Pärast seda kui ordumeister Tallinna raele karmis toonis manintsuskirja kirjutas algasid linnas suured korrastused, mida hakati nimetama pildirüüsteks. Kuni 500 liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis 14. septembril 1524. aastal dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikvaid jms. Tallinnas jäi pildirüüstest puutumata vaid Niguliste kirik, kuid hiljem toimus pildirüüste ka mujal Eestis. Talupojad leidsid usupuhastuses mõtte, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed. See tingis rahutusi ja seetõttu toetas algul maa-aadel ordut ja piiskoppe uuendustevastases võitluses. Reformatsiooni mõjul on Eestile nii häid kui halbu külgi. Halb on see, et pildirüüste ajal lõhuti kirikus palju pühapilte, -kujusid jms, kuid tänu reformatsioonile arenes kirikukunst. Samuti tõi reformatsioon eesti keelde uusi sõnu ja parandas
• Katoliku kiriku võitlus usupuhastuse vastu igal võimalikul viisil • Jesuiitide ordu asutamine • Ignacius Loyola (1491- 1556) Ususõjad ja usurahud • 1555 Augsburgi usurahu Saksamaal. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras ka oma talupoegade usu. • 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8 kodusõda usu tõttu. • 1572- Pärtliöö- ainult Pariisis mõrvati 2000 hugenotti ( kalvinisti) • Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 • Pildirüüste • 1618-1648 Kolmekümneaastane sõda Katoliiklikud ja protestantlikud riigid Usupuhastus Eestis • 1524-1525 rändjutlustajad Saksamaalt (M.Hofmann) • Pildirüüste Tallinnas (Niguliste) ja Tartus • I eestikeelne raamat 1525 – tiraaž hävitati • 1535 I säilinud eestikeelne raamat Wanrat – Koelli katekismus • Luterlus sai ametlikuks riigiusuks pärast Liivi sõda, Rootsi ajal 17. sajandil.
Liivi Ordu, Saare-Lääni piiskopkond ja Tartu piiskopkond 2)Aadlikud olid sakslased, linnakodanikud sakslased ja eestlased, talupojad eestlased, vaimulikud sakslased. 3.Mõisted Adratalupoeg-talupoja kohustus teha tööd mõisapõllul Vabatalupoeg-võis maksta oma koormise rahas Mõis-mõisniku majapidamine koos maavaldusega Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal? Eestis oli 9 linna, 4 hansalinna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud: Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulgentse 8.Reformi põhiideed: 1
teoorjus teorent -feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema, adratalupoeg talupoeg, kes pidi maaisandale või tema läänimeestele maksma andameid ja kandma koormisi, toomkirik piiskopkonna peakirik, toomkapiteel kõrgematest vaimulikest koosnev ja piiskopkonna valitsemist korraldav organ, tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus, missa katoliku kiriku jumalateenistus, pildirüüste ususümbolite hävitamine kirikus, gild kaupmeeste või tsunftide ühendus, üksjalg talupoeg, kelle koormised olid adratalupojast väiksemad, pidid tööd tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt
· Vabatalupojad nad ei teinud mõisale teotööd, vaid maksid mõisale raharenti; · Maavabad talupojad olid täielikult mõisa kohustustest vabastatud. Ainus kohustus oli sõjaväkke minek sõja korral. 10. Loetle keskaja Eesti linnad. · Tallinn · Rakvere · Tartu · Pärnu · Viljandi · Paide · Haapsalu · Narva 11. Selgita mõisted: hinnus, kümnis, pärisorjus, sunnismaisus, kodukariõigus, reformatsioon, toomkapiitel, missa, kabel, pildirüüste, skraa. · Hinnus kindla suurusega andam; · Kümnis protsentuaalne andam; · Sunnismaisus - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada; · Kodukariõigus mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ja neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga; · Reformatsioon - 16
piiskopid ei sekkuks riigi juhtimisse; Vaimne- jumalasõna omaskeeles, katoliikluse puhastam, preestrid polnud rahul kirikukorraga. M. Luther 1517- usupuhastuse algataja Wittenbergis, 95 teesi, jumalasõna kättesaadav emakeeles, pattude andeks andmiseks pole vaja preestrit. 1523 jõuab ref Eestisse Riia kaudu, Tlna bürgerid võtavad ref ideed kiiresti omaks, 1525 linnades oli ref. Tulemus: Eesti jaguneb 2 usuvooluks: linnad+luterlus, maa+katolik; 1524- pildirüüste liikumine Tln-Tartu (juhib Hoffmann rae vastu) Haridus/Kultuur: Koolid: toomkool, kloostrikool, linnakool; 1739- Anton thor Helle-tõlkis piibli est k; 1525- esimene teadaolev trükis jumalateenistuse käsiraamat (Lübecki rae otsus-raamat põletati); 1535- Wandradt(kirj) ja Koelli(tõlkis est) katekismus. Haritlased: J. Pulck-Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitel; H. Carvel- kloostri ülem; J. Koell- Pühavaimu kiriku jutustaja. Hinnus-talupoegad koormis, kindlaksmääratud naturaalandam,
TARTU TOOMKIRIK Anett Nõmm Liisa Tamm 10 A Üldinfo Tartus Toomemäel Hoone aadress on Lossi 25. Kiriku ehitamist alustati u 13. saj ja lõppes 16. saj Ehitatud gooti stiilis Tartu piiskopkonna peakirik ja piiskopi kirik (sellest tuleneb nimi) Ajalugu 10. jaanuaril 1525 reformatsiooni ajal kannatas toomkirik pildirüüste all, linnakodanikud tungisid kirikusse, purustasid pühakute kujusid ja krutsifikse. Venelased laastasid seda Liivi sõja käigus. Pärast 1582. aastat, mil Tartu langes poolakate kätte, tehti plaane toomkiriku renoveerimiseks ja uuesti kasutuselevõtuks, kuid järgnenud Poola- Rootsi sõjad nurjasid need plaanid. Rootsi võimu ajal lagunes toomkirik edasi, kuid matusepaigana jäi see kasutusele kuni 18. sajandini 1760
sulased, tüdrukud ja vabadikud. Talupoegade vabadust piirati, kuna nad esitasid kaebusi, ei täitnud koormisi, hakkasid vastu ning asusid mujale elama. See tuli aga mõisnikele kahjuks ning nende vabadusi hakati piirama. 12. Kuidas oli lõhenenud ühiskond? Linna- ja maarahvas ei saanud läbi. Lisaks olid pidevad probleemid Eesti ala riikide vahel (Tartu, Saare-Lääne piiskopkonna ning Liivi ordu vahel). 13. Selgita mõisted: toomkirik, missa, reformatsioon, pildirüüste, visitatsioon, sinod Toomkirik – Vana-Liivimaal piiskopkonna peakirik (katedraal) Missa – pidulik jumalateenistus Reformatsioon – katoliku usu puhastus (sai alguse 1517. a Saksamaal) Pildirüüste – 1524. a tungis 400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk dominiiklaste kloostri- kirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja –kujusid, altareid, reliikviaid jms. See leidis aset ka hiljem teistes
Talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Põhjused Mõisate rajamine Lääne-Euroopas algas kiire linnade areng ja kasvas vajadus teravilja järele Koos mõisapõldude laienemisega kasvas vajadus tööjõu järele Liikumisvabadust piirati, kuna paljud talupojad pagesid mõisa teotöö eest 12.Kuidas oli lõhenenud ühiskond? Saksakeelne ülemklass, mittesakslastest maarahvas 13.Selgita mõisted: toomkirik, toomkapiitel, missa, reformatsioon, pildirüüste, visitatsioon, sinod Toomkirik - katedraal ehk piiskopkonna peakirik Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12 toomhärrast Missa – pidulik jumalateenistus Reformatsioon – usupuhastus Pildirüüste – suured korratused linnas, mille käigus lõhuti pühapilte ja – kujusid, kuna arvati, et igasuguseid kaunistusi pole kirikus vaja visitatsioon – kirikukatsumine sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek 14
REFOTMATSIOON EHK USUPUHASTUS Eellugu · Kirikut ja paavstimõimu kritsiseerivad liikumised (nt katarid, hussiidid) · Paavstitüli (Rooma vs Avignon'i) · Tööjõupuudus, tehniline areng- kapitalism · Haridustaseme tõus · Rahvastiku vähenemine (katk) · Rahvusluse tõus Usupuhastus · Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal, Wittenbergis · Reformatsioon- ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks. · Kutsus kirikut tulema tagasi Piibli algsete tõdede juurde. · Piibli tõlkimine saksa keelde · Saksa kirjakeele kujunemine Martin Luther · MartinLuther 10.11.1483 1 02.1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja kateiste kristlike traditsioonide õpetust. Põhjused · Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla · Vaimne suund- vaimulikud ja humnanistid võitlesid katoliku k...
* Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa * Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad- veeti Venemaalt, Liivimaalt välja 4) Vaimuelu: a) Mõisteid: Toomkirik, toomkool, kirikukihelkond Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased b) Reformatsioon ja selle levik Liivimaal pildirüüste Esimene eestikeelne raamat IV KAARDID: 1. 8 suurt Eesti muinasmaakonda , linnused, Ümera ja Madisepäeva lahingukohad 2. Keskaegse Liivimaa riigid, Eesti alal asunud linnad, Riia
Samuti tegutses Eestis veel tsistertslaste ordu, mis osales aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Ajapikku said neist suurfeodaalid ning rahvas ei sallinud neid. Nende kloostrid asusid Padisel, Kärknas ja Tallinnas. Nunnakloostritel oli hooldusasutuse funktsioon: leseks jäänud naistele oli kloostrisse pöördumine pea ainus väärikas väljapääs. Nunnakloostrid olid tsistertslastel ja frantsisklastel. 12. Reformatsioon ja selle tulemused (pildirüüste) 1523 jõudsid uue usu jutlustajad Liivimaale ning leidsid kiiresti poolehoidjaid: linlased pooldasid neid, sest oldi maaisandatest piiskoppide ja munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Jutlustati evangeeliumiusku. 1524 leidis aset Tallinnas, hiljem ka teistes linnades, pildirüüste: linlased tungisid kirikutesse ning rüüstasid pühapilte, altareid jms. 13. Mis muutus pärast reformatsiooni vaimuleus (Wandradt-Koelli katekismus)
pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning t...
Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt nimetatakse reformatsiooniks. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad, milles eriti rängalt said kannatada Saksamaa ja Prantsusmaa. Reformatsiooni vaen katoliku kiriku tavade vastu sünnitas ka pildirüüste, milles hävisid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused. Sellegipoolest oli tekkinud uudishimu ka reaalse maailma imede vastu, mis leidsid väljenduse teaduse hoogsas arenemises ja maadeavastustes (meretee leidmine Indiasse ja Ameerika avastamine). Renessansskunst levis rahutustele vaatamata ka mujal Euroopas. Kõige itaaliapärasem oli saksa kunsti üürike õitseaeg 16. sajandi alguses, enne reformatsioonist ja talurahva ülestõusust põhjustatud vapustusi..
· Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood · antiikkunst > 1)Lääne-Rooma: romaani, gooti, renessanss, barokk. 2) Ida-Rooma: Bütsantsi, Vana-Vene · Kirikud, kullasepakunst, mosaiigid · tambuur trummel · vikkel sfääriline kolmnurk · tromp veerandkaarekujuline niss · baptistreerium ristimiskirik · nimbus aupaiste · empoorid rõdud · vestibüül - sammaskoda · ekseeder apsiid ROMAANI KUNST · Olulisem kunstiliik on arhitektuur
· Galileo Galilei- astronoomia, teleskoop. Reformatsioon põhjused ja tulemused: Põhjused: riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt, vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kirike kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside müümine (patulunastuskiri). Tulemused: Saksamaal tekib luteri usk, ususõjad. Sveitsis tekib kalvinism ja ususõjad. Inglismaal kloostrid saadetakse laiali ja pildirüüste. Protestantlikud usulahud: Saksamaal luterlus (Martin Luther), Sveitsis kalvinism (Calvin), Inglismaal anglikaani kirik (Henry VIII) Ususõdade tulemused:
usufanatismi, nagu kirjutas Arbusow (Arbusow 1921: 236). Tegetmeyeri kujunemises näeb nüüdisaja Saksa ajaloolane Joachim Kuhles mitte niipalju Lutheri, kuivõrd just Karlstadti mõjusid. Oluline moment on juba seegi, et Tegetmeyer õppis Wittenbergis just Lutheri äraoleku ajal. Tegetmeyeri paigutab Kuhles juba radikaalsete rahvajuhtide poolele, kelle Karlstadtist inspireeritud jutlused Riias olid otseselt pildirüüste ajendiks. Tegetmeyeri hilisema taganemise oma radikaalsetest vaadetest paneb Kuhles tema poliitilise oportunismi arvele. (Kreem 2007 : 133.) Ja nii sai Tegetmayerist Riias Knopkeni järgija ja peagi ka abiline, ta alustas teise iseseisva jutlustajana Riia Jakobi kirikus. Siiski osutus ta Knopkenist tunduvalt radikaalsemaks jutlustajaks, on oletatud, et just tema jutlused põhjustasid Riias pildirüüsteid. Reformatsiooniideede levikust Riias annab ka teada Riia raesekretär Johann
Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa ees...
tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai samanimelise piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse Põhjasõja ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. Tartu Ülikooli taasasutamise järel 1802 hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised klassitsistlik Vana Anatoomikum, tähetorn (piiskopilinnuse asukohale) jne. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati ülikooli raamatukoguks. Enamik Toomemäest on kaasajal kaetud pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil
MÕISTED reformatsioon - kiriku ja ühiskonna muutmine valitsemine, poliitilise ja majandusliku võimu alal kuurvürst - riigivürst, kellel oli õigus valida kuningat Konstanzi kirikukogu - kirikukogu, kus taastati paavstivõimu ühtsuse 95 teesi - 95 ladinakeelset lauset patukaristuse kustutamise kohta(Matrin Luther) pildirüüste - rahavahulk kiskus kirikutes maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need anabaptistid - taasristijad; arvasid etpole vaja ei iiblit ega ülikooli ning, et kõik täiskasvanud peaks uuesti ristima Augsburgi usutunnistus - uus usutunnistus, mis määratles luterluse põhiseisukohad ja lut. kirikuteenistuse alused predestinatsiooniõpetus - ühed määratud õndsaks saama, teised hukatusele(Calvin) Rooside sõjad - Inglismaa dünastiline kodusõda
AJALUGU . KRONOLOOGIA. 1453 - piiras Türgi sõjavägi Konstantinoopoli. 1494-1559 Itaalia sõja 1492 avastati Ameerika ( Christoph Kolumbus ) 1498 avastati India ( Vasco da Gama ) 1517 esitas Martin Luther oma seisukohad 95 teesina 1524-1526 talupoegade sõda 1555 Augsburgi usurahu 1545-1563 tehti põhjalikud muutused Trento kirikukogul 1566 algas ulatuslik pildirüüste ,ning karoliku kiriku varade hävitamine. 1588 . purjetas hiiglaslik Hispaania laevastik, mida kutsuti Võitmatuks Armaadaks, Inglismaa poole. 1581 kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II hukutatuks. 1237 lõpul ründasid mongolite väed Batu-khaani juhtimisel kirde-Venemaad. 1240 õnnestus mongolitel pärast pikaajalist piiramist vallutada Kiiev. 1380 peetud Kulikovo lahingus saavutasid venelased võidu.
sajandi jooksul. Reformatsioon Liivimaal Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Nende töö kandis vilja, seda enam, et linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste: mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. Sama sündis Tartus, Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. Linnade ülemkiht mõistis nõnda radikaalse tegutsemise karmilt hukka, ent usupuhastuse mõõdukam suund pääses 1525.a jooksul kõigis linnades võidule. Preisimaal astus ordu kõrgmeister Brandenburgi Albrecht lutheri usku, kuulutas
Leonardo loomingule avaldas mõju Verrocchio. Tintoretto on saanud mõjutusi Parmigianino ja hiljem Michelangelo loomingust. Renesanssiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Siiamaani valitsenud katolik kirik oma tõekspidamistega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroops tekkisid usuliikumised , mis taotlesid usu taaslähendamist inimestele. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad. Reformatsiooni vaen katoliku kiriku vastu sünnitas ulatusliku pildirüüste, milles hävinesid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused. 15.sajandil hakkas levima humanism. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teoste temaatika oli enamasti usuline, piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaegsete inimeste taoliseks. 16.sajandil hakkas levima manerism. Võrreldes 15.sajandiga tuli esile ruumikujutse ähmastumine, ebatavaliste värvitoonite eelistamine ja seletamatu päritoluga valguse kujutamine. Inimeste figuurid muutusid
sadu inimesi, ka humanist Thomas More, kes ei pooldanud riigi ülimuslikkust kiriku suhtes ja pidas tähtsaks kogu kristliku maailma ühtsust.Pariisis tapeti Pärtliööl üle 2000 hugenoti. Rootsis hukati ligi sada ketseriks kuulutatud Sten Sture pooldajat, see sündmus on ajalukku läinud Stockholmi veresaunana. Toimusid ka verised ülestõusud ja sõjad.Näiteks Saksa talurahvasõda aastail 1524- 1526.Saksamaal toimus ka pühapiltide arvustamisest ajendatud pildirüüste-ülesköetud rahvahulk tormas kirikutesse, kiskus maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need.Kirikuid põletati ja hävitati. Kokkuvõttes oli reformatsioonil minu arvates ikkagi rohkem positiivseid kui negatiivseid tagajärgi.Kuigi näiteks paljude inimeste hukkumine on kindlasti kahetsusväärne ja kahtlemata halb. Aga tänu uuele usule ei pidanud inimesed enam nii palju aega usule pühendama ja said seega
Autori kõnepruuk on vastav akadeemilisele lugejaskonnale, kellele töö ka sihitud on. d) Kas on mõni küsimus, mille osas tahaks autoriga vaidlema hakata? Ei, autor on oma väiteid põhjalikult argumenteerinud ning ma ei näe vaidlemiseks põhjust. e) Kas on mõni küsimus, mis jäi vastuseta? Ei, kõik esitatud küsimused leidsid artiklis ka vastuse. Küll aga uuriksin ma võimalusel lähemalt artiklis mainitud 1524. aasta Pildirüüste dateerimise kohta. Nimelt mainib autor, et traditsiooniliselt on rüüste kuupäevaks 14. september, kuid et Suurgildi tolleaegses arveraamatus on kirjas hoopis 23. september. Mind huvitaks selle, üle nädala pikkuse, kuupäeva varieerumise tagamaad.
sümboolne toiming. *Inglismaal ja Prantsusmaal suleti kloostreid. *Paavsti võim nõrgenes nii Inglismaal kui ka saksamaal, missad muutusid rahvakeelseteks. *Inglismaal algatas reformatsiooni valitseja, Saksamaal rahvas. *Saksamaal oli suunatud usuasjadesse, Inglismaal poliitikasse. Henry 8. Pani Inglismaal aluse anglikaani kirikule Madlamaade ususõjad: *1566 üle kogu maa ulatuslik pildirüüste, *1581 moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, *17saj alguseks saavutasid iseseisvuse ning kultuurilise ja majandusliku õitsengu. Prantsusmaa hugenottide sõda- *Reformattsioon levis kalvinismina, kalviniste Prantsusmaal kutsuti hugenottideks. *Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562. a Hugenottide kodusõja. *1572-Pärtliöö- Pariisis puhkesid verised tapatalgud
Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt nimetatakse reformatsiooniks. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad, milles eriti rängalt said kannatada Saksamaa ja Prantsusmaa. Reformatsiooni vaen katoliku kiriku tavade vastu sünnitas ka pildirüüste, milles hävisid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused.Sellegipoolest oli tekkinud uudishimu ka reaalse maailma imede vastu, mis leidsid väljenduse teaduse hoogsas arenemises ja maadeavastustes (meretee leidmine Indiasse ja Ameerika avastamine).Renessansskunst levis rahutustele vaatamata ka mujal Euroopas. Kõige itaaliapärasem oli saksa kunsti üürike õitseaeg 16. sajandi alguses, enne reformatsioonist ja talurahva ülestõusust põhjustatud vapustusi.
Rahutused Tartus, Tallinnas ja Riias Linnade raed võtsid kirikuelu enda kätte Pagendati dominiiklased Moodustati nn jumala-laegas Jumalateenistused Saksa keeles Eestlasetele seati sisse eraldi kirik, Püha Vaimu kirik Tallinnas Reformatsiooni takerdumine Liivimaa maahärrade otsustusvõimetus pärssis levikut maal Nappis võimu uue usu staatuse üle Reformatsioon sai oluliseks teemaks maahärrade ja seisuste vahelises võimuvõitluses 1525. a Pildirüüste Tartus Liivi sõda 1558. a alanud sõjas varises Liivimaa ordu ja piiskoriikide süsteem Võimukandjad Taani, Rootsi või Poola kaitse all Eesti ala jagati nende riikide vahel korduvalt Luterlus Põhja-Eestis Rootsi ja Poola valdus Eesti ala oli jagatud kirikute vahel Puudus oli vaimulikest Sõjas oli hävinenud pühakojad ja pastoraadid 16. sajandi teisel poolel hakati taastama kiriku organisatsiooni Piiskopid ja visitatsioonid
Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru 1238- Stensby leping Eestimaa hertsogkond (Põhja- Eesti) Läänimehed- rüütlid, kes linnuses elasid ja kaitsesid Viljakümnis- protsentuaalne andam; Hinnus- kindlas suurusega andam 1343- Jüriöö ülestõus. Taani kuningas tahtis oma Eesti osa Saksa ordule maha müüa, kuid tekkisid Taani vasallidega arusaamatused. Eestlaste 4 kuningat, Tallinna piiramine, abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud Läänivaldus- maa, mida said vasallid sõjateenistuse eest 1420- alustati maapäevadega- regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine; välis- ja majanduspoliitilised küs. Adratalupojad- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid aj kandma teokoo...
Koguduste kaitseks loodi rahva relvajõud. 1561. aastal toimunud rahvarahutustele vastasid võimud vägivallaga. Reformatsiooni toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud. Juhtivat osa aga reformatsioonis etendasid Oranje Willem, krahv Egmont ja krahv Hoorn. 1565 sõlmiti opositsiooniliste aadlike liit. 1566 esitati manifest, milles nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, protestantide vastaste seaduse pehmendamist, generaalstaatide kokku kutsumist. 1565 aasta augustis algas pildirüüste ülestõus. Parma Margarete lubas ülestõusu lõpetamiseks lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia ülestõusnutele. 1567 saabus Hispaania karistusvägedega madalmaadesse hertsog Alba. Ning kehtestas terrorireziimi, saades ka asevalitsejaks. Rahutuste mahasurumiseks loodirahutuste nõukogu, mille otsusega hukati massiliselt inimesi. Vastuseks terrorile kujunes välja partisanivõitlus maal ja merel. Iseseisvuse võitluse juhiks oli Oranje Willem. 1572
Usupuhastust toetasid eelkõige linnakodanikud. Sest, nad kuulasid ning võtsid omaks. Võõramaa kaupmehed tulid linna, rääkisid mitmes keeles ning olid rohkem avatumad. Usupuhastust toetasid pigem linnkodanikud, kuid ka talupojad. Kui kõik on võrdsed, siis on elu ilus ja seksikas. Usupuhastuse vastu: Mõisnikud; Piiskopid; Kloostrid; ordumeistrid; Peale ordumeistri ähvarduskirja Tallinnale, algasid linnas rahutused. Rahvas tungis kirikutesse, rüüstas ja põletas pühakute pilte. Pildirüüste levis ka Tartusse, Narva, Viljandisse ja Pärnusse Johann v. Üxküll
Ülal asub kaks rida reljeefe Kristuse kannatusloo teemadel: Sissesõit Jeruusalemma; Püha õhtusöömaaeg; Palvetamine Õlimäel; Vangistamine; Kaifase ees; Piitsutamine; Pilaatuse ees; Risti kandmine. Orva seinal on alamsaksakeelne kiri, mis tähendab tõlkes: "Mis olen ära andnud, see mulle jääb, mis olen omanud on mulle kadunud, ei või end keegi liialt kõrgeks pidada, sest nagu suitsuvine möödub inimese elu." 1524 toimunud luterliku reformatsiooni pildirüüste käigus hävitati rikkalikult kaunistatud kirikus kogu kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Väliselt kirik kannatada ei saanud 1602. aastal ehitati ühele Maarja kabeli piilarile päikesekell, mis on vanim säilinud päikesekell Eestis. 1625. aastal, süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast
*kerjusmunk - *tsistertslane – katoliku mungaordu liige *dominikaanlane – Dominikaani elanik *frantsisklane - kerjusmungaordu liige *birgitiin - *hiis - pühamets *pühak - püha isik; inimene, keda (religioosselt) austatakse. *katekismus - lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. *altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht – pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. *pildirüüste - reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne). *reformatsioon - oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik *klooster - on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik.
Jesuiitide saabumist Liivimaale korraldas A. Possevino. Ta rõhutas Tartu tähtsust vastureformatsiooni eelpostina. 10. Kirjelda Eesti kunstielu 16. saj. Mis seda mõjutas? 16. sajandi Eesti kunstielu mõjutasid humanism, reformatsioon ja renessanss. Kunstnikud vabanesid anonüümsusest. Esile tõusid ilmalikud teemad: maaliti portreesid, maastikku ja olustikku. Väga palju kunsti jõudis ka kodusesse interjööri. 11. Kaart 12. Mõisted: Pildirüüste- reformatsiooni kaasnähtus; toimusid Liivimaal eelkõige linnades Koadjuutor- piiskopi abiks ja ametipärijaks nimetatud abipiiskop Epitaaf- kiriku seinale paigutatud pilt lahkunu mälestuseks Inkunaabel- trükikunsti leiutamisest kuni 1500. aastani trükitud teose nimetus
Linnafoogt- maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal Seek-pidalitõbiste hospidal Gild-kaupmeeste kutseühing Tsunft-käsitöömeistrite kutseühing Skraa-tsunfti põhikiri Hansa Liit- Maapäev- Toomkirik-piiskoplikud peakirikud Toomkapiitel-nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) Missa-pidulikud jumalateenistused Liturgia-missa sõnalis-muusikaline osa Reformatsioon Pildirüüste-suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus) Toomkool-alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln., Trt., Pärnus, Haapsalus Toomkiriku juures) Katekismus-usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge) B. von Dreileben- ordumeister Vesse- Ilukirjanduslikud teosed E. Bornhöhe ,,Tasuja" ja A
Kalvinistlikud kogudused moodustati kaubandus- ja tööstuskeskustes. Valiti juhtorganisatsioon e konsistoorium ja vaimulikud e ministrid. Jumalateenistused toimusid öösiti ja linnast väljas. Osa võtsid tuhanded inimesed, kas uue usu innustusel või konsistooriumi heategevusest mõjutamisel. Valitsuse hirmust koondusid kalvinistide koguduste ümber relvajõud. Tekkisid rahva rahutused, eriti kui kalviniste hakati tuleriidale saatma. Pildirüüste 1566 augustis vallandus pildirüüste- ülestõusuna kalvinismist mõjutatud rahva viha katoliku kiriku vastu. Barbaarsete ründamiste ohvriks langesid u 5500 kirikut ja kloostrit. Hävitati pühapilte ja kujusid. Pildirüüstest hirmununa avaldas asehaldur Margarete manifesti, milles lubas lõpetada inkvisitsiooni tegevuse ja anda amnestia aadliliidu liikmetele. Kalvinistlike jumalateenistusi võis hakata pidama selleks eraldatud kohtades. Ülestõus vaibus varsti.
Trento kirikukogu tunnistas paavsti ilmeksimatust, piibli tõlgendamise ainuõigus kirikul Protestantlikud usulahud. Protestantlus katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus Luter piisab ristimisest, armulauast; vaimulike võimu piiramine; munkadele-nunnadele lahkumisõigus; preestritele abiellumisõigus; ordude-kloostrite eitus; pühakute kultuse vastu Andreas Karlstadt kritiseeris pühapildikultust, ajendas pildirüüste (anabaptistid e taasristijad ristida täiskasvanuid) Thomas Müntzer pani aluse talupoegadele-linnakehvistule toetuvale suunale, jumalariik maa peal: võrdsus, võim lihtrahvale (Saksa talurahvasõda 1524-1526) Calvin töö austusväärsus ja vajalikkus, predestinatsiooni põhimõte jumal on kõik ette määranud (kalvinistid Pr hugenotid, Ing puritaanid, soti presbüterlased) Henry VIII lõi Roomast lahti, anglikaani kiriku teke
1530 Augsburgi usutunnistus: riigi valitseja on kiriku pea, jumalateenistuse alused (lihtne jumalateenistus ja emakeelne jutlus, ristimine ja armulaud, hüljati pühakujude ja säilmete kummardamine). Agusburgi usurahu 1555. kelle maa, selle usk. Saksa riigi jagunesid kahte rühma: katoliiklikud riigid ja protestantlikud riigid Thomas Müntzer keskendus sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. 1524-26. talurahva sõda, pildirüüste. SVEITS: koosnes kantonitest, mis moodustasid Sveitsi Liidu. Feodaalsuhted polnud veel täielikult välja kujunenud. Metsakantonid raskesti läbipääsetavate mägede vahel, piimakarjandus (juust). Linnakantonid maaviljelus, viinamarjakasvatus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid manufaktuurid ja pangad (Genf). Transiitkaubanduse sõlmpunkt Basel. Majanduses arenesid jõudsalt kapitalistlikud suhted, edu alusena nähti töökust. Hakati taotlema kirikumaade võõrandamist
Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, frantsisklased), naiskloostrid; Reformatsioon 1517 Wittenbergis, Liivimaal 1523(Martin Luther); 1524 pildirüüste; Wanradti ja Koelli luterlik katekismus 1535, Hansa Liidu kõrgaeg Aastaarvud: 1208 jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale Sõjad: Ümera lahing 1210, Madisepäeva lahing 21.sept. 1217, Jüriöö ülestõus 1343 23.aprill (Liivimaa meister Burchard von Dreileben Haldusjaotus: Põhja-Eestis: Eestima Hertsogkond; Saaremaa ja Lääne- Eestis: Saare-Lääne piiskopkond; Kagu-Eestis: Tartu piiskopkond; Kesk-ja edela-Eestis: Saksa ordu
2) Vaimne suund vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsiooni vastu. Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Wolter von Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld. Plettenberg püüdis säilitada ordut ja rahu maa piirkondades. Blankenfeld aga sõltumatust Liivi ordust. Usupuhastuse tulemused Liivimaal põletati kiriku asju ja lõhuti altareid ja kõike muud, mis oli kiriku oma...nn. Pildirüüste Ilmalik võim allutas kirikliku võimu Euroopas., osaliselt ka Liivimaal.
Renessanss · Sündis Itaalias 15.sajandil(-16.) · Tuleneb itaaliakeelsest sõnast, mis tähendab taassündi · Itaalia oli tol ajal väga arenenud paik, kaubanduse sõlmpunkt. Samuti suurenes inimeste uskmatus, tõusis huvi maiste asjade vastu, humanism · Antiigi taasavastamine ja uuenduste loomine · Vara- ja kõrgrenessanss · Katoliku kiriku tähtsuse vähenemine, ususõjad, reformatsioon, pildirüüste · Teaduse arenemine ja maadeavastused · Arhitektuuri kõrvale tõusevad skulptuur ja maalikunst · Kunstnikuid hakatakse tundma nimepidi · Tekib 2 kunstikeskust:Itaalia(Firenze, Rooma ja Veneetsia) ja Madalmaad · Iseloomustab:realistliku ja looduslähedase käsitusviisi kasutuselevõtt, tunti anatoomia ja perspektiivi reegleid, skulptuur muutub iseseisvaks · Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal
Kirikute aknad olid väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalidega, sest siin ei rakendatud sakraalarhitektuuris gooti stiili täies ulatuses. Sisse toodi näiteks Gotlandilt ristimisnõusid ja eksporditi paekivist ehitusdetaile ja hauakive. Ainukeseks kirjasõna kasutajaks oli kirik. Ühe suure raamatu ümberkirjutamisest võis saada isegi munga elutöö. Aastal 1520 jõudis Liivimaale reformatsioon. Seoses sellega toimus jõhker pildirüüste, mille käigus said kannatada katoliku kirikud kui ka kloostrid. Eesti talupojad jäid üldiselt usupuhastusest puutumata, kuigi reformaatorid üritasid ka neile tähelepanu pöörata. Reformatsiooni tulemusena tekkisid ka eestikeelsed vaimuliku kirjanduse tõlked. Esimene terviklik eestikeelne Uue-Testamendi trükiversioon avaldati 1686 Riias. Võibolla saab ka arvata, et ilma ristiusu mõjutamiseta keskajal, ei eksisteeriks tänapäeval riiulitel rohkelt eestikeelset kirjakunsti.
rahvakeelne jutlus. Visitatsioon-Saare-Lääne piiskop J. Oras ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas regulaarseid visitatsioone (kirikukatsumisi) ja sinodeid (vaimulike kogunemisi) , kus andsid täpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Reformatsioon-ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Wittenbergis. Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. aastal ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjaid. Reformatsioon seadis täiesti uude olukorda Saksa ordu. Pildirüüste- Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. aastal Tallinnas pildirüüste: mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid , mida peeti vana usu sümboliteks. Pühakud-Väiksemaid jumalusi ja haldjaid austati aga pikka aega. Nende kõrvale tõusid kristlikud pühakud, kallele kanti ilmselt ülemuinasusundi jumaluste omadusi. Oodati ju katoliku
indulgentside müük (patukaristuse kustutuskiri) kirik müüb katolikule kirikule kohane rahanäljas luther protesteerib peaks saama õigusteadlane oli surmalähedane kogemus avastab, et see kuidas asjad käivad pole õige õnsaks saab vaid jumala kontakti kaudu, mitte indulgentside jne usupuhastuse mõõdukam suund pääses 1525 kõigis linnades võidule uus õpetus liivimaal (riias) 1521 pildirüüste mitmesajapealine saklastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks Saksa ordu Liivimaa haru positsioon muutub Preisimaal ordu sekulariseerub kõrgmeister astus luteri usku ja saatis ordu Preisimaa haru laiali jutlustaja Melchior Hoffmann kõige värvikam kuju liivimaa usupuhastuse ajaloos
6.Iseloomusta katoliiklaste ja hugenottide võitlust Prantsusmaal! Pärtliöö lahingu korraldasid katoliiklased 24. augustil 1572. aastal. Kogu riigis sai surma kuni 20 000 hugenotti. 1598. aastal lõppes sõda pärast Nantes'i edikti väljakuulutamist. 7. Kuidas kulges Madalmaade võitlus Hispaania vastu? Nõuti inkisitsiooni kaotamist ja parlamendi kokkukutsukmist. 1566. aastal algas pildirüüste ja katoliku kiriku varade hävitamine. Hertsog Alba lõi ülestõusnute karistamiseks ,,rahutuste nõukogu", mille ohvriks langes tuhandeid ülestõusnuid. Göösid e vabadusvõitlejad korraldasid hispaanlastele rünnakuid ja rüüstasid nende laevu. 1581. aastal kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks, end Hispaaniast lahkulöönuks. 8.Iseloomusta Hispaania laevastiku tegevust 1571.-1588.a.! Meregöösid kaaperdasid hispaanlaste laevu
Viljandi. (Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis.) Eesti oma saadustest oli suurimaks kaubaartikliks TERAVILI. · Öeldi, et Tallinn on ehitatud soolale, miks? Sest Tallinn sai soolaga kauplemise vahendamisest suuri kasumeid. · Toomkapiitel peakiriku kõrgem vaimulike kolleegium · 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine. · Reformatsioon jõudis Eestisse 16. sajandi algusepoole. · Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne). · 16. sajandil (sõdade perioodi alguseks) oli Vana-Liivimaa oma keskaegse poliitilise killustatusega Läänemerd ümbritsevates riikides ainus nõrk lüli. · Liivi sõjas (algusega 1558 ja kuni 1583) ründab võimsust kogunud Venemaa Eestit. Langeb Narva ja langeb Tartu Piiskopkond · 1559 müüb Saare-Lääne piiskop oma valdused TAANILE (kuningas annab valitseda
Reformatsiooni algus (1517), Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523. a ja leidsid linnades väga kiiresti poolehoidjad. Jutlustati evangeeliumiusku ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal. Nende töö kandis vilja, juba sellepärast, et linnakodanikud olid juba enne piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine vallandas 1524. a Tallinnas pildirüüste: mitmesajaline sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. Sama juhtus ka Tartus,Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. 1525. a pääases usupuhastuse moodukam suund võidule kõigis linnades. Reformatsioon seadis täiesti uude olukorda Saksa ordu. Preisimaal astus ordu kõrgmeister luteir usku, ja saatis ordu Preisimaa haru laiali
- sügavalt religioosne- vastupidine arusaam jumala kontseptsioonist võrreldes varasema usule orienteeritud maailmavaatega - tema tööd kahandasid religiooni mõju, olgugi, et oli ise usklik. 10. Rikkus, uued maad. 11. Tehnoloogia areng oli võike, raud ja ratast ei tuntud, hobuseid ja veiseid ei kasutatud.. 12. Ristiusk, nisu, puuvill, raud, alkohol, tulirelvad, hobused, rõuged->USA, hindade revolutsioon, uued kaubateed. 13. Protestandid, pildirüüste, Ausburgis usurahu, kirjasõna areng. 14. Kiriku positsiooni taastamine, Pärtliöö, anglikaani kirik, sõjad. Mõisted Kirik- pühakodu või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. Vaimulikud ordud- keskaja vaimulikest pooled elasid kloostrites ja olid allutatud ordureeglitele. 2 tasandit: abtid ja mungad, teine osa vaimulikkonnast elasid küll ilmalikus ühiskonnas, kuid teenisid kirikut. Ketserlus- väärusulisus
Gildid aitasid kaasa oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitsesid leskede ja orbude eest. 29. Talupoegade õiguslik seisund muutus läbi keskaja halvemaks, kuna nad pidid sõlmima lepingu, kus ei saanud lahkuda kuhugile ilma isanda loata. Mõisnike õiguslik seisnud muutus paremaks, kuna nad said talupoegadega lepingu, mis ei lasknud neil ilma mõisniku loata lahkuda. 30. 16 sajandil kehtestati Luterlik kirikukorraldus 31. Esimene eestikeelne raamat oli luterlik katekismus. 32.Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne).
Tsunft- Kaupmeeste ühing. Gild- Käsitööliste ühing. Linnafoogt- Maaisanda esindaja rae juures. Bürgermeister- On rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Raad- Ehk magistraat on linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Missa- On läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus. Reformatsioon-oli 16sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldasid nn reformeeritud harud. Pildirüüste- on reformatsiooniga kaasnenud korratus, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid. Bernt Notke teos ,,Surmatants" ütleb seda, et vahet ei ole, kes sa oled, sured niikuinii.
annaabi.ee 
