Järvamaa kutsehariduskeskus Mehitamata õhusõidukid Tevor Sinilaan TE-17 Järvamaal 2017 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Põhiosa 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Lisa 7 2 Sissejuhatus Mehitamata õhusõiduk ehk droon, ingliskeelne lühend on UAV (unmanned aerial vehicle). On õhusõiduk mille pardal ei ole pilooti see võib ka töötata iseseisvalt või ka kaugjuhtimisega. Droone kasutatakse palju ründe kui ka luureotstarbel, kuid palju on hakanud droone kasutama ka tava inimesed, põllumajanduses rakendatakse droone põldude väetamiseks või pestitsiidide ja herbitsiidide laotamiseks, saab kontrollida kiirteede olukordasid, puhastada elektriliine, droone saab kasutada ka ajutiselt telekommunikatsiooni taastamiseks ning uudisteagentuuride jaoks video- ja pildimaterjali kogumiseks ohtli...
uue tapeedikihi paigaldamist. See puudutab ka üksteise peale paigaldatud (ülakattega) paaniservi. Lisaks sellele ei garanteeri vana tapeedi pind uuele tapeedikihile korralikku nakkuvust. Vana tapeedi alune liim sulab harilikult lahti ja kui uus liimitud tapeedikiht kuivades kokku tõmbub, võivad mõlemad koos seina küljest lahti tulla. Tapeetimisvahendid Tapeetimisel on vaja teatud spetsiaaltööriistu, millest suurem osa on aga juba kodus olemas. · Kliistrihari kliistri laotamiseks. Parima kliistrikihi saad laia tugeva harjaga. · Tapeedilabidas või -hari tapeedi silumiseks ja kinnitamiseks. Struktuurse pinnaga ja vinüültapeedid kinnituvad kõige paremini labida abil. Nende puhul võib ühenduskoha kinnitamiseks kasutada spetsiaalset rulli. · Käärid või pikk joonlaud tapeedi lõikamiseks. Lõikuri ja joonlaua abil saad lae ja põranda piirid puhtaks. · Tapeedinuga ja palju vahetusteri. Nüri tera lõhub tapeeti. · Loodimisnöör vertikaaljoone märkimiseks
Kartul 3 1,0 3,0 35 105 35 Köögivili 0,5 1,2 0,6 42 21 Kokku 8,5 x 8,1 286 Tabel nr.3 Sõnniku laotame põllule kas kevadel või sügisel, vastavalt võimalusele ja ilmastikuoludele. Laotamiseks kasutame spetsiaalset masinat. Üritame tegutseda ja käituda nii,et effektiivsus oleks võimalikult suur ja et ajakulu oleks võimalikult väike. 3.3 Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi (x) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St), mida korrigeeritakse (suurendatakse
19) Millised om iseloomust autogreideri telgede ...........(1-juhitavate telgede arv, 2-vedavate, 3-üldine) Normaalne läbivus (1*2*3 normaalse läbivuse ja manööverdusvõimega); Suurendatud manööverdusvõime (3*2*3); Suurendatud läbivusega (1*3*3); suur läbivus (3*3*3). 20) Skreeperid on ette nähtud a) pinnase transportimiseks b) pinnase kihiliseks lõikamiseks c) pinnase kihiliseks laotamiseks 21) Millised on ekskavaatorite 2 grupid tööorganite arvu järgi? Ühekoopalised-perioodiline Mitmekoopalised-pidevad 22) ühekoopaliste hüdrauliliste ekskavaatorite tööorganiks võib olla a) vastukopp b) kaevekopp c) pärikopp 23) ühekopalise ekskavaatori noole tüübid? Sirge monoplokk nooled; painutatud monoplokk nooled; kaheosalised nooled. 24) Pärikopp- ekskavaator kaevandab pinnast peamiselt a) seisutasandilt
plastikhoidjasse. Laenguid toodetakse erineva plahvatusjõuga ning tähistatakse eri värvi plastikhoidjaga: nõrk – roheline; keskmise tugevusega- kollane; tugev- sinine; hästi tugev- punane; ülitugev- must. 10. Krohvipritside liigitus ning nende kasutuala. Krohvimördi töödeldavale pinnale kandmiseks kasut kahesuguse tööpõhimõttega krohvipritse: *mehhaanilise otsevooluga – saab kasut nii krohvitöödel krohvisegu peale kandmiseks pindadele kui ka müürimördi laotamiseks kivide kihtide vahele. *pneumo-mehhaanilised pritsid – kasut ainult krohvisegu peale kandmiseks pinnale krohvimistööde käigus. Pritsi õhuga toitmine võib neis toimuda tsentraalselt või perifeerselt. 11. krohvisegu silumise ja tasandamise seadmed ja nende liigitus. pealekantud krohvisegu tuleb siluda ja tasandada. Käsihõõrutite asemel võib kasut mehhaanilisi hõõruteid, mida on saadaval kahesuguse jõuallikaga: elektrilised ja pneumaatilised; ning kahesuguse tööorganiga:
Traktoriga sõnniku koristamiseks ööpäevas vajalik aeg 351 35 t= 266 = 12473 s. 262 Ööpäevas kulub traktoriga sõnniku koristamiseks ligikaudu 210 minutit. 5.3. Allapanulaotus Ühe lehma kohta on allapanuks ööpäevas ette nähtud 3,0 kg turvast. Allapanu laotatakse peale sõnnikukoristust ja enne söötmist. Allapanu laotamiseks valitud seade on söödajaoti -5.0, mille tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.5. Tabel 5.5. Seadme PMM-5.0 tehnilised andmed [5, lk. 77] Näitaja Andmed Kandevõime, kg 1750 Veokasti maht, m3 5,0 Jõudlus väljalaadimisel, kg/s 0,8...10,5
Õlle ajaloost Õlu on olnud armastatud jook paljude rahvaste seas vähemalt viis tuhat aastat. Õlut pruuliti muistses Sumeris ja Babüloonias ja ka Vana-Egiptuses oli odramärjuke väga levinud. Õlut tundsid ka kreeklased ja roomlased, kuigi nende meelisjoogiks jäi siiski vein. Ajaloo isa Herodotos nimetas õlut "odraveiniks" ja märkis, et see on barbarite jook. Barbarid aga - muistsed keldid ja germaanlased - olid suured õllejoojad. Keskaegses Euroopas pruuliti õlut kloostrites, lossides, linnades ja jõukamates majapidamistes. 16. saj Reformatsiooni käigus toimunud kloostrite likvideerimisega sai tagasilöögi kloostriõlu, seda enam aga laienes pruulikodade võrk linnades. Vaatidele põletati nüüd kuusnurkne täht, mis sümboliseeris õlle kuut komponenti: linnaseid, vett, humalaid, pärmi, tuld ja kuumutuskive. Vahelduva eduga toodeti õlut läbi keskaja. 17. saj arenes piiritusetööstus ja viinavalmistamine, m...
põhiline tööorgan e hõlm lisa tööorganitega: kobestiga 204-Millised on autogreiderite raamid? a) jäiga raamiga c) sarniir-liigendraamiga 205-Milliseid masina omadusi iseloomustab autogreideri telgede valem? Läbivus- ja manööverdusvõimet 206-Millisteks mullatöödeks on ettenähtud skreeperid? Skreepereid kasutatakse pinnaste kihiliseks lõikamiseks, transportimiseks mõnest sajast meetrist mõne kilomeetri kaugusele ja kihiliseks laotamiseks. 207-Nimetage skreeperite tüübid kopa täitmise viisi järgi. a) lõikejõududega täitmine (vt joon 5.3 a), b) elevaator-täitmine (vt joon 5.3 b), c) tigu-täitmine 208-Kuidas liigitatakse ekskavaatorid tööprotsessi iseloomu ja tööorganite arvu alusel? 1. Tööprotsessi iseloom a) tsükliline b) pidev ; 2. Tööorganite arv: a) ühekopalised; b) mitmekopalised 209-Nimetage ekskavaatorite käiguosade tüübid. a) pneumoratas (vt TV lk 26 joon 4
Traktoriga sõnniku koristamiseks ööpäevas vajalik aeg 28 ∙ 35 t= ∙ 77,2=¿ 288,8s (5.10) 262 Ööpäevas kulub traktoriga sõnniku koristamiseks ligikaudu 5 minutit. 5.3. Allapanulaotus Ühe lehma kohta on allapanuks ööpäevas ette nähtud 2,0 kg saepuru. Allapanu laotatakse peale sõnnikukoristust ja enne söötmist. Allapanu laotamiseks valitud seade on söödajaoti РММ-5.0, mille tehnilised andmed on esitatud tabelis 5.5. Tabel 5.5. Seadme PMM-5.0 tehnilised andmed [5, lk. 77] Nr. Näitaja Andmed 1. Kandevõime, kg 1750 3 2. Veokasti maht, m 5,0 3. Jõudlus väljalaadimisel, kg/s 0,8…10,5 4. Liikumiskiirus töötamisel, m/s 0,2…0,8 5
Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkoo...
Juurija tööorgan on mõõtmetelt väiksem ja ehituselt massivsem 200-Nimetage buldooseri suure jõudlusega hõlmade tüübid: SU-tüüpi hõlm: pinnaste kaevamiseks,U-tüüpi hõlm: pinnaste kaevamiseks ja teisaldamiseks kuni 300 meetri kaugusele 206-Millisteks mullatöödeks on ettenähtud skreeperid? Pinnaste kihiliseks lõikamiseks,Transportimiseks mõnest sajast meetrist mõne kilomeetri kaugusele,Kihiliseks laotamiseks 212-Nimetage ühekopalise ekskavaatori tööseadmestiku elemendid. Nool,Kopa vars,Nooletõste silindrid,Kopavarre silinder,Kopp,Kopa silinder 218-Kuidas liigitatakse mitmekopalised ekskavaatorid tööseadme tüübi järgi? Kettekskavaatorid,Rootorekskavaatorid 224-Nimetage vibrotoimelised pinnaste tihendamise seadmed. ,Vibroplaadid,Vibrorullid 230-Milliseid puurimismeetodeid kasutatakse puurimismasinais? 6
Kuna lutserni kasvatatakse kahel väljal, siis on annus kaks korda suurem ehk 12,2 t. Lutserni ja kaera väetatakse käärinud põhusõnnikuga 11,2 t/ha. Aedmaasikate väetamiseks kulub 16 t/ha orgaanilist väetist, aga põldheina ei väetata. Seda ostetakse naabrilt, kes kasvatab hobuseid. Laotamistehnoloogia on otseveoga, selleks kasutatakse poolripplaoturit, mis on tahalaotusega. Laotamise kestvus on maksimaalselt 4 tundi. Probleemne on see, et on vaja eraldi tehnikat virtsa ning sõnniku laotamiseks. Teiseks murekohaks on lämmastikukadu tahesõnnikuga suurem kui näiteks vedelsõnnikuga. Mineraalväetisi antakse ainult neile kultuuridele, mis on tuluallikaks ehk kaer ja aedmaasikad. Lämmastik- ja kaaliumväetiste tarve oli suurem aedmaasikal ning fosforväetiste tarve kaeral. Majanduslikult põhjendatud lämmastikväetise norm kaerale on 38 kg/ha ja aedmaasikal 137 kg/ha. Kõige suuremaks probleemiallikaks võib olla aedmaasikate
telgede arv B-vedavate telgede arv C-üldine telgede arv. 18. Autogreideri tootlikkuse arvutus. Autogreideri tootlikkus planeerimistöödel arvutatakse järgmise valemiga: T=V*(Lh-Lü)*1000*E, m2/t, milles V- töökiirus km/t, Lh- hõlma haardelaius m, Lü-naaberläbikute ülekate m, E- töö efektiivsuse tegur. 19. Skreeperite otstarve ja liigitus. Skreepereid kasut pinnaste kihiliseks lõikamiseks, transportimiseks mõnest sajast meetrist mõne kilomeetri kaugusele ja kihiliseks laotamiseks. Liigitatakse 1. liikumise viisilt a) haagised b) poolhaagised c) iseliikuvad 2. Kopa täitmise viisilt a) lõikejõududega täitmine b) elevaator-täitmine c) tigu-täitmine 3. Kopa tühjendamise viisilt a) vaba tühjendamine b) poolsundtühjendamine c) sundtühjendamine 5. Mootorite arvult a) ühemootorilised b) kahemootorilised e tandem-tüüpi 6. Kopa mahult = suurusgrupp a) väikesed kuni 10 m3 b) keskmised kuni 15m3 c) suured kuni 25 m3 d) ülisuured kuni 80 m3
hooldusniitmiseks, söötis põllumaade puhastamiseks, · põllu pinnale koos samaaegse sõbastamisega mulda - peenvõsa niitmiseks (2- 4 cm), kartulipealsete purustamiseks tavaliselt ketastega, ja muudeks töödeks. Suure tootlikusega! Niidukeid on · mulda või rohukamarasse sisseviimisega. võimalik varustada Y teradega või vasaratega. Varustuses on Vedelsõnniku laotamiseks põllu pinnale on levinud põhiliselt ka kanderattad mis asetsevad taga ja tänu sellele järgitakse kaks moodust: täpselt maapinna kontuuri. Teisaldamine toimub suurmate mudelite puhul masina otsast. Masinaga töötamisel kasutatav 1. vedelsõnnik paisatakse õhu kaudu laiali (paisklaotur) töökiirus on 10 - 20 km/h. 2. jaotatakse töölaiuse ulatuses nn lohisvoolikutega
planeerimiseks jpm. 203-Nimetage autogreideri põhi- ja lisatööorganid. Põhi: Hõlm Liisatööorganid: Kobesti, Vanade katete lõhkuja, Buldooseri hõlm 205-Milliseid masina omadusi iseloomustab autogreideri telgede valem? Läbivus,Manööverdusvõime 206-Millisteks mullatöödeks on ettenähtud skreeperid? pinnaste kihiliseks lõikamiseks, transportimiseks mõnest sajast meetrist mõne kilomeetri kaugusele kihiliseks laotamiseks 207-Nimetage skreeperite tüübid kopa täitmise viisi järgi. a) lõikejõududega täitmine, b) elevaator-täitmine, c) tigu-täitmine 208-Kuidas liigitatakse ekskavaatorid tööprotsessi iseloomu ja tööorganite arvu alusel? Tööprotsessi iseloom:Tsükliline,Pidev Tööorganite arv:Ühekopalised,Mitmekopalised 209-Nimetage ekskavaatorite käiguosade tüübid. Pneumoratas,Roomik,Sammuvad,Ujuvalusel,Rippseadmena traktori või auto basil
1. Jõuseadmed: Sisepõlemismootor; elektrijaam; hüdroajam; pneumoajam. Jõuülekanded, sidurid. Milliseid mootoreid kasutatakse masinatel ja iseloomustage neid? - Sisepõlemismootor kasutatakse erinevaid kütuse liike (kerget vedelkütust: bensiin; rasket vedelkütust: diisli kütus, masuut; gaaskütust: vedelgaas, vanasti ka puugaas). Energiaallikast sõltumatud, valmis koheselt tööks, omavad suhteliselt väikeseid mõõtmeid ja massi ning võivad taluda ajutisi ülekoormusi. - Hüdromootor seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist kui ka pöörlemist. - Elektrimootor neid toidetakse võrgust või masina enda generaatorilt. Need jagunevad vooluallika alusel: vahelduvvoolumootorid ja alalisvoolumootorid. Peamine eelis on pidev valmisolek tööks, ekspluatatsiooni mugavus ja töökindlus, reverseeritavus, automaatne juhtimine ja reguleerimine, võime taluda lühiajaliselt suu...
kärpida kulutusi ning tööd kiirendada (saadaval GreenStar 2630 displeiga). Rohkem hektareid vähema ajaga Alustage oma tootlikkuse suurendamisega juba täna! Peate ainult StarFire 300 või iTC vastuvõtjaga kasutatava soovitud parandussignaali täpsuse määratlema, et rakendada: ± 30 cm sõidutäpsust TASUTA SF1 signaaliga, ideaalne mullaharimiseks ± 10 cm sõidutäpsust SF2 signaaliga, sobiv väetise laotamiseks ja niitmiseks ± 2 cm kõige täpsemat RTK parandussignaali suurimat täpsust nõudvatel töödel, nagu külvamisel Uus StarFire 3000 vastuvõtja omandab iTEC Pro tööd saab mugavalt lisa- signaali paremini ning sobib kokku kõigi varustusse kuuluva puutetundliku täpsustasemetega (SF1, SF2 ja RTK)
esisillast ette või taha poole; buldooseri hõlm, mis kinnitatakse reeglina esisilla ette. 204-Millised on autogreiderite raamid? a) jäiga raamiga b) sarniir-liigendraamiga 205-Milliseid masina omadusi iseloomustab autogreideri telgede valem? 206-Millisteks mullatöödeks on ettenähtud skreeperid? Skreepereid kasutatakse pinnaste kihiliseks lõikamiseks, transportimiseks mõnest sajast meetrist mõnekilomeetri kaugusele ja kihiliseks laotamiseks 207-Nimetage skreeperite tüübid kopa täitmise viisi järgi. a) lõikejõududega täitmine, b) elevaator-täitmine, c) tigu-täitmine 208-Kuidas liigitatakse ekskavaatorid tööprotsessi iseloomu ja tööorganite arvu alusel? a) ühekopalised; b) mitmekopalised 209-Nimetage ekskavaatorite käiguosade tüübid. a) pneumoratas (vt TV lk 26 joon 4.2); b) roomik (vt TV lk 26 joon 4.1); c) sammuvad; d) ujuvalustel; e) rippseadmena traktori või auto baasil
kerkinud näiteks: miks ei õnnestu sõnnikut põllule laotada, taimekasvatuse probleemid sõnnikukasutusel, kaebused kaevude reostumise osas, kaebused haisu kohta, virtsa valgumine ümbruskonna veekogudesse, kalakasvatajate või kalapüüdjate kaebused, järelevalve ettekirjutused, mullaviljakuse muutused. Sõnnikukäitlussüsteemi valikul tuleb läbi mõelda järgmised küsimused: · milline tehnoloogia häirib võimalikult vähe loomalauda, sõnnikuhoidlate ja sõnniku laotamiseks kasutatavate põldude naabruses elavaid inimesi; · milline tehnoloogia võimaldab täita kohustuslikke keskkonnanõudeid ja vältida joogiveeallikate, põhjavee ning veekogude reostumist; · kas süsteemi väljaehitamine on teostatav ning majanduslikult võimalik; · kas sõnniku laotamiseks on piisavalt põllukultuuride kasvatamiseks kasutatavat maad; · kas vajalik sõnnikulaotustehnika ning laotamiskulud on majanduslikult vastuvõetavad;
Selle sees on kaap, tigu, segupump ja juhtimispult. Jaam on varustatud hüdrosüsteemiga, soojendusega ning veevarustustorustikuga. Suurte töömahtude korral tuuakse valmis segu harilikult autodega betoonitehasest. Krohvmördi töödeldavale pinnale kandmiseks kasutatakse kahesuguse tööpõhimõttega krohvipritse : · mehhaanilised ; · pneumo-mehhaanilised. Esimesi neist saab kasutada nii krohvitöödel krohvisegu peale kandmiseks pindadele kui ka müüritöödel müürimördi laotamiseks kivide kihtide vahele. Teist tüüpi on kasutatavad ainult krohvisegu peale kandmiseks pinnale. Krohvimisagregaadid (tigupumba baasil) Parameeter SO-200 SO-149 SO-187 SO-217 SO-164 3 Jõudlus, m /h 2,5 1 2 3,8 0,5 Maks. töörõhk, MPA 2-3 2 2 2 2 Segu teisalduskaugus, m 80 45 45 140 40
8.2. Erinevate multšide kasutamine Tavaliselt laotatakse multš suuremale istutusalale ülepinnaliselt. Puude võraalused multšitakse tavaliselt igaüks eraldi. Multš laotatakse umbes 7 cm paksuse kihina (tihenenult) tasandatud istutusalale või istutatud puude võraalustele ringidele, jättes vabaks puutüve vahetu ümbruse 10 cm raadiuses. Multšitavalt pinnalt eemaldatakse umbrohud; eriti hoolikas tuleb olla mitmeaastaste juurumbrohtude eemaldamisel. Multši laotamiseks valitakse aeg, mil kasvupinnases on piisavalt niiskust; kuivale mullale multši ei panda. Põhiliselt on haljastuses seni kasutatud peenestatud männikoorest toodetud multši. Eesmärgipäraselt valmistatuna ja kasutatuna ongi see üks paremaid ning täidab nii ökoloogilised kui dekoratiivsed eesmärgid. 91
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
