Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 teotöö täielik kaotamine. 1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald
Liivimaa õuekohus - kohus mis vaatas üle maakohtu otsuseid Adrakohus - politsei kui ka madalama astme kohus Eesti kubermangus Meeskohus - vasallikohus Eesti ja Liivamaal Eesti Ülemmaakohus - kõrgeim Eesti kubermangu kohus prst kuningat Maapäevad - Läänemaa kubermangu rüütlimõisavaldajate kokkutulek Maanõukogu - omavalitsus organ Eestimaa kubermangus Maamarssal - Liivimaa kõrgeim sõjajõudude juht Eestimaa kubermang -> Eestimaa ülemmaakohus -> meeskohus -> adrakohtud -> kodukariõigus Liivimaa kubermang -> Liivimaa õuekohus -> maakohtu -> sillakohus -> Liivimaa rüütelkonna kohus -> kodukariõigus Saaremaa rüütelkond -> Liivimaa õuekohus -> maakohtu -> sillakohus -> Liivimaa rüütelkonna kohus -> kodukariõigus kui kõik kohtud tulemusi ei andnud oli luba kaevata Kuningale Kubjas - mõistööline kes jälgis et talupojad maksaksid makse Opman - mõisavalitseja kes oli mõisniku nö parem käsi
4) Kohtu võim, talupjal on rüütelkonnad(kodukariõigus) . Vene imeeriumi koosseisus kehtestati Uusikaupungi rahuga Balti erikord: 1) kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused Talurahvaseadused: 1802/1804 –talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 – Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 – taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 – teotöö täielik kaotamine. 1869 – Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost – Liivimaa 1860 – 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 – 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 – 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine)
· Üksjalad väikese maaga talupojad; · Vabatalupojad nad ei teinud mõisale teotööd, vaid maksid mõisale raharenti; · Maavabad talupojad olid täielikult mõisa kohustustest vabastatud. Ainus kohustus oli sõjaväkke minek sõja korral. 10. Loetle keskaja Eesti linnad. · Tallinn · Rakvere · Tartu · Pärnu · Viljandi · Paide · Haapsalu · Narva 11. Selgita mõisted: hinnus, kümnis, pärisorjus, sunnismaisus, kodukariõigus, reformatsioon, toomkapiitel, missa, kabel, pildirüüste, skraa. · Hinnus kindla suurusega andam; · Kümnis protsentuaalne andam; · Sunnismaisus - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada; · Kodukariõigus mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga;
GUSTAV II ADOLF oli Rootsi kuningas 1611–1632. Gustav II Adolf sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla soomlased. Tartu kuna ta oli venemaale lähedal. Õppida sai usu-, arsti-, Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise Tartu Ülikooli asutamisürikule. FORSELIUS 1684. aastal organiseeris Tartus filosoofia- ja õigusteaduskondades. Talupeogi hakati harima kuna luteri peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool rajati ametlikult 1632. aastal. Piiskopi mõ...
20. Talurahvareformid 19. sajandil. (1802/1804, 1816/1819, 1849/1856/1865) 1802 Eesti aladel ja 1804 Liivimaal jõustunud talurahvaseadused. 1. Kehtestati talude pärandatav kasutamisõigus 2. Teokoormised viidi vastavusse talude majandusliku kandevõimega 3. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine 4. Kodukariõigus oli kahepäevane arest või 15 kepihoopi 5. Seati sisse vallakohtud 1816. (Eesti) JA 1819. (Liivimaa) AASTA TALURAHVASEADUSED: 1. Eesti rahvas kuulutati pärisorjusest priiks 2. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. 3. Nomineeritud mõisakoormised asendati rendilepingutega 4. Talurahvale hakati panema perekonnanimesid 5. Piirati talupoja liikumisvabadust (elukohta võis vahetada ainult kudermangu piires, linna ei võinud talupojad elama minna) 6
maa ehk talumaa müüdi või renditi talupoegadele. Mõisnik ei tohtinud seal majandada. Raharent. Palgatööjõu kasutamine mõisapõllul. 1857 ilmus esimene Perno Postimees, väljaandjaks J. V Jannsen.. Tartus hakkas ilmuma Tallorahwa Postimees. 1863 uue passikorralduse tõttu võivad talupojad liikuda ka väljaspool oma kubermangu. Väljaränne. 1865 Saaremaal võeti talurahvaseadus vastu. Lõpetati mõisnike teoorjus ja kodukariõigus. Asutati Tartus laulu- ja mänguselts Vanemuine. 1869 alustati Balti raudtee ehitust. Tartus toimus I üldlaulupidu. 1878 ilmus esimene Sakala, väljaandjaks Carl Robert Jakobson. ISIKUD Karl XI Karl XII Gustav II Adolf Bengt Gottfried Forselius Johan Skytte Ignatsi Jaak Pakri Hansu Jüri Heinrich Stahl Johan Hornung Johann Reinhold von Patkul Peeter I Katariina II George Browne Woldemar von Lauw Otto Fabian Rosen Anton Thor Helle
Ajalugu §20-25 1. ,,vana hea Rootsi aeg" ,, vana hea Rootsi aeg" (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses...
määrati keskvõimu esindav kindralkuberner. Rootsi kuningas Gustav II Adolf võttis enda riigi eeskujul kasutusele uue kohtusüsteemi, mis andis talurahvale endisest palju suuremad õigused. Asutati kõrgemad kohtud e. õuekohtud ja alamad kohtud e. maakohtud, kus arutati alama rahva tsiviil- ja kaelakohtulisi asju. Talupoeg võis omas asjus nüüd nende kohtute poole pöörduda ja õigust nõuda. Võeti ära mõisniku õigus talupoja elu üle ja trahvide määramine, jäeti vaid kodukariõigus, mis oli siiski üsna raske karistus. Siinne rahvas polnud küll kaugeltki vaba, kuid endisest sügavast pärisorjusest oli asi juba päris kaugel. 17. sajand määras ära Eesti kuulumise luterlike maade hulka. Selle mõju Eesti kultuurile oli mitmesuunaline. Ühest küljest mõjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arengule, sest see usk pidas tähtsaks emakeelseid piibleid ja jumalateenistusi. Teisest küljest kadusid sidemed katoliiklusega
Rootsi aeg majandus:*vilja väljavedu jätkus, *idakaubandus käis alla, *tekkisid esimesed manufaktuurid ehk tehased, *käsitöölistel oli tsunftikord, mis oli orienteeritud käsitööistele sobiva sissetuleku tagamisele, eesti käsitööiste olukord halvenes alates 16.saj. rahvastik: *tänu rahulikematele aegadele hakkas toimuma loomulik juurdekasv, saabusid ka uusasukad * 1656-1658 toimunud sõjaga kaasnes katkutaud, kuid siiski eestlaste rahvaarv tõusis 350- 400 000-ni. Üldine:*17saj. ,,vana hea rootsi aeg" rahva mälus säilinud hinnang järgnevale (Vene tsaari võimu aeg) *Rootsi keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu oli see, et Balti Saksa aadlikud ei olnud harjunud kellegi sekkumisega otsustamisõigusesse maa ja talupoegade üle. *Rootsi talupoeg ei olnud pärisori. *Rootsi kuningas vajas Balti sakslaste toetust (Poola oht) talupoegade olukord: *teokoorem suurenes, *karistused karmistusid, *talupoeg muutus pärisorjaks *kodukariõigus (võib talupoeg...
Forselius Harju-Madise ja Risti rootslase pastori poeg. Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõ...
Esmane kohustus oli naturaalmaks, mida nim. Hinnuseks. Kirikule tuli maksta künnist. Raske kohustus oli linnade ja kirikute ehitamine. Koos mõisate rajamisega tekkis teokohustus, mida eestlased hakkasid hiljem nim. Teoorjuseks. Kuni 15nda sajandini olid eesti talupojad veel isiklikult vabad, kuid alates 15ndast sajandist hakati kehtestama pärisorjust. Esialgu keelati neil kodukohast lahkuda sunnismaisus. Hiljem võeti endale õigus talupoegi müüa, kinkida ja määrata ihunuhtlust kodukariõigus. Seadustatud pärisorjus kehtestati 17ndal sajandil.
Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi suurem ( Riiklik) Vallakohtud-kohtumeesteks olid talupojad ise Rahutused P-Eestis 1804a. · Kogukondlikud koormised ( teede Suurim toimus neist Kose-Uesmõisas, vaigistati korrashoid, ehitamised jne) sõjaväe abiga. · Kirikumaksud
mõisa vastu. Et mõisnike võimu talupoegade üle veelgi kindlustada, andsid Rootsi võimud välja seadusi ja korraldusi, millega keelati talupoegade omavoliline lahkumine mõisniku juurest. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Talurahva õigusteks oli kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi. Rentnikele jäi vaid piiratud kodukariõigus ja voli lahendada väiksemaid talupoegade tülisid. Taluperemehed vabastati nüüd peksukaristusest sootuks. Mina arvan, et talupoegade olukord paranes Rootsi ajal tunduvalt. Nad vabastati pärisorjusest ja neile anti rohkem õigusi. Rootsi aja üks kõige silmapaistvam ja siiani nähtav saavutus oli 1632. aastal avatud Tartu ülikool kuningas Gustav II Adolfi korraldusel, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. See on väga kultuurne ja tuntud hoone. Mitte ainult Eestis
Rootsi aeg *Tabel, leping millega Rootsi sai Eesti tüki haaval endale. kes osaleid, aasta , lepingu nimi 1629. aastal sõlmis Poola Rootsiga Altmargi vaherahu, millega läksid kõik alad peale saaremaa Rootsile. Saaremaa läks Rootsi alla alles 1645. Aastal Brömsebro rahuga. Mõisted: -Restitutsioon – Mõisate tagastamine algsetele omanikele -Reduktsioon – Mõisate riigistamine -kodukariõigus – Mõisniku õigus talupoega karistada Balti erikord - Ei toimunud venestamist ja siinne ametnikkond jäi alles. Vene võim ei tundnud ennast vallutatud aladel kindlalt ja tahtis mõisnikud enda poolele saada, mistõttu algas restitutsioon ehk mõisate tagastamine algsetele omanikele. Mõju talupoegadele oli halb kuna sellega kaasnes uus pärisorjastamine. Balti erikorraga oli Eesti rohkem seotud Euroopaga ja sisserännet venemaalt ei toimunud (usk ja keel). *1804 talurahva õigused ja millal kaotati pärisorjus, ...
17-19 ptk Tunnikontroll 1. Aastaarvud 1558-1583 – Liivi sõda 1629 – Altmarki vaherahu 1645 – Brömsebro rahu 1700-1721 – Põhjasõda 1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt 1709 – Poltaava lahing 1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale 1721 – Uusikaupunki rahu 2. Põhja- ja Liivisõda (tulemused ja aastaarvud) Põhjasõda: -Algab 1700 -Poola kuningas ründab Riiat -Narva lahing (võitsid rootslased) -1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt -1709 – Poltaava lahing -1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale -Lõppes 1721 Liivisõda: -Algab 1558 -Põhja-Eesti -> Rootsi valdus (Eestimaa provints) -Lõuna-Eesti -> Poola valdus (Liivimaa provints) -Saaremaa -> Taani valdus -Lõppes 1583 3. Mõisade reduktsioon (kirjuta lahti, mis kuningas, mõju, kasu kuningale ja talupoegadele, kes kaotas) Agar läänistamine tõi kaasa selle, et Rootsi riik ei saanud Balti provintsidest niigi palju tulu, ...
Eesti Vene impeeriumi osana Haldus ja majandus Haldusjaotus PE→Eestimaa kubermang LE+PLätimaa → Liivimaa kubermang Kubermangu juhib kindralkuberner tavaliselt vene armees karjääri teinud välismaalased Näiteks: 1.Otto Douglas (Rootsi) 2.Woldemar Lõwendahl (Taani) 3.Peter Lacy (Iirimaa) Suurim privileeg oli see, et võis tsaarivalitsuse ukaase välja mitte kuulutada, kui see ei sobinud Balti erikorraga Tegeles jooksva haldustegevusega Vastutas oma kubermangus sõjaväe ülalpidamise eest Kontrollis riigi tulude laekumist Kuna kuberner oli sõjaväelane ja tavaliselt elas Peterburis, juhtisid provintsi tegelikult kaks kohalikku valitsusnõunikku Säilisid rüütelkonnad (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) 173040 koostati aadlimatrikkel Tööd jätkasid maapäevad Säilisid linnade omavalitsused Balti erikord Eestimaa kubermang läks Vene riigi koosseisu autonoomse osana Säilis luteri usk Asjaajamiskeeleks jäi sak...
Riina Lähker 11B REDUKTSIOONI POSITIIVSED JA NEGATIIVSED TULEMUSED Rootsi aeg oli Eestis 17. sajandil. See on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud aga väga erinevalt. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi kaasa palju olulisi muutusi. Suure osa nendest muutustest tõi endaga kaasa reduktsioon. Reduktsiooni viis läbi kuningas Karl XI, see seisnes erakätesse antud riigimaade tagasivõtmisel Rootsi riigi tulude suurendamise eesmärgil. Reduktsiooniga kaasnes nii positiivseid kui ka negatiivseid tulemusi, sest ei ole head ilma halvata ega vastupidi. ...
hakati otstarbekamalt kasutama, mis võimaldas ka renditalude kruntiajamise mõisnike poolt. Kui talupoegadel kujunes piisavalt raha siis nad sait talud ka päriseks osta. Mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel töötama palgatöölised e mõisamoonakad. Muretseti paremaid põllutööriistu ja hakati tegema maaparandustöid, põldude väetamist ja sordiaretust. Eestimaal võeti sarnased seadused vastu 1856. a. Hiljem keelati ka mõisnike kodukariõigus ja tuli lõpetata talude rentimine teotöö eest. 1866. Vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Talude päriseks ostmine: Seaduse kohaselt said mõisnikud müüa maad ükskõik millisele talupojale päriseks. Raha selleks saadi peamiselt linakasvatusest. Kuna vilja hind langes siis oli lina hind püsivalt kõrde. Tervet talu jaksasid korraga välja osta vaid vähesed, enamasti maksti algselt osa hinnast ja ülejäänud kirjutati võlaks
A8mõist UUSAEG.MÕISTED 1-II OSA(õpik 2003) absolutism Piiramatu ühe mehe võim merkantilism Majanduspoliitika,mis soodustab väljavedu,piirab sissevedu hugenotid Prantsuse kalvinistid puritaanid Inglise kalvinistid monarhia Ühe mehe võim restauratsioon Endise poliitilise korra taastamine privileeg Eesõigus rojalist kuningriiklane revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus võimule tuleb uus klass kodanlik revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus feodaalide asemel tuleb võimule kodanlus reduktsioon Aadlimaade riigistamine,mõisate tagasivõtmine riigile Rootsi riigis bojaar Kõrgaadlik ,suurfeodaal Venemaal Böömimaa Tsehhimaa Vestfaali rahu ...
Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest vabaks. Maa oli endiselt mõisniku oma- seda tuli rentida. Rendilepingud- koormiste piirangud tühistati> teorent. Talupojad ei tohtinud linna elama minna- osaline liikumisvabadus. Kõik said omale perekonna nimed. Talupojad olid isiklikult vabad. · 1849 Liivimaa Teorendilt raharendile järkjärguline üleminek. Renidtalude kruntiajamine mõisnike poolt. Talude päriseksostmise võimalus. · 1856 Eestimaa Keelati mõisnike kodukariõigus. Täielik raharent. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt. Eestlaste oma tahte teostamine. Balti- ja asehalduskord 1. Balti erikord: · restitutsioon · aadel sai tagasi kõik õigused tp. üle · maksukorraldus · luteri usk, saksakeelne asjaajamine · säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad · aadlimatriklid · justiitskolleegium · säilis linnade omavalitsus · väikelinnad mõisniku võimu all 2.1. Positiivne Balti erikorra puhul:
Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Kui alluvad enam aadli suuri nõudmisi ei kannatanud oli neil alati võimalus oma härra peale kaevata. Seda nii Rootsi kui ka Vene ajal, kuigi mida aeg edasi, seda väiksem võimalus oli neil sellega midagi head saavutada. Nii juhtus näiteks Vohjna mõisa möldriga. Ta käis kaebamas, kuid selle eest saadeti ta asumisele ja mõisnik mõisteti õigeks. Seosel sellega koostati ka Roseni deklaratsioon. Kehtis kodukariõigus, see tähendab, et mõisnik võis ilma kohtu otsuseta talupoega karistada. Vene võimud mõtlesid, et teevad ihunuhtluse talupojale kergemaks ning panevad piitsa või vitsalöökide maksimumarvuks 30. Sellega muutus asi ainult halvemaks, kuna Rootsi ajal oli see arv juba ammu palju väiksem. Seega karmis mõisnikud kasutasid olukorda ära hästi ning said talupoegi rohkem peksta. See näitab seda, et Vene riik ei teadnud Eesti talupoegade olukorrast mitte midagi.
nende elu olukorra paremaks, kui aga veenduti et asjad paremaks ei lähe proovisid nad uuesti usku vahetada kuid kubermangu võimud seda ei lubanud. 1806- tartus hakkas esimene eestikeelne ajaleht ilmuma, ''Tarto maa rahwa Näddali-Leht'' Baltisakslased moodustusid 5% rahvast, siin elas veel juute, venelasi ja rootslasi. Balti aadli majanduslik olukord halvenes kuna pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud enam mõisnike vajadusi rahuldada. Kodukariõigus oli mõisniku õigus karistada ilma kohtuta oma talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. Kui talupojad vabanesid pärisorjusest ei olnud nad enam mõisniku omand vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Talupoegade vabastamine toimus aga ilma maata. Vallakogukond- kujunes esimeste talurahvaseadustega, loodi vallakohtud mis lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja vandenõuasju. Jälgis koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetun...
Selleks tuli pärisorjus kaotada. 19. sajandi esimesel poolel kaotatigi. Talurahvareformide ajastu 1802 võetakse vastu esimene talurahvaseadus ("Iggaüks...") Talupojad saavad õiguse omada vallasvara Talupoeg saab talukoha põlise kasutamisõiguse kui kõik koormised ja maksud on mõisa heaks makstud. 1804 määratakse kindlaks Eesti ja Läti talupoegade koormised. Piiratakse mõisnike kodukari õigust (Täielikult kadus see 1865) Kodukariõigus mõisniku õigus kohtuta karistada oma talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga 1816 talupoegade vabastamine pärisorjusest. Kuramaal 1817; Liivimaal 1819. Talupoeg polnud enam mõisniku omand ta oli nüüd talurahvaseisuses. Vabastatud talupoeg sai perekonnanime Maa jäi siiski mõisnikule. Talupoeg pidi seda nn vaba kokkuleppe alusel rentima ja tasuma selle eest teorendiga. Talurahvareformide ajastu jõudis lõpule
Levinud on komme nimetada seda aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks" kuid selles ajas polnud ainult positiivseid külgi, oli ka negatiivseid. Karl IX korraldatud reduktsioon mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Siiski säilis aga talupoegade sunnismaisus. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus,taluperemeeste karistamine keelati aga hoopis ära. Keelatud oli ka talupoja võõrandamine maast lahus. Reduktsiooni käigus fikseeriti ka koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Talupoegadele anti talude päritav kasutusõigus ,samuti oli ka õigus kaevata mõisarentniku peale ,kes majandusreglemendist kinni ei pidanud. Kahjuks puudutasid need sätted vaid kroonumõisaid, erakätesse jäänud mõiste talupoegade seisund ei muutunud. Õiguslik
1857 Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees) 185761 "Kalevipoja" ilmumine ÕES-i toimetistes 1858 Mahtra sõda 1863 hakati taotlema Eesti Aleksandrikool asutamist 1864, 21. november J. Köhleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri 1865 laulu- ja mänguseltside "Vanemuine" ja "Estonia" asutamine 1866 omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt, kaotati mõisnike kodukariõigus, käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda 1868 teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos 186870 C. R. Jakobsoni kolm isamaa kõnet 1869, 18.20. juuni Tartus peeti I üldlaulupidu 1870, 24. juuni eesti rahvusliku teatri esimene etendus (L. Koidula "Saaremaa Onupoeg" "Vanemuises") 1870, 5. november avati Eesti esimene raudteeliin (PaldiskiTallinnNarva ja
Euroopasse veoks. Baltimaid nimetati tol ajal Rootsi viljaaidaks, kuna Eestist viidi välja väga palju teravilja. Mõisate jaoks oli see muidugi hea, kuid talupoegade jaoks halb, kuna sellega kasvasid ka nende koormised ning näljahädal viidi teravilja välja selle asemel, et omasid aidata. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt. Võib väita, et reduktsiion vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest.
Maa valitsemisel oli keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu, kuna kuningakoda polnud harjunud laiade õigustega aadlimeestega (piiramatud õigused oma maa ja talupoegade üle). Nad pidid kompenseerima, sest muidu oleksid nad maa andnud venelastele või poolakatele. Gustav II Adolf oli kõrgel positsioonil, ei tunnustanud L. rüütelkonda, karmim balti parunitega. Pärast tema surma asus troonile ta tütar Kristiina, mis oli soodus aeg (L. rüütelkonna tunnustamine, mõisnikud said samad õigused ja asutused mis olid E. Rüütelkonnal). Tekkis maariik mis oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus (tegeles provintsi valitsemisega ja talupoegade küsimustega). Jagunes E. ja L. kubermanguks. Mõlema aadlikud moodustasid rüütelkonna (Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaa) ja mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kollegium. Kõikide aadlike üldkoguks Maapäev. Kuna oli toimunud ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine ning suurem osa maid ol...
Kuni kuus päeva nädalas. Jalategu: suvine põllutööde hooaeg ja sama palju päevi. Abitegu: kiireloomuliste mõisatööde hooajal. Heinategu, sõnnikuvedu, alepõletamine, talvel mõisavoorid. Lisaks veel loonusandamina osa talu viljasaagist mõisale. Peale selle lambaid, mune, võid, mett jne. Pärisorjastamine Lõplik pärisorjastamine. 1632 maakohtu korraldus et pagenud talupoegi kätte saada. Sellega tunnistati riiklikul tasemel sunnismaisust. Mõisnikele jäi ka kodukariõigus. 1645 uus seadus talupoegade pagemise takistamiseks. Varjamise eest sai ka karistada. Pärisorjuse lõplik vormistamine 1668 tehtud ja 1671 Rootsi valitsuse poolt kinnitatud politseikorraldusega. Lapsed sünnivad pärisorjadena. Mujalt tulnud muutusid pärisorjaks kui süütasid koldes tule. Suur reduktsioon 1680 Karl XI otsus, et Eesti, Liivi ja Saaremaal kuulusid tagasivõtmisele kõik maad mis olid jagatud aadlile Rootsi võimu ajal. Omanikud võisid hakata rentnikeks
KORDAMISEKS I Daatumid: Isikud: 1. Karl XI Rootsi aja viimane 1. 1582 Jan Zaplzki rahu kuningas 2. 1583 Pljussa rahu 2. Karl XII Rootsi kuningas, alustas 3. 1629 Altmargi rahu Põhjasõda, 18 saj. algus 4. 1632 Tartu ülikooli asutamine 3. Gustav II Adolf Rootsi kuningas 5. 1645 Brömserbo rahu, taani andis 17. saj. keskel, asutas Tartu ülikooli alad rootsile 4. Bengt Gottfried Forselius 6. 1681 Reduktsioon Asutas Tartu lähedale õpetajate 7. 1684 Algas Forseliuse seminar seminari 1684 - 8. 1686 Rootsi kiriku seadus - enne 5. Johan Skytte Asutas Tartu ei saa keegi abielluda, kui ei oska Ülikooli, kindral kuberner lugeda, Lõuna-Eesti keelne uus 6. Ignatsi ...
1857–1861 – "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes 1858 – Mahtra sõda 1861 – maltsvetlaste minek Krimmi 1863 – hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist 1864, 21. november – J. Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri 1865 – laulu- ja mänguseltside "Vanemuine" ja "Estonia" asutamine 1866 – omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt, kaotati mõisnike kodukariõigus, käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda 1868 – teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos 1868–1870 – C. R. Jakobsoni kolm isamaa kõnet 1869, 18.–20. juuni – Tartus peeti I üldlaulupidu 1870, 24. juuni – eesti rahvusliku teatri esimene etendus (L. Koidula "Saaremaa onupoeg" "Vanemuises") 1870, 5
Põhiline päriseksostmine toimus 50.aastatel, raha selleks saadi linakasvatusest. Sotsiaalne tagajärg - kujunes mõisamoonakate kiht. Eestimaal - 1856 - raha kartulikasvatusest, põhiline ostmine 19.saj. lõpul Saaremaal - 1865, põhiline ostmine 20.saj. algul Rahutused - 1858 Mahtra sõda Järgnevad reformid, mis loovad kodanliku ühiskonna kodanlikud reformid 1863 - passiseadus - täielik liikumisvabadus Venemaa kubermangude piires - algas Eesti asunduste rajamine. 1865 - keelati kodukariõigus 1866/68 mitteaadlikud said õiguse osta mõisaid 1868 - keelati teoorjus 1871 mitteaadlikest mõisaomanikel õigus osaleda maapäeval 1874 lõpetati nekrutivõtmine, üleminek üldisele sõjaväekohustusele VI 1866.a. vallaseadus - sellega vabanes vald mõisniku eestkostest valla täiskogu valis vallavolikogu kõik peremehed 1/2 peremehed, 1/2 maatamehed
muistset vabadussõda, kui Eesti oli jaotatud nelja võimu vahel, see tähendab, et siin aladel oli palju võõrvalitsejaid. Aadlid olid talupoegadele seadnud piisavalt hiiglaslikud koormised, et nood ei suutnud tasuda- jäädi võlgu ja nälga. Kuna talupojad olid suuresti, siis öeldi neile, et nad ei tohi maalt enne tagasi maksmist lahkuda- nii tekkis sunnismaisus. Seejärel hakkasid mõisnikud kutsuma talupoega juba enda omandiks. Nüüdsest võis neid osta, müüa, vahetada ning ka peksta- kodukariõigus. Talupoegadele seati mitmeid koormiseid, mille hulka kuulusid andamid, mis tähendas enda saagist kindla osa ära andmine. Veel oli pidid talupojad tegema teotööd, mis koosnes raskest rakmeteost, kus talupoeg pidi mitmeks päevaks mõisa minema hobusega. Oli ka kergem variant- jalategu, kus talupoeg läks ilma hobuseta jalgsi mõisa tööle. Lisaks pidid talupojad käima mõisavooris, mille käigus toimetas talupoeg suurde linna või sadamasse vilja, liha ja hiljem ka viina
Wildega esimene ajaleht ,,Lühhikke Õppetus" - Rõugete vastu kaitsesüstid RAHVAHARIDUS 1765.a Zimmermanni koolikorralduse kava koolid ka mõisatesse IV 19.SAJANDI REFORMID I 1802 Eestimaal/1804 Liivimaal · Bergi talurahvaseadus - Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine - Teokoormiste normeermine (vastavusse talu kandevõimega) - Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine - Kodukariõigus 2 päeva aresti või 15 kepihoopi (taluperemehed vabastati) - Vallakohtute loomine (kohtumehed talupojad) - Ülejääki mõisakoormistest võis talupoeg turul müüa II 1816 Eestimaal/1819 Liivimaal · Aadelkond loobus senistest õigustest talupoegade üle · Perekonnanimede panek (priinimed) · Maa mõisniku ainuomand rentimine, koormiste asemel olid rendilepingud, kus
Essee ´´Emajõe kaldal asuvad mälestusmärgid´´ Kabina Lastelaulupeo mälestuskivi 02. juunil 1870. a. toimus Tartumaal Kabinas esimine ilmalik lastelaulupidu. Selle ürituse idee tekkis Tartu ümbruse koolmeistril, kes innustatuna esimese üldlaulupeo (1869) õnnestumisest soovisid aktiviseerida muusika õpetust koolides. Nii otsustatigi korraldada järgmisel aastal lastelaulupidu kõigi ümbruskonna rahvakoolide osavõtul. Lastelaulupeo üldjuhi kohustused võttis enda peale esimese üldlaulupeo peakomisjoni president, Tartu-Maarja kihelkona pastor A. H. Willigerode. Repertuaari küsimus lahendati: A.H. Willigerode võttis paarkümend saksa järelromantismi perjoodi laulukest, lõi nendele ilmaliku sisuga eestikeelsed tekstid ja avaldas need trükis. Luunja mõisa noorparun E. M. Nolcken lubas laulupeo korraldada oma Kabina mõisa pargis. Lastelaulupeost võtsid osa Tartu Maarja kihelkonna, Nõo kihelkonna, Tartu linna lastekoorid, üle poole...
AJALUGU MÕISTED: Reduktsioon-Rootsi aja mõisade riigistamine, 1680 Rootsil vaja raha ning mõisnik muutus rentnikuks ja pidi riigile maksma. Seati sisse vakuraamatud, kuhu olid üles märgitud talpoja kohustused mõisa ees. Riigiststud müisades kaotati pärisorjus. Resitutsioon-Mõisade tagasi andmine aadlikele Vene ajal, kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia läbi venestamist Eestis ning lõi asehalduskorra, püüdis talupoegi aidata Põhjasõda- 1700-1721; to...
suunatud mõttetöö ei oska tihtipeale enam hingeliste vajaduste tasandil orienteeruda. Eestimaa elanike minevik pole just kuigi roosiline olnud aastakümneid kestnud võõrvõimu perioodid, mil eestlase kui rahvuse huvid tagaplaanile seati, suruti peale tundmatuid usundeid, kombeid, keeli ja traditsioone, millega vagur põliselanik alandliku kodulooma kombel kohanema pidi. Igapäevane orjamine mõisapõllul, käskija kodukariõigus ja kirjeldamatu vaesus ei suutnud aga vintsket talupoega heidutada. Vaatamata piitsahoopidele ning igasuguse inimliku kohtlemise puudumisele, elas niinimetatud tööloom vapralt edasi oma sisemiste väärtuste arvelt rahvakultuur ja kombed suutsid säilitada eneseuhkuse ja usu iseenda võimetesse. Kukru kosumisega kaasneb tahe teenitud rahakoormat kuhugi paigutada. Riigis, kus inimene on võrreldav talveks valmistuva orvaga, kellele kogutud tammetõru- ja
a Liivimaal vastuvõetud talurahvaseadustega kehtestati talude pärandatav kasutusõigus, normeeriti teokoormisi ning keelati talupoegade müük ja võõrandamine. 1816/1819 seadustega kaotati pärisorjus. Liikumisvabadus oli veel piiratud, kuid talupoeg võis omada vallas- ja kinnisvara. 19.sajandi keskpaigas vastuvõetud seadustega vabanesid taluinimesed tööst mõisapõllul, teorendilt mindi üle raharendile ning avanes talude päriseksostmise võimalus. Ühtlasi keelati mõisnike kodukariõigus. Kuigi talurahval oli siiski veel mitmeid koormisi ja kohustusi, oli ta siiski saanud isiklikult vabaks. Talupoegade jõukus kasvas. Algas talude päriseksostmine. 1863.aastal kehtestatud passiseadus andis täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Oma talud jäeti maha. Kuna ees ootav tegelik olukord polnud sootuks nii muinasjutuline kui seda loodeti, pöörduti õige pea tagasi oma koju. Tööstus ja kaubandus arenes jõudsalt
Mis toimus? -1054- Tallinna asutamise aasta -1201- hakati piiskop Alberti käsul rajama Riia linna -1202- piiskop Albert asutas rüütliordu (Kristuse sõjateenistuse vennad e.Mõõgavendade ordu) -1208- sakslased tungisid Ugandisse, eestlaste Vabadusvõitluse algus. -1210- eestlaste võit Ümera lahingus -veebruar 1217- eestlaste võid sakslaste üle Otepää all. -21 sept 1917- Madisepäeva lahing -1219- kuninga Valdemar II juhtimisel tulid taanlased Tallinna alla. -1220- rootslaste sissetungi katse Läänemaale lüüakse tagasi. -1224- peale Tartu vallutamist oli kogu mandri Eesti võõrvõimu all. -1227- Vabadus võitluse lõpp, tulemuseks oli Eestlaste langemine võõrvõimu alla. -1236- Saule lahing, kus purustasid leedulased Mõõgavendade ordu -1238(1237)- Stensby leping, mille alusel jaoatati Eesti ala vallutajate vahel. -1242- Jäälahing Peipsi järvel, mille tulamusena jääb piir lääne ja ida; ordu ja venelaste vahel sajanditeks püsima -23 apr...
t nad pidid mõisapõldudel töötama ja selle eest said harida ka oma maid; lisaks kehtis paljudes kohtades veel loonusrent talupoeg pidi mõisnikule loovutama osa saagist. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, muudeti talupojad sunnismaisteks. Nii hakkas kujunema pärisorjus. Orjusest erineb pärisorjus selle poolest, et pärisorja ei võinud mõisnik tappa, aga teda võis müüa või vahetada mõne teise vastu. Mõisnikul oli ka pärisorja karistada kodukariõigus. Kahe süsteemi (rendiärrus ja mõisahärrus) vaheline eraldusjoon kulges mööda Kesk- Euroopat, täpsemalt mööda Elbe jõge. Põlisrendisüsteem ehk rendihärrus oli valitsevaks Lääne-Euroopas, pärisorjuslik mõisamajapidamine ehk mõisahärrus Ida-Euroopas. Seega oli Euroopa jagamine lääneks ja idaks ka majanduslikult põlistatud. Kuna suhtumine maasse ja seeläbi ka oma töötulemustesse oli kummagi süsteemi puhul
Minu arvates oleks pidanud tsentaliseeritud riik aksepteerima eestlaste ja liivlaste vanasid tavaõigusi ja kombeid. Rootsi riik ei oleks tohtinud sundida peale luteri usku ja küsida makse ning karistada. Ma arvan , et igal inimesel oleks pidanud laskma valida, mis usku ta tahab uskuda. Minu arvates kõige negatiivsemaks küljeks Rootsi ajal oli talupoegade olukord. See oli tõesti hea, et talupojad vabastati mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasel jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Talupojad pidi maksma riigimakse, mis on minu arvates väga alatu, sest talupoegadele endale jäi peale riigimaksude maksmist endale väga vähe raha kätte ja samuti oli vaja neil elada ja oma pere toita. Ning ka mõisnikud takistasid talupoegadel edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnik. Positiivsete külgedena ei saagi eestlaste poolt vaadatuna palju asju välja tuua.
Kuid sellegipoolest säilitas ta suure ja kindlustatud linna auväärse positsiooni ning teenis tulu vilja väljaveost. TARTU, edukas ja õitsev linn jäi kaubateede vahele ja seda enam ei muuta ei saanud. NARVA lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Peamiselt kogu idakaubandus siirdus narva. 6) Kirjeldage eesti talupoja olukorda Rootsi ajal. Millal ja kuidas sätestati lõplikult pärisorjus ja sunnismaisus? - Talupojad olid pärisorjad, suurenes teotöö koorem. Mõisnikul oli kodukariõigus. - Kui Clas Tott avaldas maaseadustiku, mis kinnitati Stockholmis 1671.aastal. 7) Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti demograafilist olukorda? Mis soodustas rahvaarvu kasvu? -Rootsi aeg võimaldas Eestlasel demog. katastroofist väljatulla hoolimata näljahädadest. rahvaarvu kasvu soodustasid, rahulikumad ajad ning uusasukate saabumine(Rsi aeg oli hea). 8) Millist mõju avaldas Eesti kultuurielule üleminek luterlikku saksa- skandinaavia kultuuriruumi?
rohkem mõisnikule võlgu, ka rendimäärad suurenesid. Uue seadusega anti talupoegadele võimalus maad osta. 1858. aastal toimus palju talurahvarahutusi, sest talupojad uskusid, et uute seadustega on nad teoorjusest vabastatud. Kõige suurem kokkupõrge oli samal aastal 2. juunil Mahtra mõisas, kus kogunes 700-800 talupoega karistussalga vastu. 8 inimest suri, mõlemal pool oli haavatuid ja ülestõusust osavõtnud talupoegi karistati karmilt. 1865. aastal kaotati kodukariõigus keisri otsusega. Sulastele, vabadikele (maata või vähese maaga talupojad) ja teenijatele võis vallakohus siiski kehalisi karistusi määrata. Teorent keelustati lõplikult 1868. aastal. Talude päriseksostmine oli raske. Liivimaal oli ostmise kõrgaeg 1860-80, sellel ajal said Liivimaa talupojad võtta ka pangalaenu. Eestimaal toimus suurem talude päriseksostmine 30-40 aastat hiljem, sest talurahvas oli vaesem ja laenu oli ka raskem saada.
Teorendi asemel eelistati raharenti, eesmärgiks seati maa müümine talupoegadele eraomandiks Seadus nägi ette ka krundi mõõtmist Talupoegadele jäi arusaamatuks, miks Eestimaa seadust rakendatakse järk- järgult ning see ajendas tõrkumisi ja vastuhakku. Näiteks mahtra sõda 1858 Rahva rahutus avaldus ka prohvet Maltsveti ehk Juhan Leinbergi juhitud usuliikumises Talurahva liikumisvabadust avardas 1863 aasta kehtestatud passiseadus 1865 kaotati mõisnike kodukariõigus 1866 vallakogukonna seadus m´kaotas mõisa võimu talurahva omavalitsuse üle 1877 kehtestatud Vene linnaseadus kaotas seisusliku saksa omavalitsuse. Peterburi rajamine oli ahistanud Tallinna ja Tartu väliskaubandust, Pärnu kaudu kulgev metsa ja lina eksport oli elavam 1830-40 aastail hakati rajama aurujõul töötavaid vabrikuid( Kärdla, Sindi ja Kreenholmi kalevivabrik) Tallinna ehitati 1870 aastail masinatehased, kundasse tsemendivabrik ja avati
Sätestati seda, et maa jagati kaheks: talu- ja mõisamaaks, talumaad võis anda rendile ning müüa päriseks, mõisnikud võisid ise pidada mõisamaid, samuti müüa ja rendile anda, vabaneti teotööst; Tulemuseks oli see, et sillutati teed kasumajandusele, talude päriseksmüümise tulemusel talupojad arendasid oma talu ( muutsid nii esteetiliselt kui ka praktiliselt), mõisamoonakad tegis mõisniku põllul tööd. 1860 keelati kodukariõigus (keelati omakohus); 1863 passikorraldusseadus; 1866 talurahva omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt; 1868 tuli lõpetada talude rentimine teotöö eest. 11. Miks paljud talupojad polnud huvitatud mõisniku koste alt vabanema ? Paljud mõisnikud ei olnud valmis selleks, et olla vastutav oma talu eest, samuti ei olnud paljudel nii palju raha ja sageli esines ka juhtumeid, kus talu läks võlgade tõtt oksjonile
rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, võidi mõis kooli pidamise kohustusest ka vabastada. 7. Talurahvaseadused 19. sajandil. 1802/1804 Talud päritavaks, koormised õiglaseks 1816/1819 Talupojad vabaks, priinimed, koormiste tõus 1856/1849 Teorendi maksmise lõpetamine, talude krunti ajamine, võimalus talu päriseks osta 1863 uus passiseadus - liikumivabadus vene riigi piires 1865 keelati mõisnike kodukariõigus 1868 keelati teorendi maksmine lõplikult 8. Vallakogukonna ülesanded. Vallakohtute loomine(mõisniku, peremeeste ja sulaste esindaja), magasivilja kogumine, vaestehoolekanne(algul külakorda käimine, pärast vaestemajad), valla juhtide valimine(Eestimaal talitajad, Liivimaal vöörmündrid), kohaliku kooli toetamine(remonditööd ja rahaline toetus), teede ja sildade korrashoid jne. 9. Mida ja millest toodeti Eestis 19. sajandil? villatöötlemine - kalev(tekstiil)
adramaade(?) Talurahva õiguslik olukord Rootsi aja algul Rootsi aja lõpul · Sunnismaisus · Koormised seati vastavusse talu · Teokoormised sõltusid mõisniku võimalustega ja märgiti üles vaku- suvast. raamatutesse vähenes mõisnike omavoli. · Kodukariõigus · Piirati kodukariõigust (sellest vabastati taluperemehed) · Kohtunikuks mõisnikud · Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole mõisa omavoli korral. 1. Talupojad olid õigusteta pärisorjad, kelle vara kuulub mõisnikule. 2.Talupojad sõltusid täielikud mõisnikust, kes võis neid oma suva järgi müüa, kohut pidada ja koormisi määrata. 3
22. Stensby leping - Põhja Eesti läks ametlikult Taani kuningriigi Koosseisu. ; Vakk(us) - 100 talu ; vesse viimane eestlaste eest võitleja, saaremaa ülestõusu pealik ; Taani hindamiseraamat 1241, esimene rahvusloendus. ; must surm - katk ; 23. teoorjus - talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas ; sunnismaisus - kohustus elada seal kus ta sündinud on ; kodukariõigus - mõisniku õigus talupojale ihunuhtlust anda ; raad Keskaegse linna juhtija ; gild Kaupmeeste rühmitus ; tsunft Käsitööliste rühmitus ; 24. bürgermeister Keskaegse linna juhtija. ; linnafoogt Kohalikku mõisniku esindaja ; linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev tähendab vabadust. © Siimo Lopsik 2011 25. maapäev - 1421 alates hakkasid toimuma korralised koosolekud, millest
Eriti suur nõudlus Eesti rukki järele. Tänu sellele muutusid meie maa ja selle asukad jõukamaks, teisalt aga tõi see kaasa vasallide elamaasumise maale, oma mõisatesse. Keskaja lõpuks kujunes välja eestlaste teoorjus (talupoegade kohustus teha mõisas tööd kuni 4 päeva nädalas) Keskaja lõpuks kujunes talupoegade sunnismaisus (paiksus) Mõisatöö korraldamisel, talupoegade tööle sundimisel tähtsustus mõisnike kodukariõigus – mõisniku politseiõigus, sh. õigus talupojale ihunuhtlust anda. Talupojad jäid veel vormiliselt vabaks, osaledes endiselt kohtupidamises, omasid teatud omavalitsust ja õigust vallasvarale. Osaleti veel maa kaitses ja oldi relvastatud rahvas. Talupoegi oli 4 tüüpi, kellest enam oli adratalupoegi, kelle nimi tuli nende maa arvestamisest adramaades. Metsadesse rajatud uudismaadel elasid üksjalad. Olid veel raharendile lastud vabatalupojad – vabad teotööst
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
