- Apart (from) Peale (millegi) arvestamata - To replace asendama - Triangular kolmnurkne - Smooth running Ühtlane sõit - To treat töötlema - Operating principle Tööprintsiip - To draw (in) Sisse tõmbama - Conventional (piston engine) Tavapärane (kolbmootor) - Range ulatus - Vibration-free Vibratsioonivaba - Four-stroke engine neljataktiline mootor - Jet engine Reaktiivmootor - Rocket engine Raketimootor - Piston engine Kolbmootor - Intake stroke Sisselasketakt - Inlet valve Sisselaskeklapp - Compression stroke Survetakt - Spark säde - Combustion gases põlemisgaasid - To push Tõukama - Crankshaft Väntvõll - Exhaust stroke Väljalasketakt - To ransmit üle kandma - Gearbox käigukast - To turn forwards- pöörlema ettepoole - Due to - millegi tõttu - Combined movement kombineeritud liikumine - To turn backwards pöörlena tagurpidi
Stirlingmootor Tõnu Kaine AL12 Juhendaja: Tõnu Kruusmaa Stirlingmootor eelisteks on väike toksilisus, müra ja vibratsioon. Mootor on gaassoojuslik kolbmootor välise soojusvahetusega. Töötav keha (õhk, heelium, süsinik) ei saa soojust kütuse otseselt põlemisest silindris vaid selle pealejuhtimisest läbi silindri seinte. Töötav keha asub suletud süsteemis ja töö ajal ei vahetu. Energia jõuseadmes, mis töötab kaevandavatel kütustel (nafta, süsi, gaas) toimub pidev põlemisprotsess ja seetõttu on heitgaasid väiksema toksilisusega. Mõned pildid mootorist ja ka üks video: http://www.youtube.com/watch? v=nOO8Ohf2GX0
TAGASI LIIKUMIST. · KEPS - KUJUTAB ENDAST KANGI MIS SEOB KOLVI EDASI TAGASI LIIKUMISE VÄNTVÕLLI PÖÖRLEVAKS LIIKUMISEKS JA VASTUPIDI, OLENEVALT SELLEST, MIS SUGUNE NEIST ON LIIKUMISE ALLIKAS. · VÄNTVÕLL - KOOSNEB POOLITATUD VÕLLIST, MIS ON ÜHEKS TERVIKUKS LIIDETUD NEID ÜHENDAVA VÄNDA KAUDU. SEGUMOODUSTUS · OTTOMOOTOR · DIISELMOOTOR TÖÖVIIS · NELJATAKTILINE · KAHETAKTILINE SILINDRITE PAIGUTUS · RIDA · VASTAK ·V · VR ·W KOLVI LIIKUMISVIIS · KOLBMOOTOR · ROOTORMOOTOR JAHUTUSSÜSTEEMI JÄRGI · VEDELIKJAHUTUS · ÕHKJAHUTUS EHITUS · MOOTORI KORPUS KLAPIKAMBRI KAAS, PLOKIKAAS, SILINDRIPLOKK, KARTER, · VÄNTMEHHANISM KOLVID, KEPSUD, VÄNTVÕLL · GAASIJAOTUSMEHHANISM KLAPID, KLAPIVEDRUD, NOOKURID, HÜDROTÕUKURID, NUKKVÕLL, JAOTUSAJAM (KETT, RIHM, HAMMASRATTAD) · SEGU MOODUSTUS PRITSESEADE, SISSEVÕTUTORU · ABISEADMED SÜÜTESÜSTEEM, ÕLITUSSÜSTEEM, JAHUTUSSÜSTEEM, HEITGAASISÜSTEEM,
64. Apart (from) Peale (millegi) arvestamata 65. To replace asendama 66. Triangular kolmnurkne 67. Smooth running Ühtlane sõit 68. To treat töötlema 69. Operating principle Tööprintsiip 70. To draw (in) Sisse tõmbama 71. Conventional (piston engine) Tavapärane (kolbmootor) 72. Range ulatus 73. Vibration-free Vibratsioonivaba 74. Four-stroke engine neljataktiline mootor 75. Jet engine Reaktiivmootor 76. Rocket engine Raketimootor 77. Piston engine Kolbmootor 78. Intake stroke Sisselasketakt 79. Inlet valve Sisselaskeklapp 80. Compression stroke Survetakt 81. Spark säde 82. Combustion gases põlemisgaasid 83. To push Tõukama 84. Crankshaft Väntvõll 85. Exhaust stroke Väljalasketakt 86. To transmit üle kandma 87. Gearbox käigukast 88. To turn forwards- pöörlema ettepoole 89. Due to - millegi tõttu 90. Combined movement kombineeritud liikumine 91. To turn backwards pöörlena tagurpidi 92
Tapa gümnaasium Õpilase nimi Lennumasinad Referaat Juhendaja:Õpetaja nimi Tapa 2012 Sisukord Sissejuhatus Lennumasinad on seadeldised, mis võimaldavad õhus püsida ja liikuda (lennata). Need püsivad õhus aerodünaamilise tõstejõu mõjul või aerostaatilise üleslükke jõul. Aerodünaamiline tõstejõud: kuna õhk on voolamisel võlvja profiiliga tiiva esiservast tagaserva poole erinevate teepikkuste tõttu sunnitud tiiva ülapinna kohal liikuma kiiremini kui kandepinna all, siis selliste voolamiskiiruste erinevuse tõttu tekib tiiva ülapinna kohal madalam õhurõhk kui tiiva-alusel pinnal. Rõhkude erinevuse tõttu tiiva üla- ja alapinna vahel tekib tõstejõud Aerostaatiline tõstejõud: Õhust väiksema tihedusega gaasiga täidetud ruumile mõjub üleslükkejõud, mis võrdub selle gaasi poolt väljatõrjutud õhu hulgaga. On olemas mitmeid erinevaid lennusõidukeid. Helikopter Helikopter on ühe või mitme mo...
Lennuki leiutamise ajalugu Mario Märtson TP10 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2012 Lennuk Lennuk ehk aeroplaan on õhust raskem õhusõiduk, millel on veojõudu tagav jõuseade ja aerodünaamilist tõstejõudu tekitav tiib. Lennuki peamised osad on tiib, kere, saba, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Lennukid liigituvad sõltuvalt kandepindade arvust ja ...
Kuigi autode kered on väga erinevad koosnevad nad peamiselt samadest seadmetest. Auto aku ja generaator tagavad ühtlase pinge auto mootori töös hoidmiseks, mugavusseadiste (raadio, navigatsioonisedmed) ja turvaseadiste töötamiseks. Tänapäevastel autodel on jõuallikaks sisepõlemismootor, mõnedel autodel ka elektrimootor. Toodetakse ka sisepõlemismootori ja elektrimootori kombinatsiooni mida nimetatakse hübriidautoks. Klassikaliselt paikneb mootor auto esiosas. Tavaliseim on kolbmootor. Mootoreid on kahte liiki: ottomootor ja diiselmootor. Ottomootori kasutegur on 30%-37%. Mootori eelised on ta vaiksus ja kergus. Diiselmootori kasutegur on 35%- 45%. Mootori eelised on ta ökonoomsus ja pikem kasutusiga. Töötava mootori silindrites valitseb nii suur kuumus, et ilma sundjahutuseta paisuksid kolvid silindritesse kinni ja klapid kuumeneksid üle lubatud määra. Mootori ülekuumenemine toob kaasa ka mootori võimsuse languse
Uute mootoritüüpide kasutuselevõtminsel muudeti mitmel korral ka lennukite konstruksiooni..Lennuk oli püsiv, hästi juhitav ja õnnestunud aerodünamiliste omadustega. Suur võimsusvaru kindlustas lennu jätkamise ka ainult kahe mootoriga, TSIVIIL- JA REKORDLENNUKID ÕPPE-TREENINGLENNUK PTO-4 Kodanlik Eesti Esmalend kevad 1938 Tiivaulatus 12 m Maksimaalkiirus 240 km/h Meeskonnaliikmed 2 Jõuallikas õhkjahutusega kolbmootor ,,Gipsy Major", 120hj, püsisammuga puitpropeller Kodanlikus Eestis tegelesid lennukite konstrueerimisega insererid Post, Org ja Tooma(Neudrof). Inglismaal õõppinud Voldemar Posti eestvedamisel valmisid esimesed kodumaised lennukid ÕGL-1 (nimetatud ka PON-1) 1934. a. Kevadel. Neid biplaane ehitati ligi paarkümmend ka kodanlikus Lätis. Kõige õnnestunuaks lennukiks osutus 1938. aastal Eesti Aeroklubi töökodades ehitatud PTO- 4
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Antonov An-2 Meeskond: 1-2 Reisijaid: 12 Ülemine tiib: tiivaulatus 18,2 m Alumine tiib: tiivaulatus 14,2 m pikkus 12,4 m kõrgus: 4,1 m Tiivapindala kokku: 71,52 m² Tühimass: 3300 kg Täismass: 5500 kg Kasulik koorem: 2140 kg Tõusuraja pikkus : 170 m Maandumistee pikkus: 215 m Lennuki mootor: kolbmootor AS-62IR / Impellernõi Reduktornõi/ Mootori tüüp: 9-silindriline ülelaadimisega tähtmootor Antonov An-2 Propeller: AW-2, muutuvsammuga, neljalabaline, metall Võimsus: 1000 hj (750 kW) Suurim kiirus: 258 km/h (1760m kõrgusel) Reisikiirus: 190 km/h (100 sõlme, 120 miili/h) Varisemiskiirus: ~50 km/h (26 sõlme, 30 miili/h) Lennukaugus: 1390 km Lennulagi: 4500 m (14 750 jalga) Tõusukiirus: 3,5 m/s Võimsus/mass: 140 W/kg Antonov An-2
Mördi segud on : Mehhaanilised, pneumaatilised Betooni : kolbpumbad ja rootorpumbad 35. Loetlege käsimasinate liigid energia muunduri tüübi järgi. Mehhaanilised, kompressioon-vaakum, ilma muundurita 36. Elektriohutuse järgi jaotatakse elektrilised käsimasinad.........klassi 4. 3-e 37. Nimetage käsimasinais kasutatavate pneumomootorite tüübid Rootor, turbiin, kolbmootor 38. Millise tehnohoolduse sagedus on 2 korda aastas. Sessoonse 39. Kus peab registreerima ehituskraana tema ekspluatatsiooni võtmisel. ARK, tornkraanad Eesti Vabariigi riiklikus tehnilises järelvalve keskuses www.eaei-ttu.extra.hu
55 SISUKORD AURUMASIN ________________________________ 3 - 5 · Mis on aurumasinja kuidas aurumasin töötab? ___ 3 · Aurumasina ajalugu _________________________ 4 · Rakendused _______________________________ 5 SISEPÕLEMISMOOTOR ________________________ 6-8 · Mis on sisepõlemismootor ja kuidas see töötab? 6, 7 · Sisepõlemismootori ajalugu __________________ 7 · Rakendused _______________________________ 8 REAKTIIVMOOTOR __________________________ 8 - 10 · Mis on reaktiivmootor? ______________________ 8 · Rakendused _______________________________ 9 · Ohutus ja töökindlus _____________________ 9, 10 Mis on aurumasin? Aurumasin on soojusmootor, mis teeb mehaanilist tööd, kasutades auru oma töö vedelikuna. Aurumasinad on tavaliselt välised sisepõlemismootorid, kuigi t...
Mootor Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid, mis muudavad vabaneva soojusenergia tööks. Nende levinum tüüp on kolbmootor. Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega.
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
EESTI RAUDTEEDE HIILGEAEG MOOTORSÕIDUKITE SAAMISLUGU Sisepõlemismootor soojusmasin, milles kütus põleb mootori sees. (kasutegur 60% ja rohkem) Välispõlemismootor kütus põletatakse väljaspool mootorit. (kasutegur 10%) KÜTUSE JÄRGI Gaasimootor Bensiinimootor Diiselmootor TAKTIDE JÄRGI Kahetaktiline Neljataktiline SILINDRITE PAIGUTUSE JÄRGI Ridamootor V-mootor (V8,V12) Boksermootor Tähtmootor (rootormootor) EHITUSE JÄRGI Kolbmootor Vankelmootor Turbomootor Reaktiivmootor BENSIINIMOOTOR Põhiosad: silinder, kolb, keps, väntvõll, klapid, küünal. Taktid: 1. SISSELASKETAKT 2. SURVETAKT 3. TÖÖTAKT 4. VÄLJALASKETAKT DIISELMOOTOR Diiselmootor raskem ja massiivsem. Küünlad puuduvad. Põlemiselt tekib rohkem tahma ja jääkaineid. MOOTORITE LEIUTAMISE AJALUGU 1769 N.J. Cugnot auruvanker 1805 I. De Rivaz I sisepõlemismootori patent 1860 J.E. Lenoir elektersüütega gaasimootor 1862 N.A
otse loodusest saadud mehaaniline energia muudetakse mingiks teiseks energia liigiks. Järgnevalt kasutatakse seda taas mehaanilise energia saamiseks. (nt pneumaatilised, hüdraulilised, elektrilised jõuseadmed) 57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) Karburaatormootor b) Diiselmootor 58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) Kolbmootor b) Rootormootor c) Gaasiturbiinmootor 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) Hamaasratasmootor b) Labamootor c) Kõrgmomendiline radiaal-plunser või radiaal-kolbmootor d) Aksiaal-mootor 60-Nimetage pneumosilindrite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) Kolbtüüpi b) Plunser-tüüpi c) Teleskoopilised 61-Mida nimetatakse masina transmissiooniks?
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW
AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikum...
Toimub kõrgel temperatuuril üle 1000 oC. Max temp. võib tunduvalt ületada materjali piirtemperatuure. Kasu-tegur on seda suurem, mida kõrgem on gaaside temperatuur. Tänapäeval on rõhk 1,5- 10Mpa ning Carnot ei toimi, protsess oleks väga aeglane. 1). v=const Otto mootorid. 2).p=const Diesel. 3). V=const. P=const. Sisepõlemis mootorite teoreetilised ringprotsessid. Üldmärkusi: üheks soojussjõu masinatüübiks on sisepõlemismootor e. kolbmootor. Sisepõlemismootorite põhielemendiks, kus toimuvad kõik põhilised TD protsessid on mootori silinder ja seal toimuvad järgmised protsessid: TD keha paisumine, kusjuures paisumisprotsessis TD keha teeb tööd pannes kolbi liikuma selles samas silindris toimub ka soojuse juurde juhtimine protsessi (põlemine) mille tulemusel TD keha paisub. Selles samas silindris toimub TD keha komprimeerimine. Ringprotsessi