Tõstemasinad (0)

Tõstemasinad . Kordamisküsimused. 
1.  Tungraua  kasutusala  ja  liigitus  ning  käepidemele  rakendatava  jõu  ja  lasti  tõstmise  vaheline 
seos.   Tungraud   võimaldab  lasti  ümber  paigutada  horisontaal-,  kald-  või  vertikaalsuunas  mööda 
sirgjoonelist  trajektoori.  Lastide  ruumiline  ümberpaigutamine  on  sellele  kättesaamatu.  Liigitatakse 
tööpõhimõtte  järgi:  1.  Mehhaanilised,  tõstemehhanismi  alusel  a)  kruvitungrauad  b)  hammaslatt 
tungraud  2.  Hüdraulilised,   toiteallika   järgi  a)  käsipumbaga  b)  elektriajamiga  pumbajaamaga  c) 
sisepõlemismootoriga pumbajaamaga ja kontr.  lahenduse järgi a) ühesilindrilised b) teleskoopilised c) 
membraan -tüüpi d) hüdromehhaanilised 3.  Pneumaatilised  4. Käsiajamiga 5. Mehhaanilise  jõuallikaga. 
Kruvitungraual lähtudes eeldusest, et käepidemele rakendatud jõu P poolt  sooritatud  jõud peab olema 
võrdne jõukruvi  poolt  lasti  Q  tõstmisel  sooritatud  tööga,  väljendub  nende  vaheline  seos  P2pR=Qs1/h 
milles: P-käepidemele  rakendatav  jõud R-käepideme raadius Q-tõstetava lasti raskus s-jõukruvi keerme 
samm n-keermepaari kasutegur 
2.  Talide  ja    vintside  kasutusala  ja  liigitus  ning  käsivintside  maksimaalse  tõmbejõu  määramise    
kriteeriumid  ja  seosed.  Talisid  kasut  peamiselt  väiksemate  lastide  tõstmiseks  ja  allalaskmiseks  või 
juurde 
tõmbamiseks , 
vastavate 
lisaseadmetega 
varustatuna 
aga 
ka 
lastide 
ruumiliseks 
ümberpaigutamiseks.  Liigitatakse  1.  Käitumise  viisilt  a)   käsitalid   b)  elektritalid  e   telerid   2. 
Ülekandemehhanismilt  a)  tigutalid  b)  hammasratastalid  3.  Lasti  tõsteelemendilt  a)  kett-talid  b) 
trosstalid.  Iseseisvate  mehhanismidena kasut  vintse lastide  vertikaal -, kald- või horisontaalsuunalisteks 
ümberpaigutamiseks ja tõstemastide või masttõstukite mastide vantide pingutamiseks. Peale selle kasut 
neid  paljude  teiste  tõstemasinate  tõstemehhanismidena.  Liigitatakse:  1.   Otstarbe   järgi  a)  üld-  b) 
eriotstarbelised   2.   Ajami   tüübi  alusel  a)  käsivintsid  b)  mehhaanilised  3.  Trumlite   arvult   a)  ühe-  b) 
mitmetrumlilised  4.   Trumli   ja  jõuallika  sidestuselt  a)  elektroreversiiv- vintsid   b)  friktsioonvintsid  5. 
Kiiruste  arvult  a)  ühe-  b)  mitmekiiruselised  6.  Kinnituskoha  alusel  a)  põranda-  b)  seina  c)  lae-  e 
rippvintsid  7.  Tõsteelemendi  alusel  a)   tross -  b)  kettvintsid.  Käsivintside  max  tõmbejõud  määratakse 
kahest kriteeriumist lähtudes 1.  Vintsi  trumli diameetrile vastava diameetriga  trossi  katkejõust ja trossi 
nõutavast  tugevuse  varutegurist,  mille  väärtus  on  määratletud  ohutuseeskirjadega  lähtuvalt  tõstetava 
lasti iseloomust seosega: Q1=P/k milles Q1-vintsi tõmbejõud P-valitud trossi katkejõud k-nõutava trossi 
tugevuse  varutegur  2. Lubatavast vändale rakendatavast jõust, mis on  piiritletud  töökaitse eeskirjadega 
ja  vintsi  ülekannete  parameetritest  seosega:  Q2=2Fv(R/D)uh  milles  Q2-vintsi  tõmbejõud  Fv-vändale 
rakendatav jõud R-vända raadius D-trumli  diameeter  u-ülekannete ülekandearv h-ülekande elementide 
üldine kasutegur. Eeltoodud valemitest saadud kahest võimalikust tõmbejõust VÄHIM väärtus valitakse 
käsivintsi lõplikuks tõmbejõuks.  
3.  Ehitustõstukite  kasutusala  ja  liigitus  ning  masttõstukite  ja  ehitusliftide  tööorganite 
mehaaniliste   püüdjate  liigitus  ning  nende  tööpõhimõte.  Ehitustõstukeid  kasut  materjalide,  detailide, 
tööriistade ja inimeste tõstmiseks korrustele santehniliste ja elektrisüsteemide montaaži ning viimistlustööde 
teostamise  ajal  aga  ka  kõrghoonete  põhimontaaži  või  müüritööde  käigus.  Liigitatakse:  1.  Liikuvuselt  a) 
statsionaarsed   b)  teisaldatavad  c)  iseliikuvad  2.  Tõstemehhanismi  tüübilt  a)  tross-tõstemehhanismiga  b) 
hammasratas -hammaslatt c) hüdraulilised – šarniir-hoob, teleskoop, parallelogramm 3. Konstruktsioonilt a) 
masttõstukid b) šahttõstukid c) trosstõstukid d) kopptõstukid e) iseliikuvad ja autotõstukid. Masttõstukid ja 
ehitusliftid  peavad  olema  varustatud  tööorgani  mehaaniliste  püüdjatega,  vältimaks  selle   iseeneslikku  
allakukkumist  tõsteseadme  katkemisel  või  pidurdusseadme  rikke  korral.  Trosstõstemehhanismiga 
tööorganite korral kasutatakse kahte tüüpi püüdjaid: a) ekstsentikpüüdja b) kiilpüüdja. Ekstsentrikpüüdja – 
käivitustross  on  kinnitatud  tõstetrossi  külge  ja  hoiab  ekstsentriku  eemal  masti  juhtpinnast.  Tõstetrossi 
katkemisel  käivitustross  vabaneb  ja  vedru  pöörab   hoova   abil  ekstsentrikku  päripäeva,  viies  ta  hetkeliselt 
kontakti  masti  juhtpinnaga,  takistades  sellega  lastiplatvormi  alla  liikumist.  Kiilpüüdja  –  töötab  inertsi 
põhimõttel.  Tööplatvormi  järsul  allaliikumisel  jäävad  kiilud  inertsi  tõttu  paigale  ja  surutakse  kaldsoonte 
poolt vastu masti juhtpinda.  
Hammaslatt tõstemehhanismiga tööplatvormidel kasut automaatseid kiiruse regulaatoreid.  
4.  Iseliikuvate  ja  autotõstukite  kasutusala  ja  liigitus  ning  nende  põhiparameetrite  üldistatud 
piirid.  Iseliikuvaid  ja  autotõstukeid  kasut  peamiselt  viimistlustööde  aga  ka  elektriinstallatsioonitööde 
teostamiseks  kõrgustes  nii  hoonete  sees  kui  väljas.  Liigitatakse  1.  Käiguosa  tüübilt:  a)  täiskummist 
rehvidega  ratas  b)   pneumoratas   c)  teras-  või  kummiroomik  2.  Tööseadme  konstruktsioonilt  a)  šarniir-
hoob  b)  teleskoopnoolega  c)  parallelogramm  e  käärtõstuk.  Järgnevas  tabelis  on  toodud  iseliikuvate  ja 
autotõstukite põhiparameetrite üldistatud piirid: 
Parameeter  
Autotõstuk 
Iseliikuv tõstuk 
Max töölava tõstekõrgus, m 
20…55 
5…35 
Max töölava ulatus, m 
15…25 
0…25 
Max  töökoormus , kg 
150…400 
100…300 
 
5.  Tornkraanade  kasutusala  ja  liigitus  ning   kraanade    tehnoloogilised    parameetrid .  Põhilised 
montaažikraanad  kaasaegses  ehituses.  Kasut  nii  tsiviilobjektide  kui  tööstushoonete  rajamisel. 
Liigitatakse 1. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) liikuvad –  horisontaalselt  ja vertikaalselt e  roni - 2. Torni 
pöörduvuselt  a)  pöörduva  b)  mittepöörduva  torniga  3.  Tornikonstruktsioonilt  a)  sõrestiktorniga  b) 
torutorniga 4.  Noole  liikuvuselt a) tõstetava noolega b) konsoolnoolega c) liigendatud noolega 5. Torni 
kasvatamiselt  a)  vahesektsioonide  vahele asetamisega  –  alt   kasvatatava  ja  ülalt kasvatatava  torniga  b) 
teleskoopilise  torniga  6.  Monteeritavuselt  a)  monteeritavad  täiendatavate  tõsteseadmetega  b) 
isemonteeruvad.  Kraanade  tehnoloogilised  parameetrid:  1.  tõstevõime  –   kraana   poolt  vastavates 
tingimustes  tõstetav  raskus  (tõstetava  lasti  raskus  +  lasti  haardeseadmete  raskus  +  kraana  konksu  ja 
konksutraaversi raskus).  2. Tõstekõrgus 3. Konksu allalaske sügavus 4. Tõsteraadius 5. Noole pikkus 6. 
Tagumine kabariit 7. Vasturaskuse ulatus 8. Lastimoment. 
6,   Pukk -,   sild -  ja  kaabelkraanade  kasutusala  ja  liigitus.  Pukk-  ja  sildkraanasid  kasut  peamiselt 
tehasesisesteks toodete või  tehnoloogiliste  vahendite ümberpaigutamiseks, toodangu ladustamiseks või 
laadimiseks  transportvahenditele,  aga  ka  sadamate  ja  raudteejaamade  laoplatsidel  laadimis-
lossimistöödel. Pukk-kraanasid liigitatakse portaalide järgi: a) konsoolideta b) ühe konsooliga c) mitme 
konsooliga. Sildkraanad liigitatakse a) ühetalaline b) kahetalalise elektritelferiga. Kaabelkraanasid kasut 
ehitustööde  teostamiseks  tugevasti  liigendatud   maastikul   või  ülepääsude  rajamisel  üle  veekogude  või 
kuristike.  Teenindusvälja  kujult  tuntakse  a)  sirgjoonelise  b)  ristkülikulise  c)  ringi  sektori  kujulise 
teenindusväljaga kraanasid. 
7.  Kraanade  ohutusseadmed  ja  tõstemasinate  püsivus,  püsivustingimus.  Kraanade  töötamise 
ohutuse tagamiseks ja nende õigeks kasutamiseks varustatakse nad mitmete ohtutus- ja signalisatsiooni 
seadmetega,  mis  annavad  kraanajuhile  märki  ohtliku  olukorra  lähenemisest  või  blokeerivad  vastavad 
ohtlikku olukorda viitavad liikumised. Tornkraanadel on anemomeetrid ja sõiduvankri haarajad. Lisaks 
on veel mitmesuguse otstarbega piirajad: 1. Kraana tõstekõrguse  piiraja  2. Sõidutee pikkuse piiraja 3. 
Kraana alusvankri  kreeni  näidik 4. Tõstevõime piiraja 5. Elektromagnetvälja andurid 6. Noole pikkuse 
näidikud  7.  Tõsteraadiuse  näidikud  8.  Pöördeulatuse  piirajad.  Tõstemasina  püsivust  hinnatakse 
püsivusteguriga  mis  peab  rahuldama  järgmist  tingimust  K=ΣMT/ΣMK>=1,15,  milles  ΣMT-taastavate 
jõudude  momentide  summa  ΣMK-kallutavate  jõudude  momentide  summa.  Tõstepüsivust  võib  lugeda 
ohutuks  kui  tegelikes  töötingimustes  ja  kõikvõimalike  masinale  mõjuvate  koormuste  arvestamisega 
arvutatud  püsivusteguri  väärtus  =1,15.  Kui  arvutustes  arvestatakse  ainult  masinale  mõjuvaid  staatilisi 
koormusi , peab selle väärtus olema =1,145. 
8.  Lastigraafikute  ülesanne,  graafikute  kõverad  ja  tüübid.  Lastigraafikud  seovad  omavahel 
tõstemasina kolm, neli või viis tehnoloogilist parameetrit, mis määravad masina püsivuse tööolukorras 
ja on hindamatuteks abilisteks tõstemasina valikul vajaliku tõstetöö teostamiseks. Parameetrite vaheliste 
seoste  muutumise  iseloomustamiseks  kasut  kahte  tüüpi  kõveraid  –  nõgusaid  ja  kõveraid.  Nõgusad 
kõverad  iseloomustavad  reeglina  tõstevõime  sõltuvust  tõsteraadiusest,  kumerad  kõverad  aga 
tõstekõrguse  sõltuvust  tõsteraadiusest.  Erinevate  firmade  ja  erinevate  kraanade  korral  kasut  erinevaid 
tüüpe. 1. Tõstevõime  sõltuvus  tõsteraadiusest 2. Tõstevõime ja tõstekõrguse sõltuvus tõsteraadiusest 3. 
Tõstevõime  ja  tõstekõrguse  sõltuvus  tõsteraadiusest  erinevate  noole  pikkustega  4.  Tõstekõrguse 
sõltuvus  tõsteraadiusest  erinevate  noolepikkustega  5.  Tõstekõrguse  ja  noole  kaldenurga  sõltuvus 
tõsteraadiusest erinevate noole pikkustega 6. Konsoolnoolega tornkraana lastikarakteristika 7. Tõstetava 
noolega tornkraanade lastikarakteristika 
9.. Ehituskraanade kasutusala ja liigitus. Ehituskraanad on põhilised tõstemasinad ehitustegevuses ja 
teistes  majandusharudes  mitmesuguste  lastide  tõstmiseks  ja  ümberpaigutamiseks  vastava  kujuga 
ruumis.  Konstruktiivse  lahenduse  alusel  liigitatakse:  1.  Kergteisaldatavad   kraanad   2.  Statsionaarsed 
mast-noolkraanad 3.  Tornkraanad 4. Iseliikuvad noolkraanad 5. Pukk- ja sildkraanad 6. Kaabelkraanad. 
10.  Kergteisaldatavate  kraanade  kasutusala  ja  liigitus.  Kasut  peamiselt  sisetööde  lastide 
ettekandmiseks  hoonesse  läbi  aknaavade  ja   katusekatte   töödel.  Liigitatakse  konsoolkraanad  ja 
„ pioneer “-kraanad. 
11.  Iseliikuvate  noolkraanade  kasutusala  ja  liigitus.  Iseliikuvad  noolkraanad  on  mobiilseimad  ja 
tornkraanade  kõrval  ehitustegevuses  enimkasutatavad  kraanad.  Liigitatakse  1.  Käiguosa  tüübilt  a) 
pneumoratas  b)   roomik   c)  rööbas-tornkraanad  2.  Alusvankri  tüübilt  a)  autokraanad  b)  autotüüpi 
spetsšassiil  kraanad  c)   normaal -  ja  lühibaasilised  pneumorataskraanad  d)  raudteekraanad  e) 
traktorkraanad f) ekskavaatorkraanad g) ujuvalusel kraanad h) kopterkraanad 3. Noole konstruktsioonilt 
a)   sõrestik -  b)  karpnoolega  4.  Noole  pikendamiselt  a)  vahesektsioonidega  b)  teleskopeerimisega  c) 
lisanokkadega  5.  Noole  tõstemehhanismilt  a)  trassplokk  tõstemehhanismiga  b)  hüdraulilise 
tõstemehhanismiga 6. Noole kujult a) sirge noolega b) sire noole ja jäiga samateljelise nokaga c) sirge 
noole ja jäiga kaldnokaga d) sirge noole ja liikuva nokaga e) sirge põhinoole ja tõstetava lisanoolega f) 
sirge põhinoole ja pika tõstetava või konsoolse lisanoolega.