinad, kopeermasinad, muruniidukid, jne.); · käsitööriistad (kruvikeerajad, noad, käsisaed, liharaiumiskirved, jne.); · tõsteseadmed (tõstukid, tõstetavad tööplatvormid, vintsid, tropid, jne.); · muud vahendid (redelid, survepesurid, jne.). Mida peab ette võtma? · Selgita välja, millised sinu poolt kasutatavad töövahendid võivad tekitada ohtu ja kuidas. · Mõtle, mida sa saaksid teha ohu vältimiseks ja kontrolli, kas seda on võimalik teha. · Otsusta, kas on vaja rakendada veel mingeid täiendavaid ohutusabinõusid. · Tegutse! Allpool toodud informatsioon aitab sul ohtusid aegsasti hinnata ja ennetada.
2) Tõsteseadmete liigitus: * tungrauad, * peavad tõsteseadmed taluma küllalt suurt tormi. sepistamise teel. Valuterast võib kasutada vaid siis, kui 35) Puistelasti haarajad: Tsüklilise polüspastid, * vintsid, * talid (telpid). Tuule põhjustatud koormus F tuul=piAi, kus Ai konks on kadudefektide avastamiseks läbi valgustatud. toimega TTS võimaldavad tõsta puistlasti 3) Kraanade liigitus: * pöördkraana, * konstruktsioonielemendi pindala, pi tuule Suure süsiniksisaldusega terast ja termotöötlust ei (liiv, kivisüsi jne) portsjonide kaupa. Selleks
ruumikas materjalide ja toodete ladustamiseks , võimaldama esmaabi kiiret osutamist , pakkuma kaitset halbade ilmastikuolude eest ja võimaldama töötada õiges asendis. Töövahend Töövahendid on peaaegu kõik, mida kasutatakse töö tegemiseks: -masinad ja seadmed (ketassaed, puurmasinad, kopeermasinad, muruniidukid, jne.); - käsitööriistad (kruvikeerajad, noad, käsisaed, liharaiumiskirved, jne.); -tõsteseadmed (tõstukid, tõstetavad tööplatvormid, vintsid, tropid, jne.); - muud vahendid (redelid, survepesurid, jne.). Tööandja kohustus on tagada, et töötaja kasutusse antav masin sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab masina ohutuse kogu kasutusaja vältel. Masina konstruktsiooni või kasutusviisi muutmine on keelatud, kui see halvendab masina ohutust. Töötaja kasutusse antava masina valikul peab tööandja võtma arvesse töö laadi,
Esimesi ambe vinnastati ilma abivahenditeta toetati amb maha, astuti kaarele ja sikutati nöör paika. Raskemate ambude jaoks võeti kasutusele jalused ja vööhaagid. Seoses ammukaarte arenguga tulid kasutusele järjest paremad vinnastusmehhanismid. Järgmiseks sammuks peetakse vinnakkangi, selle leiutamise aeg pole täpselt teada, nende levikut seostatakse 14. sajandiga. Pole võimatu, et sama aastasaja esimesel poolel või keskel võeti ka tavaliste ambude jaoks kasutusele juba lihtsamad vintsid, mis olid hästi tuntud raskeambude vinnastamisvahendina. 14. sajandi viimasel veerandil (kui isegi mitte mõnevõrra varem) leiutati kõige täiuslikumad vinnastusmehhanismid, milleks olid liitplokkvints ja hammaslattvints. Esimest nimetatakse kirjanduses sageli Inglise vintsiks ja teist Saksa vintsiks, viimase puhul kasutatakse ka sõna cranequin. Mõlema mehhanismi abil oli võimalik suhteliselt kerge vaevaga vinnastada isegi üle 500 kg suuruse tõmbejõuga ambe. 7
lookhark üles langetussuuna vastasküljel. Lookhargist suurema kasuteguriga on liit- ehk kolmnurkhark. Ta koosneb kahest osast lühikesest hargist ja temaga risti olevast "kangist", millega tõstmise teel surutakse hargi alumisele otsale ja hark lükkab seejärel puu vertikaalasendist kalduma langemise suunas. Et hark kindlalt kangil püsiks, on kangile tehtud vastavasse kohta sälk. Mitmesugused kiilud, labidad ja vintsid Kiiludest on levinuimad mitmesuguse kuju ja suurusega puitkiilud. Puitkiile on lihtne raietöölisel kohapeal ise valmistada. Peale puitkiilude kasutatakse kaasajal rohkesti veel mitmesuguseid plastkiile ja metallkiiludest alumiiniumkiile. Nõukogude ajal kasutati puitkiilude kõrval veel teraskiile, kuid kaasajal teraskiilude kasutamine pole lubatud. Raiemehel on, kui ta kasutab kiile, kaasas kirves, sest kirvesilmaga on hea kiilule peale lüüa
vastu. Käepidemega tõmmatakse väljastpoolt võimalikult piki klaasi serva lõiketraati, teostades selliselt lõiget. · · Eemaldamine klaasieemalduseadmega Roll-Out 2000 · · Roll-Out 2000-et kasutades on kerekahjustuste tekitamise risk lõikeprotsessis eriti väike . Eeliseks on ka see, et klaasi eemaldamist saab teostada ka üksi. · · Roll-Out 2000 koosneb : · Traadinõel · Traadihoidik · Kaitseplaadid · Lõiketraat · Vintsid imminappadega · Kindad · Kaitseprillid · Pikendus lühike · Pikendus pikk · Vintsi käepide · Plastkiil · Juhiknõelad · Vintsi topelt rullid · · · Roll-Out 2000 lõikeprotsess · · Ettevalmistustööd · 1. Vältimaks värvikahjustusi, tuleb kaitseteibiga tuleb kinni kata traadinõelaga töötamise alal. · 2. Lõigata lõiketraat vajaliku pikkuseni (4x klaasidiagonaal) · 3
tööorganeid käitatakse eraldi elektrimootoriga. TÖÖMASINATE JA ELEKTRIMOOTORITE MEHAANILISED TUNNUSJOONED * Töömasina mehaaniliseks tunnusjooneks nimetatakse tema takistusmomendi sõltuvust ajamivõlli nurkkiirusest (pöörlemissagedusest). Mt = f(), Mt = f(n). * On nelja liiki mehaanilisi töömasina tunnusjooni: 1) M t = M tn = const . Siia kuuluvad: tõstemasina, vintsid jne Sellesse rühma võib arvata kõik töömasinad, millel on ülekaalus hõõrdetakistus, sest see ei sõltu oluliselt nurkkiirusest. 2) Töömasina takistusmoment kasvab lineaarselt nurkkiirusega. Sellise tunnusjoonega on võõrergutusgeneraator, kui ta toidab püsiva takistusega tarbijat 3) Ventilaatortunnusjoon. Sellist tunnusjoont omavad tsentrifugaalpumbad, separaatorid, peksutrumlid, sõukruvid ja ventilaatorid. 4) Takistusmoment muutub pöördvõrdeliselt nurkkiirusega
paigutama. Igal eeltoodud liigituses mainitud masinate grupi masinal on oma individuaalne teenindusvälja kuju ja mõõtmed. 99-Millise parameetriga hinnatakse tõstemasina püsivust? 100-Millised püsivuse kategooriad määratakse tõstemasinatele? 101-Mis on tõstemasinate peaparameetriks? 102-Loetlege ehituskraanade tehnoloogilised parameetrid. 103-Millised seadmed kuuluvad abitõsteseadmete gruppi? a) tungrauad, b) talid, c) üldotstarbelised vintsid. 104-Kuidas saab laste ümber paigutada tungraudadega? Tungrauad võimaldavad laste ümber paigutada horisontaal-, kald- või vertikaalsuunas mööda sirgjoonelist trajektoori 105- Kuidas liigitatakse tungrauad tööpõhimõtte alusel: a) mehhaanilised, b) hüdraulilised, c) pneumaatilised. 106-Miks pole kruvitungraual vaja pidureid? Kruvitungraud (vt TV lk 18 joon 1.1) koosneb käepidemest 1, jõukruvist 2, korpusest koos mutriga 3, põrkrattast 4 ja ümberasetatavast põrklingist 5
b) Põikipüsivus c) Omapüsivus d) Tööpüsivus 101-Mis on tõstemasinate peaparameetriks? Tõstevõime 102-Loetlege ehituskraanade tehnoloogilised parameetrid. a) Tõstevõime b) Tõsteraadius c) Tõstekõrgus d) Noole pikkus e) Konksu alla-laske sügavus f) Tagumine gabariit g) Vasturaskuse ulatus h) Lastimoment 103-Millised seadmed kuuluvad abitõsteseadmete gruppi? a) Tungraud b) Vintsid c) Taliid 104-Kuidas saab laste ümber paigutada tungraudadega? Tungraud võimaldab lasti ümber paigutada mööda sirgjoonelist trajektoori: horisontaal-, vertikaal- või kaldsuunas. Lastide ruumiline ümberpaigutamine on tungrauale kättesaamatu. 105- Kuidas liigitatakse tungrauad tööpõhimõtte alusel? a) Mehhaanilised b) Hüdraulilised c) Pneumaatilised
Monteeritakse nad tavaliselt tulevaste liftide sahtidesse. Horisontaalselt liikuvad tornkraanad liiguvad igale kraanale vastavalt ehitatud rööbasteel. Selle alus peab olema piisava kandevõimega. Kraana alusraam toetub kas väljapööratavate jalgadega pinnasele või liikuva tornkraana puhul sõiduvankrile ja relssidele. Pöörduva torniga kraanadel on alusraamil pöördering ja sellele toetub pöördplatvorm torniga, vasturaskustega ning vintsid koos mootoritega. 8. Betooni transport ehitusplatsil- (loetlege vähemalt 3 võimalikku varianti, tehke skeemid seadmetest ja kirjeldage konstruktsiooni või tööpõhimõtet) Iseliikuvad betoonsegistid mis on mõeldud töötamiseks ehitusplatsin - masinad on reeglina varustaud dosaator-kopaga, mis juhitav operaatori puldist ja varustatud 360 kraadi ulatuses pöörduva operaatori töökohaga. Mõnedel mudelitel on segisti paigaldatud sassiile tugi-pöörderingi abil,
Töökeskkonnaalase töö korraldamine on süsteemne meeskonna töö! Töövahend ja selle ohutu kasutamine. Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohud ja riskid.- Töövahendid on peaaegu kõik, mida kasutatakse töö tegemiseks: · masinad ja seadmed (ketassaed, puurmasinad, kopeermasinad, muruniidukid, jne.); · käsitööriistad (kruvikeerajad, noad, käsisaed, liharaiumiskirved, jne.); · tõsteseadmed (tõstukid, tõstetavad tööplatvormid, vintsid, tropid, jne.); · muud vahendid (redelid, survepesurid, jne.). Ohutu kasutamine: · - kasuta tööks õigeid töövahendeid; · - veendu masinate ja seadmete turvalisuses; · - kontrolli, kas käsitööriistad on turvalised; · - taga masinate ja seadmete nõuetekohane hooldus; · - vii hooldustöö läbi turvaliselt; · - juhenda ja koolita seadmete kasutajaid. Raskuste käsitsi teisaldamisega seotud ohud ja riskid.- Raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada:
ühe käega seitsmest kellast kellamängu ja teisega trummi. 13. sajandil mehhaniseeriti mõned raekoja kelladega ühendatud kellamängud nii, et hammasratta mehhanism pani tornikellad aega lööma. Kurandid ehk kellamängud. Muusikaliste tornikellade valmistamise kunsti täiustati Madalmaadel ja Põhja-Prantsusmaal, kus kellad rippusid torni sees raamistiku küljes. Haamreid liigutasid automaatselt suures puutünnis (hiljem metallsilindris) olevad raudpulgad. Kui silindrit pöörasid pommid ja vintsid, tõstsid pulgad kange, mis olid traadi abil haamritega ühendatud. Kaks varaseimat linnakella, mis ühendati tornikelladega, olid Monsis (1328) ja Strasbourg'i katedraali astronoomiline kell (1354). Trummid Trummiks võib olla iga õõnes ese, mille peale on pingule tõmmatud membraan ehk kile. Kogu maailmas on leiutatud tuhandeid erinevaid trumme nii häälestuvaid kui mittehäälestuvaid - ,et anda
4.6.2. Kaasaegsed laeva- ja kalapüügiseadmed Norra laevaseadmetetööstus on arenenud kõrvuti Norra laevastiku pideva kasvuga. Laevaseadmete valmistajad pakuvad laias valikus kaasaegseid tooteid tekivintsidest ja laevavalgustusseadmetest kõige nüüdisaegsemate elektrooniliste lastimis- ja stabiilsussüsteemideni. Tähtsaks nisiks on ka spetsiaalsete seadmete valmistamine ranna- ja süvamerepüügilaevade tarbeks. Moodsad ja vastupidavad seinnoodad, nakkevõrgud, mootorid, vintsid, kraanad ja kalatöötlusseadmed ning kõrgtehnoloogilised navigatsiooni-, põtkur- ja manööverdussüsteemid aitavad kalamehi saagi kiirel leidmisel, püüdmisel ja transpordil. 4.6.3. Akvakultuuriseadmed Norra akvakultuurimajandus on viimase kolmekümne aasta jooksul olnud maailmas juhtpositsioonil. Norra akvakultuurivarustuse valmistajad on välja arendanud ja toodavad laias valikus kalakasvatusseadmeid, kaasa arvatud aretus-, sumba- ja söötmissüsteemid,
elektrivool ankrupelile ja vintsidele. Laeval kinnitatakse otsad pollaritele. Et pingutatud ots ankrupeli kopalt vabastamisel ei lõtvuks tuleb ta kinnitada kettpiduriga v trosspiduriga kuni ots pollarile kinnitatakse. Ankrupeliga tõmmatakse otsad pingule, et laev ei loksuks palju. Suuremates laevades (pikemad kui 100 m) on sildumise lihtsustamiseks ja lava kinnitamiseks automaatsed sildumisvintsid, mis sildumisoperatsiooni ajal töötavad käsijuhtimise reziimil. Kai ääres seistes pannakse vintsid automaatreziimile, mis hoiavad laeva kai ääres. Alati tuleb jälgida, et ankrupeli mehhanismid oleksid terved ja õlitatud. Samuti tuleb jälgida sildumiotste korrasolekut, et nad pinge all ei katkeks ja sellega pahandusi ei tekita (traumad, varaline kahju jne) 2. Milline dokument peab olema roolimadrusel? Roolimadruse tunnistus. 3. Topituled laeva pikkusega üle 50 m Topituli on valge tuli, mis asetseb laeva diametraaltasandis ja näitab katkestamatut valgust 225
Laeval kinnitatakse otsad pollaritele. Et pingutatud ots ankrupeli kopalt vabastamisel ei lõtvuks tuleb ta kinnitada kettpiduriga v trosspiduriga kuni ots pollarile kinnitatakse. Ankrupeliga tõmmatakse otsad pingule, et laev ei loksuks palju. Suuremates laevades (pikemad kui 100 m) on sildumise lihtsustamiseks ja lava kinnitamiseks automaatsed sildumisvintsid, mis sildumisoperatsiooni ajal töötavad käsijuhtimise režiimil. Kai ääres seistes pannakse vintsid automaatrežiimile, mis hoiavad laeva kai ääres. Alati tuleb jälgida, et ankrupeli mehhanismid oleksid terved ja õlitatud. Samuti tuleb jälgida sildumiotste korrasolekut, et nad pinge all ei katkeks ja sellega pahandusi ei tekita (traumad, varaline kahju jne) • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded traali merre laskmisel ja väljavõtmisel. Kalapüügilaeva tekil töötamine on seotud pideva ohuga, mistõttu kõik tekil
mis koormavad võrdselt mõlemapoolseid vedrusid. Tugijalad asetatakse kohale käsitsi või hüdrosilindrite abil. Lisaseadmed kere vedrustuse stabiliseerimiseks on vajalikud masina stabiilsuse suurendamiseks kui tõstetakse ilma tugijalgadeta. Kraana pöörduv osa koosneb platvormist, juhi kabiinist ja noolest ning selle juhtimismehhanismidest. Pöördplatvormi tagaosas paikneb vastukaal, konksutrossi ja nooletõstetrosside vintsid, reversimehhanism ja pöördemehhanism. Noole juhtimismehhanism koosneb noole- ja koormapolispastist, konksust ning reast ohutust tagavatest abiseadmetest (automaatsignalisaator mis hoiatab elektri liini läheduses, ülekoormuse andur, mis lülitab välja tõstevintsi, konksu ja noole maksimaalse tõusu piiraja, näidikud noole kalde, ulatuse, raami kalde kohta). Noole pikendamine toimub ilma koormata käsitsi kettülekande abil või pneumosilindri abil.
samm edasi. Suurenes olulisel määral jõudlus, tõusis mehhaniseerimise aste ja tootmise kontsentratsioon. Tehnoloogiline protsess koosneb 3 etapist: 1. hüdromassi tootmine (lasundi uhtumine ja kaevandamine); 2. transport ja paigaldamine; 3. tükkturba kuivatamine ja koristamine; Tootmine toimub selleks spetsiaalselt ettevalmistatud alal masinate kompleksiga kuhu kuuluvad 1-2 kõrgsurvepumbajaama, torustik koos hüdromonitoridega, rööbastel kraana koos pinnasepumbaga, kännukraana ja vintsid karjääri kändudest puhastamiseks; torud hüdromassi juhtimiseks kogumiskaevu (basseini). 1. etapp. Hüdromonitoridega uhuti turvas lahti, toimus osaline ümbertöötlus ja turba muutmine vedelaks massiks niiskusega 93..97,5%. Hüdromass valgus edasi süvendisse turbapumba juurde. Viimane pumpas pulbi kogumisbasseini. 2. etapp: Hüdromassi transport ja laotamine kuivatusväljakutele. Kogumisbasseinist pumbati pulp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
