Keskaeg Eestis (0)

 
1. a) Taani valdus
    b) Tartu piiskopkond
    c) Liivi ordu alad
    d) Saare-Lääne piiskopkond
 
2. Talupojad pidid isandatega sõjaretkedel kaasas käima. koormised : kümnis, hinnus , kirikukümnis, trahvid, kingituste tegemine. Samuti teede rajamine ja kirikute ehitamine. Pikapeale kujunes teotöö.
 
3. Püsima jäi Muinas-Eesti kombe-ja tavaõigus. Kohtumõistmine läks küll feodaalide kätte, ent kohtus olid ka maarahva esindajad. Eestlasi sunniti isandatega sõjaretkedel kaasas käima.
 
4. Riia peapiiskop pidas end meie maa kõrgeimaks valitsejaks. 1304 .a. loodi paide ordu juhtimisel liit Riia linna ja piiskopi vastu. Isegi paavst kutsuti protokolli lugema seoses siinse olukorra ja mõlema poole pideva kaebusega.
Teine vastuolu oli Taani kuninga ja ordu vahel. Peagi põrkusid need väed omavahel kokku. Tallinna linnus oli sunnitud 1227.a. suvel kapituleeruma. 1233.a. puhkes verine võitlus Tallinna lossiplatsil ordu ja paavstimeelsete vahel. Viimased said lüüa. Taani jäi oma siinsetest aladest ilma. Tüli suudeti lahendada aga alles 1238.a. Taani ja Liivi ordu vahel sõlmiti Stensby leping. Taani sai tagasi Tallinna, Viru-ja Harjumaa.
 
5. a) Padise -Padise klooster vallutati eestlaste poolt. Sealsed 28 munka tapeti .
    b) Tallinn- Tallinna alla kogunes 10 000 eestlast, kes kõik soovisid linna vallutada
    c) Paide- Seal peeti läbirääkimisi, kus osalesin kõik neli eesti kuningat ning ordumeister . Esimesed tapeti.
    d) Kanavere - Paides koondunud ordu väed põrkasid kokku eestlaste väega, eestlased kaotasid.
    e) Sõjamäe- Toimus suur lahing eestlaste ja orduväe vahel. 3000 eestlast põgenes sohu, kus nad kõik tapeti
    f) Pöide- ülestõusnud saarlased piirasid Pöide ordulinnust, saarlased võitsid.
 
6. Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa
   Eestlased palusid ja said abi Turu foogtilt, seda küll kahjuks liiga hilja
   Tln sai abi Liivi ordult.
 
7. Aadlikud võtsid endale õiguse talupoegi müüa, kinkida, vahetada või pärandada. XVI saj. alguseks oli enamik eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused .
 
8. Vana- Liivimaa maapäevi hakati pidama 1421 . a. Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati makse, astuti samme talupoegade pagemise vastu jne.
 
Esindatud olid:   1) Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud
                         2) ordumeister koos orduametnikega
                         3) vasalkondade esindajad
                         4) linnade (Riia, Tln, Trt) esindajad
Maapäevade otsus ei olnud kellelegi kohustuseks .
 
9. Wolter von Plettenberg - Saksamaal sündinud  Liivi ordumeister. Ta ühendas Vana-Liivimaa sõjajõudusid, samuti püüdis ületada sealseid sisemisi lahkhelisid. 1501.a. tungis arvuka väega Venemaale, pöördudes peagi tagasi. Järgmine aasta kordas ta sõjakäiku, saades võidu ning vaherahu lepingu.
 
Plettenberg kindlustas Vana-Liivi piiridel mitmekümneks aastaks rahu. see soodustas Vana-Liivimaa kultuurilist ja maj. arengut.
 
10. Linnade õiguslik korraldus põhines linnaõigusel. Tln, Narva, Rakvere- Lüübeki linnaõigus, Trt, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu- Riia õigus, Vana-Pärnu- piiskopiõigus.
 
Alevid ei kasvanud linnadeks, kuna saksa rahvastik vähenes ning linnadel oli aleviku suhtes tõrjub hoiak.
 
11. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heaolu ja kindlustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubanduse ja käitöö soodustamiseks , linna huvide kaitsmine, hoole kandmine  kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine jne. Samuti kohtuvõimuks olemine.
 
12. Hansa Liitu kuulusid Tln, Trt, Viljandi, ja Uus-Pärnu
 
13. Enamasti sõltus see meistrikoha vabanemisest, ent kandidaat pidi olema ausa päritoluga, vajaliku õpiaastatega, olnud rännuaastaid teiste linnade meistrite juures, teinud meistritöö. seejärel pidi õpipoiss korraldama tsunftivendadele joodud, omandama kodanikuõigused ning abielluma.
 
14. Eestis tegutsesid tsistertslaste ordu, dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja augustiinlaste ordu.
 
Kloostrite kaudu jõudsid meie maale paljud viljapuusordid. Munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise ja mitmesuguseid käsitöid. Esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud. Ordude naisharud ravitsesid inimesi.
 
15. Reformatsioon jäi Eestis lõpuni viimata. Tp-d said enesekindlust luteriusu põhimõttest, et Jumala ees on kõik võrdsed. Katoliku kirik kaotas palju maa-alasid, ent tagasi oma säilimise tänu Plettenbergile. Ka Blankfeld oli luterluse vastu.
16. tegutsesid toomkoolid, kloostrikoolid ja linnakoolid.
 
Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides- Rostock , Eufrid, Leipzig
 
17. Asjakohased mõisted:

• Kümnis - talupoegade koormine, kümnendik talu saagist, mille pidi mõisahärrale maksma
  
• Hinnus - talupoegade koormine, kindlaksmääratud naturaalmaks;
  
• Taani hindamisraamat- 1241.aastast pärinev raamat, milles Eestimaa kohta käivas nimistus oli vaid kolm mõisat.
  
• Adratalupojad – talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd.
  
• Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas.
  
• Vabatalupojad - nemad tasusid koormisi rahalisel teel ja olid teotööst vabad.
  
• Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema.
  
• Kolmeväljasüsteem - põllu üks osa puhkas, kaks kandsid vilja.
  
• Rõivastustüli- kirikuelu ümberkorraldusega seoses asendati Riia peapiiskopkonnas ja Tartu piiskopkonnas toomhärra senine ordumantliga sarnanev rüü mustaga. Ordu avaldas protesti .
  
• raad- linna võimuorgan, magistraat .
  
• Bürgermeister - raadi juhatus.
  
• Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga
  
• Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures.
  
• Suurgild - jõukamate kaupmeeste ühendus.
  
• Mustpeade Vennaskond - vallaliste kaupmeeste organisatsioon.
  
• Kameti gild - Tallinna käsitööliste selts, kuhu kuulusid sakslased .
  
• Oleviste gild - Tallinna käsitööliste selts, kuhu kuulusid eestlased.
  
• Toomgild - Toompea käsitööliste selts.
  
• Skraa – põhikiri;
  
• Tsunft - käsitööliste selts.
  
• Gild - kaupmeeste ühendus.
  
• Piiskop - oma valduses kirikuelu juht, kohtunik.
  
• Sinod - vaimuliku järelvalve viis.
  
• Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomhärrast.
  
• Kanoonik – toomhärra;
  
• Praost - kapiitli eesotsas olev isik;
  
• Dekaan - praostist järgmisel tähtsusel paiknev isik kapiitlis.
  
• Missa - pidulik jumalateenistus;
  
• Liturgia - muusikalis-sõnaline osa missal ;
  
• Vikaar – kirikuõpetaja;
  

 
18. Isikud:

• Buchard von Dveileben - Liivi ordumeister, kes tuli Tallinnale appi Jüriöö ülestõusu ajal.
  
• Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes kirjutas Jüriöö ülestõusust.
  
• Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jüriöö ülestõusu ajal.
  
• Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes oli väga katoliiklik ja korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone.
  
• Johannes Blankenfeld - Vana-Liivimaa vaimulik, Tallinna ja tartu piiskop, hiljem Riia piiskop. Oli abiks luteriusuga võitlemiseks Eestis..
  
• Martin Luther - Usupuhastuse algataja Saksamaal.
  
• H. Marsow - Tartu esimene protestantlik jutustaja, Martin Lutheri õpilane.
  
• J. Lauge - Niguliste kiriku õpetaja, kes oli üks peamisi usu- uuenduse kandjaid.
  
• M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse.
  
• Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse.
  
• Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane).
  
• Simon Wanradt - Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu).
  
• Johann Koell - Pühavaimukiriku eesti jutlustaja, kes tõlkis luterlikku katekismust eesti keeled.
  
• Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida.
  
• Herman Rode - Lübecki maalija, kes loos Niguliste kiriku tiibaltari.
  
• Bernt Notke - Lübecki meister, kelle loominguks on   kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on „ Surmatants “.
  
• Michel Sittow - Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik , kelle töid on laiali paljudes maailma muuseumides.
  
• Balthasar Russow – Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas alamsaksa keeles „Liivimaa provintsi kroonika“, mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid.
  
• Konrad von Junginen - ordu kõrgmeister, kelle armukirjas laiendati oluliselt vasallide pärandamisõigust läänidele ja tugevdati veelgi nende seisundit . Vasallid kujunesid silmapaistvaks poliitiliseks jõuks.