Eesti ajalugu (0)

KORDAMINE!
7. Nim. suurgild ja mustpeade vennaskond!
Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus
Mustpeade vennaskond-suurgildist eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon .
Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena.
8. Kanuti ja Oleviste gild
Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased.
9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi.
10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu
11. Tsunft -käsitööliste selts
12. Skraa -põhikiri
13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja.
14. Kirikukatsumine - kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või –asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevusest.
15. Sinod -nendega teostati vaimulikku järelvalvet
16. Toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium , 12 toomhärrat
17. Missa- armulauaga jumalateenistus
18. Liturgia - kindla korra järgi peetav jumalateenistus
19. 4 kloostrit: tsistertslaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud ja augustiinlaste ordu.
20. Pirita klooster -hakati ehitama 1407 a. Augustiinlaste ordu klooster. Selle emakloostriks oli Vadstena klooster Rootsis.
21. Reformatsioon Saksamaal (1517- 1555 ), Martin Luther Põhjused:katoliku kirik oli ajast maha jäänud, vaimulikud ei olnud enam eeskujuks. Tulemused: piibel teistes keeltes, levik teistesse maadesse.
22. Vt. 34!
23. M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Pildirüüste eestvedaja .
24. Pildirüüsted-märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste kloostrikirikusse, pühavaimu ja oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja – kujusid , altareid reliikviaid jms.
25. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Eestvedajaks oli von Plettenberg .
26. Toom - ja kloostrikoolid (katolik, luter )
Nad tegutsesid katoliku kiriku rüpes. Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad, aga arvatavasti toimus see Tartus, Haapsalus ja Tallinnas juba 13 saj keskpaigast alates. Toomkoolid jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele. Alates 15 saj pidid kõrgemate vaimulikukohtade taotlejad omandama ülikoolihariduse.
27. Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse.
28. 1525 a trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi-, ja lätikeelse selgitava tekstiga . Peaaegu kogu tiraaž hävitati Lüübeki rae poolt kui luterlik jõledus. Seda loetakse siiski esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks. Varsti pärast seda koostati Tallinnas luterlik katekismus . Raamatu pani kokku Simon Wanradt ja eesti keelde tõlkis Johann Koell. Nende katekismus trükiti 1535 a Saksamaal vasakul pool alam- saksakeelne ja paremal eestikeelne tekst. See raamat aga keelustati varsti Tallinna rae poolt selles esinevate „rohkete vigade tõttu“.
29. Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. Suri katku.
30. „ Surmatants “ – autor Bernt Notke. Maalist säilinud vaid 7,5 m pikkune tükk. (Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.)
31. Balthasar Russow – Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles „ Liivimaa provintsi kroonika“, mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid . Käsitles Liivi sõda. Kroonika esitrükk ilmus 1578 a.
32. a)Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.
b) B.Russowi kroonika- Käsitles Liivi sõda.
c) Marburgi Wigandi kroonika- käsitleb Jüriöö ülestõusu
33. Jüriöö ülestõus oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl (23. aprillil ) 1343. Taani kuningas tahtis Eestimaa maha müüa Saksa Ordule. Eestlased aga olid nõuks võtnud oma vabadus taastada ning korraldasid põhjalikult ettevalmistatud ülestõusu Saksa Ordu vastu. Suudeti vallutada Padise klooster. See jäi eestlaste ainsaks võiduks. Ordu lõplik võit saabus pärast saarlaste ülestõusu mahasurumist.Ülestõus suruti lõplikult maha 1345. aasta talvel. Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Pärast ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas .
34.16 saj alguses tekkis vastuseis paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele. See vastuseis oli poliitiline ja vaimne. Ilmalikud valitsejad , aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ja maid ning tahtsid seda enda võimule allutada. Taotleti sügavaid kultuurialaseid muudatusi, mille eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a Saksamaal Wittenbergis. Kuigi enamik vasalle läks 1530 -ndatel protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises tähenduses lõpetamata.
1. a) Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mis hõlmas Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa ja Virumaa.
b)Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust , mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hilisem Liivimaa moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest , lisaks tekkisid eraldi territooriumitena Kuramaa ja Eestimaa.
c) 1237 Eestimaa 4 osa : Saare-Lääne piiskopkond, Taani alad, Ordu alad, Tartu piiskopkond
d) Kümnis - talupoegade koormine, kümnendik talu saagist, mille pidi mõisahärrale maksma
e) Hinnus - talupoegade koormine, kindlaksmääratud naturaalmaks
j) Eesti keskaegsed linnad on Haapsalu, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Vana-Pärnu ja Viljandi.
n) Teoorjus ehk teorent oli feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema.
q) raharent - talupojad pidid maa eest maksma raha , mitte vilja
haagi- e adrakohtunikud -tegelesid põgenenud talupoegade välja andmise ja ülesotsimise ja tagasi toomisega
kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja
Wolter von Plettenberg-liiivima ordumeister , ühendas vana liivimaa sõjajõude
Adratalupoeg – pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormist. Kõige arvukam kiht.
Vabatalupoeg – ei pidanud teotööd tegema, vaid maksis oma koormised rahas
Bürgermeister – rae vanema liikme või linnapea ametinimetus
Raad – linna võimuorgan
Linnaõigus-juriidiline dokument keskajal, mis fikseeris linna olemasolu.
Linnafoogt – maahärra esindus rae juures
Jungingeni armukiri -1397. aastal Saksa Ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt välja antud akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi.
Danzigi kongress -1397 24. juuni-15. juuli toimus Danzigis kongress Saksa ordu ja Liivimaa opositsiooni vaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. Võeti vastu otsus, et Riia peapiiskop peab edaspidi olema ordu liige. Ordu omalt poolt loobus õigusest nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu sõjategevusest, mis tugevasti vähendas Ordu poliitilist osakaalu .