Vastused piletitele 172 - 320 (1)

172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi.
a) ettevalmistustööde masinad ;
b) kaevamis -transportimismasinad;
c) kaevamismasinad e ekskavaatorid;
d) tihendusmasinad;
e) hüdromehhaniseerimis- vahendid;
f) tranšeedeta läbindusmasinad;
g) puurtööde masinad ;
h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks;
i) vaiatööde masinad ja seadmed
173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi.
174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod.
a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks
b) hüdromehhaaniline töötlemine
c) lõhkamine,
d) kombineeritud meetodid .
175,176,177
a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti;
b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus;
c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk
178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse?
1. Kergelt kaevandatavad
2. Keskmiselt kaevandatavad
3. Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad
4. Raskelt kaevandatavad
5. Väga raskelt kaevandatavad
183-Milliseid meetodeid rakendatakse lõikejõudude vähendamiseks?
Suurimat mõju lõikeprotsessis tekkivatele takistustele omab lõiketera lõikenurk, tänu millele paljude mullatööde masinate tööorganite lõiketerade lõikenurk on reguleeritav. Lõikamisel tekkivate takistuste väärtus sõltub suuresti lõiketera geomeetrilistest parameetritest, milleks on (vt joon 3.2):
α – lõiketera taganurk, mida mõõdetakse lõiketera tagatahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel;
184-Milliste lõiketera pindade vahel mõõdetakse teritusnurk β ?
β – lõiketera teritusnurk, mis on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk
185-Mille vahel mõõdetakse lõiketera esinurk γ ?
γ – lõiketera esinurk, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva
liikumistrajektoori normaali vahel
186-Mille vahel mõõdetakse lõiketera lõikenurk δ ?
δ – lõiketera lõikenurk, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel.
187-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina passiivne tööorgan?
Passiivse tööorganiga masin sooritab põhilise tööoperatsiooni tema poolt arendatava veojõu arvel .
188-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina aktiivne tööorgan?
Aktiivse tööorganiga masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvel ning veojõudu kasutatakse vaid ettenihkeliikumise saamiseks.
189-Nimetage ettevalmistustööde masinad otstarbe järgi.
a) võsalõikajad ja puude langetajad;
b) juurijad ja juurijad-kogujad;
c) kobestid;
d) seadmed ja masinad pinnasevee taseme alandamiseks.
190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt.
a) ketassaega võsalõikaja minilaaduri baasil; b) võsalõikaja-hakkija roomiktraktori baasil;
c) puude lõikaja kuni 15 cm tüvedega puude lõikamiseks ja käsitlemiseks minilaaduril
191-Nimetage masinad juurte, kändude ja suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest.
a) juurija tööorgan ühekopalisele ekskavaatorile; b) juurija-koguja rippekskavaatori baasil;
c) kännupurustaja minilaaduri baasil
196-Loetlege kaevamis-transportimismasinate gruppi kuuluvad masinad.
a) buldooserid ,
b) greiderid ja autogreiderid,
c) skreeperid,
d) greider -elevaatorid.
197-Millised on buldooseri põhilised tööoperatsioonid?
a) pinnase kaevamine ja teisaldamine maksimaalselt 300 meetri kaugusele;
b) platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgusmärkide järgi.
198-Millised on buldooseri hõlmad tüübi ja otstarbe järgi?
a) üldotstarbelised hõlmad
b) suure jõudlusega hõlmad (vt TV joon 3.5 ja 3.6) ja (joon 5.1 b),
c) eriotstarbelised hõlmad
199-Nimetage buldooseri üldotstarbeliste hõlmade tüübid.
a) S-tüüpi hõlm (vt TV joon 3.4) ja (joon 5.1a) kui kõige enamkasutatav;
b) A-tüüpi hõlm (vt TV joon 3.8) peamiselt ainult planeerimistöödeks ;
c) FS-tüüpi hõlm peamiselt laotus - ja tagasitäitetöödeks;
d) P- või PAT-tüüpi hõlm (vt TV joon 3.9 ja 3.11) planeerimis- ja tagasitäitetöödeks.
200-Nimetage buldooseri suure jõudlusega hõlmade tüübid:
a) SU-tüüpi hõlm (vt TV joon 3.5) ja (joon 5.1b)I ja II kl pinnaste kaevamiseks;
b) U-tüüpi hõlm (vt TV joon 3.6) I kl pinnaste kaevamiseks ja teisaldamiseks kuni 300 meetri kaugusele.
202-Mis on greiderite ja autogreiderite põhiline otstarve?
Greiderid ja autogreiderid on peamiselt teedeehituslikeks mullatöödeks kasutatavad masinad, mille põhiotstarve on profileerimistööd, kuid kasutatakse ka mitmesugusteks muudeks töödeks nagu heakorrastatud teede korrashoiuks, talviseks lume ja jää eemaldamiseks tänavatelt , platside ja väljakute planeerimiseks
203-Nimetage autogreideri põhi- ja lisatööorganid.
põhiline tööorgan e hõlm
lisa tööorganitega: kobestiga
204-Millised on autogreiderite raamid ?
a) jäiga raamiga
c) šarniir-liigendraamiga
205-Milliseid masina omadusi iseloomustab autogreideri telgede valem?
Läbivus- ja manööverdusvõimet
206- Millisteks mullatöödeks on ettenähtud skreeperid?
Skreepereid kasutatakse pinnaste kihiliseks lõikamiseks, transportimiseks mõnest sajast meetrist mõne kilomeetri kaugusele ja kihiliseks laotamiseks .
207-Nimetage skreeperite tüübid kopa täitmise viisi järgi.
a) lõikejõududega täitmine (vt joon 5.3 a),
b) elevaator -täitmine (vt joon 5.3 b),
c) tigu-täitmine
208-Kuidas liigitatakse ekskavaatorid tööprotsessi iseloomu ja tööorganite arvu alusel?
1. Tööprotsessi iseloom
a) tsükliline
b) pidev ;
2. Tööorganite arv:
a) ühekopalised;
b) mitmekopalised
209-Nimetage ekskavaatorite käiguosade tüübid.
a) pneumoratas (vt TV lk 26 joon 4.2);
b) roomik (vt TV lk 26 joon 4.1);
c) sammuvad (vt joon 6.1 a);
d) ujuvalustel (vt joon 6.1 b);
e) rippseadmena traktori või auto baasil
210-Millised on ekskavaatorid pöörduvuselt?
a) mittepöörduvad (vt TV lk 28 joon 4.26…4.28);
b) pöörduvad :
b1:mittetäispöördelised (vt TV lk 27 joon 4.5…4.7),
b2: täispöördelised
211-Nimetage ühekopaliste ekskavaatorite tüübid pöördemehhanismide arvu järgi.
a) ühe pöördemehhanismiga,
b) dubleeritud pöördemehhanismiga
212-Nimetage ühekopalise ekskavaatori tööseadmestiku elemendid.
Ühekopaliste ekskavaatorite tööseadmestik päri- ja vastukopaga koosneb (vt TV lk27 joon 4.2) järgmistest põhielementidest: 8,9 – nool ; 11 – kopa vars ; 15 – nooletõstesilindrid; 10 – kopavarre silinder ; 13 – kopp; 12 – kopa silinder. Haard - ja heitkopaga ekskavaatorite tööorganid on riputatud trosside külge ja nende tööseadmestiku põhielemendiks on sõrestiknool ja trossid kopale vastavasuunalise liikumise andmiseks .
213-Nimetage ühekopalise ekskavaatori põhilised koppade tüübid.
a) päri- e otsekopp (vt TV lk 26 joon 4.1);
b) vastu- e pöördkopp (vt TV lk 26 joon 4.2) ;
c) greifer e haardkopp) (vt TV lk 26 joon 4.4);
d) draglain e heitkopp
214-Mida võimaldab vertikaalšarniiriga kaheosaline nool? Vt küs. 216
215-Mida võimaldab kopavarre ristliigendiga kinnitus noole külge? Vt. küs. 216
216-Mida võimaldab rippekskavaatori tööseadme põikinihutus?
Võimaldab masinaga kaevata vertikaalsete seintega kraave tõkke vahetusse lähedusse ja suure laiusega kraave masina alusvankriga manööverdamata.
Ühekopaliste ekskavaatorite tehnoloogilised parameetrid
1. Vastukopp (vt TV joon 4.23)
R1 – max kaeveraadius seisutasandil, mida mõõdetakse ekskavaatori pöördeteljest kopa lõikeservani täielikult väljasirutatud tööseadme elementidega.
h – max kaevamissügavus (. H2 – max kopa täitmise ja tühjendamise kõrgus.
2. Pärikopp (vt TV joon 4.22)
R1 – max kaeveraadius,
R2 – tühjendamisraadius max tühjendamiskõrgusel,
H1 – max ee kõrgus,
H2– max tühjendamiskõrgus ,
h – max kaevamissügavus allpool seisutasandit
3. Haardkopp = greiferkopp (vt TV joon 4.12)
A – kaevise max laius ,
B – kaevise max sügavus ,
C – kopa max tühjendamiskõrgus,
D – kopa laius avatud lõugadega ,
E – kopa külgprofiili laius,
F – kopa kinnituse konstruktiivne pikkus.
Heitkopp = draglain (vt TV joon 4.3)
R1 – max kaeveraadius,
R2 – konstruktiivne kaeveraadius,
H2 – kopa tühjendamiskõrgus ,
h – max kaevamissügavus.
6.6.1.2 Ühekopaliste ekskavaatorite tootlikkuse arvutus
Ühekopaliste ekskavaatorite tootlikkus arvutatakse valemiga:
m3/t , ( 6.6.1 )
milles q – ühe tsükliga väljastatav materjali maht, m3;
tts – töötsükli kestus, sek;
E – töö efektiivsuse tegur.
Ühe tsükliga väljastatava materjali maht arvutatakse:
, ( 6.6.2 ) ttpkttt+++
milles qk – kuhjaga kopa maht masina spetsifikatsioonist ,m3;
K – kopa täitetegur .
Töötsükli kestus arvutatakse:
, ( 6.6.3 )
milles tk – kopa täitmise aeg ;
ttp – pöörde aeg täis kopaga ;
tt – kopa tühjendamise aeg;
ttt – tagasipöörde aeg tühja kopaga.
217-Nimetage ühekopaliste ekskavaatorite võimalikud lisatööorganid peale koppade.
a) hüdrauliline piikvasar ;
b) kraana konks;
c) võsalõikaja ;
d) lammutustangid ;
e) vibrosüvistaja või vibroramm ;
f) vaiade ja sulundseinte elementide väljatõmbaja jne.
Samuti võivad nad olla baasmasinaiks:
a) vaiatööde masinaile,
b) kohtvaiade puurmasinaile ,
c) hüdromehhaniseerimis vahendeile .
218-Kuidas liigitatakse mitmekopalised ekskavaatorid tööseadme tüübi järgi?
a) kettekskavaatorid (vt TV lk 28 joon 4.26 ja 4.27);
b) rootorekskavaatorid
219-Kuidas liigitatakse mitmekopalised ekskavaatorid kaevamisviisilt?
a) pikikaevamisega vt TV joon 4.27);
b) põikikaevamisega
220-Milliseid meetodeid kasutatakse pinnaste tihendamiseks ?
a) staatilise survega tihendamine (vt TV lk29 joon 5.1),
b) lööktoimeline tihendamine ( vt TV lk 29 joon 5.2);
c) vibrotihendamine ( vt TV joon 5.3);
d) kombineeritud toimega tihendamine
221-Kuidas liigitatakse tihendusmasinad kasutatava tihendusmeetodi järgi?
a) staatilise toimega masinad ;
b) lööktoimelised masinad ;
c) vibrotoimelised masinad;
d) kombineeritud toimega masinad
222-Nimetage teerullid nende tööorganite tüübi järgi.
a) pneumoratas rullid ( vt TV lk 29 joon 5.18);
b) terasvaltsidega rullid:
b1) siledavaltsilised (vt TV lk 29 joon 5.15 ja 5.16);
b2) nukkvaltsidega (vt TV lk 29 joon 5.13 ja 5.19);
b3) restvaltsidega
223-Nimetage lööktoimelised pinnaste tihendamise masinad.
Lööktoimeliste masinate peamisteks esindajateks on mitmesugused löögijõu, massi ja käsitsemisviisi poolest erinevad tambitsad või tampimismasinad. Käsitambitsaid (vt TV joon 5.22) vaadeldakse lähemalt peatükis "Käsimasinad". Kuna spetsiaalseid tampimismasinaid toodetakse maalimaturul vähe, siis puuduvad nad töövihikus. Siin-kohal on joonisel 7.2 esitatud roomiktraktori baasil masin, mis omab rasked langevad tampimisplaadid (mass 1,4 t). Tampplaatide tõstmine ja langetamine toimub enamasti trosside süsteemi abil
224-Nimetage vibrotoimelised pinnaste tihendamise seadmed.
a) vibroplaadid (vt TV joon 5.20);
b) vibrorullid
225-Milline peab olema tihendusmasina kontaktsurve materjalile, et toimuks tihendamine?
so:
σk ≤ (0,9…1,0) σs .
226-Mis otstarbel kasutatakse hüdromehhaniseerimise vahendeid?
Hüdromehhaniseerimisvahendeid kasutatakse pinnaste eraldamiseks looduslikust ladestusest, transportimiseks hüdrotranspordi meetoditega ja teatud tingimustes ka töödeldavatest pinnastest mitmesuguste mullete rajamiseks
227-Kuidas nimetatakse pinnase pumba töötamisel tekkivat vee ja pinnase segu?
Kui eraldatud pinnas seguneb veega ,siis moodustub nn " pulp " .
228-Nimetage tranšeedeta läbindamise meetodid?
a) horisontaalne puurimine
b) läbi löömine
c) läbi surumine
d) kilpläbindus
229-Kuidas nimetatakse läbi löömiseks kasutatavaid seadmeid?
Läbi löömisel toimub pinnase radiaalne tihendamine ilma selle eemaldamiseta moodustatavast avast peamiselt kahel viisil:
a) mehhaaniliselt,
b) vibrotoimeliselt.
Mehhaaniline läbilöömine toimub kas paigaldatavale torule ainult edasiliikumiseks vajaliku jõu rakendamisega või talle samaaegse pöördliikumise andmisega. Selleks kinnitatakse toru otsa kooniline otsik, mille aluse diameeter on (20…30) mm suurem toru välisdiameetrist. Kaablite paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalseid "mehhaanilisi mutte", mille näited on esitatud TV lk 28 joon 4.30.
Vibrotoimeline läbilöömine toimub toru otsa kinnitatud läbindusotsikule vibratsiooni rakendamisega või spetsiaalsete vibrotoimeliste läbindajatega, mida samuti "mehhaanilisteks muttideks" kutsutakse ja mille kaasaegsed näited on toodud TV lk 28 joonisel 4.29.
230-Milliseid puurimismeetodeid kasutatakse puurimismasinais?
a) löökpuurimine (vt TV lk 31 joon 7.1);
b) keerdpuurimine (vt TV lk 31 joon 7.2);
c) keerdlöökpuurimine (vt TV lk 31 joon 7.3);
d) pöördlöökpuurimine (vt TV lk 31 joon 7.5);
e) leekpuurimine
231-Milliseid meetodeid kasutatakse vaiade süvistamiseks?
a) rammimine;
b) vibrosüvistamine;
c) sissesurumine;
d) sissekeeramine.
232-Millise rammiga on võimalik rammida nii vertikaal -, kald- kui ka horisontaalvaiu?
Universaalsed rammipukid omavad pöördplatvormi ja nn pendel-tüüpi masti,
mis võimaldab paigaldad vaiu nii vertikaalselt kui igas suunas kaldega
233-Millise rammiga on lubatud teha vaiatöid veekogudel ja vee all?
Kaksiktoimeliste auru-suruõhurammide peamiseks eeliseks on nende suletus, mis võimaldab neid kasutada veealusteks rammimisteks ning suure kaldega ja horisontaalsete vaiade rammimiseks
234-Nimetage masinad ja seadmed kivimaterjalidest täitematerjalide tootmiseks.
a) kivipurustid killustike tootmiseks ,
b) veskid mineraalse pulbri tootmiseks.
235-Mida nimetatakse purustusastmeks?
lähtematerjali tera keskmise mõõdu ja produkti tera keskmise mõõdu suhe.
236-Millised on kivimaterjalide purustusmeetodid?
a) staatiliste väliskoormuste rakendamisega (vt TV lk 33 joon 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.5),
b) dünaamiliste e. lööktoimeliste väliskoormuste rakendamisega
237-Milliste pingete mõjul toimub materjali purunemine staatilise surve meetodiga?
Sisepingete?
238-Nimetage purustite tüübid konstruktiivse lahenduse alusel.
a) lõugpurustid (vt TV lk 33 joon 2.1);
b) koonuspurustid (vt TV lk 33 joon 2.2);
c) valtspurustid (vt TV lk 33 joon 2.3);
d) vasarpurustid (vt TV lk 33 joon 2.4);
e) rootorpurustid
239-Nimetage lõugpurustite tüübid liikuva lõua liikumise iseloomu järgi.
lihtliikumisega (vt TV lk 33 joon 3.1, 3.2, 3.4);
- liitliikumisega
240-Nimetage koonuspurustite tüübid liikuva koonuse tipunurga järgi.
- järskkoonuselised, nurk 45o (
241-Nimetage valtspurustite tüübid valtside arvu järgi.
ühevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.1);
- kahevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.2);
- mitmevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.3)
- differentsiaalvaltsidega
242-Milline peab olema lõug-, koonus - ja valtspurustites purustuspindade vaheline haardenurk , et toimuks purustamine?
Lõug-, koonus- ja valtspurustite töötamise võimalikkuse tingimus
Kõikide eelnimetatud purustite töötamise eeltingimuseks on purustatava materjali ja terase, kuna purustite tööorganid on valmistatud terasest , vahelise hõõrdeteguri = hõõrdenurga ja purustite tööpindade vahelise haardenurga
omavaheline seos. Kõikides eelnimetatud purustites saab purustamine toimuda ainult siis, kui on täidetud tingimus:
ϕα2≤,
milles α – purusti tööpindade vaheline haardenurk;
φ – purustatava materjali ja terase vaheline hõõrdenurk.
Kui see tingimus ei ole täidetud, siis purustis purustamist ei toimu, vaid purustatav materjal paisatakse tagasi purustuskambrist välja.
243-Nimetage vasarpurustite tüübid võllide arvu alusel.
- ühevõllilised;
- kahevõllilised.
244-Nimetage rootorpurustite tüübid rootori võlli asetuse järgi.
a)– horisontaalvõlliga; b) – horisontaalvõlliga purusti tööprotsess; c) – vertikaalvõlliga üheastmelise purustusprotsessiga; d) – vertikaalvõlliga kaheastmelise purustusprotsessiga
245-Nimetage tsüklilise tööprotsessiga purustid.
Lõugpurustid, lõugpurusti
246-Nimetage pideva tööprotsessiga purustid.
Vasarpurusteid , Rootorpurusteid, Veskid, Valtspurustid, Koonuspurustid
247-Nimetage veskite tüübid konstruktiivse lahenduse alusel.
b) rullveskid;
c) sõrm- ja korvveskid e desintegraatorid;
d) vibroveskid.
248-Nimetage veskite tüübid tööprotsessi iseloomu
a) perioodilise;
b) pideva.
249-Millise kujuga on trummelveskite trumlid?
a) silindriliste trumlitega ja
b) kooniliste trumlitega.
250-Nimetage täitematerjalide sorteerimise meetodid.
1. mehhaaniline sorteerimine e sõelumine;
2. hüdrauliline klassifitseerimine;
3. õhksepareerimine .
252-Milline võib olla fraktsioonide eraldamise järjekord sõelseadmes?
1 järjestikune e peenemalt jämedamale (vt TV lk36 joon 8.1);
2 paralleelne e jämedamalt peenemale (vt TV lk36 joon 8.2);
3 kombineeritud (vt TV lk36 joon 8.3).
253-Millise ava kujuga peavad olema laboratoorsed kontrollsõelad ISO nõuete kohaselt?
Laboratoorsed kontrollsõelad on ettenähtud tööstuslikult lahti sõelutud fraktsioonide terastikulise koostise e granulomeetria määramiseks sõelanalüüsi teel. Sõelad võivad olla ümar- või ruutraamistusega. Tööpinnad on tasapinnalised perforeeritud terasplaadist või põimitud traatvõrgust sõltuvalt ava mõõdust. Avade kuju on ruut eurostandardi järgselt või ümar – vene standardi kohaselt. Laboratoorsete kontrollsõelte konstruktsioon ja kõik parameetrid on määratud standarditega ISO 3310-1 ja ISO 3310-2.
254-Millise tööpinnaga võivad olla tööstuslikud sõelad?
- kumminööridest moodustatud tööpinnaga keelsõelad, mis pidavat olema suure töökindlusega ja mitteummistuvad;
-üksteise suhtes kaldu asetsevatest paralleelsetest terastraatidest tööpinnaga kannelsõelad, mis samuti pidavat olema mitteummistuvad ;
-kummiplaatidest moodulelementidega isepuhastuva tööpinnaga plaatsõelad.
255-Nimetage peamised täitematerjalide rikastamise meetodid.
1. mehaaniline klassifitseerimine;
2. õhk-klassifitseerimine;
3. hüdrauliline rikastamine e pesemine;
3. magnetsepareerimine .
256-Nimetage betoonitööde masinad ja seadmed tehnoloogilise otstarbe järgi.
1. betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed;
2. betooni- ja mördisegude transportimise masinad ja seadmed;
3. betoonisegude tihendamise masinad
4. raudbetoontoodete tehaste tehnoloogilised seadmed.
257-Nimetage betoonitööde masinad tööprotsessi iseloomu järgi.
1. tsüklilise tööprotsessiga;
2. pideva tööprotsessiga
258-Nimetage betoonitehaste tüübid seadmete paigutuse järgi.
Parter-tüüpi tehastes on segukomponendid ladustatud maapinnale ja antakse sealt dosaatoritesse konveieritega – st on vaja nimetamisväärse suurusega pinda millele seadmed ja materjalid paigutada.
Torn-tüüpi tehastes (vt joon 8.1.1 b ja c) on kõik seadmed paigutatud vertikaalselt üksteise peale. Segukomponendid tõstetakse üles kulupunkritesse või silodesse koppelevaatoritega, kust nad laskuvad alla vabavoolamisega dosaatoritesse ja sealt segistitesse. Tänu sellele mahub selline kompleks võrdlemisi väiksele pinnale.
260-Nimetage peamised ehituslike segude tüübid.
a) betooni segistid (vt TV lk 36 ja 37 joon 2…4)
b) mördi segistid (vt TV lk38 ja 39 joon 5.1…5.7)
c) viimistlussegude segistid.
262-Nimetage betoonisegistid segu komponentide segamise viisi järgi.
a) gravitatsioon - e. vabalangemisega segistid (vt TV lk37 joon 2.1 ja 3.1);
b) sundtoimelised (vt TV lk37 joon 2.2, 2.3 ,2.4, 3.2 ja 3.3).
263-Milliste betoonide segamiseks on sobivamad vabalangemisega segistid?
sobivad liikuvate betoonisegude, millel „koonuse vajumine ” on >3 cm valmistamiseks
264-Milliste betoonide segamiseks on sobivamad sundsegamisega segistid?
jäigemate segude , millel „koonuse vajumine” on 42 V; normaalsagedusega vahelduvvool (50 Hz); normaalisolatsiooniga;
- II klass – U > 42 V; normaalsagedusega vahelduvvool (50 Hz);
topeltisolatsiooniga, tähis (vt tv lk 44 joon 2.1);
- III klass – U ≤ 42 V normaalsagedusega vahelduvvool (50 Hz);
või U > 42 V kõrgsagedusega vahelduvvool (≥200 Hz), mida toidetakse läbi sagedusmuundurite;
304-Nimetage käsimasinais kasutatavate pneumomootorite tüübid?
-rootormootorid (vt tv lk 44 joon 3.1);
-turbiinmootorid (vt tv lk 44 joon 3.2);
-kolbmootorid
306-Millistest allikatest toidetakse hüdraulilisi käsimasinaid?
- teiste ehitusmasinate hüdrosüsteemidest;
- individuaalsetest kergesti teisaldatavatest SPM-iga käitatavatest pumbajaamadest.
307-Nimetage hüdrauliliste käsimasinate peamised puudused.
Nende puudusteks elektriliste ja pneumaatiliste masinatega võrreldes on:
- kõrgem maksumus tänu koostisosade valmistamise täpsusele ja tugevusele;
- kõrge keskkonnaohtlikkuse tase .
308-Millise jõuallikaga on varustatud motoriseeritud käsimasinad?
Motoriseeritud käsimasinad on varustatud individuaalse väikeselitraažilise sisepõlemismootoriga. Vastavalt masina kasutusvaldkonnale ja vajalikule võimsusele kasutatakse enamikel juhtudel käsitsikäivitusega õhkjahutusega kahetaktilisi bensiinimootoreid.
309-Nimetage motoriseeritud käsimasinate peamised puudused.
Nende puudusteks on :
- tuleohtlikkus;
- keskkonnasaaste ;
- eritavad mürgiseid gaase
- kõrge müra tase ;
- massi-võimsuse suhe ei ole eriti hea.
Loetletud puudused määravad nende kasutusvaldkonnaks ainult vabas õhus tehtavad tööd. Kinnistes ruumides neid kasutada on tervisekaitse seisukohalt keelatud.
310-Kirjeldage püssirohuga töötava seadme tööpõhimõtet.
Püssirohu-toimelised tööriistad kasutavad kasuliku töö sooritamiseks püssirohu põlemisel vabanevat energiat. Nende tööpõhimõte on esitatud töövihikus lk 45 joonisel 4.1.
Püssirohu laengu 1 plahvatamisel tekkiv gaaside surve rakendatakse „ rauas “ 3 liikuvale löökur-kolvile 2, mis realiseerib selle naela 4 pea pihta antava löögina. Löögi tulemusena tungib nael omavahel kinnitatavatesse detailidesse ja saadakse liide , mis võib olla lahutatav või mittelahutatav
311-Millisteks töödeks saab kasutada mehhaanilisi otsevooluga krohvipritse?
Mehaanilisi otsevooluga pritse saab kasutada nii krohvitöödel krohvisegu peale kandmiseks pindadele kui ka müüritöödel müürimördi laotamiseks kivide kihtide vahele . Koosneb (vt TV lk 45 joon 5.1) korpusest 3, peast 2, kummist diafragmast 1 soonitud sabast 4, mille abil kinnitatakse transporteeriva vooliku külge . Diafragmas on kaks ava läbilõigatud vahega. Segu antakse pritsi mehaanilise või pneumaatilise mördipumbaga.
312-Milliste tööorganitega on varustatud värske krohvi hõõrutid?
1) vastassuunas pöörlevate ketastega 5 ja 6 (vt TV lk48 joon 7.7);
2) labadega varustatud pöörleva tiivikuga 4 (vt TV lk48 joon 7.8).
*Mõlemat tüüpi hõõrutid on varustatud krohvisegu niisutussüsteemiga
313-Millise toitega värvipüstoleid kasutatakse kiireltkuivavate värvide pealekandmiseks?
-paagist värviga toidetavad (vt TV lk 46 joon 6.3, 6.4);
-püstoli küljes asuvast anumast toidetavad
314-Milliseid seadmeid kasutatakse ruloonpõrandakatte paigaldamisel?
-äärelõikurid ;
-liim-mastiksi laoturid;
-rullid materjali kinni rullimiseks ;
-ruloonmaterjali keevitusseadmed paanide monolitiseerimiseks (vt tv lk 49 joon 9.11, 9.12 ja 9,13).
315-Milliseid seadmeid kasutatakse mosaiikpõrandate viimistlemisel?
Mosaiik -faktuuriga betoonpõrandate viimistlemine toimub kahe operatsiooniga – eelnev lihvimine ja sellele järgnev poleerimine kõrgläikega pinna saavutamiseks. Viimaseks operatsiooniks kasutatakse spetsiaalseid poleerimismasinaid (vt tv lk 49 joon 9.10). a) lihvimise masin b) poleerimismasin
316-Millistesse klassidesse jaotatakse üldistatult masinate töötamise tingimused?
- kerged,
- keskmised ,
- rasked.
317-Mis on masinate tehnohoolduste eesmärk?
Tehnohoolduste teostamise eesmärk on masinate töövõime säilitamine.
318-Nimetage üldistatud tehnohoolduste liigid.
a) igavahetuseline TH
b) sesoonne TH
c) perioodilised TH-d
319-Nimetage kaasaegsete masinate tootjate poolt kehtestatud tehnohoolduste perioodilisus.
10 töötundi — päevane e. vahetuseline
50 töötundi — nädalane
250 töötundi — igakuine
500 töötundi — iga kvartaliline
1000 töötundi — pool-aastane
2000 töötundi — aastane
3000 töötundi —kahe aastane
320-Mis on masinate remondi eesmärk?
Remondi eesmärk on masina töövõime taastamine.