Eetika ja kapitalism (0)

Eetika ja kapitalism

• Adam Smith (1723-1790)

• Määratles kapitalismi kolme tingimusega:

• vabad turusuhted

• eraomandus

• tööjaotus

• Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut.

• Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad.

• Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale

• Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt

• V.Pareto arendas seda edasi

• Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on võimatu veel enam suurendada ühe isiku tulu, ilma et sellega kahjustatakse mõnede teiste isikute huve – Pareto optimum

• Toota maksimaalset tulu ühiskonnale, arvestades sealjuures kõiki isiklikke ja ühiskondlikke kulusid, mis selle tulu saamiseks on tehtud

• Kõik individuaaltootjad taotlevad kitsalt egoistlikku eesmärki – kasumi (tulu) maksimeerimist – üldine hüve on suurim

• M.Friedman – suurendada kasumit on majandusorganisatsiooni ainus sotsiaalne kohustus

• Pareto optimum jääb vaid ideaaliks, tegelikkuses ei ole turukonkurents kunagi päris vaba, tihti saab kasumit maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasusaamisviisid kahjustavad ühiskonda

• Kuivõrd on materiaalne hüve just see tõeline hüve ja kas poleks tulevaste põlvede seisukohalt eetilisem praegu vähem toota ning ka vähem tarbida

• M.Weber – miks tunduvad osa rahvad justkui laisad, teised virgad

• Rahva majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa) üldine eetiline meelsus, kapitalismi õitsengu aluseks USAs oli tööstuslikes põhjaosariikides valitsev kalvinistlik, ülimalt range protestantism.

• Protestantlik eetika on tööeetika

• Vastandlik sellele on katoliiklik ellusuhtumine.

• Kalvinistlik mõttelaad – B.Franklin – Aeg on raha

• Raha, mida ei paigutata tootmisse, kaotab oma väärtuse

• J.Calvin – kristlane peab jumalariiki maa peal aktiivselt püüdma teostada usina töö kaudu ja toodetud väärtuse suunamine laiendatud taastootmisse on kohustus jumala ees.

• Protestantlik tööeetika ei soodusta toodetud väärtuste tarbimist vaid vastupidi, jutlustab kasinust, elurõõmu allasurumist, lõbudest loobumist.

• Selle osa lisas utilitarism

• USA majandusliku õitsengu põhjuseks on olnud kahe vastandliku idee – utilitarismi ja puritaanluse – omapärane kombinatsioon rahva teadvuses.

• Kapitalistliku süsteemi edukaks toimimiseks on vaja kolme tingimust.

• eraomandit – eraomandi austamise põhimõte

• tööjaotust

• vabasid turusuhteid

• K.Marx – Kapital

• Ühiskonnas , kus omand on kuulutatud pühaks ja puutumatuks, peaks olema maksumäärad kõigile võrdsed, sõltumata omandi suurusest – maksusüsteem – tulumaksu protsendi sõltuvus kasumi või tulu suurusest,

• Omandi austamine viib teise deontoloogilise põhimõtte – isiku vabaduse - kitsendamisele

• Ainult vaba konkurentsi tingimustes, kus ükski müüja ega ostja ei ole piisavalt suur turuhinna mõjutamiseks, saab tekkida hinnatase, mis oleks maa, töö ja kapitaliga õiglases suhtes ning ühiskonnale optimaalseim

• Selline olukord oli ainult monopolismi-eelses kapitalismis – kartellid- kartellikokkulepped

• Monopolivastased seadused

• Tööjõud – eriline kaup, mida ei saa lahutada tema kandjast – isikust

• Töövõtja on seotud oma elukoha, perekonna, riigi, rahva ja keelega – inertne võrreldes väga transpordimahukate või kiiresti riknevate kaupade ja materjalidega

• Suhteline vabadus valitses USAs tööjõuturul 1950/ 1960 – inimesed olid väga mobiilsed

• Ülemaailmne tööturg

Tarbija nõudluse probleem

• Mil määral on tarbija nõudlus iseenesest õigustatud, so vajalik ja kasulik nii üksiktarbijale kui ka ühiskonnale

• Mil määral on see mõjutatud tootmisest ja reklaamist

• Utilitaristid – toota saab tulusalt vaid seda, mille järele ühiskonnas valitseb nõudlus, seega ühiskonnale kasulikke hüvesid.

• Samas eksisteerib palju kaupu, mis ei ole mitte ainult kasutud, vaid koguni kahjulikud, kuid mille järele valitseb ometi suur nõudlus

• Kus on mõistliku tarbimise piir?

• Tarbija ideaal on maksimaalselt vallata meie materiaalset maailma informatsiooni, reisimise, elumugavuste nautimise, võimu jne. näol

• Tootja esmane eesmärk on kasum, püüab ta tarbimis-ideaali ühiskonnale omalt poolt peale suruda, eesmärgil võimalikult laiendada oma toodangut massidele – looduslike ressursside raiskamine, keskkonna saastamine

Masskultuuri ja vähemuskultuuri vahekord

• Inimene suudab ja soovib üha vähem haarata kultuuri sügavusi, tungida vähemuskultuuri sisusse ning lepib üha meelsamini masskultuuri tarbimisega

• Masskultuuri tarbijaskond on laiem kui tippkultuuril, kergemini manipuleeritav

• Rahvuskultuuri ja väikerahvaste püsimajäämine – rahvuskeele kadumine panganduses, infotööstuses

Korporatsioon ja eetika

• Ettevõtluse rahvusvahelistumine

• Süü hajuvus korporatsioonis

• Korporatsioon (aktsiaselts) on juriidiline isik, mille omanike ring on arvukas ja kirev

• suuraktsionärid, väikeaktsionärid, eelisaktsiate omanikud - nende osalus juhtimises

• Lihtaktsionäride üldkoosolek

• Juhatus

• Juhatuse esimees

• Palgaline töötaja – tegevdirektor, peadirektor – tegelik juhtimine

• Juhtimise delegeerimine – tekib vastutuse ja ka süü hajuvuse probleem

• Iga tasandi juht võtab vastu otsuseid, samas on kõrgemal seisvate tasandite otsused kohustuslikud

• Konkreetse konflikti, vale otsuse jms puhul on raske leida konkreetset süüdlast, keda karistada

• Korporatsioon kui juriidiline isiku vastutus – rahatrahv, kompensatsioonid

• Konflikt suur- ja väikeaktsionäride vahel

• Väikeaktsionärid – ühtlasi ettevõtte töötajad

• Piiratud vastutus – aktsionär on materiaalselt vastutav (oma aktsiaseltsi poolt põhjustatud kahjumi eest) vaid oma aktsiate ulatuses

• Ettevõtte pankroti korral aktsionärid jäävad ilma oma aktsiakapitalist, aga töötajad kaotavad töökoha, viimaste kuude töötasu, vallandamise kompensatsioonid, võlausaldajad oma võlad, pensioni- ja ravikindlustusfondid

• Manville – juhtiv asbestitootja maailmas

• Korporatsiooni sotsiaalsed kohustused

• Liberaalse maailmavaate järgi ei ole selliseid kohustusi – on vaid kasumi taotlus

• Mil määral peab korporatsioon olema patriootlik – ettevõtluse soodustamine

• Korporatsiooni mõju tarbijale – massitarbimine, madalad hinnad, madalad tootmiskulud, riskimine kvaliteediga – kuritahtlik hoolimatus

• Korporatsioonide kohustused teiste riikide ees – vähem arenenud riikide ärakasutamine -

Töö ja eetika

• Tippjuhtide positsioon korporatsioonis –

• ühelt poolt on nad palgatöötajad,

• teiselt poolt peavad kaitsma aktsionäride huve,

• so vastanduma teistele töötajatele

• Anonüümsete kaebuste esitamine

• Ombudsman – konsultant ettevõttes

• Ametiühingud

• Mida tugevam ametiühing, seda madalam töö efektiivsus

• Lääne-Euroopa riikide kallis tööjõud püüab võidelda oma suurte töötasude ja töökohtade säilimise eest ning tõrjuda tööjõuturult kõrvale Ida-Euroopa odavat tööjõudu

• Töötajate testimine – füsioloogiline testimine

• Depressiiv-maniakaalsed seisundid, uimasus, otsustusvõimetus – ravimid, alkohol, narkootikumid

• Testimine kahjustab töötajat ja tema karjääri

• Töötajate salajane jälgimine

• Diskrimineerimine – sooline, rassiline, vanuseline –palk

• Eraelu privaatsuse rikkumine

• Tööl on 3 funktsiooni

• anda inimesele arenguvõimalus (töö loovuse funktsioon)

• anda võimalus ületada egoismi (meeskonnatöö)

• produtseerida vajalikke tooteid ja teenuseid

• Schumacher – ebaeetiline on organiseerida tööd nii, et see on igav, tüütu ja stressi põhjustav

Tarbijasuhete eetika

• Massitarbimine – info levimine üle kogu maailma – tootjad kontrollivad toodete turvalisust

• Tarbija on kuningas – kuid vaene

• Odavus saadakse alati millegi arvelt

• Tarbija ebakompetentsus

• Vähiravimid

• J.F.Kennedy – tarbija 4 põhiõigust

• õigus turvalisusele – fikseeritakse toote ohulikkuse piirid - maksekaardid

• õigus valikule – monopoli vältimine

• õigus olla kuuldud – kaebuste esitamise võimalus

• õigus olla informeeritud

• Tootja garanteerib tarbijale teatud positiivsed õiguse tavaliselt ostu-müügi lepinguga - garantiitingimused, garantiiajad

Reklaam ja eetika

• Reklaam

• peab sisaldama piisavalt informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse

• ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis võiks tarbijat segadusse viia ja juhtida ta vale otsuse tegemisele

• Eksitav reklaam

• Mitteeksitav reklaam

• Potentsiaalselt eksitav reklaam – välja tuuakse kauba eelised, puudustest ei räägita

• Reklaami agressiivsus, rõvedus

Looduskeskkond ja eetika

• Kahjud ümbritsevale keskkonnale, ühiskonnale, tulevastele põlvedele jne. peaksid kajastuma toote hinnas

• Tegelikult ei osata hinnata ega ette näha kõiki võimalikke kahjusid;

• alati ei tahetagi võimalikke kahjusid näha

• Keskkonnasõbralik tehnoloogia nõuab suuri kulutusi

• Nn puhaste tootmisvõimaluste leidmine

• püütakse leida sääraseid tehnoloogiad, mis ei annaks kahjulikke jäätmeid, nii et pole vaja teha ka kulutusi jääkide kahjutustamisele või

• saadakse jääkide kahjutustamisel uus toode ja sellega majanduslik efekt, mis kahjutustamiskulud ära tasandab

• Kas me peaksime tunnustama tulevaste põlvede õigust elule?

• Kas rikkamatel riikidel on keskkonnakaitsel suuremad kohustused võrreldes vaestega? Püütakse

• keelata jäätmete vedu ja paigutamist teiste maade territooriumidele,

• takistada saastava tootmise paigutamist teistesse maadesse, kus piirangud saastele on vähem ranged,

• keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete, ravimite jms müüki vaestele riikidele

• Kas loomadel on õigusi?

• Homotsentristlik suhtumine – kogu ümbritseva keskkonna mõtteks peetakse inimeksistentsi

• Biotsentristlik suhtumine – looduse eksisteerimisel on oma mõte, hoolimata sellest, kas inimene on või ei ole.

Probleemid

• Testimine loomade abil

• Loomade pidamis- ja tapmistingimused

• võimalikult vältida stressi

• Loomade kasutamine inimese tarbeks

Arvuti ja eetika

• Arvutist tulenev konflikt –

• elektroonilise info haprus – omandiõigus, plagiaat, piraatlus – liigne salastamine

• inimloomusest tulenev konflikt

• suurusjärgu efekt – kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra muutub meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame seda teadvustada vaid lünklikult

• Suurusjärgu efekt on põhjuseks suurtele katastroofidele

• Mõistliku jõupingutuse efekt –

• Inimene kui mõtlev olend püüab loobuda eesmärgist, mis pole tema arust pingutust väärt

• Sotsiaalsed probleemid

• töökohtade arvu vähenemine

• Individuaalse praktika probleemid

• ettevõtte konfidentsiaalse informatsiooni kaitsmise probleem

• Tarkvara loomise probleemid

• piraattarkvara – sisuliselt vargus

• Arvuti tööprotsessi probleemid

• häired süsteemis, hilinemine

• Andmete töötluse, kogumise, kasutamise probleemid

• teenimine andmete müügi pealt, süsteem andmebaasi kaitsmiseks

• Probleemid seose töökoha organiseerimisega

• Müüja-tarbija suhted

• lepingutingimuste mittetäitmine –eksklusiivsed programmid

• Arvutikuriteod

Kutse-eetika

• Kutse-eetika on eetika rakendus mingi elukutse puhul

• Üldtunnustatud eetikaprintsiibid ja -normid, mis murduvad läbi mingi elukutse tingimuste prisma, kujundades kutse-eetika eripära

• Arsti-, juristi-, inseneri-, sekretäri- jt. eetika

• Professionaalse tegevuse eetilised aspektid

• Konkreetsed, maised probleemid

• Kas iga elukutse vajab kutse-eetikat?

• On elukutseid, mis mõjutavad inimese arengut ja tervist

• Elukutseid, kus eetikanõuete eiramine toob kaasa ohu inimesele ja sootsiumile

• Õpetaja professionaalne kõlblus

• Armastus laste ja elukutse vastu

• Professionaalne eetika ei sõnasta uusi eetikaprintsiipe ja –norme,

• vaid kohandab neid mingi elukutse jaoks, olles ise kõlbelise kultuuri tähtis osa – kutse-eetika koodeks

• Kutse-eetika põhimõisted – eetika üldmõisted

• Professionaalse kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad tööalased kohustused

• kõrgendatud vastutus

• professionaalne au ja väärikus – näitab ühe või teise elukutse tähtsust

• Võimaldavad teineteist täiendades hoida kõrgel elukutse nime ja imagot

• erinevad au mõisted: ärimehe au, professori au

• Professionaalne õiglus

• Professionaalne taktitunne

• Kutse-eetika printsiibid:

• humanismi printsiip

• utilitarism, inimene kui vahend üleüldise kasu saamiseks

• optimismi printsiip – usk oma elukutse vajalikkusesse

Eetikakoodeksid

• Eetiline käitumine - hea käitumine üle seaduslike normide,

• ühiskond ega riik ei saa kohustada eraettevõtet eetikakoodeksit koostama

• – klassikaline maffia – usaldus – keskne voorus

• Sisulised ja fiktiivsed koodeksid

• Kirjalikult fikseeritud koodeksid

• Normatiivsed - abistavad koodeksid

• Väärtustele tuginevad

• Sotsiaalselt kohustavad

• Abistavad koodeksid

Normatiivsed koodeksid

• Rahvusvahelistes ettevõtetes – juhtimispoliitika-

• polütsentristlik

• etnotsentristlik

Eetilised veendumused ja käitumisnormid

• EV – mõtlemisstandardid , millest töötajail soovitatakse oma tegevuses lähtuda – positiivses vormis

• Käitumisnormid – negatiivsed, keelud, tõkked

Eetikakoodeksi ülesehitus

• S.Webley

• Eessõna

• Avaldus ettevõtte üldise moraalipoliitika koht

• Eetiliste standardite kirjeldus