ja tihendid peavad kuni –2, - 3), kuid juhtkond ei teinud sellest välja. Seega ilmsed eetilised probleemid: kus maani tasub riskida ja millega. 17.12.15 76 Juhtum 5 - pealekaebamine Goodrichi pidurite juhtum Seda juhtumit peetakse üheks kuulsamaks pealekaebamise juhtumiks. Temast sai juhtiv peatükk raamatus: “Kasu nimel”. Ta läks kõikidesse insenerieetika raamatutesse. 1967.aastal firma B.F.Goodrich Co (üks kuulsaim lennuki rattapidurite alane firma) võitis konkursi hävituslennuki A7D jaoks pidurite projekteerimiseks ja valmistamiseks. Lennukeid valmistav firma Ling-Temco-Vought (LTV) eelistas konkursil Goodrichi firmat, kuna ta pakkus välja neljakettalist pidurit varem kasutusel olnud viiekettalise asemel. 17.12.15 77
Insenerieetika Arvestustöö Õppeaines: Insenerieetika Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Ellen Trell Esitamiskuupäev: 20.03.2016 Üliõpilase allkiri: …………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Sisukord Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas......................................................................3 Eetilise juhtumi analüüs....................
Millist hinda tuleb maxta kindlustunde eest? Inimese subjektiivne 'eetikakoodeks'. Inimkonna üldinimlik eetikakoodeks (ntx religiooni abil defineeritud). Teatud elukutsete eetikakoodeksid. Eetikakoodeks kooskõlas seadusandlusega, ent seadusandluse teatud inertsi tõttu peab eelkõige juhinduma ühiskonna kujunemise suundadest. Kõigepealt muutub arusaam eetikast ühiskonnas, alles selle lõplikul väljakujunemisel seadusandlus. Erinevad eetikakoodeksid erinevates ühiskondades. Insenerieetika kui alamhulk üldisest eetikast. Insenerieetika koodeksites esinevad inseneri kohustused erinevate ühiskonnagruppide ees: · ühiskonna kompetentne, usaldusväärne, eetiline, vältima mistahes liiki kahju · tööandja aus, lojaalne, ärisaladust hoidev, informeerib huvide konfliktist, kui see võib tööandja huve kahjustada · kolleegide samad, mis tööandja ees (ka tööandja on klient) · alluvate austab nende õigusi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Eesnimi Perekonnanimi matrikli number nr. 000000 Amet ja eetika Referaat õppeaines insenerieetika NTS0100 EAEI02/09 Tööstus- ja tsiviilehitus spetsialiseerumisega restaureerimisele Üliõpilane: ,, ,, 2011.a..................................sinu nimi Juhendaja: ,, ,, 2011.a..................................emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2011
kasutada erinevaid aspekte nagu näiteks: Formaalselt(kas juhtum on kooskõlas..kas on vastuolus kuldreegliga),- Mitteformaalsed(intuitiivsed)-testid nagu: Ema-test(kas avaldad oma otsuse oma lähedastele), TV-test(avaldad üldsusele oma arvamuse),-Lõhna test(teise nahas olemine),-Turu test-kas teie otsus annab turulise eelise II. Lühike arutlus /essee/ Eetika olemus ja tähtsu(insenerieetika ja koodeksit) Ühiskond vajab eetikat sama palju nagu inimene vajab igapäeva eluks süüa. Eetika on see mis määratleb ära meie käitumise vastavas ühiskonnas või kogukonnas. Eetika näitab ära kuidas ja miks peaks inimene ühel või teisel viisil käituma vastavas olukorras. Kõige rohkem leiame eetilist käitumist poliitikas. Poliitika ongi suurel määral sõltuv nii eetikast kui ka demagoogiast. Eetika roll
INSENERIEETIKA ARVESTUTÖÖ Küsimused 1. Eetikas uuritakse traditsioonilisi moraaliprobleeme: mis on hea, mis halb. Arutledes moraali üle ja õpetades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest. Eetika kuldreegel: „Mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile!“ 2. Eetiline dilemma paneb inimest valida kahe variandi vahel, kuid kumbki ei lahe olukorda eetiliselt vastuvõetavalt. Seega inimene pannakse olukorda, kust tuleb leida kahe halva valiku vahel, parim valik. Näide. On lõpetatud pinnasetöödega kui märgatakse, et vundamendi kaitseks jäi drenaaž lisamata. Nüüd jääb valida, kas kaevata vundamendi äär uuesti üles ning lisada vaja minev drenaaž, mille puhul kaotatakse raha ja jäädaks graafikust maha või jätta mainimata drenaaži puudumine ning looda, et sellest ei teki hoone vundamendile probleeme. 3. Eetilise käitumise juhtum: Ehituse käigus tekkinud probleemide teatamine tellijale, isegi kui see ...
EESTI MAAÜLIKOOL METSANDUS- JA MAAEHITUSINSTITUUT Eesnimi Perekonnanimi Matrikli nr. XXXXXX Pealkiri Referaat Õppeaines Insenerieetika TE.0271 Eriala Üliõpilane: 2014.a ...............Eesnimi Perekonnanimi Juhendaja: 2014.a ..............emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud.
Moraal ja eetika Referaat õppeaines insenerieetika Üliõpilane: Juhendaja: Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi: Allkiri: Eetika on filosoofia harudest, kus arutatakse moraali üle. Tahes tahtmata puutume sellega igapäevaselt kokku. Moraal tähendab aga käitumisnormide kogumit ehk arusaamad, milline käitumine on õige, milline vale
ELi mõju Eesti majandusele Uurimistöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Inga Stelmark Esitamiskuupäev: 04.01.2016 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1.EUROOPA LIIT.............................................................................................................................3 2.EUROOPA LIIDU KASU EESTI MAJANDUSELE.........
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Nimi Matrikli number Arvutieetika Referaat õppeaines insenerieetika õpperühma kood Eriala nimetus Üliõpilane: ,,10" Detsember 2011.a. Nimi Juhendaja: ,, " 2011.a. emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2011 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud.
Geneetiliselt muundatud organismid Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend, mille alla loetakse bakterid, taimed, loomad, kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogiliste võtete abil kunstlikult muudetud. Tavapärase sordiaretus on baseerunud liigile omase pärilikkuse materjali töötlemisega, ent geneetiline siirdamise abil kombineeritakse väga kaugete liikide ning eluvormide geene. On võimalik kogunisti sisestada bakterilt pärit geene taimedele või siirdada organismi tehisgeene, mida seal varem ei esinenud. Looduses iseeneslikult sellised protsessid ei ole võimalikud. Geenmuundamise puhul on põllumajanduslikesse kultuuridesse sisestatud mingit kindlat tunnust kandev võõrgeen, mis sisaldab endas lisaks vajalikule omadusele ka antibiootikumile resistentset märgistusgeeni ja geeni talitlust reguleerivat DNA promootorit. Esimene geneetiliselt muundatud taim oli tubakas, mis teosta...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDŽ Toomas Pilt matrikli nr. 144480 Masin, robot, inimene Referaat õppeaines Insenerieetika NTS0100 Ehitus I Üliõpilane: “ 18 “ detsember 2014. a Toomas Pilt Juhendaja: “ “ 2014. a emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud.
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Daya Bay aatomielektrijaam referaat õppeaines Insenerieetika LAV3740 Anneli Kaldamäe 991476 LAP-51 Tallinn 2001 Sisukord SISUKORD.....................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut Filosoofia õppetool ÖKOEETIKA PROBLEEMID Referaat Õppejõud: Tallinn 2009 I. II. . ( ) 1. 2. 2 . . , , , , - , , -, , (, , ) . . . , .[1] - , , , , , . , , , , . . , . [2] , , , -, : , , - , , , , , . , . « », « ». « - ».[3] , 1 . . / . . . - .: , 1991. 2 . . : . . : , 2003. .229. 3 . ., . . : . / . . . , . . . .: , 2002. . 287. 3 . : . ...
INIMENE TEOSTAB OMA KOHALOLU s.o. INIMESE OLEMUS, MIS POLE RUUMILISELT KINNITATUD TA KEHA KÜLGE HARITUSE EELDUS. LEIDA TAAS INIMPILT, MIDA SAAKS TEOSTADA LÄBI KASVATUSE VABADUSE JA VASTUTUSE IDEAALIDE POOLE EETILINE INIMENE?! 12.05. Jyväskylä Ülik. Prof. Eestimaa Haridusfoorumil INSENERI-EETIKA KUI KUTSE-EETIKA 1. EETIKA KUI MORAALIFILOSOOFIA JA KÕLBLUSÕPETUS 2. EETIKA JA KUTSE-EETIKA 3. KUTSE-EETIKA AJALOOST. KOODEKSID 4. INSENERIEETIKA TEKKEST JA ERIPÄRAST. 5 I. EETIKA KUI MORAALIFILOSOOFIA JA KÕLBLUSÕPETUS Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) : Ludwig Wittgenstein (austerlane, 1889-1951): keelefilosoof 1. EETILINE TEADMINE sügavalt subjektiivne. Eetika kuulub inimeseks olemise juurde. Eetika inimteadvuse pürgimus. 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Triin Tõnisson matrikli nr. 105308EAKI Robotid: inimkonnale kahjulikud või kasulikud? Referaat õppeaines Insenerieetika (Materjalide taaskasutus 1) Üliõpilane: "21" detsember 10 a. ......................... Triin Tõnisson Juhendaja: " " 10 a. ......................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2010 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud.
Globaalprobleemid ja eetika Referaat Aines Insenerieetika ja telekommunikatsioon Üliõpilane: Juhendaja: Tartu 2012 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotlenud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Katrin Lemet Allkiri Globaalprobleemid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Referaat teemal nr 19: Tööstusdisaini-inseneri tasustamine toote kasumilt LAV3740 Insenerieetika autor: Eero Ringmäe 010636LAP juhendaja: Boris Gordon Tallinn 2002 Inseneridest ja eetikast Majandusinimesed väidavad inimühiskonna ühe fundamentaalprobleemi olevat järgmise: 'meie vajadused on piiramatud, ressursid me kasutuses aga piiratud'. Alatasa on vaja otsustada, kus on optimum? Millistel tingimustel saavad meie
kõlbelist rahuldatust, millega kaasneb rõõmu, vaimse tõusu, kehaliste ja kõlbeliste jõudude täiuse tunne. KOHUS väljendab inimese erilist moraalset suhet iseendaga. Kohus omab tähtsat rolli korra säilitamisel. Inimesel võib olla kohuseid inimühiskonnast väljaspool asetseva suhtes. Näiteks inimest ümbritseva ökokeskkonna suhtes. KUTSE-EETIKA Kutse-eetika uurib professionaalse tegevuse eetilisi aspekte. Arsti-, vaimuliku-, juristi-, ametniku-, insenerieetika. Kutse-eetika spetsiifika seisneb elukutse keerukuses. Vana-India veedades kirjutati,et arst,kes võib edule loota, peab arvestama järgmiste nõuetega: olema terve, korralik, tagasihoidlik, kannatlik, kandma lühikest habet, valgeid rõivaid, ta küüned peavad olema lõigatud. Tema kõne peab olema tasane ja meeldiv, tal peab olema kaastundlik süda, rahulik temperament, ta peab olema enesekindel ja tark, kantud üksnes soovist teha head. Need nõuded pole aegunud tänasekski.
kõlbelist rahuldatust, millega kaasneb rõõmu, vaimse tõusu, kehaliste ja kõlbeliste jõudude täiuse tunne. KOHUS väljendab inimese erilist moraalset suhet iseendaga. Kohus omab tähtsat rolli korra säilitamisel. Inimesel võib olla kohuseid inimühiskonnast väljaspool asetseva suhtes. Näiteks inimest ümbritseva ökokeskkonna suhtes. KUTSE-EETIKA Kutse-eetika uurib professionaalse tegevuse eetilisi aspekte. Arsti-, vaimuliku-, juristi-, ametniku-, insenerieetika. Kutse-eetika spetsiifika seisneb elukutse keerukuses. Vana-India veedades kirjutati,et arst,kes võib edule loota, peab arvestama järgmiste nõuetega: olema terve, korralik, tagasihoidlik, kannatlik, kandma lühikest habet, valgeid rõivaid, ta küüned peavad olema lõigatud. Tema kõne peab olema tasane ja meeldiv, tal peab olema kaastundlik süda, rahulik temperament, ta peab olema enesekindel ja tark, kantud üksnes soovist teha head. Need nõuded pole aegunud tänasekski.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Siim Raudsepp matrikli nr. 122553 Amet ja eetika Referaat õppeaines Insenerieetika EAEI Tööstus- ja tsiviilehitus spetsialseerumisega ehitiste projekteerimisele ja arhitektuurile Üliõpilane: ,, ,, 2012. a ............................ Siim Raudsepp Juhendaja: ,, ,, 2012. a ........................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2012 Autorideklaratsioon
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Keivin Kivimägi martikli nr. 122548 Kas tulevik on robotite päralt? Referaat õppeaines Insenerieetika EAKI02/10 Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine Üliõpilane: " " 2012. a ......................... Keivin Kivimägi Juhendaja: " " 2012. a ......................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2012 Autorideklaratsioon
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ nimi martikli nr. 12***** Inimeste kloonimine- eetiline või mitte? Referaat õppeaines Insenerieetika (eriala) Üliõpilane: 17"12" 2012.a ........................ nimi Juhendaja: " " 2012.a ........................ nimi Tartu 2012 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi: Allkiri:
EESTI LENNUAKADEEMIA Rein Kikerpill Inimesed ja Robotid Referaat Õppeaines Insenerieetika Tartu 2013 SISSEJUHATUS Kaasaegse inimesena puutun ma pidevalt kokku tehnikaga. Erinevad uued ja vanad tehnoloogiad on tänapäeva elust läbi põimitud ning mida suurem on selles vallas areng, seda vähem peavad tegema inimesed. Lisaks muudele elu lihtsustavatele aspektidele on just robotid need, mis üha rohkem mängivad rolli inimese töö vähendamises. Mida enam robotid arenevad,
-Seadused kohtuorganid -Etikett kultuur Eetika arutleb ja põhjendab: miks? (miks võiks üht tegevust pidada heaks, teist halvaks) Etikett – käitumisnormid – kuidas? (vastavalt kontekstile) – Mida tohib, mida ei tohi... – põhjenduseta Eetika (moraalifilosoofia) - kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eetika jaguneb: NORMATIIVNE: aktiivsed valikud – hea-halb; õige – vale. Püüab leida parimat lahendit! DESKRIPTIIVNE: erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused Ei anna hinnangut! 2. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline: Vastavuses teo iseloomuga
5.1.5 Suhtlemine ja suhtlemistehnikate valdamine 5.1.6 Loodusteaduste ja keskkonnakaitse alused 5.1.7 Kvaliteedijuhtimise alused 5.1.8 Säästva, jätkusuutliku ja tasakaalustatud arendustöö korraldus 5.1.9 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alused 5.1.10 Arvuti kasutamise oskus (vt IKS Lisa-6) 5.1.11 Keeleoskus (vt IKS Lisa-7) 1) eesti keel - C1 2) 2 võõrkeelt - s.h. üks FEAN-i töökeeltest (inglise, prantsuse või saksa) B1 ja teine võõrkeel A1 5.1.12 Insenerieetika koodeks (vt IKS Lisa-8) 5.2 Põhiteadmised 5.2.1 Alus- ja põhiõppe valdkonnad 1) kõrgem matemaatika 2) füüsika 3) aerodünaamika 4) insenerigraafika 5) arvutiõpetus 6) materjaliõpetus sh lennundus konstruktsioonimaterjalid 7) rakendusmehhaanika 8) elektrotehnika 9) elektroonika alused 10) lennundusmeteoroloogia 11) õhusõiduki ehitus 12) tugevusõpetus 13) hüdro- ja aerodünaamika
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused. Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must GEENISIIRDEGA TAIMED PÕLLUMAJANDUSES Referaat Õppeaines ,,Insenerieetika" NTS0100 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2009. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2009. a .................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2009 SISUKORD
annaabi.ee 
