Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti ajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

KORDAMINE!
7. Nim. suurgild ja mustpeade vennaskond!
Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus
Mustpeade vennaskond-suurgildist eraldunud vallaliste kaupmeeste
gilditaoline organisatsioon .
Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud
kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse
gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena.
8. Kanuti ja Oleviste gild
Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased.
9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi.
10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu
11. Tsunft -käsitööliste selts
12. Skraa -põhikiri
13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja.
14. Kirikukatsumine - kõrgema vaimuliku (piiskopi,
superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse
kirikupiirkonda või –asutusse, et saada ülevaade usuelust ja
vaimulike tegevusest.
15. Sinod -nendega teostati vaimulikku järelvalvet
16. Toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium , 12 toomhärrat
17. Missa- armulauaga jumalateenistus
18. Liturgia - kindla korra järgi peetav jumalateenistus
19. 4 kloostrit: tsistertslaste ordu, dominiiklaste ja
frantsisklaste kerjusmungaordud ja augustiinlaste ordu.
20. Pirita klooster -hakati ehitama 1407 a. Augustiinlaste ordu
klooster. Selle emakloostriks oli Vadstena klooster Rootsis.
21. Reformatsioon Saksamaal (1517- 1555 ), Martin Luther
Põhjused:katoliku kirik oli ajast maha jäänud, vaimulikud ei olnud
enam eeskujuks. Tulemused: piibel teistes keeltes, levik teistesse
maadesse.
22. Vt. 34!
23. M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle
Eesti ajalugu #1 Eesti ajalugu #2 Eesti ajalugu #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eremofoobia Õppematerjali autor
jüriöö ülestõus, revolutsioonid, martin luther ja kõik nendega seotud mõisted
väga põhjalik materjal.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Keskaeg Eestis

võitlus Tallinna lossiplatsil ordu ja paavstimeelsete vahel. Viimased said lüüa. Taani jäi oma siinsetest aladest ilma. Tüli suudeti lahendada aga alles 1238.a. Taani ja Liivi ordu vahel sõlmiti Stensby leping. Taani sai tagasi Tallinna, Viru-ja Harjumaa. 5. a) Padise-Padise klooster vallutati eestlaste poolt. Sealsed 28 munka tapeti. b) Tallinn- Tallinna alla kogunes 10 000 eestlast, kes kõik soovisid linna vallutada c) Paide- Seal peeti läbirääkimisi, kus osalesin kõik neli eesti kuningat ning ordumeister. Esimesed tapeti. d) Kanavere- Paides koondunud ordu väed põrkasid kokku eestlaste väega, eestlased kaotasid. e) Sõjamäe- Toimus suur lahing eestlaste ja orduväe vahel. 3000 eestlast põgenes sohu, kus nad kõik tapeti f) Pöide- ülestõusnud saarlased piirasid Pöide ordulinnust, saarlased võitsid. 6. Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Eestlased palusid ja said abi Turu foogtilt, seda küll kahjuks liiga hilja Tln sai abi Liivi ordult. 7

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Eestimaa keskaeg

Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond?

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13-16 saj.

Peaaegu kogu tiraaz h2vitati Lyybeki rae poolt kui luterlik j6ledus. Luterlik katekismus 1535 - Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trykiti Saksamaal, vasakul pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst. Seegi raamat keelustati m6ne aasta p2rast Tallinna rae korraldusel seal leiduvate ,,rohkete vigade t6ttu". Basiilikad ­ endised kodakirikud ehitati ymber selleks. Simon Wanradt - Niguliste kiriku6petaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell - Pyhavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes t6lkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi - Tallinna Linnakooli 6pilane, kes tegeles piibli t6lkimisega. Katkut6bisena palus Hans, et talle m6eldud raha kasutataks ka edaspidi yhe poisi koolitamiseks. Susi kapitalile liideti juba varem yhe Tallinna raeh2rra poole vaeste koolipoiste heaks p2randatud rahasumma ja teised annetused. Balthasar Russow 1578 - Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja kirjutas alamsakasakeelse ,,Liivimaa

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Eesti keskaeg

Rooma riigi keiser). Saksa keisri võim oli Vana Liivimaal rohkem nimeline kui tegelik ­ maa oli keisrist kaugel keisri vasallideks olid nn. riigivürstid e. maahärrad. Saksa keisril oli Liivimaal 3 vasalli e. maahärrat: 1. Ordumeister (Liivi Orduriik, ordumeister residents algul Riia, siis Sigulda, 15 saj. Võnnu (Cesis)) 2. Tartu piiskop (Tartu piiskopkond, keskus Tartu) 3. Saare-Lääne piiskop (Saare-Lääne piiskopkond, keskus Lihula) Põhja Eesti kuulus Taani kuningale, seda ala nimet. Eestimaaks, kõrgeimaks võimuks kuninga asehaldur Tallinnas. Kaart 1 1. Liivi Orduriik ­ (Sakala, Järva, Nurmekunna, Alempoisi, Mõhu ja Vaiga). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, hiljem nende erinevus kadus. Ordu liikmeskonna põhiosa

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Keskaeg eesti ajalugu

Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine ­ maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227.aasta Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp ­ 1558.aasta Liivi sõja algus. Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos 1227. aastat, mida loetakse Eesti Muistse Vabadusõja lõpuks. Selle sündmuse tagajärjel jagati Eesti ala maaisandate vahel, keda enne Jüriöö ülestõusu oli 4. Maaisandad jagasid osa oma valdusi läänimeestele e vasallidele. Vastutasuks kohustus vasall maaisandat ustavalt teenima, pidi maksma teokoormist eest. Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne ja piisavalt jõukas. Vasallide side oma läänivaldustega oli alguses üsna nõrk. Enamik vasalle

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Vana- Liivimaa

Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 ­ Peipsi järvel Jäälahing ­ ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 ­ leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha Vana-Pärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad- käsitöö ja kaubanduse keskused.

Ajalugu
thumbnail
8
docx

Keskaegne Eesti

Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja ­ Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond ­ saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond ­ muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik ­ peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja ­ Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke

Ajalugu
thumbnail
14
docx

Keskaeg Eestis

klooster. Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 ­ Peipsi järvel Jäälahing ­ ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 ­ leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha VanaPärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid VanaLiivimaal tekkima linnad käsitöö ja kaubanduse keskused

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun