Sokratiline meetod - Nad olid unustanud sündides, et elus tuleb olla õnnelik. Kui ta oli aga unustanud, siis Sokrates teab ning aitab meelde tuletada kuidas olla õnnelik. Iroonia ehk lihtsana näiv küsimus. Elenktika ehk mis loogilised puudused on vastuses. Maientika ehk uue teadmise sündimine, vastus millelegi. Sokrates oli ämmaemand. 1) Vooruslik (eudaimoniase viib ellu): (Eudaimonia ehk õnnelikkus) Teadmine iseendast, teadmine ideaalist, teadmine millest elatakse. Sokrates on eetik, ehk teab kuidas inimene saab õnnelikuks. Kõik inimesed tahavad saada õnnelikuks isegi kui nad ise seda ei tea. Platon Tema elust 1) Sokratese õpilane 2) Tänu Platonile teame Sokratesest (Platoni üleskirjutatud dialoogid) 3) Sokrates ei kirjutanud midagi ülesse 4) Peale Sokratese surma otsis paremat elutingimust demokraatias 5) Tema küsimus: Kuidas me teame, kuidas käituda? 6) Tema tegi noole loo paremini mõistetavaks. Platoni ontoloogia (ideedeõpetus)
Diafragma vahesein, mis annab hoonele jäikuse Diele suure kaldega keskruum talumajas Donjon nelinurkse põhiplaaniga tugev elutorn linnuses Eestugi seinaga seotud püsttugi, kasutati seinte tugevdamiseks, liigendamiseks. Ehisviil vimperg, kõrge, tervav, konstruktiivne viil aknaportaali või nissi kohal. Ematala peatala, mis toetab temaga risti suunalisi või põranda talasid Esplanaat avar väljak tänava või aia ees. Ka lai pargitee Eetik laia tänava trepibarjääri ja istepinkidega platvorm, terass hoone ees. Fassaad hoone esinduslik väliskülg Ferss kande ehk sildenõrestik, mis koosneb sõlmedes ühendatud varrastest, mis moodustavad ülemise ja alumise vöö ning nende vahelise nõrestiku. Fiaal - ...... sale terav torn, rõhutamiseks vertikaalsust Forst väiksem iseseisev kindlustus Framnug akna ülemine eraldi raamiga osa (tavaliselt mitte avatav), uksevalgmik
Martin Luther kasutab selle kirjakoha seletamiseks mõistet Mammon. Ka praegu on kasutusel see mõiste – mammonakummardajad tähistavad inimesi, kellele varanduse kogumine on eesmärk omaette ja ühtlasi elu eesmärk. Kui headust või hüve mõistetakse eelkõige isikliku kasuna , arvestamata selle mõju ligimesele, tulevastele põlvedele või ökosüsteemidele oleme kõik hädaohus. Jumal kutsub meid nägema loodu headust eelkõige vastastikustes suhetes. Teoloogid väidavad nüüd (ka eetik Larry Rasmussen), et aeg on uuteks reformideks selles valdkonnas. Ka reformatsiooniaasta juhtlause õunapuuistutamise mõttest enne , olgugi kui on tulemas ’’viimne päev’’ , on märgilise tähendusega. Me vajame ökoloogilist reformatsiooni, mis paneks kiriku tegelema maa tervendamise kui ühise hüvega. Ökorevolutsiooni võimalike piirjoonte visandamisel rõhutab Rasmussen vajadust hüve soodustava majanduse järele, et esmased üldised hüved- maa,
55. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla filister. 56. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla esteet. Kierkegaardi kohaselt on esteet see, kes on keskendunud maailma naudingutele. Lisaks sellele ei salli ta rutiini ja seega otsib koguaeg uusi elamusi, kuni ka see muutub rutiinseks tegevuseks, mis omakorda teeb rahulolematuks. 57. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla eetik. Kierkegaardi kohaselt on eetik vastupidine esteedile. Eetik peab kinni reeglitest ja järgib kõlblus- ning moraalinorme. 58. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla religioosne inimene. Kierkegaardi kohaselt on religioosne inimene see, kes seisab silmitsi jumalaga ja seeläbi jääb inimeste keskel üksikuks, sest teised lihtsalt ei mõista tema usku. Eetilise inimesega võrreldes seisab ta kõlblusnormidest kõrgemal. Religioossus on usk, et kuuletutakse jumalale. 59. Selgitage Kierkegaardi ütlust: ,,Rahvahulk on ebatõde.".
seletada, neid saab ainult uskuda, sellest ka niisugune väide. 55. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla filister. 56. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla esteet. Kierkegaardi kohaselt on esteet see, kes on keskendunud maailma naudingutele. Lisaks sellele ei salli ta rutiini ja seega otsib koguaeg uusi elamusi, kuni ka see muutub rutiinseks tegevuseks, mis omakorda teeb rahulolematuks. 57. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla eetik. Kierkegaardi kohaselt on eetik vastupidine esteedile. Eetik peab kinni reeglitest ja järgib kõlblus-ning moraalinorme. 58. Selgitage, mida tähendab Kierkegaardi kohaselt olla religioosne inimene. Kierkegaardi kohaselt on religioosne inimene see, kes seisab silmitsi jumalaga ja seeläbi jääb inimeste keskel üksikuks, sest teised lihtsalt ei mõista tema usku. Eetilise inimesega võrreldes seisab ta kõlblusnormidest kõrgemal.
Selle staadiumi märksõna on nauding. Armusuhetest näidet tuues võib öelda, et esteet hoidub tõsiselt armumast, otsides kogu aeg uusi elamusi. Esteet ei salli harjumuslikku ega korduvat. Kuid selline kordumatuse jahtmine ise muutub rutiinseks ning seesugune sisemine vastuolu tekitab esteedis rahulolematust. 2) Eetiline staadium Selle staadiumi märksõnaks on kõlbeline kohus. Vastupidi esteedile ülistab eetik reeglipärasust. Armusuhete valdkonnast illusteerib seda abielu ja vastastikune truudus. Eetik allutab end üldistele kõlbusnormidele ning temast võib saada isegi kangelane. 3) Religioosne staadium kolmas eksistentsi tasand on Kierkegaardi arvates religioone, kus inimene seisab palgest palgesse Jumalaga ning jääb seetõttu absoluutselt üksi inimeste seas. Sellise staadiumi sümbol on Aabraham, kelle kohta võime lugeda Piiblist
· Kolm eksistentsi viisi e staadiumi a) esteetiline, b) eetiline, c) religioosne · Olemasolu ilma eksistentsita on omane filistrile. Filister (sks Philister, taani spidsborger (väikekodanlane) · Filister on inimene --- elab nö vastavalt parajasti kehtivate arusaamade kohaselt, edukas kodanliku klassi esindaja · Esteet on "põhimõtteline logeleja", endine filister; parim näide don Juan · Eetik: kohus on ta elus võtmesõna · Religioosne inimene: kuuletumine Jumalale · Mitte: inimene ---tõde ---Jumal, vaid inimene---Jumal---tõde · Aabrahami dilemma Iisaku ohverdamisel NIETZSCHE · Friedrich Nietzsche (1844-1900), tema olulisemad teosed: "Nõnda kõneles Zarathustra", "Teispool head ja kurja", "Moraali genealoogia", "Antikristus", "Ecce homo" · N filosoofia võtmemõisted on võimutahe (Wille zur Macht), üleinimene
■ kihlumine Regine Olseniga- toob välja, et tavaliselt mehed ei saa enam areneda, jäävad tavaliseks kaubandusnõunikuks “perekonnaisaks” ■ rahvahulgas ei ole inimene enam tema ise, ta kaotab autentsuse ■ eksistentsi staadiumid: 1)esteetiline- “põhimõtteline logeleja”, endine filister, millegi tõsiseltvõtmist peab naeruväärseks, suhtub elusse kui teatrisse, nt Don Juan 2)eetiline- eetik abiellub, mitte puhtast armastusest vaid kohustusest, kohus on ta elus võtmesõna (“Iga inimese kohustus on abielluda ja pere soetada. Iga inimese kohustus on omada tööd, kutsumust, leivateenistust. Iga inimese kohustus on omada sõpru ja - nagu seda nüüdsel ajal nimetatakse - olla ühiskonnas tegev”)3)religioosne-kuuletub jumalale, teiste inimeste jaoks on ta mõistetamatu, jääb üksi
mille järgimine on inimestele kohustuslik. Normatiivne eetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Erinevalt on väär” d) Epistemoloogilised küsimused: Kas on olemas selline asi nagu moraalne teadmine; ja kui siis, mis on selle piirid? Kuidas saame teada, kas moraaliväited või moraalsed otsustused/hinnangud normatiivse eetikust ei tõstata meta-eetik moraaliküsimusi ega püüa neile vastata – ta on programmiliselt neutraalne. Peamine erinevus eetikateooriate puhul on see, kuidas need määravad teo moraalse on tõesed või väärad? õigsuse
(kraisthesis 'taju, tunne'), eetilist ja religioosset. Esteetilisel staadiumil (sõna esteetiline tähendus ei ole siin tavapärane; pigem võiks tema sünonüümiks olla meeleline) on inimene elunautija, boheemlane. Esteedi näiteks sobib don Juan. Mida rohkem esteet andub naudingutele, seda suuremaks muutub rahulolematus, sest ta soovib kogu aeg midagi uudset ja kordumatut. Eetilisel staadiumil valitseb kohusetunne ning kõlbelised väärtused. Eetik täidab rõõmsal meelel oma kohust, näiteks abielumehena. Eetiku kirjandusliku kujuna pakkus Kierkegaard välja kriminaalkohtu assessori Wilhelmi, korraliku abielumehe ning isa. Religioossel staadiumil usub inimene end suhtlevat otse Jumalaga, tõustes kõrgemale inimlikust kõlblusest. Selle sümboliks on Aabraham, keda Jumal käskis ohverdada oma ainukese poja Iisaki. (vt 1. Mo 22: 1-12). Ingli kaudu andis Jumal küll hiljem teada, et ärgu
1. MODERNNE SÕJATÖÖSTUS 2. ÖKOLOOGILINE KRIIS 3. UUS INFOTEHNOLOOGIA EETILISTE PROBLEEMIDE LAHENDAMISE ALGORITM 6 sammu: 1. PROBLEEMI OLEMASOLU TEADVUSTAMINE 2. INFORMATSIOONI KOGUMINE JA PROBLEEMI DEFINEERIMINE 3. ALTERNATIIVSETE LAHENDUSTE GENEREERIMINE 4. ALTERNATIIVIDE HINDAMINE 5. OTSUSE TEGEMINE JA OPTIMEERIMINE 6. PARIMA LAHENDUSE TEOSTAMINE Eetilise kaalutluse puhul kasutatav ANALÜÜSI SKEEM : Aluseks Norra eetik Einar Aadland`i eetilise kaalutluse analüüsi mall I. EELINFORMATSIOON 1. Määratle eetiline vastuolu võimalikult lühidalt ja selgelt 2. millised avatud väärtused/normid mõjutavad seda vastuolu · huvide konflikt? · eesmärkide konflikt? · arusaamade konflikt? · väärtuskonflikt? 3. Millised varjatud väärtused/normid on taustaks II. ANALÜÜS 1. Milline on antud olukorras sobiv tegutsemisviis? 2
See ekstreemne seisukoht meditsiini reaalsuses vaevalt kehtib (4., lk 2381). Briti arst John Lorber tegi ettepaneku ravida teatud kaasasündinud seljaaju väärarengut juhtudel, mille puhul sünniviga pole ulatuslik. Ulatusliku vea puhul on surm selle haiguse puhul vältimatu. Nüüdseks rakendataksegi peaaegu kõikjal pakutud valikravimist. Ravimiseks valimata lastel lastakse surra - loomulikult leevendades valu ning vältides nälga ja janu. Utilitaristlik eetik esitab siinkohal küsimuse: kui peetakse õigeks lootosetult haigete laste surralaskmist, miks siis arvatakse valeks nende valutu ja kiire surmamine? Õige on utilitaristlik argument, et passiivse ja aktiivse eutanaasia vahel pole teatud erakorralisis olukorris mingit moraalset vahet. Seda argumenti ei saa "inimelu pühaduse" traditsionaaleetikaga kokku sobitada. Sellega seoses tekkinud "tegutsemise või tegemata jätmise õpetuse" probleemid viivad meid paraku moraali libeteele
Ekspressionism - prantsuse keeles väljendus, ilme - 20.sajandi esimesel veerandil (kirjanduses u 1910-1925) - eristus jäljenduskunstist naturalismist ja muljetekunstist impressionismist - kunstniku maailmanägemise, ideede, emotsioonide dramaatiline väljendamine Ajaluule - valdav 1920-1922 ilmunud Alle, Barbarusee, Kärneri, Semperi, Underi, Visnapuu ja Adsoni värsikogudes - Muutunud poeet: *luuletaja kui eetik *luuletaja kui tõekuulutajaks, meedium, kes vahendab kaootilise ajasündmuse mõtet - Muutunud luule: *meelerõõmude asemel mõttelüürika *värvikate muljepiltide asemel retooriline pöördumine kaasinimeste poole - Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutamine: *viimse piirini võigastes toonides *loodeti inimeses inimlikkus üles ehmatada - Kaasinimeste viletsuse taustal kujutati saagiahnet maradööri, tõusikut
· kui poleks tajuvat subjekti, siis oleksid objektid teistsugused (nt ei aretataks uusi õunasorte). Millist inimest võiks Kierkegaardi kohaselt iseloomustada järgmised väited? · Ta astub oma tegudega üle igasuguste eetika piiride religioosne inimene · Miski pole talle püha esteet · Rutiinses kohusetäitmises on midagi ülevat eetik · Kuuldus, et praegu on hästi trendikas tõmmata vesipiipu, filister ärgitaks teda vesipiipu hankima Tarvis on välja uurida selle inimese vanus, sugu, päritolu, töökoht ja sissetulekud ning selle põhjal võib julgelt ennustada, milline saab olema tema seisukont antud küsimuses selline mõtteavaldus võiks Kierkegaardi kohaselt illustreerida · eksistentsialismi · eetilist rigorismi · nartsissism. · essentsialismi
annaabi.ee 
