Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti
aladel?Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu
piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi
Saare-Lääne piiskopkond
Läänemaa, Saaremaa
Saksa ordu
Liivimaa haru
Liivimaa (Saksa ordu
valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal)
Eestimaa hertsogkond
Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa
Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond?a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest
b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest).
c) Ka kohalikest ülikutest.
Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja
kohustused?Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute,
linnuste ja teede ehitamise kohustus.
Nii
kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus.
Õigus:
Talupoeg sai vabalt maad kasutada.
Keskaegsed linnad.
Keskajal said Eesti linnad endale saksapärased nimed. Missugused
tänased nimed vastavad alltoodud keskaegsetele nimedele?
Dorpat – Tartu
Fellin – Viljandi
Hapsal – Haapsalu
Narwa – Narva
Pernau – Pärnu
Reval – Tallinn
Weissenstein – Paide
Wesenberg – Rakvere
Jüriöö ülestõus
- Jüriöö ülestõus algas Harjus 23. aprilli öösel Taani valdusalal, põletati mõisaid ja kirikuid ning tapeti sakslasi.
- Ülestõusnute tähelepandav sõjaline saavutus oli Padise kloostri vallutamine , klooster põletati ja 28 munka tapeti.
- Ülestõusnud asusid Tallinna piirama, paludes abi Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt.
- Kohalikud sakslased palusid ülestõusnute vastu abi ordumeister Burchard von Dreilebenilt.
- Ülestõusnud valisid 4 üldjuhti, keda kroonikas nimetatakse 4 kuningaks, kuid kes tapeti koos kolme saatjaga Paides .
- Orduväed purustasid lahingutega harjulaste maleva Kämbla külas, Kanaveres, Tallinna all, appikutsutud väed märkimisväärset rolli ei etendanud.
- Ülestõus Saaremaal algas 24. juulil 1343.
- Ülestõusnud Saaremaal asusid piirama Pöide ordulinnust, mis 8. päeval alistus ning linnusest lahkujad loobiti kividega surnuks.
- Ülestõusu mahasurumiseks korraldasid orduväed Saaremaale kaks sõjaretke 1344 lõpus ja 1345 alguses, ülestõusu juht Vesse poodi üles.
- 1346. müüs Taani kuningas Valdemar IV Harju- ja Virumaa Saksa ordule.
Millised võisid olla ülestõusu põhjused?
Eestlaste olukord oli halb ning taheti oma iseseisvust taastada(?).
Millised oli 3
maakonda , kus 1343.a. ülestõus toimus?
Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa
Kuidas olid ülestõusu sündmustega seotud
Maasilinn ja Kuressaare?
Saarlased pidid karistuseks ehitama Maasilinna linnuse. Ordumeister Burchard von Dreileben rajas Maasilinna pärast Jüriöö ülestõusu lõplikku mahasurumist 1345 aastal
foogti korra keskuseks. Saarlaste hävitatud Pöide
ordulinnuse asemele, kuid see koht jäi liiga kaugeks peavägedest ning loodi Kuressaare linnus.
Kuida muutus seoses ülestõusuga Saksa ordu positsioon
Eestis?
1346 müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa hertsogkonna Saksa ordule.
Millised olid ülestõusu tagajärjed Eesti rahvale?
Halvendas eestlaste reaalset olukorda ja lülitas eestlased välja maa poliitilisest juhtimisest mitmeks
sajandiks .
Milline kirjandusteos ja kelle kirjutatud kajastab Jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi?
”
Tasuja ”
Eduard Bornhöhe
- Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas.
- Populaarteadusliku raamatu ”Jüriöö” autor (Tln. 1980) on ajaloolane Sulev Vahtre.
Vana-Liivimaa valitsemine
Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus
Stensby leping (1238) reguleeris konflikti Liivi ordu ja Taani kuninga vahel:
- Paavsti nõudmisel tagastas ordu Taanile Põhja-Eesti.
- Taani kuningas andis ordule tagasi Järvamaa tingimusel, et see ei raja sinna linnuseid.
Vana-Liivimaa – keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki – maaisandat:
- Eestimaa hertsogkond – Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuhande hõbemarga eest.
- Tartu piiskopkond.
- Saare-Lääne piiskopkond.
- Kuramaa piiskopkond.
- Riia peapiiskopkond.
- Liivi orduriik.
Maaisandad ja läänimehed
Maaisanda domeen – kogu talupoegade poolt haritav maa:
- Saadud tuludest kaeti valitsemiskulud ja isiklikud väljaminekud.
Läänivaldused – vasallide sõjateenistuse eest jagatud maad:
- Esialgu mitte pärandatavad, hiljem kujunesid vasallide pärusvaldusteks.
- Läänide haldamiseks rajasid vasallid eramõisaid.
- Vähenes maaisanda võimutäius, vasallid said enda kätte kohtupidamise jm funktsioonid.
Rohkem läänistasid maid Taani kuningas ja piiskopid, ordul olid sõjamehed omast käest võtta
Maaisandate omavahelised suhted
Ordu ja piiskoppide võimuvõitlus kui Liivimaa sisepoliitika põhitunnus:
- Piiskopid – pidasid ordumeistrit endale alluvaks läänisõltlaseks, millest ordu kuuldagi ei tahtnud.
- Poliitilised intriigid ja kodusõjad, kus vahendajals sageli Rooma paavst.
Piiskopid kui sõjaliselt nõrgem pool palus ordu vastu abi Euroopa teistelt valitsejatelt või Liivimaa välisvaenlastelt (nt Leedu):
- Vaatamata välisabile pidi Tartu piiskop Damerow alistuma orduvägedele 1396, kui linn vallutati .
- Tüli lõpetati Danzigi kongressil kompromissiga – Riia peapiiskopkond seoti tihedalt orduga (kõrgvaimulikud pidid olema ordu liikmed), vastutasuks olid ordu järeleandmised piiskoppidele ja vasallidele (kodus(?) piiskopi vasallide kohustus osaleda ordu sõjakäikudel ja maakaitsel).
Seisused ja maapäevad
Maaisandad – nõrgenev võim:
- Sisepoliitilises heitluses vajati sõjalist tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks järeleandmisi.
Vasallidest läänimehed:
- Oma huvide kaitseks ühineti rüütelkondadesse – vasallide seisuslikku ühingusse, mis oli igas piiskopkonnas.
Tulutoov hansakaubandus tõstis linnade osatähtsus:
- 14. saj keskpaigast korraldati linnadepäevi peamiselt kaubandusküsimuste arutamiseks.
Ordu kui peamine Liivimaad koondav jõud ja julgeolekutagaja:
- Otsis liitlasi piiskoppide vasallide ja linnade seast.
- Kutsus kokku 14. saj algul esimesed Liivimaa seisuste kogunemised.
Maapäeva teke 1421 – Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek:
- Osavõtu õigus 4 seisusel (Riia peapiiskop koos teiste piiskoppidega, ordumeister oma kõrgametnikega, vasallid ning Riia, Tallinn ja Tartu linnad).
- Igal seisusel 1 hääl ja otsus pidi olema üksmeelne.
- Tegemist oli katsega luua õiguslikult korrastatud riiki.
- Järgmist sammu ühtse riigini ei astutud, jäädes riikide nõrgaks konföderatsiooniks.
Linnused , mõisad, kirikud
Kivilinnused – vasallide kaitseehitised:
- Toompea kastell-linnus – nelinurkse korrapärase müüriga.
- Ordu linnustest suurim Viljandis , mille sees konvendihoone orduvendade elukohana.
- Tornlinnused – nt Paide ordulinnas
Mõisaid algul vähe – väikesed, suure talu tüüpi.
Kirikud rajati kõikjale Eestis rõhutamaks ristiusu üleolekut:
- Toomkirikud – piiskoplikud peakirikud ( paekivist Oleviste ja Niguliste Tallinnas, telliskivist Jaani Tartus).
Välissuhted
Venemaa vürstiriikide ühinemine Moskva alla muutis jõuvahekorda Liivimaaga:
- Vastuseks ordu katsele Pihkvat rünnata tegi vene ühendvägi 1481 rüüsteretke Lõuna-Eestisse.
- 1492 lasi Ivan III vastu Narva ordulinnust rajada Ivangorodi.
- Ordumeister Wolter von Plettenbergi eest võttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj. algul.
Leeduga sõditi sageli ja südamest:
- Kõige rohkem kannatasid Läti alad, kuid mõned leedulaste sõjakäigud ulatusid ka Eesti alale .
- 1385 võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga.
- 1410 said orduväed Leedu-Poola ühendväelt hävitavalt lüüa Grünwaldi lahingus.
Maa- aadel ja talurahvas Vana-Liivimaal
Eesti asustus ja rahvastik
Rahvastik:
- XIII saj algul kuni 180 tuhat inimest.
- Rahvaarv kahekordistus järgneva 3 sajandiga .
- Aeglasem kasv seotud nälja, taudide ja sõdadega.
Asustus:
- Agraarühiskond – enamus elas maal (talupoegi üle 90% elanikest).
- Rannaalade tihedam asustamine sh rannarootslased Põhja ja Lääne-Eesti rannikul.
Talurhava etniline ja sotsiaalne koosseis
Etniline homogeensus:
- Talupojad olid valdavalt eestlased (v.a. rannarootslased).
Varanduslik ja õiguslik erinevus:
Soodsamas olukorras nn vabad:
- Maavabad – ülikute järeltulijatest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergratsanikena.
- Vabatalupojad – olid end koormistest raha eest vabaks ostnud.
Adratalupojad (arvukaim kiht):
- Talukoha suurus 0,5-5 am (1am=10ha)
- Kandsid koormisi aadlikule.
Üksjalad- adratalunike pojad, kellele isa-kodus elatist ei jätkunud:
- Rajasid talu väljaspoole küla, kus tingimused raskemad .
- Väiksemad koormised (mõisas nn 1 jalapäev nädalas).
Vabadikud:
Maata ja palgatööst elatuvad talupojad.
Träälid (kuni XV sajandini):
Orjad (sõjavangid, võlgnikud)
Talurahva õigusliku seisundi halvenemine
Leia seosed!
Linnastumine Lääne-Euroopas
Teraviljahindade tõus Euroopa turul
Mõisate arvu kasv Eestis (keskaja lõpul u 500)
Teokohustus
Sunnismaisus
Mõis – maa-aadli maapidamine.
Teokohustus – mõisapõldude harimine talupoegade poolt:
- Algul talgud – kollektiivsed hooajatööd.
- Hiljem korraline nädalategu – igast talust üks teoline kindlatel nädalapäevadel
Sunnismaisus (XV saj II pool) – talupojad ei ole isiklikult vabad ja kuuluvad maa külge, mida nad harivad.
Põgenenu kohustuslik väljaandmine ( haagi - ja adrakohtunikud).
Kodukariõigus – talupoja peksuõigus (kupja elukutse ).
Suurenesid ka muud koormised (kümnis 10%-lt 25%-ni).
Kujunes pärisorjus (XVI saj alguseks) – enamus talupoegi kaotas isikliku vabaduse aadlikule, kel oli õigus teda müüa, kinkida ja vahetada ilma maata.
Keskaegne põllumajandus
Maaharimine muutus vähe muinasaja lõpuga võrreldes (kolmeväljasüsteem, adramaa )
Tehniliseks uuenduseks mehaanilised veskid (vesiveskid).
Suurenes viljakasvatuse osatähtsus – oder ja üha rohkem talirukis.
Tööloomadeks härg ja hobune.
Karikasvatus – toit, nahk ja vill ; sõnnik väetiseks.
Sagedased ikaldused ja näljahädad – viljahinna tõus ja näljasurm.
Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga (õp lk 67)
- Saksa-Taani vallutuse tagajärjel lõhestus Eesti ühiskond 1)saksakeelseks ülemklassiks 2)mittesakslastest maarahvaks.
- Säilis maarahva kultuur, eriti Lõuna-Eestis, palju arhailisi jooni.
- Ristiusu ning kristlike tavade visa juurdumine.
- Maa uued kultuurimõjud linnade, kiriku ja hiljem ka mõisate kaudu – keelelised laenud.
- Rahva vaimsesse kultuuri (usundisse, kommetesse, rahvameditsiini) tõi suure pöörde ristiusu vastuvõtmine.
Linnad ja kaubandus
1. Linnaõigus ja elanikud
a) Linnade tekkimine
13 saj tekkis 7 linna: Tallinn, Tartu, V- ja U-Pärnu, Haapsalu, paide, Viljandi
- 14 saj II poolel narva ja Rakvere
b) Alevist eristas neid linnaõigus – keskaegse linna õiguslik alus(?) mis saadi maismaalt
- Eesti linnad said selle naabermaade eeskujul (Tallinnal oli taani kuningalt saadud Lubecki linnaõigus)
- Linnakodanikele tagasi isiklik vabadus
- Kaitstud olid kodanike omand ja pärimisõigus
- Linnakodanike eesõigused: võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega, kasutada linnamaad, olid vabastatud tollimaksust
- Linnalodanikuks sai vaba inimene, kes elas püsivalt linnas, maksis makse
- Kohustused: Linna kaitsmine, linnatööd, maksud
c)Linna elanikud
- Keskaegsed linnad olid väikesed (Tln 7000, Trt 4000, mujal alla 1000 elaniku), rahvastikust moodustas 8%
- Suurem roll sakslastel kuid arvuline ülekaal eestlastel
- Juurdekasvu tagasid talupoegadest põgenikud („Linnaõhk teeb vabaks!“)
2. Linnade välisilme
a) Kaitseks:
- Kaitsemüür, kaitsetornid (Tln 11 m kõrge, 2,3km pikk, 46 torni)
- Vallikraav tõstesildadega, sissepääs väravatest
b) tänavad ja majad
c) Ohud
- Nakkushaigused, kuna puudus kanalisatsioon (katk, pidalitõbi jne)
- Tulekahjud -alles 15 saj alguses said Tln ja Trt valdavalt kivilinnaks
d) agulid - ilma kaitseta eeslinnas, kus elas vaesem rahvas
3. Linnade valitsemine
a) raad - linnavalitsus
- Tln 24 raehärrat (pooled valitsesid ühel aastal, teised järgmisel, palka ei makstud)
- 4 bürgermeistrit – rae juhatus
- 1 sündik – juuraharidusega seadusetundja
- Linnafoogt – maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal
b) Rae ülesanded
- Sissetulekute kindlustamine (maksud, trahvid )
- Heakord (hügieen, tänavad)
- Kindlustuse korrashoid
- Kirikute ja koolide eest hoolitsemine
- Tõbiste ülalpidamine
- Kodanike julgeolek ( tuleohutus , öörahu, kohtupidamine)
- Piirasid linlaste liigset priiskamist (pulmade suurus, rõivamood)
4. Kaubandus ja käsitöö
a) Gild – kaupmeeste kutseühing
- Tähtsaim suurgild – koondas jõukaid kaugkaupmehi, kelle hulgast valiti ja rae liikmed
- Mustpeade gild – koondas vallalisi kaupmehi
b) Kauplemine
- Läände eksporditi teravilja, impordist tõi suuremat tulu sool
- Kasu saadi transiidist Lääne ja Venemaa vahel – 13-16 saj Hansa Liit, kuhu kuulusid ja Tln, Trt, Viljandi, Uus-Pärnu
- Venemaale viidi soola, heeringat, kaleviriiet (puuvill) vürtse, veini
- Venemaalt toodi karusnahka, lina jne
c) Käsitöö
- Tsunft – käsitöömeistrite kutseühing
- Skraa – tsunfti põhikiri
- Väikegild – tsunftide ühendus (Tln oli 2 väikegildi-Kanuti gild koondas peamiselt sakslasi, Oleviste gind koondas eestlastest käsitöölasi)
d) Gildide tähtsus
- Kaitses liikmete huvisid
- Abistas ja toetas häda korral
- Korrandas seltsielu ja pidusid (Papagoilaskmine, maikrahvi valimine)
Usuelu, haridus ja kultuur keskaja Eestis
1. Kirikukorraldus
a) Riia peapiiskop
b) piiskopid
- Toomkapiitel – nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat)
- Missad – pidulikud jumalateenistused
- Liturgia – missa sõnalis-muusikaline osa
c) Kihelkonnapreestrid – usuelu korraldajad maal
- 16 saj 97 kihelkonda
- Kihelkonnakeskuseks kirik
2. Kloostrid
a) rajajateks mungaordud – Eesti tsistertslaste, dominiiklaste, frantsisklaste ja augustiinlaste ordud
b) dominiiklaste kloostrid Tln, Trt, Nrva – eestikeelsed jutlused ja koolide ülalpidamine
c) 1407 hakati rajama ainsat augustiinlaste segakloostrit Eestis Piritale (Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale )
3. Usupuhastus e reformatsioon
a)Põhjused
- Nõuti usu lihtsustamist ja puhastamist kasuahnusest ja liigsest luksusest
- Emakeelset jumalateenistust
- Algatajaks Matrin Luther 1517 Saksamaal – inimene saab õndsaks ainult läbi usu ja usutõe allikaks on Piibel
b) Usupuhastus vana-Liivimaal
- 1523 said populaarseks jutustajad oma uuendusidedega, kelle tegevust kergendas ühtsuse puudumine piiskoppide ja ordu vahel
- Pildirüüsted – suured korratused kirikuvarade purustamisega ( 1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus)
c) Usupuhastuse tulemus eestis
VAIMULIK KÜLG:
- Suleti enamus kloostreid
- Linnades sai valitsevaks luteri usk
- Emakeelne jumalateenistus
POLIITILINE KÜLG:
- Järsult kasvas linnade ja vasallide mõju kuigi formaalselt säilis ordu ja piiskoppide ülemvõim
4. Haridus – kiriku kontrolli all
a) Katolik hariduselu :
- Kõrgkoole eestis polnud
- Toomkoolid – alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln, Trt, Pärnu, Haapsalu toomkiriku juures)
- Kloostrikoolid – munkade koolitamiseks
- Linnakoolid e ladinakoolid – ilmaliku sisuga hariduse andmiseks (kirikute juures, kuid allusid raele)
b) luterlik hariduselu
- Langes kloostrikoolide osa, põhikoormuse kandsid linnakoolid
- Võimaluse korral koduõpetaja
- Eestikeelse koolihariduse tekkimine – Tln’s, vaestest peredest andekate poiste koolitamine koguduse anneste toel
5. Eestikeelne trükisõna
a) 1525 vanim eestikeelne trükis, mis pole säilinud – jumalateenistuse käsiraamat
b) 1535 Wandadt- Koelli katekismus - usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge)
c) Katsed piibli ja lauluraamatu tõlkeks (1549 katku surnud Tln linnakooli õpilane Hans Susi)
6. Kroonik Balthasar Russowi „Liivimaa provintsi kroonika“(ilmus 1572 Saksakeeles) – eesti ajaloo tähtsamaid allikaid
a) Vana-Liivimaa ajalugu ja eluolu, Liivi sõda
b) poolehoid eestlastele
c)kritiseerib aadli eesõiguseid ja vallutajate omavoli
7. Kunsti areng
a) ehituskunstis kiviarhitektuur
- 13-15saj rajati Oleviste kirik (123,7m-kõigeim hoone maailmas Eiffeli torni valmimiseni 1889-300m)
- Hilisgootikas ühiskondlikud hooned ja elamud (Tln raekoda, gildihooned jne)
- L-Eestis telliskiviahritektuur – Tartu Toomkirik ja Jaani kirik (tellisgootika parim näide 14saj)
b)Maalikunst
Mõisted
Vana-Liivimaa – keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki.
Eestimaa hertsogkond – Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuhande hõbemarga eest.
Rüütelkond – vasallide seisuslik ühing, mis oli igas piiskopkonnas.
Kümnis – protsentuaalne andam
Hinnus – kindla suurusega andam
Vakused – kollektiivne hooajatöö.
Kodukariõigus – talupoja peksuõigus (kupja elukutse).
Adrakohtunik – Mõistsid kohut põgenikkude üle. (?)
Adratalupoeg – Talupoegade kiht, keda oli kõige rohkem, kandisd koormisi aadlikule.
Üksjalg – adratalunike pojad, kellele isa-kodus elatist ei jätkunud, nad rajasid talu väljaspoole küla, kus olid karmimad tingimusede.
Vabatalupoeg – Talupojad, kes olid end koormistest raha eest vabaks ostnud.
Maavaba – ülikute järeltulijatest vabad (talupojad) ja osalesid sõjateenistuses kergratsanikena.
Raad – linnavalitsus
Bürgermeister – rae juhatus
Sündik – juuraharidusega seadusetundja
Linnafoogt – maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal.
Gild – kaupmeeste kutseühing.
Tsunft – käsitöömeistrite kutseühing.
Skraa – tsunfti põhikiri
Hansa Liit – Transiidist Lääne ja Venemaa vahel – 13-16 saj Hansa Liit, kuhu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandija Uus-Pärnu.
Maapäev – Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek.
Toomkirik – piiskoplikud peakirikud (paekivist Oleviste ja Niguliste Tallinnas, telliskivist Jaani Tartus).
Toomkapiitel – nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat)
Missa – pidulikud jumalateenistused.
Liturgia – missa sõnalis-muusikaline osa.
Reformatsioon – usupuhastus
Pildirüüste – suured korratused kirikuvarade purustamisega.
Toomkool – alama astme vaimulike ettevalmistamiseks.
Katekismus – usulise sisuga käsiraamat.
Kes olid, mida tegid?
B. von Dreileben – ordumeister, kellelt kohalikud saksalsed otsisid ülestõusnute vastu abi.
Vesse – Saaremaa ülestõusnute juht, kes poodi üles kui orduväed korraldasid ülestõusu mahasurumise.
E. Bornhöhe – Kirjuras jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi romaanis „Tasuja”.
S. Vahtre – ajaloolane, kes kirjutas populaarteadusliku raamatu „Jüriöö”.
B. Hoeneke – Jüriöö ülestõusust on kirjutanud Bartholomäus Hoeneke oma Liivimaa nooremas riimkroonikas.
Ivan III – 1492 lasi Ivan III vastu Narva ordulinnust rajada Ivangorodi.
Martin Luther – Reformatsiooni algataja , kes koostas 95 teesi.
M. Hoffmann –
W. von Plettenberg – Ordumeister, kelle eest võttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj. algul.
Simon Wanradt – Niguliste kirikuõpetaja, kes kirjutas saksa keelselt katekismuse osaline koostaja .
Johann Koell – Pühavaimu kirikuõpetaja, kes tõlkis eesti keelde katekismuse.
Balthasar Russow – kroonik, kirjutas „Liivimaa provintsi kroonika“(ilmus 1572 Saksakeeles), mis on eesti ajaloo tähtsamaid allikaid.
Hans Susi – Tallinna linnakooli õpilanem jes üritas tõlkida piiblit ning lauluraamatut.
Bernt Notke – Pühavaimu kiriku kappaltar ja maal „Surmatants“.
Michel Sittow – Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik.
Mis toimus?
1227-1558 Keskaeg (ehk orduaeg )
1238 Stensby lahing
1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse.
1343 23. apr Jüriöö ülestõus
1345 Orduvägede sõjaretk Saaremaale, Vesse poomine.
1404 ehitati Tallinna raekoda
1421 Maapäeva teke
1492 Ivan III lasi rajada Novgorodi
1517 Reformatsiooni algus
1523 Usupuhastus: 1523 said populaarseks jutustajad oma uuendusidedega, kelle tegevust kergendas ühtsuse puudumine piiskoppide ja ordu vahel.
1525 Pildirüüste ja M. Hoffmann Tartus.
1235 Wandadt-Koelli katekismus
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
449 laadimist
Kokku alla laetud
17 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sun123451
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid