1.Millised riigid asusid eesti alal 14 saj lõpul ja 15 saj algul? Liivi Ordu, Saare-Lääni piiskopkond ja Tartu piiskopkond 2)Aadlikud olid sakslased, linnakodanikud sakslased ja eestlased, talupojad eestlased, vaimulikud sakslased. 3.Mõisted Adratalupoeg-talupoja kohustus teha tööd mõisapõllul Vabatalupoeg-võis maksta oma koormise rahas Mõis-mõisniku majapidamine koos maavaldusega Vakused-koormiste üleandmiseks korraldatud pidu Tsunft-käsitööliste liit Skraa-tsunfti põhikiri Indulgents-patulunastuskiri Pildirüüste-reformatsiooni käigus kirikuvara lõhkumine. Mitu linna oli Eestis keskajal? Eestis oli 9 linna, 4 hansalinna: Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 4.Kuidas oli seotud sunnismaisuse teke linnastumisega Lääne-Euroopas? 5.Mis ül olid keskaegsetel kloostritel? Haridus, jumalateenimine, aiandus/käsitöö 6.Keskaegsed mungaordud:
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled
"Vasall" kadus käibelt, omavahelisi tülisid. Ei muutnud kunagi Liivimaad omaette seisus. Läänistamata maad - ametkonnad reaalselt ühendavaks institutsiooniks, kuna otsuste (mitu kihelkonda. keskuseks ametimõis) jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, aga vakused (4-6 küla). huvid ei pruukinud alati ühtida. 3. Liivimaa sisesuhted 6.Mõisad ja põllumajandus Sisepoliitiliseks teljeks oli Saksa ordu ja Vana-Liivimaa valitsemine ja Mõis - maaisandate ja vasallide majapidamised, piiskoppide vaheline võimuvõitlus
laipmatused, kanti riste.ristimisse ei suhtutud esialgu vaenulikult.Võitlus ristiusu vastu oli pigem võitlus vabaduse eest . Rooma riigi mõjutused- Rauamaagi kasutuselevõtt, raudesemed, Tarandkalmed,kääpad,eestlaste esmamainimine(aestid) Kiviaja kultuuride levik- levisid kammkeraamika, nöörkeraamika, matmidkombed Sotsiaalne kihistumine Eesti ühiskonnas ühed teadlased arvavad et oldi võrdsed teised arvavad et oli suut varanduslik ebavõrdsus, suurmaaomanikud, talupojad,vakused, rentnikud, orjad Muinasaegsed matmiskombed kivikirstkalmetesse, laevkalmetesse,tarandkalmetesse,kääbastesse. Surnud põletati, alles hiljem hakati laipu matma.
Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. Jüriöö ülestõusu tagajärjed Muistse vabadusvõitluse lõppjärk eestlased alistatakse lõplikult. Langes palju eesti soost ülikuid juhte. Taani müüs oma valdused ordule. Eestlaste olukord halvenes kohustusi tõstetakse, õigusi vähendatakse, vakused kaovad. Ilukirjanduslikud teosed, nagu Bornhöhe ,,Tasuja" ja ,,Villu võitlused", Enn Kippeli ,,Jüriöö", Aadu Hindi ,,Vesse poeg", Eugen Kapi ,,Tasuleegid" ja paljude eesti kunstnike teosed, mis kujutavad seda dramaatilist ja kangelaslikku heitlust. Mis nad meiega teevad?
Väikegild- tsunfide ühendus Suurgild- abielus kaupmehed Mustpeade gild- vallalised kaupmehed Tsunft- käsitööliste ühendus, kuulusid ühealameistrid Skraa- tsunfti põhikiri Tsunfti jänes- meister, kes eiras tsunfti seadusi. Transiitkaubandus- läbi eesti alade Venemaa ja L-Euro. Vahel. Sündik-keskajaturist Sunnismaisus- pärisorjus Vakus- maa jagati küladeks või taludeks, korjati kokku maksud tavaliselt kord aastas, sügiseti, milläänimees või mõngi kõrgem käsnik oma vakused läbi sõitis, puhul korraldati vakusepidu. Raad- raehärra. Linnafoogt- maaisanda esindaja. Põgenike ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks pandi ametisse adrakohtunikud. Adratalupoeg-nimetud tuli nende talude suuruse arvestamisest adramaades. Vabatalupojad- raharendile lastud.Kubjas- oli mõisa korraldusi täitev talupojast ametimees.Kilter- töö ülevaataja mõisas, kupja abiline. Vasall- läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal
vallutasid väiksemaid linnuseid, Taani vahendusel vaherahu, Taani ja Rootsi sõda, vene väed piirasid Tallinna, Rootsile Põhja-Eesti, Poolale Lõuna-Eesti, Taanile Kuressaare, rahu Poola ja Venemaa vahel, rahu Rootsi ja venemaa vahel, sõja lõpp. 10.Mõisted, iskud ja daatumid: Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki. Rüütelkond vasallide seisuslik ühing, mis oli igas piiskopkonnas. Kümnis protsentuaalne andam Hinnus kindla suurusega andam Vakused kollektiivne hooajatöö Raad linnavalitsus Gild kaupmeeste kutseühing. Tsunft käsitöömeistrite kutseühing. Skraa tsunfti põhikiri Maapäev Liivimaa seisuste iga-aastane kokkutulek Toomkapiitel nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi Katekismus usulise sisuga käsiraamat. Teotöö talupoeg pidi mõisas kindlal arvul päevadel tööl käima.
Vaimuelu:Algab vastureformatsioon-katoliikluse pealetung.Juhib seda Loyola=>Jesuiidid.Loyola oli mees kes avastas et katoliiklus Eestis nõrk.Jesuiidid tulevad ka eestisse.Keskuseks Tartu.1583 loovad Tartusse kolleegiumi.Kolleegiumi raames avatakse gümnaasium.Gümnaasiumi juurde tõlkide seminar.võimalus saada kõrget haridust.Õpiti:poola,eesti ja ladina keelt.Taani aeg:Taanile kuulus Saaremaa. Taani kuningas=>Asehaldur(ala üle täisvõim)=>Ametkonnad=>Vakused. Vaja kohalikele aadlikele,et saaks valitsemises osaleda. Kohalik aadel=>rüütelkond=>Maapäev. Rüütelkonna mõju väiksem. Taani riik toetas reduktsiooni-riik võtab mõisnikelt maad tagasi.Reduktsiooni lõpus 2/3 alast kuulus riigile ja 1/3 mõisnikele.Saaremaa talurahva olukord parem kui mandril.Polnud nii suuri kohustusi,talud suuremad,hooned paremini ehitatud.1563 anti Kuressaarele linnaõigus.Põhja- Eesti:kuulus Rootsile.Põhja-Eesti-Eestimaa hertsogkond.Juhtis kuberner
Vaimuelu:Algab vastureformatsioon-katoliikluse pealetung.Juhib seda Loyola=>Jesuiidid.Loyola oli mees kes avastas et katoliiklus Eestis nõrk.Jesuiidid tulevad ka eestisse.Keskuseks Tartu.1583 loovad Tartusse kolleegiumi.Kolleegiumi raames avatakse gümnaasium.Gümnaasiumi juurde tõlkide seminar.võimalus saada kõrget haridust.Õpiti:poola,eesti ja ladina keelt.Taani aeg:Taanile kuulus Saaremaa. Taani kuningas=>Asehaldur(ala üle täisvõim)=>Ametkonnad=>Vakused. Vaja kohalikele aadlikele,et saaks valitsemises osaleda. Kohalik aadel=>rüütelkond=>Maapäev. Rüütelkonna mõju väiksem. Taani riik toetas reduktsiooni-riik võtab mõisnikelt maad tagasi.Reduktsiooni lõpus 2/3 alast kuulus riigile ja 1/3 mõisnikele.Saaremaa talurahva olukord parem kui mandril.Polnud nii suuri kohustusi,talud suuremad,hooned paremini ehitatud.1563 anti Kuressaarele linnaõigus.Põhja- Eesti:kuulus Rootsile.Põhja-Eesti-Eestimaa hertsogkond.Juhtis kuberner
Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan Seek- vaestemaja 2. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Sakslased tahtsid paganlasi ristida ristiusku, kuid sellega tekkisid neil liivlastega tülid. 3
Natsionaalsotsialistide partei hävitamine. MÕISTED Feood Arbuja Heptarhia Asteegid Hierarhia Götalased Jünger Jarlõkk Konung Khaan Majordoomus Liivimaa Linnadepäev Paavst Maajad Patriarh Nojoon Senjöör Pagoot Sultan Svealased Ting Vakused Vasall Valged hunnid Alkeemia Veetse Bakalaureus Absolutism Generaalstaadid Heliotsentriline maailmapilt Gild Humanism Ketser Kapitalistlik majandus Kuuria Konkistadoorid Legaat Ladina puri Müsteerium Opritsnina Sedööver Presbüterlane Zakerii Pärgament Trubaduur Renessanss Tsunft Vastureformatsioon ISIKUD Dante Alighieri 1265-1321
Ta tahtis lõpetada ära talupoegade piinamise. 7) Milline roll oli Eesti alade valitsemises aadlikel? Miks mõisnikud olid Karl IX uuenduskatsete vastu? Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel olid oma asutused ja ametiisikud. Selline aadliomavalitsus toimis konkureerivana riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. 8) Iseloomustage Saaremaa valitsemist Taani võimu ajal.(asehaldur, ametkonnad ja vakused, 1563.a. Kuressaarest linn) Taani võimud kinnitasid aadli senised eesõigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. See kitsendas tunduvalt riigiasutuste tegevusvabadust, kuid taanlased panid riigivõimu kindlalt maksma. Riik teostas reduktsiooni, s.t. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, ametkonnad aga vakusteks. Eksisteeris vakuse kohus. Talupoegadel olid suuremad õigused kui mandril olevatel talupoegadel
ELU MAAL • Mõisad 13.saj, 15-16.saj • Teoorjuslikud suurmajapidamised - teorent • Rohkem maid eravaldusesse • Välisturg • Talupoja laia suhtlusringi piiramine • Kõrtsid (ühendusteed, mererand) - peatus- ja ööbimiskohad, kogunemiskohad • Õlu, põletatud viin • Maaisand, pidas ülal talupoeg • Veski tähtsaim tööstusettevõte - vilja jahvatamine • Kirikulaadad (kokkusaamine, suhtlemine, kaubandus) • Peod (perekondlikud, kiriku, maaisanda kostitused, vakused 2x aastas) • Talupoeg ja maaisand lepingulises suhtes • Talupoeg - koormised, isand - garanteerima alluvate austamise • Kohtuvõim maaisandal • Vasallidel alamkohtuvõim — kõrgeim kohtuvõim 14.saj • Foogtid kohtumõistjad • Talurahvaõigused - kriminaalsätted • Surmanuhtlus - röövimine, tapmine, nõidumine, ketserlus, vägistamine 3 tunnistajaga KIRIKUD JA KLOOSTRID • Igas piiskopkonnas toomkirik e katedraal (Tartu, Haapsalu, Tallinn) • 13
Kaubanduse ja meresõidu õigusi piirati. Kiriku-, kohtu- ja haldusvõim kuulus maaisandatele. Põhilised maksud 1) vilja kümnis 10% talusaagist tuli ära anda 2) hinnus kindlaks määratud nauraalmaks Lisaks sõjaväekohustus, trahvid, kingitused mõisnikule, preestri ülalpidamine, 1/10 kümnisest kirikule. Raskeim kohustus oli linnuste, kirikute ja teede ehitamine. Edasipidi lisandus veel järjest suurenev teotöö kohustus. Maksustusüksustena säilisid vakused, mille läänimees üks või kaks korda aastas andami kogumiseks läbi sõitis. Vana-Liivimaa suhted naabritega · põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1260. aasta suvel lõid leedulased Durbe lahinfus orduväe täielikult puruks. · 1263. aastal tungisid leedulased kaugele ordu valdustesse, jõudes koguni Läänemaale ja põletades maha Vana-Pärnu. · 1270
Väga üksikutes mõisades oli olemas ka raharent. Seda aga ainult linnalähedastes mõisades, mis asusid suuremate linnade juures.Ühel hetkel 15. saj kaotati raharent ära. Seda ei soovitud enam, sest talupoegadele võis tekkida liiga palju raha. See, et ära keelati kauplemine ja kaotati raharent, soodustas laiskust eestlastest talupoegade seas. 15 saj algas siis suhteliselt suur mandumine. 19. saj alles kehtestati uuesti raharent. 13. saj kujunesid välja vakused, vakukohus(maksude kogumine ja kohtu pidamine kord aastas) jne. 14 saj kohus talupoegade üle kadus. Haagi ehk adrakohtunikud- nende ülesandeks oli tagasi toimetada mõisnikule ja üles leida ära jooksnud talupojad. Nendeks võisid olla ka nt eestlastest talupojad, kes tegid sakslastega koostööd. 14 saj oli taupoegade jagunemine teatud kihtidesse, mis sõltusid nende ülesannetest(kadus 15. saj): 1) Adratalupoeg -neid oli kõige rohkem
· Bernt Notke Pühavaimu kiriku kappaltar ja maal ,,Surmatants" · Michel Sittow Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik Mõisted Vana-Liivimaa keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki. Eestimaa hertsogkond Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuhande hõbemarga eest. Rüütelkond vasallide seisuslik ühing, mis oli igas piiskopkonnas. Kümnis protsentuaalne andam Hinnus kindla suurusega andam Vakused kollektiivne hooajatöö. Kodukariõigus talupoja peksuõigus (kupja elukutse). Adrakohtunik Mõistsid kohut põgenikkude üle. (?) Adratalupoeg Talupoegade kiht, keda oli kõige rohkem, kandisd koormisi aadlikule. Üksjalg adratalunike pojad, kellele isa-kodus elatist ei jätkunud, nad rajasid talu väljaspoole küla, kus olid karmimad tingimusede. Vabatalupoeg Talupojad, kes olid end koormistest raha eest vabaks ostnud.
Rannarootsi asustus püsis kohati Teise maailmasõjani. Esialgu säilisid elanikkonna seas sõjavangide järglastest orjad, kes pikapeale sulasid eestlaste sekka. Eestlased jäid relvastatud rahvaks. Välisohu või sisesõdade korral osaleti maa kaitsmises. Ka suuremad linnused jäid veel kauaks käsutusse. Maaomavalitsus jäi pikaks ajaks eestlaste enda kätte. Nii läänistatud kui läänistamata maad jaotati umbes sajast talust koosnevateks vakusteks eesotsas eestlastest vanematega. Vakused olid eelkõige maksustusühikud. Maksud korjati kokku tavaliselt kord aastas, sügiseti, mil läänimees või mõni kõrgem käsknik oma vakused läbi sõitis. Sel puhul korraldati koos talupoegadega vakupidu ja peeti eestlaste vanemate kaasistumisel vakukohut. Viimast tehti kohaliku tavaõiguse alusel. ,,Eesti õiguse" normid segunesid ajapikku Lääne-Euroopast üle võetud õigusnormidega.
Eestlaste kohustused: ● Kümnis- tavaliselt kümnendik osa saagist tuli ära anda; ● Hinnus- kindlaks määratud suurusega naturaalandam, näiteks kott vilja; ● Kirikukümnis- maks kirikule, tavaliselt kümnendik kümnisest; ● Preestri ülalpidamine; ● Teotöö ehk mõisategu- mõisate tekkimisega umbes 14. sajandi alguses tulnud töökohustus mõisapõllul; ● Vakused- peod mõisnikule pärast maksude kokkukogumist; ● Sõjalised kohustused- tuli osaleda isanda korraldatud sõjaretkedel; ● Kirikute ja linnuste ehitamine. Eestlaste õiguslik seisund: ● Esialgu olid eestlased vabad, kuid peagi hakkas nende suhtes kehtima sunnismaisus (keeld lahkuda maalt isanda loata), mis keskaja lõpuks kujunes pärisorjuseks (isiklikust vabadusest ilma jäämine);
Mida väiksem linn, seda suurem oli eestlaste osakaal. Tallinnas olid pooled elanikest eestlased ja Tartus kaks kolmandikku. Sakslasi oli Tallinnas 16 sajandi algupoolel üle kolmandiku, rootslasi kuuendik. Sakslased kuulusid enamasti jõukamasse keskklassi. Tallinnas on 1538 aastal umbes 8% eestlasi kuulunud keskklassi ja 92% alamklassi (ülemklass puudus). Linnaeestlased olidki ameti poolest eeskätt lihttöölised, vähesed käsitöölised ja väikekaupmehed. Vakused Varasel keskajal sai suurem osa vasalle enne mõisate asutamist sisetuleku talle kuuluva läänistuses elavate talupoegade maksudest. Vasall, kes koos perekonnaga elas linnuses, käis koos saatjaskonnaga kord aastas määratud päeval talupoegadelt makse kogumas. Neid päevi nimetati vakuseks. Koos sellega peeti ka kohtuistungeid, kuna kohtuvõim kuulus vasallile. Piiskopkond Eesti varane keskaeg oli mitmes mõttes üleminekuperiood, mil maa
annaabi.ee 
