tigureduktor, 4- peaajami sektor, 5- elektrimootor, 6- vedruamortisaator, 7- baller, 8- rool, 9-varuajami sektor, 10- käsijuhtimise tiguülekanne. Joon. 10.1.14. Elektrihüdrauliline rooliajam. 2- rumpel, 11- plunser, 12- hüdrosilinder, 13- pumba käivitustõmmits, 14- pump, 15- kaitseklapp. Iga rooliseade peab olema dubleeritud võimalusega rooli otse roolimasina ruumist (rumpliruumist) käsitsi juhtida. Rooli juhtimise kohtades, seal hulgas ka laevasillas peavad olema üles seatud rooli nurga näitajad. Need on elektrilised, mehhaanilised või muul põhimõttel töötavad tagasisidet andvad seadmed, mis näitavad rooli asendit. Sellist näitajat kutsutakse aksiomeetriks
vedelik perifeeriasse, moodustades vastu seina liibuva vesirõnga. Labad liiguvad kordamööda tekkinud vesirõngasse, sellega tekitatakse sisestusavasse vaakum. Käivitamisel valatakse pumpa vesirõnga jagu vedelikku. Vesirõngaspumba imikõrgus on suur. 4 Mahtpumpades toimub pumpamine kindlate ühikmahtude läbiviimisega pumba korpusest. Mahtpumpadeks on kolb-, plunser-, membraan-, rootor-, siiber- (ehk lamellpumbad), kruvi- ja voolikpumbad. Mahtpumpasid kasutatakse sageli ka toodete doseerimiseks. Erinevalt tsentrifugaalpumpadest, sobivad nad hästi ka suurema viskoossusega toodete, nagu koor, hapukoor, kohupiim, või jt, pumpamiseks. Mahtpumpade tootlikkust reguleeritakse pumba tööorgani liikumiskiiruse muutmisega variaatori abil. Samuti kasutatakse selleks ajami mootori kiiruse muutmist, näiteks asünkroonmootorite puhul toitepinge sagedust muutes
8. Hüdrosüsteemide täidesaatvate jõuseadmete liigitus. a) hüdromootorid – kasut. pöörleva liikumise saamiseks b) hüdrosilindrid – kasut. kulgeva liikumise saamiseks. 9. Hüdromootorite liigitus. a) hammasratasmootorid b) labamootorid c) kõrgmomendilised radiaalplunser- või –kolbmootorid d) aksiaalkolbmootorid 10. Hüdrosilindrite liigitus. Kasut. hüdrosüsteemides ainult jõuallikatena, st täidesaatvate elementidena 1. konstruktsiooni järgi a) kolb-tüüpi b) plunser-tüüpi c) teleskoopilised 2. töökäigu suuna järgi a) ühepoolse tööga b) kahepoolse tööga 11. Hüdromootorite põhiparameetrid. a) tarbitav max rõhk b) tarbitav vooluhulk c) arendatav võimsus d) arendatav pöördemoment e) neile vastav väljuva võlli pöörlemissagedus 12. Kompressorite liigitus. 1. Konstruktiivne lahendus a) kolbkompr. b) rootorkompr. c) turbokompr. d) tigukompr. 2. Õhu kokkusurumise kordade arv ühes seadmes a) üheastmelised b) mitmeastmelised 3
57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) Karburaatormootor b) Diiselmootor 58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) Kolbmootor b) Rootormootor c) Gaasiturbiinmootor 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) Hamaasratasmootor b) Labamootor c) Kõrgmomendiline radiaal-plunser või radiaal-kolbmootor d) Aksiaal-mootor 60-Nimetage pneumosilindrite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) Kolbtüüpi b) Plunser-tüüpi c) Teleskoopilised 61-Mida nimetatakse masina transmissiooniks? Seadmete kompleks, mida kasutatakse energia ülekandumiseks jõuallikalt masina üksikutele mehhanismidele või mehhanismide vahel. 62-Kuidas liigitatakse transmissioonid nende tööpõhimõtte järgi?
vajaliku vaakumi teket. 93. 94. Vesirõngaspumbad 95. 96. Kolbpumbad 97. Mahtpumpades toimub pumpamine kindlate ühikmahtude tööorgani liikumiskiiruse muutmisega reduktori juures oleva läbiviimisega pumba korpusest. Mahtpumpadeks on kolb-, plunser-, käigukasti või variaatori abil. Samuti kasutatakse selleks ajami membraan-, rootor-, siiber- (ehk lamellpumbad), kruvi- ja mootori kiiruse muutmist, näiteks asünkroonmootorite puhul voolikpumbad. Mahtpumpasid võidakse kasutada ka toodete toitepinge sagedust muutes. doseerimiseks. Erinevalt tsentrifugaalpumpadest, sobivad nad hästi ka suurema viskoossusega toodete, nagu koor, hapukoor, kohupiim, 98.
Sellisteks jõuallikateks on elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) karburaatormootorid e Otto mootorid, b) diiselmootorid 58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) kolbmootorid, b) rootormootorid e Wankel mootorid, c) gaasiturbiinmootorid 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) kolb-tüüpi b) plunser-tüüpi c) teleskoopilised (silindrid) 60-Nimetage pneumosilindrite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) kolbmootorid, b) rootormootorid ja c) turbiinmootorid 61-Mida nimetatakse masina transmissiooniks? Transmissiooniks nimetatakse seadmete kompleksi energia ülekandmiseks jõuallikalt masina üksikutele mehhanismidele või mehhanismide vahel. Transmissiooni abil on võimalik muuta energiavoolu parameetreid vastavuses energia jäävuse seadusele (tahame võita jõus, kaotame paratamatult
täidesaatvate elementidena. Hüdrosilinder koosneb silindrist, kolvist, kolvivarrest, ja klappidega torustikust. Käitatav mehhanism ühendatakse kolvivarrega. Selle vahendusel edastatav jõud oleneb õli rõhust ja kolvi pindalast. Kolvi liikumissuunda muudetakse surve all oleva vedeliku ümberjuhtimisega kolvi teisele poolele. Kasutatavad hüdrosilindrid jaotatakse: 1. Konstruktsiooni järgi: a) kolb-tüüpi , b) plunser-tüüpi, c) teleskoopilised. 2. Töökäigu suuna järgi: a) ühepoolse tööga, b) kahepoolse tööga. Plunser-tüüpi ja teleskoopilised hüdrosilindrid on reeglina ühepoolse tööga. Nende plunseri või teleskoobi elementide tagasitoomine lähteasendisse toimub reeglina välisjõudude toimel, milleks võib olla nt käitatava elemendi raskusjõud.
annaabi.ee 
