Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab, kuidas mõista, hinnata käitumist, valikuid ja VASTUTADA. Kuna moraal on üsna kaootiline (erinevatel inimestel, gruppidel), siis eetika aitab siin orienteeruda. EETIKA EELDUSEKS ON VABADUS. Teoreetilises eetikas on kolm osa: 1. Kirjeldav (eetika teooriad, koodeksid) 2. Normatiivne (sotsiaalselt kohustav) 3. Metaeetika (arutlus väärtuste üle) Antiigist alates räägitakse kolmest standardist: 1. Utilitaristlik 2. Teleoloogiline 3. Deontoloogiline 2 Moraal ( morales kõlbeline ladina k.) Moraal näitab kätte väärtused ; mõte väärtusest. Kõrgeim väärtus elu. KÕRGEMAD VÄÄRTUSED, MORAALIPRINTSIIBID, NORMID JA TAVAD Moraal- inimese käitumist mingi sotsiaalse rühma piires ning suhtumist teistesse rühmadesse reguleeriv põhimõtete, tavade ja normide kogum
pakkuda vaid riik, mis on ühiskonnaelu paratamatu ning parim vorm; konservatiivid usuvad ka seda, et riik ja ühiskond saavad ning peavad inimesi õige loomusega isiksusteks kasvatama. Tervikuks seovad ühiskonna institutsioonid, näiteks kogukond, pere, kirik, rahvus ning inimeste vajadus sotsiaalse turvalisuse järele (kuulumisvajadus). Käsitlus võimust on utilitaristlik: võimul peaksid olema need, kes toovad ühiskonnale suurimat kasu ehk annavad maksimaalseid ressursse; siit lähtub ka järeldus, et oluline on eraomand, kuna see tagab turvatunde ja ressursid igale indiviidile; omandi kasvatamine peaks olema võimalikult vaba, et saavutataks võimalikult suurt turvatunnet ja head elu. Antikommunism – tulenevalt suhtumisest omandisse, ei saagi olla mingisugust tolereerimist kommunistliku ideoloogia suhtes
tihtipeale mõõtu välja. Räägitakse ka inimloomusest poliitikas. Sageli korratavate otsuste kulgemises on indiviidid allutatud soodsa ja ebasoodsa kogemuse tervistavale ja ratsionaliseerivale toimele. Mõjutavateks faktoriteks on lihtsad ja ebaproblemaatilised motiivid ja huvid, millesse erutus sekkub ainult juhuslikult. Schumpeter kirjeldab ka klassikalise dontriini püsimajäämise põhjuseid. Ta ütleb, et doktriini teoreetiliseks aluseks olev utilitaristlik ratsionalism on surnud, keegi ei pea seda enam poliitilise korralduse tõepäraseks teooriaks. Teises demokraatiakonseptsioonis räägib ta konkuretntsist juhtpositsioonide pärast. Poliitikauurijad on võtnud omaks klassikalise demokraatiadoktriini vastu suunatud kriitika. Demokraatia printsiip tähendab mõnel juhul seda, et valitsusohjad tuleb anda nende kätte, kes omavad suuremat toetust kui ükski konkureeriv indiviid või meeskond ja see omakorda
Ühtlasi vähendaks see ka paljusid patsientide enesetappudega kaasaskäivaid riske. Praeguses olukorras riskivad arstid, kes abistavad oma patsientidel surra tõsise kriminaalvastutusega, kuigi nad teevad seda kaastundest haige isiku vastu. Eutanaasiat jagatakse kaheks: passiivne ja aktiivne. Aktiivse eutanaasia all pean ma silmas surma esilekutsumist ning passiivse eutanaasia all pean ma silmas ravist loobumist, mis kiirendaks surma saabumist. Utilitaristlik argument on, et nendel kahel pole teatud olukordades mingit moraalset vahet. Moraaliprintsiibile toetudes pole vahet, kas jäetakse tegemata miski, millel on sama tagajärg, mis millegi tegemisel. Kui aga vigastatud isik keeldub abist ning ta on keeldumiseks pädev, siis ei ole keegi kohustatud teda abistama, kuna tal on õigus keelduda. Eutanaasiaga ei ole tegu siis, kui surmatakse puudega vastsündinu või nõrga mõistusega isik, kuna sellisel juhul puuduvad ravimatud valud ja surmav seisund
nende kord järeleandmisi teha. Sellest kohustuses on võimalik taganeda juhul, kui selleks on piisavad õiguslikud kaalutlused reegli mitte järgimiseks. Praktikat peetakse ausaks, kui tegevuses osalevatest inimestest ei tunne keegi ennast ärakasutatuna. Üldjuhul peetakse ebaausaks seda, kui keegi on nõus vastu võtma praktikast saadud hüved, kuid samas keeldub sellele oma panust andmast. Filsoof väidab, et utilitaristlik õigluse printsiipide käsitlus on ekslik. Õigluse kaalutlusel on eriline kaal, millega arvestab vaid õigluse kui ausameelsuse kontseptsioon ning mis on oluline osa õigluse mõistest. Näiteks on toodud orja ja orjapidaja vaheline suhe. Orjust ei ole kunagi võimalik õigustada nii nagu klassikaline utilitarism seda teha võiks - orjus on orjapidajale nii kasulik, et kaalub üles puudused orja ja ühiskonna jaoks. Seega ei saa üldises
eksistentsialistid? Indeterminismi 41. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused-vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Nõrk determinism 42. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Jäigaks determinismiks 43. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universiaalsest moraalireeglist kinni pidada? Alati sõltumata tagajärgedest 44. Millisesse eetikateooriate liigitusse kuuluvad egoistlik ja utilitaristlik eetika? Teleoloogiliste teooriate hulka 45. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? Emotivism 46. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda: Normatiivne 47. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? Võimalikult suur naudingute hulk kõigile(heolu kõigile) 48
eksistentsialistid? Indeterminismi 41. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused-vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Nõrk determinism 42. Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Jäigaks determinismiks 43. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universiaalsest moraalireeglist kinni pidada? Alati sõltumata tagajärgedest 44. Millisesse eetikateooriate liigitusse kuuluvad egoistlik ja utilitaristlik eetika? Teleoloogiliste teooriate hulka 45. Kuidas nimetatakse seda eetikateooriat, mis väidab, et moraalilaused ei väida midagi, vaid kirjeldavad üksnes inimese tundeid? Emotivism 46. Kuidas nimetatakse seda eetika tasandit, kus filosoof võtab seisukoha, kuidas tuleb vaadeldavas olukorras käituda: Normatiivne 47. Milline järgnevatest väidetest on utilitaristliku eetika põhitees? Võimalikult suur naudingute hulk kõigile(heolu kõigile) 48
osooniaugud, energiapuudus ja aatomienergia Inseneri kohustus rakendada kõiki oma teadmisi keskkonnakaitse huvides. SO2 kontsentratsiooni vähenemine söe kasutamise vähenemisega. NOx kõrgetemperatuurilisel põlemisel.NO2+H2O = hape. Happevihmad = H2NO3 & H2SO4 Keskkonnaprobleemid on tihti rahvusvahelised, kuna reostus ei tunne riigipiire. 19. saj. lõpust CO2 hulk atmosfääris >23% Ühiskonnariskide hindamine üldjuhul utilitaristlik käsitlus kasude/kahjude hindamine. Äraproovimata lahenduste modelleerimine. 6 Insenerikutse valiku eetikaprobleemid Kas tuumaenergiat arendavad insenerid on head või halvad? Insenerlik tegevus seostatuna isikliku õnne otsimisega. Aristoteles õnn=eneseteostamine, oma talendi realisatsioon. Samuel Florman naudingud inseneritegevusest: · isiklik võimalus maailma muuta · loomine · maailmast aru saamine · tegevus fenomenaalsete suurustega · maailma kontrollimine
armastusest ja kaotusvalust, ekstaatilisest triumfist ja illusioonide purunemisest. Elulugu Bertrand Russell pärines aristokraatlikust Russellite suguvõsast. Tema vanemad olid silmapaitvad vabamõtlejad. Tema isaisa lord John Russell oli 1840. aastatel kolmel korral Suurbritannia peaminister ning ka tolle isa John Russell, kuues Bedfordi hertsog oli viigide hulka kuuluv poliitik. Bertrandi ilmalik ristiisa oli utilitaristlik filosoof John Stuart Mill ning oma lapsepõlve veetis Bertrand Richmond Parkis Pembroke Lodge'is. Russelli mõlemad vanemad surid veel ta lapsepõlves ning teda ja tema venda kasvatasid viktoriaanlikud vanavanemad krahv ja krahvinna Russell. Kooli neid ei saadetud, vaid neid õpetasid guvernandid ja koduõpetajad. Nõnda õppis Bertrand perfektselt ära saksa ja prantsuse keele. Pärast koduõpetajate antud haridust rangelt religioosses ja rõhuvas kodus
Negatiivne vabadus inimliku sunni puudumine, olukord, kus minu tegevusse ei sekkuta, n.ö. vabadus millestki. Inimene on loomu poolest oma elu peremees. Positiivne vabadus tuleneb soovist olla iseenda peremees, et otsustaksin ise oma elu üle vabadus millekski. Võimaluse positiivseks vabaduseks määratleb mõistus. Millisesse eetikateooriate liigituste hulka kuuluvad egoistlik (moraalsuse standardiks isiklik hüve) ja utilitaristlik (moraalsuse standardiks ühiskondlik hüve) eetika? Vastus: Teleoloogiliste teooriate hulka (standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus) Deontoloogilised teooriad (standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus) teo-deontoloogiline & reegli-deontoloogiline teooria. Kui rangelt tuleb Kanti järgi universaalsest moraalireeglist kinni pidada? Vastus: Me peame reeglit järgima alati sõltumata tagajärgedest
moraaliprintsiipide tunnistamiseni, kuid miski ei anna meile selles osas tagatist. 11. Mis on utilitarismi põhiideeks ja kuidas iseloomustada kaudset utilitarismi? Utilitarismi põhiideeks on mõte, et mis tahes olukorras on moraalselt õigeks teoks see, mis toob kaasa suurima võimaliku kasu(õnn, nauding, soovide või eelistuste rahuldamine). Kaudse utilitarismi järgi on meil teatud seadustekogu, mida me siiski austame. 12. Mida väidab poliitilise kohustuse utilitaristlik teooria? Riik kui seadustekogu andja ning elluviija on õigustatud siis ja ainult siis, kui ta aitab inimõnnele kaasa rohkem kui ükski teine teostatav ja konkureeriv ühiskonnakorraldus. 13. Mis on utilitarismi probleemiks? Utilitarismi järgi on õige tegu see, mille tagajärjel on saadava õnne hulk suurem kui kaotatava. Sellise loogika alusel õigustaks utilitarism ju tihti varastamist nt kui teada ei saada, kuid seda utilitaristid küll väita ei tahtnud. 14
mingit väljavaadet teadvuse taastamiseks. See ekstreemne seisukoht meditsiini reaalsuses vaevalt kehtib (4., lk 2381). Briti arst John Lorber tegi ettepaneku ravida teatud kaasasündinud seljaaju väärarengut juhtudel, mille puhul sünniviga pole ulatuslik. Ulatusliku vea puhul on surm selle haiguse puhul vältimatu. Nüüdseks rakendataksegi peaaegu kõikjal pakutud valikravimist. Ravimiseks valimata lastel lastakse surra - loomulikult leevendades valu ning vältides nälga ja janu. Utilitaristlik eetik esitab siinkohal küsimuse: kui peetakse õigeks lootosetult haigete laste surralaskmist, miks siis arvatakse valeks nende valutu ja kiire surmamine? Õige on utilitaristlik argument, et passiivse ja aktiivse eutanaasia vahel pole teatud erakorralisis olukorris mingit moraalset vahet. Seda argumenti ei saa "inimelu pühaduse" traditsionaaleetikaga kokku sobitada. Sellega seoses tekkinud "tegutsemise või tegemata jätmise õpetuse" probleemid viivad meid paraku moraali libeteele
MIS ON FILOSOOFIA (Isiah Berlin) - Uurimisvaldkonna paistab määravat ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks vastavad valdkonnad on loodud. - Sõnastada küsimused nii, et nad oleks vastatavad kas empiirilisel formaalsel (st teatavaid formaalseid tehnikaid järgides) teel. - Filosoofia ülesanne on tuua päevavalgele need peidetud mudelid ja kategooriad, mille abil inimesed mõtlevad, isegi teadused. - Immanuel Kant: filosoofia tegeleb muutumatute kogemuse struktuuride uurimisega, filosoofia kui tunnetusteooria. - Isiah Berlin: „Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil, s.t. kategooriaid, mõisteid, mude...
lähtekohad, mis on võimaldanud kaasaegse inimese kujunemist; seost kuulub valdavalt minevikku ja on tänaseks taandunud (saame loodust vaadelda ilma, et me teeksime praegusele loodusele mingeid viiteid); evolutsiooniline psühholoogia; romantism (sarnane on kuldaja mõtlemine, kus inimene elas loodusega harmoonilises koosluses, tänapäeval enam seda ei ole) Loodus kui materiaalne või vaimne ressurss utilitaristlik vaade, mis võib olla majanduslik, aga ka teaduslik; suhe inimese ja looduse vahel toimib tänapäeval ja areneb tulevikus (tulevikku suunatud); progressiusk kultuuri ja tehnoloogia arenedes on võimalik taasluua ka teatud tasakaal inimese ja kultuuri vahel Kultuur kui looduse jäljendus kultuuris olevad tekstid kirjandus, kunst, film jne representeerivad loodust või annavad selle kohta infot;
katekooriline imperatiiv. Hüpoteetiline imperatiiv pigem soovituslik käitmusjuhis ja ei kehti moraaliotsusustele. Kui tahad A, tee X. Kategooriline imperatiiv absoluutne moraaliseadus. Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus. Selleks, et teada, milline otsus on moraalselt õige, peab see läbima kategorilise imperatiivi testi. 8) Utilitaristlik eetika ja deontoloogiline ehk kohuse-eetika (Pojman, 170-190; 215-241) utilitarism - Teooria, mille järgi õige tegu on selline, mis maksimeerib kasulikkust. Kasulikkus võidakse siinjuures määratleda naudingu (Jeremy Bentham), õnne (J. S. Mill), ideaalide (G. E. Moore ja H. Rashdall) või huvide kaudu (R. B. Perry). Utilitarism võetakse sageli lühidalt kokku motoga "võimalikult suuremale hulgale võimalikult palju õnne" (rangelt võttes kehtib see moto küll vaid ühe
1,2. Sissejuhatus, eetikateooriad 1.Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika on üldised moraalinormid, mis näitavad, kuidas "eetiliselt" käituda tülisituatsioonides, st käituda hästi või (halvasti). Etikett on ajalooliselt väljatujunenud kindlad käitumisreeglid, igas situtsioonis erinevad. Etiketi põhinäiteks on erinevate maade lauakombed; kui sõidad välismaale, oleks hea neid pähe õppida või vähemalt üle vaadata. Eetilised normid võivad muutuda aja vältel, etiketireeglid tavaliselt ei muutu ning peaaegu keegi ei mäleta, miks tehakse just nii ja mitte teistmoodi. 2. Milliseid isiksuse moraalse arenhu tasemeid eristas L.Kohlberg? kolm põhiastet, igaüks veel kaheks alamasteks 1)Pre-konventsionaalne: reeglite järgimine omakasu poolest a)karistus ja kuuletamine: Käitumine, mis ei too karistust b)instrumentaalne relativism: kasu hetkel ja tulevikus 2)Konventsionaalne: rühmamoraal on individuaalsest olulisem a)perekonna lojaalsus: väike ...
turvatunnet (isiklikku julgeolekut, aga ka ressursse äraelamiseks), mida suudab neile pakkuda vaid riik, mis on ühiskonnaelu paratamatu ning parim vorm; ® Inimesed ei pea olema võrdsed, vaid ühiskonnas peab olema kindel hierarhia, mis paneb selle toimima; konservatiivid usuvad ka seda, et riik ja ühiskond saavad ning peavad inimesi õige loomusega isiksusteks kasvatama; ® Käsitlus võimust on utilitaristlik: võimul peaksid olema need, kes toovad ühiskonnale suurimat kasu ehk annavad maksimaalseid ressursse; siit lähtub ka järeldus, et oluline on eraomand, kuna see tagab turvatunde ja ressursid igale indiviidile; omandi kasvatamine peaks olema võimalikult vaba, et saavutataks võimalikult suurt turvatunnet ja head elu. Konservatismi areng ® Vastuseis muutustele 18.-19. saj. Kuninga ja aadli võimu toetamine ® Sotsiaalkonservatism alates 19
Printsiibid – printsiibid on (väärtustest tuletatud) praktilisemad käitumisjuhised. (Mõnikord ka üldisemad kaalutlemisprintsiibid.) Printsiibid: väärtustest tuletatud käitumisjuhised. Nt. “Ära valeta” – ausus; “Kuula ära kõik osapooled” – õiglus/tasakaalustatus/neutraalsus; “Maaslamajat ei lööda” – inimväärikus/tervis/julgus… b) üldised kaalutlemisprintsiibid. Ära tee teisele seda, mida sa endale ei taha. Utilitaristlik kaalutlemine: parimad tagajärjed võimalikult paljudele. Deontoloogiline kaalutlemine: absoluutsetest reeglitest kinnipidamine. Rawls: teadmatuse loor kui moraalse õigustatuse hindamise meetod Väärtused ja neist tulenevad põhimõtted operatsionaliseeritakse printsiipideks: Faktide ja arvamuse lahusus. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja
jätkusuutlikkust. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Utilitaarset, luuakse suurim hüve suurimale hulgale. Pareto optimumi seisukohalt toodetakse ühiskonnale maksimaalset tulu. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi- kui ka alaprintsiip) · põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas · alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa). Tulu on isiku omand ning peaks olema puutumatu või vähemalt peaks kehtima proportsionaalne maksumäär. 8. Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi?
jätkusuutlikkust. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Utilitaarset, luuakse suurim hüve suurimale hulgale. Pareto optimumi seisukohalt toodetakse ühiskonnale maksimaalset tulu. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi- kui ka alaprintsiip) põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa). Tulu on isiku omand ning peaks olema puutumatu või vähemalt peaks kehtima proportsionaalne maksumäär. 8. Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi?
jätkusuutlikkust. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Utilitaarset, luuakse suurim hüve suurimale hulgale. Pareto optimumi seisukohalt toodetakse ühiskonnale maksimaalset tulu. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi- kui ka alaprintsiip) põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas; alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve. 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa). Tulu on isiku omand ning peaks olema puutumatu või vähemalt peaks kehtima proportsionaalne maksumäär. 8. Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi?
Pareto mõttes. 30.Utilitaristlikud, egalitaarsed ja J. Rawlsi arusaamad ühiskonna heaolust ja vastavad ühiskonna ükskõiksuskõverad. Utilitaristlik heaolu kontseptsioon Esimeseks üldiseks küsimuseks ühiskondliku heaolu puhul on see, kuidas viimane sõltub üksikute indiviidide heaolust. Kõige lihtsam vastus sellele küsimusele on antud utilitaristliku koolkonna poolt, mille kohaselt ühiskondlik heaolu pole midagi muud kui individuaalsete heaolude summa. Joonis 6.1. Utilitaristlik ükskõiksuskõver Sellest käsitlusest tuleneb mitmeid olulisi järeldusi. Kõigepealt aksepteerime me ühiskonna heaolu suurenemisena nii rikaste kui vaeste kihtide heaolu suurenemist. Ka juhud, kus rikaste kihtide heaolu kasvas vaeste kihtide arvel, on aksepteeritavad ühiskondliku heaolu suurenemisena juhul kui mingite meetmete tagajärjel rikaste kihtide heaolu kasvas rohkem kui vähenes vaeste kihtide heaolu. 13 Joonisel 6.1
Calvin esitas laenuprotsendi nõudmise eetilise põhjunduse: kui ma laenuperioodi jooksul teiselt laenatud omandit ei suurenda, siis ma raiskan seda. Calvin esitas laenuprotsendi nõudmise eetilise põhjunduse: kui ma laenuperioodi jooksul teiselt laenatud omandit ei suurenda, siis ma raiskan seda. ·põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas ja vara kasvatamise meetodid pole olulised · alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve. 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Jah, sest 21% tulumaks - rikkad ikka maksavad rohkem, kui vaesed. Arenud majandusega riikidel on arenenud ning kindlalt välja töötatud maksusüsteem, mis lubab üldse riigil areneda. Arengumaades maksusüsteem on suhteliselt
hüve ja vähe kannatusi. ____ Meedia regulatsioon: seadused ja normid Deontoloogiline ehk kohuse-eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust, hinnatakse toimingu laadi (motiiv) (nt Kanti eetika); Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, on tagajärjepõhine eetika,mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); • Utilitaristlik kaalutlemine: – Parim tulemus võimalikult paljudele. – Üksikud võivad saada kannatada; see on vajalik hind suurema hüve tarvis. 8 7. Väärtuste konfliktid ja dilemmad ajakirjanduseetika koodeki baasil. Koodeksite lugemine. Esimene on mõni kommunikatsioonieetikaga seonduv koodeks, teine konkreetselt ajakirjanduseetika kohta. 8. Moraalne vastutus (indiviidi, organisatsiooni tasandil)
Greenpeace'i rahvusvahelised ja regionaalsed harukontorid asuvad 42 maailma riigis. Eestis ei asu ühtki Greenpeace'i kontorit. Organisatsiooni sissetulekud saadakse eraisikute ja fondide toetustest, kusjuures keeldutakse riikide valitsuste ja suurte korporatsioonide finantstoetustest. Hinnanguliselt on Greenpeace'il umbes 2,8 miljonit toetajat. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia: Keskkonnaõiguse areng: I periood – kaudne ja utilitaristlik keskkonnakaitse. Loodusressursside kasutuse reguleerimise eesmärgiks ei olnud mitte loodushoid, vaid tööstusele tooraine tagamine. II periood – Otseste ohtude vältimise printsiip, saastaja-maksab-printsiip e. kes maksab see saastab! Keskkonna sektoriks jagamine (vesi, õhk, loodus jne). Keskkonna, kui tervikliku kaitse puudus! Ettevaatusprintsiibi esimesed alged. III periood - Ettevaatusprintsiibi ja Integreerimisprintsiibi esiletõus. Kompleksne keskkonnakaitse.
Neurootiline vajadus teiste järele oma enesehinnangu hoidmiseks/saamiseks. Ehk siis jama on selles, et me peame tegelikult olema need, kes me näime. Probleem on selles, et me peame olema kas siirad või autentsed. Kogu valikud peavad olema ühes liinis, muidu me oleme fragmenteerunud, mittejärjepidevad. Autentsuse nõue - romantismi pärand. Välimine ja sisemine on erinevad, kuid peavad kattuma - seepärast ongi selline vajadus ,,ise" järele. Idealistlik, mitte utilitaristlik ise. Sisemine kontroll . Kõik haigused ülekaalulisus jne on sinu enda teha, sinu valik. Kui saad vähi, oled valesti toitunud ja suitsetanud. Tugev ego areneb välja keskkonnas, kus kogu süsteem ei anna võimalust tugeva ego väljaarenemiseks (perekond sealhulgas) ja hakkab hoolimatult suhtuma teistesse (vrd Rousseau). Ehkki Meadi arvates on tarbekaubad identiteedi loojad, allikad, mitte väljendused, tuleb siiski Dunni arvates tõdeda, et nad on mõlemad
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõpp...
teenijad kõike ei osanud. Lõppes paradoksaalne olukord, kus suremus oli kõrgem nende seas, kes said ravi. Haigla kui tänapäevase institutsiooni kujunemine Haiglate areng sai alguse Valgustusajal (põhjus: kiriku-/kloostrimeditsiiini sekulariseerimine, filantroopia, arusaamine, et inimeste eluolu võib parandada). Haiglasse vastuvõtu eeldused olid pigem sotsiaalsed, mitte meditsiinilised (sotsiaalselt ,,alaväärtuslikke" ja ,,ravimatuid" haiglasse ei võetud.) Samas esines teatav utilitaristlik lähenemine - varajased patsiendid olid küll vaesed ja haiged, kuid töökad inimesed, kellest loodeti veel midagi saada. 18. sajandi haiglad olid välja kasvanud vara-Uusaja töömajadest (hopitaux generaux), mis olid eelkäijaks nii tänapäeva haiglatele kui vanglatele. Ravi ja protseduure tehti 18. saj-19. saj algus vähe, eesmärgiks oli valude vähendamine ja elukvaliteedi tagamine. Haiglal ka 19. sajandil oli tugev sotsiaalne roll - aidata vaeseid.
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskon...
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
valgustusajastul ja seoses humanismi puhanguga olid haiglad kõrgkihtide (ja nüüd juba ka järjest jõudu koguva keskklassi ,,kingitus" neile ,,kes polnud haiged omal süül"). Annetustel põhinev süsteem tähendas paraku ka seda, et annetajatel oli sageli suurem mõju haiglate arengule kui kohalikul võimul, rääkimata arstidest. Kuigi valgustusaeg oli toonud kaasa arusaamise, et inimeste eluolu võib parandada ning fatalism asendus nö melioratsionismiga, esines teatav utilitaristlik lähenemine uusaja patsiendid olid küll vaesed ja haiged, kuid eeldatavasti töövõimelised inimesed, keda loodeti ühiskondlikule elule tagasi aidata. Seda näitab kasvõi see, et veel 19. sajandil olid nt Saksamaal enamus patsiente mehed ja alla 30. aasta vanad. Haiglasse vastuvõtu eeldused toona olid niisiis pigem sotsiaalsed, mitte meditsiinilised (ühiskondlikult ,,alaväärtuslikke" ja ,,ravimatuid", nt prostituute ja joodikuid, haiglasse ei võetud.) Sageli pidid inimesed haiglasse
24. september 2009 40ndatel oli D sotsialistliku ringi liige. Põhipunkte oli Feuerbach. Kuna inimkond püüdleb jumaliku idee poole, siis on seda ideed inimkonnale vaja. Inimene peaks muutuma jumalaks. Inimene astub Jumala kohale. Seda mõtet pooldas Petrasevski jmt tema mõttekaaslased. Inimene võiks astuda Jumala kohale. Teine tähtis idee, mida Raskolnikov pooldab, on Tsernõsevski mõistusliku egoismi teooria Benthami vaadete süsteemiga seotud, utilitaristlik eetika. Utilitaristid arvasid, et inimene teeb elades ühiskonnas seda, mis on talle kasulik. Nad väitsid, et kasulikkus on võrdväärne nii indiviidile kui ka kollektiivile. D polnud selle ideega nõus. Raskolnikov piinleb sellepärast, et ta ei ole suur, mitte sellepärast, et ta on tapnud inimese. Teine asi on see, mis toimub Raskolnikovi alateadvuses. Esimene unenägu on hobusest ta näeb ennast lapsena ja näeb, kuidas hakatakse peksma kõhna hobust.
Väline ja sisemine olid selgelt lahus. Ehk siis jama on selles, et me peame tegelikult olema need, kes me näime. Probleem on selles, et me peame olema kas siirad või autentsed. Kogu valikud peavad olema ühes liinis, muidu me oleme fragmenteerunud, mittejärjepidevad. Autentsuse nõue - romantismi pärand. Välimine ja sisemine on erinevad, kuid peavad kattuma - seepärast ongi selline vajadus ,,ise" järele. Idealistlik, mitte utilitaristlik ise. Üks võimalus identiteediteooriaks: Robert Dunn Algus: sotsiaalne kontsuktivism (Berger ja Luckmann 1967) on hea, aga tal on mõned probleemid. Hea: protsessi, subjektiivsuse, tegutseja rõhutamine, determinismi vähendamine. Sotsiaalsete struktuuride pärinemine ja loomine/muutmine. Kahte sorti: 1. ,,nõrk" konstruktivism: aktiivsuse ja passiivsuse vahepealne, liigse determinismi ja liigse vabaduse vastu. Toimija on keset institutsioone. 2
vastav õigus – loomuõigus. Samas on väärtused teatud hierarhias, neil on „erinev järk“. Väärtuste eelistatavus sõltub konkreetsetest asjaoludest ja nii peab kõrgemajärguline väärtus taanduma madalamajärgulise ees, kui seda nõuab eluvajadus. Õigusesse tuleb sisendada eetiline miinimum. Väärtusjurisprudents sisustab väärtust mitte läbi üksiku, vaid sisustab väärtust nii, et see oma olemusest peaks tooma rahuldust võimalikult paljudele. (Benthami utilitaristlik arusaam, et õigus peaks õnne tooma võimalikult paljude jaoks). See positsioon on väga tihedalt seotud moraalinormidega. Hierarhia: väärtused ise on hierarhias ja neil on nö erinev järk. Väärtuste eelistatavus mõnes küsimuses sõltub konkreetsetest asjaoludest. Ja ei ole välistatud, et kõrgemajärguline peab taanduma siis madalamajärgulise eest, kui seda nõuab elu vajadus. Sellele viimasele ka Riigikohus kunagi põhinenud (taluseadus) 3) Väärtused on aegumatud (H. Coing)
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
