Eetika konspekt (0)

Eetika on teadus moraalist.
Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama.
Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos , mis tähendas asupaika,
inimeste elamut.
Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline.
Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest.
Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused.
Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid.
Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel on vastavad teadmised, käitub ta õigesti. Kõlblus on kõigi jaoks üks.
Aristoteles (384-322 eKr) käsitles eetikat kõige süsteemsemalt ja põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole kaasa sündinud. Mõistuse kõrval peab ta kõlbelise elu jaoks eriti tähtsaks tahtejõudu. Ta jaotab voorused kahte liiki:

intellektuaalsed voorused, mis tulenevad mõistusest – tarkus,teadmine, mõistlikkus;

eetilised tahte ja karakteri voorused – mehisus, tasakaalukus, suuremeelsus, lahkus, avameelsus, õiglus, sõprus.
Kant (1724-1804) ütleb, et moraal on meie tahte toode. Praktiline mõistus tahab,et inimene oleks moraalne. Kant sõnastab oma kõlblusseaduse kategoorilise imperatiivina. Kategooriline imperatiiv dikteerib põhimõtte, mis on absoluutne ja tingimusteta.
Kant asetab imperatiivi sõnastusse nõudmise elada looduslähedaselt, pidada lugu endast ja kõigist teistest, hüljata “ ihnsus ja võlts alandlikkus ”. Eriti vajalik on ausameelsus, sest valelikkus teeb võimatuks suhtlemise inimeste vahel.
Kant heidab kõrvale seisuslikud traditsioonid ja eelarvamused , ignoreerib erinevusi ja vaheseinu seisuste vahel, kuulutab välja kõigi mõistuseolendite jaoks ühtse käitumishinnangu kriteeriumi.
Kanti eetika iseloomulikeks joonteks on abstraktsus ja kompromissitus.
Valdkond Normatiivid, vastandid Sanktsioonid
Eetika õige ja väär, nii nagu neid südametunnistus –
määratlevad südametunnistus kiitus ja laitus ;
või mõistus reputatsioon
Religioon õige ja väär (patt),üldiselt südametunnistus –
nii, nagu neid määratleb igavene tasu ja
usuline autoriteet karistus üleloomuliku
toimija või jõu poolt
Seadus seaduslik ja ebaseaduslik,nii seadusandliku kogu
nagu neid määratlevad poolt määratud
kohtuorganid karistused
Etikett sobiv ja ebasobiv,nii nagu see ühiskondlik halvakspanu
on kultuuris määratletud ja heakskiit
Eetikaprintsiibid:

Humanism

Solidaarsus

Altruism

Patriotism

Printsiibid on aluseks normide põhjendamisel.
HUMANISM – humanismi aluseks on veendumus, et ühiskonna põhieesmärk on inimlike vajaduste ja huvide rahuldamine. Inimlikku väärikust tuleb austada. Inimese areng on lõpmatu täiustumine.
ALTRUISM – seisneb isikliku egoismi mahasurumises ja ennastohverdavas tegevuses. Altruism võib väljenduda heategevusena, annetuste kogumisesja tegemises.
PATRIOTISM – kodumaa-armastus, mis väljendub erilises sotsiaalses tundes oma sünnimaa vastu.

Eetika kategooriad

Sõprus

Armastus

Õnn

Kohus

SÕPRUS – on individuaalselt valiva iseloomuga,vabatahtlik vastastikusel sümpaatial põhinev suhe. Inimesed sõbrunevad sagedamini enesele vanuse, soo, sotsiaalse seisundi ja haridustaseme poolest sarnanevate inimestega.

ARMASTUS –

ÕNN – õnne võib iseloomustada kui enam või vähem püsivat kõlbelist rahuldatust, millega kaasneb rõõmu, vaimse tõusu, kehaliste ja kõlbeliste jõudude täiuse tunne.
KOHUS – väljendab inimese erilist moraalset suhet iseendaga. Kohus omab tähtsat rolli korra säilitamisel. Inimesel võib olla kohuseid inimühiskonnast väljaspool asetseva suhtes. Näiteks inimest ümbritseva ökokeskkonna suhtes.

KUTSE-EETIKA

Kutse-eetika uurib professionaalse tegevuse eetilisi aspekte.
Arsti-, vaimuliku-, juristi -, ametniku-, insenerieetika .
Kutse-eetika spetsiifika seisneb elukutse keerukuses.
Vana-India veedades kirjutati,et arst,kes võib edule loota, peab arvestama järgmiste nõuetega: olema terve, korralik, tagasihoidlik, kannatlik , kandma lühikest habet, valgeid rõivaid, ta küüned peavad olema lõigatud. Tema kõne peab olema tasane ja meeldiv, tal peab olema kaastundlik süda, rahulik temperament , ta peab olema enesekindel ja tark, kantud üksnes soovist teha head. Need nõuded pole aegunud tänasekski.
Vanas Kreekas kehtisid õpetaja kutsele kindlad nõuded, mille hulgas seati esiplaanile armastust laste ja oma elukutse vastu.
Kutse-eetika põhimõisted:
1. Professionaalse kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad kohustused.
2. Professionaalse au ja väärikuse mõiste. Au ja väärikus võimaldavad teineteist täiendades hoida kõrgel elukutse nime ja imagot .
3. Professionaalne õiglus, mis nõuab objektiivsust ega luba alluda välisele survele.( jurist )
4. Professionaalne taktitunne. (õpetaja)
Kutse-eetika printsiibid:

• humanismi printsiip- peab kõrgemaks inimese erilisust ;
  
• optimismi printsiip- usk oma elukutse vajalikkusesse;
  

Kutse-eetika ja etikett

Prantsuse keeles etiquette tähendab nimesilti või märgist, mis kinnitatakse esemele tähistamaks selle hinda, firmat.
Etikett on ettekirjutuste ja reeglite kogum, mis reguleerib käitumist standardsetes olukordades.
Etiketi ja eetika vahele ei saa panna võrdusmärki. Etikett reguleerb välist käitumist. Moraal püüdleb kõrgemate väärtuste poole ega rahuldu vaid viisakusreeglitega.
Kutse- eetikas on rahvaste etiketireeglite tundmine oluline. Etiketi tundmine teeb inimeste, sealhulgas ka kutseesindajate suhtlemise märgatavalt kergemaks, meeldivamaks, lihtsamaks.

Kutse-eetika koodeksid

Eetikakoodeksid on kõlblusnormid, mis on mõeldud üleüldiseks täitmiseks.
Üks vanemaid kõlbelisi õpetusi on Moosese 10 käsku.
Esimesed teadaolevad ametikoodeksid pärinevad India preestritelt. Tuntuim Vana-Kreeka kutse-eetika koodeks oli Hippokratese vanne, milles autor propageerib arstieetikat.
Esimene insenerieetika koodeks võeti vastu Ameerikas 1912. aastal Ameerika Elektriinseneride Liidu poolt. Euroopa Rahvuslike Inseneriühingute Föderatsiooni koostatud euroinseneri eetikakoodeks räägib inseneri - ja teadustöö vahelistest seostest. Eesti insenerid said oma eetikakoodeksi 1996.a.

Uue eetika loomise vajadus

Uus eetika eeldab suuremat humaansust, üksteisemõistmist, vastutust, usaldust, hoolivust ja koostöövalmidust. Tähelepanu tuleks pöörata järgmistele valdkondadele:

• nüüdisaja probleemide sügav uurimine
  

• probleemide teadvustamine riigi tasemel
  

• kõigis valdkondades rahvusvahelise koostöö suurendamine
  

• inimeste teavitamine probleemidest meedia ja koolituse kaudu
  

• kokkulepe ühistes kõlbelistes põhimõtetes, mis võiksid saada standardiks rahvusvahelisel suhtlemisel
  

Ökoeetika

Ökoloogiline eetika uurib inimese ja looduse vaheliste suhete iseloomu. Ökoeetika ülesanne on välja selgitada need kõlbelised printsiibid,ideaalid,väärtused ja normid, mis reguleerivad inimese käitumist looduses. Ökoeetika seisukohalt pole kõlbeline mitte tänasesse,vaid homsesse orienteerunud inimene.