Tõstemasinad (0)

Tõstemasinad . Kordamisküsimused. 
1.  Tungraua  kasutusala  ja  liigitus  ning  käepidemele  rakendatava  jõu  ja  lasti  tõstmise  vaheline 
seos.   Tungraud   võimaldab  lasti  ümber  paigutada  horisontaal-,  kald-  või  vertikaalsuunas  mööda 
sirgjoonelist  trajektoori.  Lastide  ruumiline  ümberpaigutamine  on  sellele  kättesaamatu.  Liigitatakse 
tööpõhimõtte  järgi:  1.  Mehhaanilised,  tõstemehhanismi  alusel  a)  kruvitungrauad  b)  hammaslatt 
tungraud  2.  Hüdraulilised,   toiteallika   järgi  a)  käsipumbaga  b)  elektriajamiga  pumbajaamaga  c) 
sisepõlemismootoriga pumbajaamaga ja kontr.  lahenduse järgi a) ühesilindrilised b) teleskoopilised c) 
membraan -tüüpi d) hüdromehhaanilised 3.  Pneumaatilised  4. Käsiajamiga 5. Mehhaanilise  jõuallikaga. 
Kruvitungraual lähtudes eeldusest, et käepidemele rakendatud jõu P poolt  sooritatud  jõud peab olema 
võrdne jõukruvi  poolt  lasti  Q  tõstmisel  sooritatud  tööga,  väljendub  nende  vaheline  seos  P2pR=Qs1/h 
milles: P-käepidemele  rakendatav  jõud R-käepideme raadius Q-tõstetava lasti raskus s-jõukruvi keerme 
samm n-keermepaari kasutegur 
2.  Talide  ja    vintside  kasutusala  ja  liigitus  ning  käsivintside  maksimaalse  tõmbejõu  määramise    
kriteeriumid  ja  seosed.  Talisid  kasut  peamiselt  väiksemate  lastide  tõstmiseks  ja  allalaskmiseks  või 
juurde 
tõmbamiseks , 
vastavate 
lisaseadmetega 
varustatuna 
aga 
ka 
lastide 
ruumiliseks 
ümberpaigutamiseks.  Liigitatakse  1.  Käitumise  viisilt  a)   käsitalid   b)  elektritalid  e   telerid   2. 
Ülekandemehhanismilt  a)  tigutalid  b)  hammasratastalid  3.  Lasti  tõsteelemendilt  a)  kett-talid  b) 
trosstalid.  Iseseisvate  mehhanismidena kasut  vintse lastide  vertikaal -, kald- või horisontaalsuunalisteks 
ümberpaigutamiseks ja tõstemastide või masttõstukite mastide vantide pingutamiseks. Peale selle kasut 
neid  paljude  teiste  tõstemasinate  tõstemehhanismidena.  Liigitatakse:  1.   Otstarbe   järgi  a)  üld-  b) 
eriotstarbelised   2.   Ajami   tüübi  alusel  a)  käsivintsid  b)  mehhaanilised  3.  Trumlite   arvult   a)  ühe-  b) 
mitmetrumlilised  4.   Trumli   ja  jõuallika  sidestuselt  a)  elektroreversiiv- vintsid   b)  friktsioonvintsid  5. 
Kiiruste  arvult  a)  ühe-  b)  mitmekiiruselised  6.  Kinnituskoha  alusel  a)  põranda-  b)  seina  c)  lae-  e 
rippvintsid  7.  Tõsteelemendi  alusel  a)   tross -  b)  kettvintsid.  Käsivintside  max  tõmbejõud  määratakse 
kahest kriteeriumist lähtudes 1.  Vintsi  trumli diameetrile vastava diameetriga  trossi  katkejõust ja trossi 
nõutavast  tugevuse  varutegurist,  mille  väärtus  on  määratletud  ohutuseeskirjadega  lähtuvalt  tõstetava 
lasti iseloomust seosega: Q1=P/k milles Q1-vintsi tõmbejõud P-valitud trossi katkejõud k-nõutava trossi 
tugevuse  varutegur  2. Lubatavast vändale rakendatavast jõust, mis on  piiritletud  töökaitse eeskirjadega 
ja  vintsi  ülekannete  parameetritest  seosega:  Q2=2Fv(R/D)uh  milles  Q2-vintsi  tõmbejõud  Fv-vändale 
rakendatav jõud R-vända raadius D-trumli  diameeter  u-ülekannete ülekandearv h-ülekande elementide 
üldine kasutegur. Eeltoodud valemitest saadud kahest võimalikust tõmbejõust VÄHIM väärtus valitakse 
käsivintsi lõplikuks tõmbejõuks.  
3.  Ehitustõstukite  kasutusala  ja  liigitus  ning  masttõstukite  ja  ehitusliftide  tööorganite 
mehaaniliste   püüdjate  liigitus  ning  nende  tööpõhimõte.  Ehitustõstukeid  kasut  materjalide,  detailide, 
tööriistade ja inimeste tõstmiseks korrustele santehniliste ja elektrisüsteemide montaaži ning viimistlustööde 
teostamise  ajal  aga  ka  kõrghoonete  põhimontaaži  või  müüritööde  käigus.  Liigitatakse:  1.  Liikuvuselt  a) 
statsionaarsed   b)  teisaldatavad  c)  iseliikuvad  2.  Tõstemehhanismi  tüübilt  a)  tross-tõstemehhanismiga  b) 
hammasratas -hammaslatt c) hüdraulilised – šarniir-hoob, teleskoop, parallelogramm 3. Konstruktsioonilt a) 
masttõstukid b) šahttõstukid c) trosstõstukid d) kopptõstukid e) iseliikuvad ja autotõstukid. Masttõstukid ja 
ehitusliftid  peavad  olema  varustatud  tööorgani  mehaaniliste  püüdjatega,  vältimaks  selle   iseeneslikku  
allakukkumist  tõsteseadme  katkemisel  või  pidurdusseadme  rikke  korral.  Trosstõstemehhanismiga 
tööorganite korral kasutatakse kahte tüüpi püüdjaid: a) ekstsentikpüüdja b) kiilpüüdja. Ekstsentrikpüüdja – 
käivitustross  on  kinnitatud  tõstetrossi  külge  ja  hoiab  ekstsentriku  eemal  masti  juhtpinnast.  Tõstetrossi 
katkemisel  käivitustross  vabaneb  ja  vedru  pöörab   hoova   abil  ekstsentrikku  päripäeva,  viies  ta  hetkeliselt 
kontakti  masti  juhtpinnaga,  takistades  sellega  lastiplatvormi  alla  liikumist.  Kiilpüüdja  –  töötab  inertsi 
põhimõttel.  Tööplatvormi  järsul  allaliikumisel  jäävad  kiilud  inertsi  tõttu  paigale  ja  surutakse  kaldsoonte 
poolt vastu masti juhtpinda.  
Hammaslatt tõstemehhanismiga tööplatvormidel kasut automaatseid kiiruse regulaatoreid.  
4.  Iseliikuvate  ja  autotõstukite  kasutusala  ja  liigitus  ning  nende  põhiparameetrite  üldistatud 
piirid.  Iseliikuvaid  ja  autotõstukeid  kasut  peamiselt  viimistlustööde  aga  ka  elektriinstallatsioonitööde 
teostamiseks  kõrgustes  nii  hoonete  sees  kui  väljas.  Liigitatakse  1.  Käiguosa  tüübilt:  a)  täiskummist 
rehvidega  ratas  b)   pneumoratas   c)  teras-  või  kummiroomik  2.  Tööseadme  konstruktsioonilt  a)  šarniir-
hoob  b)  teleskoopnoolega  c)  parallelogramm  e  käärtõstuk.  Järgnevas  tabelis  on  toodud  iseliikuvate  ja 
autotõstukite põhiparameetrite üldistatud piirid: 
Parameeter  
Autotõstuk 
Iseliikuv tõstuk 
Max töölava tõstekõrgus, m 
20…55 
5…35 
Max töölava ulatus, m 
15…25 
0…25