Eesti ajalugu 13.-16.saj. (keskaeg) (1)

Kordamis küsimuste vastused
1.Eesti ala haldusjaotus :
●pärast Muistset vabadusvõitlust ●pärast Jüriöö ülestõusu ●pärast Liivi sõda
Rootsi
Liivi ordu alad
Taani
Taani
Saare-Lääne pk
Tartu pk
Saare-Lääne pk
Tartu pk
Poola
Liivi ordu alad
Liivi ordu alad
-Pärast Jüriöö ülest tõusu loovutas Taani kungingas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile.
-1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi kätta
-1582.aastal Pihkvamaal sõlmitud Venemaa ja Poola vahelise vaherahuga läks Lõuna-Eesti Poola kätte
-Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile .
2.Eesti ala valitsemine pärast Muistset vabadusvõitlust – ilmalik võim, vaimulik võim, võõrvõimude omavahelised suhted?
●Ilmalik võim- tugevaim ilmalik võim Vana-Liivimaal oli Saksa ordu, sest ordu vennad olid nii mugad kui sõjamehed.
●Vaimulik võim- vaimulik võim Eesti alal kuulus Riia piiskopile.
●Võõrvõimude omavahelised suhted- ei saadud eriti läbi, loodi küll vaherahusid, kuid siiski olid suhted ebastabiilsed
3.Talupojad pärast vallutajate tulekut – mis muutus seoses vallutajate tulekuga ?
● Maksud , kümnis, hinnus
●Lepingud alistatud rahvastega
●Kohtumõistmine feodaalide kätte
●Kaubandus ja meresõit sakslaste kätte
●Teotöö – algselt mõned päevad aastas
●Vabade meeste õigus ja kohustus oli sõjateenistus
4.Jüriööülestõus (23.aprill 1343):
●Allikad – Johann Renneri, Balthasar Russowi ,Detmari Lübecki, Bartholomäus Hoenekese kroonikad
●Põhjused- Põhja-Eesti alad otsustati Taanile maha müüa, selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust
●Tagajärjed- Taani müüs oma alad Eestimaal Liivi ordule, algas maarahvast laialdane karitamine, nende õigusi ignoreeriti peaaegu täielikult
5.Linnad ja kaubandus:
●Keskaegsed 9 linna- Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Paide, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Tartu, Viljandi.
●Linnaõigus on linnas kehtivate seaduste kogum e. linna põhiseadus. Eestis kehtisid Lüübeki linnaõigus – Tallinnas, Narvas ja Rakveres, Riia linnaõigus – Tartus, Viljandis , Paides, Uus-Pärnus ja Piiskopiõigus – Vana-Pärnu, Haapsalu.
●Gildid ja tsunftid - Gild on kaupmeeste kutseühing, tähtsaim oli Suurgild (koondas jõukaid kaugkaupmehi, kelle hulgast valiti ja rae liikmed) , Mustpeade Vennaskond (ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle) , tähis sest kaitses liikmete huvisid, abistas ja toetas häda korral, korrandas seltsielu ja pidusid ; Tsunft – käsitöömeistrite kutseühing, tsunfti põhikiri oli skraa , tsunftides korraldati väljaõppet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti.
●Hansa Liit- kaubanduslik ja poliitiline liit, mille juhtlinnaks oli Lübeck, kontrollis Põhja- ja Läänemerd, eesti linnadest kuulus sinna – Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi, läbi Eesti viidi venemaale toiduaineid ja luksuskaupu, Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee
6. Usupuhastus ehk reformatsioon :
●Põhjused- katoliku kiriku liigne rikkus, patukustutuskirjade müük
●Tagajärjed- hakati väljaandma trükiseid kohalikes keeltes, kirikutes hakkasid jumalateenistused toimuma eesti ja saksa keeles, maapäeva otsus „Kelle võim, selle usk“, suleti kloostreid
7. Hariduselu :
●Enne reformatsiooni- kiriku ja hariduse tihe seos, koolid peamiselt vaimulike ettevalmistamiseks, õppetöö valdavalt ladina keeles
●Pärast reforamatsiooni- linnakooli ümberkorraldamine, õppetöö kolmes astmes, langes kloostrikoolide osatähtsus
8.Vana-Liivima välispoliitiline seisund:
●Nõrk - Põhiohuks sai Venemaa, naaberriigid sõlmisid omavahel liite, venelased korraldasid rüüsteretke Eestisse, 1503 sõlmiti Venemaaga vaherahu , mida pikendati korduvalt
9.Liivisõda:
●Allikad- Balthasar Russowi ja Johann Renneri kroonika, Henriku Liivimaa kroonika
●Põhjused- naabrite tugevnemine, taheti meie kaubateid läänemerel (ajendiks oli nn Tartu maks)
●Tagajärjed- algas kolme kuninga aeg; ilmselge et selline väike maa-ala jääb kolmele kuningale väikseks, järgnevad sõjad olid juba etteaimata
●Sõjakäik- venelased rüüstasid Tartu piiskopkonda, vallutasid Narva, vallutasid Tartu, vallutasid väiksemaid linnuseid, Taani vahendusel vaherahu, Taani ja Rootsi sõda, vene väed piirasid Tallinna, Rootsile Põhja-Eesti, Poolale Lõuna-Eesti, Taanile Kuressaare, rahu Poola ja Venemaa vahel, rahu Rootsi ja venemaa vahel, sõja lõpp.
10.Mõisted, iskud ja daatumid:
Vana-Liivimaa – keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki.
Rüütelkond – vasallide seisuslik ühing, mis oli igas piiskopkonnas.
Kümnis – protsentuaalne andam
Hinnus – kindla suurusega andam
Vakused – kollektiivne hooajatöö
Raad – linnavalitsus
Gild – kaupmeeste kutseühing.
Tsunft – käsitöömeistrite kutseühing.
Skraa – tsunfti põhikiri
Maapäev – Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek
Toomkapiitel – nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi
Katekismus – usulise sisuga käsiraamat.
Teotöö – talupoeg pidi mõisas kindlal arvul päevadel tööl käima.
Läänisüsteem – süsteem, mille järgi väikeaadlik sai valitsejalt endale maad, kui ta nõustus sõja korral valitseja sõjaväes võitlema
Adratalupojad – pärisorjad, neid oli kõige rohkem, nende talud 0,5-5 adramaad, suuremates taludes sulased ja teenijatüdrukud, peamiseks koormiseks teotöö
Üksjalad – tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas.
Vabatalupojad – tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad.
Maavabad – muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud.
Kerjusmungaordud- kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine
Modena piiskop Guillelmus- määrati vahekohtunikuks maa jagamisel
B. von Dreileben – ordumeister, kellelt kohalikud saksalsed otsisid ülestõusnute vastu abi.
W. von Plettenberg – Ordumeister, kelle eest võttel sõlmis Liivimaa liidu Leeduga ja lõi Vene vägesid Pihkvamaal 16. saj. Algul.
Simon Wanradt – Niguliste kirikuõpetaja, kes kirjutas saksa keelselt katekismuse osaline koostaja.
Johann Koell – Pühavaimu kirikuõpetaja, kes tõlkis eesti keelde katekismuse.
Martin Luther – Reformatsiooni algataja , kes koostas 95 teesi.
Hans Susi – Tallinna linnakooli õpilanem jes üritas tõlkida piiblit ning lauluraamatut.
Vesse – Saaremaa ülestõusnute juht, kes poodi üles kui orduväed korraldasid ülestõusu mahasurumise.
E. Bornhöhe – Kirjuras jüriöö ülestõusuga seotud sündmusi romaanis „ Tasuja ”.
S. Vahtre – ajaloolane , kes kirjutas populaarteadusliku raamatu „Jüriöö”.
1227-1558 Keskaeg (ehk orduaeg )
1208-1227 Muistne vabadusvõitlust
1238 Stensby lahing
1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse.
1343 23. apr Jüriöö ülestõus
1345 Orduvägede sõjaretk Saaremaale, Vesse poomine.
1404 ehitati Tallinna raekoda
1421 Maapäeva teke
1492 Ivan III lasi rajada Novgorodi
1517 Reformatsiooni algus
1523 Usupuhastus
1524 -25 Pildirüüste ja M. Hoffmann Tartus.
1235 Wandadt- Koelli katekismus