1.Millised riigid asusid eesti alal 14 saj lõpul ja 15 saj algul? Liivi Ordu, Saare-Lääni piiskopkond ja Tartu piiskopkond 2)Aadlikud olid sakslased, linnakodanikud sakslased ja eestlased, talupojad eestlased, vaimulikud sakslased. 3.Mõisted Adratalupoeg-talupoja kohustus teha tööd mõisapõllul Vabatalupoeg-võis maksta oma koormise rahas Mõis-mõisniku majapidamine koos maavaldusega Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal? Eestis oli 9 linna, 4 hansalinna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud: Frantsiskaanid, dominiiklased, augustiinlased 7.Usupuhastuse põhjused: kirik rikastus, hakati müüma indulge...
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetun...
"Vasall" kadus käibelt, omavahelisi tülisid. Ei muutnud kunagi Liivimaad omaette seisus. Läänistamata maad - ametkonnad reaalselt ühendavaks institutsiooniks, kuna otsuste (mitu kihelkonda. keskuseks ametimõis) jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, aga vakused (4-6 küla). huvid ei pruukinud alati ühtida. 3. Liivimaa sisesuhted 6.Mõisad ja põllumajandus Sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja Vana-Liivimaa valitsemine ja Mõis - maaisandate ja vasallide majapidamised, piiskoppide vaheline võimuvõitlus
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...
Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. Jüriöö ülestõusu tagajärjed Muistse vabadusvõitluse lõppjärk eestlased alistatakse lõplikult. Langes palju eesti soost ülikuid juhte. Taani müüs oma valdused ordule. Eestlaste olukord halvenes kohustusi tõstetakse, õigusi vähendatakse, vakused kaovad. Ilukirjanduslikud teosed, nagu Bornhöhe ,,Tasuja" ja ,,Villu võitlused", Enn Kippeli ,,Jüriöö", Aadu Hindi ,,Vesse poeg", Eugen Kapi ,,Tasuleegid" ja paljude eesti kunstnike teosed, mis kujutavad seda dramaatilist ja kangelaslikku heitlust. Mis nad meiega teevad?
Eeesti ala jagunemine- Eestima Hertsogkond; Liivi Orduriik; Tartu piiskopkond; Saare-Lääne piiskopkond. ( Taani müüs oma alad orduvõimule) Ordu jagunes : komtuur- ja foogtkondadeks. Võõrvõimude ja eestlaste suhted : Eeesti vallutamise järel sõlmisid vallutajad maakondadega erladi lepingud Eestlaste kohustused : kümnis, hinnus, kirikukümnis, teotöö e mõisategu, vakus-maa jagati küladeks võitaludeks, sõjalised kohustused, linnuste ja kirikute ehitamine, puudus pärisorjus- talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale...
Kordamis küsimuste vastused 1.Eesti ala haldusjaotus : pär ast Muistset vabadusvõitlust pär ast Jüriöö ülestõusu päras t Liivi sõda -Pärast Jüriöö ülest tõusu loovutas Taani kungingas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. -1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi kätta -1582.aastal Pihkvamaal sõlmitud Venemaa ja Poola vahelise vaherahuga läks Lõuna-Eesti Poola kätte -Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 2.Eesti ala valitsemine pärast Muistset vabadusvõitlust ilmalik võim, vaimulik võim...
Varauusaeg: Eesti kaart oli tunduvalt muutunud. Jagatud piirkondadeks.Puudus keskvõim. Tugevad naabrid:Taani,Rootsi,Poola liitis Leedu,Venemaa.Liivi sõja ajend:Tartu maks-tuli tasuda 3 aasta jooksul.Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine-st.nõudmised õigupärased. Maksu(hõbemark iga inimese kohta aastas)kokkukogumiseks ei tehtud midagi.Sõja algus:1558.jaan.Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale.Rüüstasid neid.Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta,kuid raha ei sadud kokku.1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale.Teine pealetung Tartule.Narvas suured tulekahjud.Taanduti Narva kindlusesse.Tartu kaupmehed alistuvad samuti.Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused.Otsitakse abiväge välismaalt.Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega.Saaremaa Taani kuningale(ostis Saaremaa ära).1559 pooleks aastaks vaherahu.Välisabi otsimine oli aktiivne.Liivi ordu viimased võitlused:1560 Liivi ordu viimane välila...
Varauusaeg: Eesti kaart oli tunduvalt muutunud. Jagatud piirkondadeks. Puudus keskvõim. Tugevad naabrid: Taani, Rootsi, Poola liitis Leedu,Venemaa. Liivi sõja ajend: Tartu maks-tuli tasuda 3 aasta jooksul. Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine - st. nõudmised õigupärased. Maksu (hõbemark iga inimese kohta aastas) kokkukogumiseks ei tehtud midagi. Sõja algus: 1558. jaan. Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale. Rüüstasid neid. Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta, kuid raha ei sadud kokku. 1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale. Teine pealetung Tartule. Narvas suured tulekahjud. Taanduti Narva kindlusesse. Tartu kaupmehed alistuvad samuti. Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused. Otsitakse abiväge välismaalt. Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega. Saaremaa Taani kuningale (ostis Saaremaa ära). 1559 pooleks aastaks vaherahu. Välisabi otsimin...
Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan S...
Natsionaalsotsialistide partei hävitamine. MÕISTED Feood Arbuja Heptarhia Asteegid Hierarhia Götalased Jünger Jarlõkk Konung Khaan Majordoomus Liivimaa Linnadepäev Paavst Maajad Patriarh Nojoon Senjöör Pagoot Sultan Svealased Ting Vakused Vasall Valged hunnid Alkeemia Veetse Bakalaureus Absolutism Generaalstaadid Heliotsentriline maailmapilt Gild Humanism Ketser Kapitalistlik majandus Kuuria Konkistadoorid Legaat Ladina puri Müsteerium Opritsnina Sedööver Presbüterlane Zakerii Pärgament Trubaduur Renessanss Tsunft Vastureformatsioon ISIKUD Dante Alighieri 1265-1321
Ta tahtis lõpetada ära talupoegade piinamise. 7) Milline roll oli Eesti alade valitsemises aadlikel? Miks mõisnikud olid Karl IX uuenduskatsete vastu? Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel olid oma asutused ja ametiisikud. Selline aadliomavalitsus toimis konkureerivana riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. 8) Iseloomustage Saaremaa valitsemist Taani võimu ajal.(asehaldur, ametkonnad ja vakused, 1563.a. Kuressaarest linn) Taani võimud kinnitasid aadli senised eesõigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. See kitsendas tunduvalt riigiasutuste tegevusvabadust, kuid taanlased panid riigivõimu kindlalt maksma. Riik teostas reduktsiooni, s.t. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, ametkonnad aga vakusteks. Eksisteeris vakuse kohus. Talupoegadel olid suuremad õigused kui mandril olevatel talupoegadel
ELU MAAL • Mõisad 13.saj, 15-16.saj • Teoorjuslikud suurmajapidamised - teorent • Rohkem maid eravaldusesse • Välisturg • Talupoja laia suhtlusringi piiramine • Kõrtsid (ühendusteed, mererand) - peatus- ja ööbimiskohad, kogunemiskohad • Õlu, põletatud viin • Maaisand, pidas ülal talupoeg • Veski tähtsaim tööstusettevõte - vilja jahvatamine • Kirikulaadad (kokkusaamine, suhtlemine, kaubandus) • Peod (perekondlikud, kiriku, maaisanda kostitused, vakused 2x aastas) • Talupoeg ja maaisand lepingulises suhtes • Talupoeg - koormised, isand - garanteerima alluvate austamise • Kohtuvõim maaisandal • Vasallidel alamkohtuvõim — kõrgeim kohtuvõim 14.saj • Foogtid kohtumõistjad • Talurahvaõigused - kriminaalsätted • Surmanuhtlus - röövimine, tapmine, nõidumine, ketserlus, vägistamine 3 tunnistajaga KIRIKUD JA KLOOSTRID • Igas piiskopkonnas toomkirik e katedraal (Tartu, Haapsalu, Tallinn) • 13
Kaubanduse ja meresõidu õigusi piirati. Kiriku-, kohtu- ja haldusvõim kuulus maaisandatele. Põhilised maksud 1) vilja kümnis 10% talusaagist tuli ära anda 2) hinnus kindlaks määratud nauraalmaks Lisaks sõjaväekohustus, trahvid, kingitused mõisnikule, preestri ülalpidamine, 1/10 kümnisest kirikule. Raskeim kohustus oli linnuste, kirikute ja teede ehitamine. Edasipidi lisandus veel järjest suurenev teotöö kohustus. Maksustusüksustena säilisid vakused, mille läänimees üks või kaks korda aastas andami kogumiseks läbi sõitis. Vana-Liivimaa suhted naabritega · põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1260. aasta suvel lõid leedulased Durbe lahinfus orduväe täielikult puruks. · 1263. aastal tungisid leedulased kaugele ordu valdustesse, jõudes koguni Läänemaale ja põletades maha Vana-Pärnu. · 1270
Väga üksikutes mõisades oli olemas ka raharent. Seda aga ainult linnalähedastes mõisades, mis asusid suuremate linnade juures.Ühel hetkel 15. saj kaotati raharent ära. Seda ei soovitud enam, sest talupoegadele võis tekkida liiga palju raha. See, et ära keelati kauplemine ja kaotati raharent, soodustas laiskust eestlastest talupoegade seas. 15 saj algas siis suhteliselt suur mandumine. 19. saj alles kehtestati uuesti raharent. 13. saj kujunesid välja vakused, vakukohus(maksude kogumine ja kohtu pidamine kord aastas) jne. 14 saj kohus talupoegade üle kadus. Haagi ehk adrakohtunikud- nende ülesandeks oli tagasi toimetada mõisnikule ja üles leida ära jooksnud talupojad. Nendeks võisid olla ka nt eestlastest talupojad, kes tegid sakslastega koostööd. 14 saj oli taupoegade jagunemine teatud kihtidesse, mis sõltusid nende ülesannetest(kadus 15. saj): 1) Adratalupoeg -neid oli kõige rohkem
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasuta...
Rannarootsi asustus püsis kohati Teise maailmasõjani. Esialgu säilisid elanikkonna seas sõjavangide järglastest orjad, kes pikapeale sulasid eestlaste sekka. Eestlased jäid relvastatud rahvaks. Välisohu või sisesõdade korral osaleti maa kaitsmises. Ka suuremad linnused jäid veel kauaks käsutusse. Maaomavalitsus jäi pikaks ajaks eestlaste enda kätte. Nii läänistatud kui läänistamata maad jaotati umbes sajast talust koosnevateks vakusteks eesotsas eestlastest vanematega. Vakused olid eelkõige maksustusühikud. Maksud korjati kokku tavaliselt kord aastas, sügiseti, mil läänimees või mõni kõrgem käsknik oma vakused läbi sõitis. Sel puhul korraldati koos talupoegadega vakupidu ja peeti eestlaste vanemate kaasistumisel vakukohut. Viimast tehti kohaliku tavaõiguse alusel. ,,Eesti õiguse" normid segunesid ajapikku Lääne-Euroopast üle võetud õigusnormidega.
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivima...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
