mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas (raehärra- paaris arv, raeliikmed; sündik- jurist; linnafoogt- maahärra esindaja) rae ülesanded: vaeste hoolekanne, korra tagamine, kohtumõistmine, linna tulude tagamine, kaitse organiseerimine, tagavarade hoidmine/soetamine) elanikkond- 90% mitte-eestlased. Käsitöölised- 40 käsitööharu. Tsumft- käsitööliste ühing, skraa- tsumfti põhikiri *Jüriöö ülestõus- eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 1343. Eesti pidas sõda Taaniga. Vallutati linnu üle Eesti. Kasutati ka Rootsi abi
kuni 5. põlveni. Läänid muutusid vasallide võõrandamatuks omandiks. 14. sajandil läksid ka varem maaisandale kuulunud õigused vasallidele üle (nt kohtuvõim talupoegade üle). 5. Kanna kaardile keskaegsed linnad. Millised linnaõigused neis linnades kasutusel olid. Tallinn, Rakvere, Narva Lübecki linnaõigus Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu Riia linnaõigus 6. Raad ja selle ülesanded. (mõisted: raehärra, bürgermeister, foogt, sündik) Raehärra rae liige; pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linnapiires kinnisvara, kuuluma kaupmeeste hulka Bürgermeister linnavanem, rae eesotsas seisev valitsev isik Foogt piirkonna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik Sündik linnajurist, tundis hästi seadusi, oli rae liige 7. Kaupmeeste ja käsitööliste organisatsioonid, nende tegevus ja roll (mõisted tsunft, olderman, gild, skraa)
Linnade õiguslik korraldus:Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said Riia linnaõiguse, Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus|Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid(Tallinnas 4)| sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne|Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut|Kaubandus: Suurgild jõukamate kaupmeeste ühendus|Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste organisatsioon|Hansa Liitu
· 13431345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani müüs oma alad Ordule · 1558 1583 Liivisõda Sõja käigus hävisid Liivima keskaegsed linnade piirid ja sõja järel läks Eesti alad Rootsi ja Poola kätte 5.Linnad, kästiöö ja kaubandus · Eestis oli 9 linna Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, UusPärnu,VanaPärnu,Haapsalu · 4 Hansalinna Tallinn,Tartu,Viljandi,UusPärnu · Linnavalitsemine Raadi kuulusid bürgmeister, sündik, linnafoogt · Kaupmeeste ühendused, väikegildid ja tsunftid · Peamine väljeveo materjal teravili · Peamine sisseveo materjal sool 6.Valitsemine, suhted kohalikega · Pingelised suhted VanaLiivimaa riikide vahel Ordu ja Taani vahel , Ordu ja Piiskopkondade vahel · Läänistamine Toimus Taani ja Piiskopkondade aladel, Ordu valdustes ei toimunud · Rahvuspiirid langesid kokku seisuste piiridega
· Kaitserajatised, müürid, tornid, vallikraavid, linnaväravad · Sadamad, turuplatsid · Kirikud, raekoda. Kaupmeeste ja käsitööliste elamud. Linnadele ohtlik: · Rüüsteretked, sõjad · Suur kuritegevus, inimesed elasid tihedalt koos · Tulekahjud · Haigused, epideemiad Linna juhtimine: Valitses raad ehk linnanõukogu. Tallinnas 12-14 meest, amet eluaegne. · Tavaliselt kaupemehed · Rae juhatuses 4 bürgermeistrit-rikast kaupmeest. · Sündik-juristid rae juures. · Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures (linn asus kellegi maadel) · Raehärradele palka ei makstud. Rae ülessanded: · hoolitses linna kindlustuste eest. · Kogus makse · hoolitses heakorra eest (prügi, tuleohutus, öörahu, riietus) · sõlmima kaubandusleppeid · hoolitses ka koolide , kirikute, arstiabi eest. · Kohtumõistmine linnas. Käsitöölised
KODUNE TÖÖ 3 1.Milliseid keskaegseid Eesti linnu on kujutatud piltidel? (4p) (all) Narva ja Jaanilinn 1860 (all) Tartu vaade aastal 1553 (ehtsus vaieldav) (all) Paide ordulinnus. (üleval) Tallinn 2.Kirjutage õige mõiste (6p) Asutus, kuhu paigutati keskajal vanad ja haiged seek, hospidal Tallinna suurkaupmeeste ühendus - Suurgild Linnavalitsuse juures tegutsenud õpetatud jurist - sündik Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis kogu Läänemere kaubandust Hansa Liit Maaisanda esindaja linnas - linnafoogt Tsunfti põhikiri - skraa 3. Tutvu ajalooallikaga ja vasta küsimustele.(3p) §104 Ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust. Olgu teada, et ükski raehärra ei tohi mitte vastu võtta kingitust asjas, mis puudutab linna või kohut. Seda peab iga raehärra tõendama oma vandega, et ta sellest määrusest kinni on pidanud. Ta ei tohi võtta mitte
maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetundja Linnafoogt- maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal Seek-pidalitõbiste hospidal Gild-kaupmeeste kutseühing Tsunft-käsitöömeistrite kutseühing Skraa-tsunfti põhikiri Hansa Liit- Maapäev- Toomkirik-piiskoplikud peakirikud Toomkapiitel-nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) Missa-pidulikud jumalateenistused Liturgia-missa sõnalis-muusikaline osa Reformatsioon
isiklikuks omandiks, mis kujunes pärisorjuseks. Ulatuslikum maale asumine ja mõisate rajamine algas XIII sajand II poolel, kui vallutajate seisund maal juba enam - vähem kindlustus.( Eramõisad. Rüütelkonnamõisad. Linnamõisad. Kroonumõisad.) Mõis=talumaad +kõrvalhooned, 1343.a. oli Harju-Virus juba 23 mõisa. 5. Linna valitsemine? Linna valitsesid raehärrad(14 või vähem), pürgermeistrid(4 või vähem), keda valiti kaupmeeste hulgast, sündik(raejurist, 1), linnafoogt(maahärra esindaja). 6. Keskaegne käsitöö ja kaubandus? Käsitöö ja kaubandus arenes.
Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. MÕISTED . Mõis eraldi suurem majapidamine. Maapäev kohalike aadlike kokkukutsumine Bürgermeister linnapea Raad linnavalitseja (24) Sündik advokaat Linnafoogt kaitses feodaali huve, kelle maal linn asus Tsunft käsitööliste ühing Gild kaupmeeste organisatsioon Oleviste gild Tallinnas töötavad eestlastest käsitöölised Toom gild toompeal tegutsevad eestlastest käsitöölised Kanuti gild sakslastest käsitöölised Suurgild abielus jõukate kaupmeeste organisatsioon Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste org Sinad vaimulike kogunemised, õpetati kuidas vaimulikud peaksid tegutsema
juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt maahärra esindaja linna rae juures, vabatalupoeg keskaja lõpul ilmunud talupojad, kes olid end koormistest raha eest lahti ostnud, maavabatalupoeg talupoeg, kellele kuulus talu alana lääniõiguse alusel, raad linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, skraa tsunfti põhikiri, mis on rae poolt kinnitatud, seek hooldekande asutus, varjupaik, sündik linnajurist, mittesakslane mõiste maarahva kohta keskajal, läänistama maa kasutamisks andmine feodaalile kõrgema võimu poolt, vasall feodaal, kes sai oma senjöörilt maad, mõisategu - koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega, agul eeslinn, mis on linnamüürist väljaspool, 1238 stensby leping, millega Eestimaa tagastati Taanile, 1343 jüriöö ülestõus, mis lõppes eesti hertsogkonna müümisega
järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Aleksander Nevski sõjaüksuste vahel. 15. Vana-Liivimaa maapäev-seadusandlik ja täidesaatev organ, mis eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. 16. Linnaõigus-reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas 17. Raad-linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu 18. Bürgermeister- rae juhatuse liikme nimetus. 19. Sündik-linnajurist 20. Linnafoogt-maahärra esindaja linna rae juures. 21. Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus. 22. Skraa-(rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. 23. Šedööver-meistritöö 24. Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus 25. Sinod- piiskopkonna vaimulike koosolek. 26. Visitatsioon- piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust 27. Toomkapiitel- kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis
1) Eesti ala jagunemine muistse vabadusvõitluse järel, feodaalriikide teke Taani kuningas Tallinn, Viru ja Harjumaa Saksa-Rooma keiser, Lõuna-Eesti Tartu piiskopkond Saare Lääne piiskopkond 2) Balti ristisõdade lõpp 5.12.1242 Põrkasid ristisõdijate ja Vene vägi Varesekivi lähedal LÄMMINJÄRVE idakaldal kokku. Eestlased ja Sakslased said lüüa, lahing lõppes venelaste täieliku võiduga. 3) Vastuolud võõrvõimude vahel Vastuolud võimu pärast, ilmaliku ja vaimuliku võimude vahel. Piiskopi ja paavsti vahel. 4) Eestlaste olukord muistse vabadusvõitluse järel Kaubandus ja meresõit läksid osaliselt linnakodanike ja aadlike kätte. Tööga tuli võõravõimu üleval pidada Kohustus osaleda linnuste, teede ehitusel Kümnis (1/10 osast- oma talust kümnendiku loovutamine) (Hinnus- naturaalmaks, kindlaks määratud summa) 5) Jüriöö ülestõus (aeg, tähtsamad sündmused, lõpp, tulemused) 1343-1345 ...
Linna juhtimisel põhimõtted, seadused Võeti teistelt linnadelt -> sõsarlinn Linn piiritleti müüriga Väljaspool vaestelinnaosa-agul karistus- ja hukkamispaigad Linnad jagunesid: Linnriigid-omaette üksus,sise ja välispoliitika Vabalinnad- Sõltumatu võimuga linn riigis Riigilinnad- Oma linnavõim,kõrgeim kohtuvõim maahärra Maaisandast sõltuv linn, kodanikud ei olnud vabad Raad Linnanõukogu Raehärrad kaupmeeste ühingu gildi liikmete seest! Bürgermeistrid Rae juhtkond Sündik seadusetundja Rae ülesanded: Soodustada kaubandust,käsitööd, linna huvide kaitse Seaduseandja,julgeolek kohtumõistja Vaeste hoolekanne, vaestemaja ülevalpidamine Erialane jagunemine tsunftidesse -Käsitööliste tsunftid Tsunftigildi juhtis meister ehk oldermann elu ja tootmist korraldas põhikiri ehk skraa Õpipoiss -> Sell -> Meister Suurgild kaupmeeste ühendus Hansa Liit Läänemereäärsete linnade kaubandusühendus Kirik Kõrg- ja hiliskeskajal:
teotöö-talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema, hinnus-naturaalmaks, maomanikule maa kasutamise eest, gild-tsunftide ühendus, tsunft-käsitööliste ühendus, bürgermeister-rae juhatuse liikme nimetus, linnafoogt-esindas maahärrat rae juures, skraa-tsunfti põhikiri, missa-jumalateenistus, visitatsioon-kirikukatsumine/piiskoplik ül, pildirüüste-katoliku kirikute rüüstamine ning pühapiltide hävitamine, sündik-jurist, kes tundis seadusi hästi, agul-eeslinn, kus elas vaesem rahvas, liturgia-muusikalis-sõnaline osa missal, jungingeni armukiri-vasall andis õiguse pärandada oma valdused kuni 5nda põlveni, k.a naisliinis. M. Wilhelm- paavsti legaat, kes moodustasViru-, Järve- ja Läänemaast otse Rooma paavtile allutatud vaheriigi. W. von Plettenberg- Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana-Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa
Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat. Bürgermeister - raadi juhatus. Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. Hansa liit- Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. gild- kaupmeeste ühendus. tsunft- käsitööliste selts. skraa-põhikiri; peapiiskop- kõige tähtsam vaimulik! piiskop- oma valduses kirikuelu juht, kohtunik. Toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomhärrast. toomkiri e
raamatutarkuse ja koolihariduse leviku. Eestikeelne kirjasõna-hariduslevik, koolid, silmaringi avaldamine. Agul- Vaesete linn Gild- kaupmeesteühendus, eesotsas oldermann. Väikegild- tsunfide ühendus Suurgild- abielus kaupmehed Mustpeade gild- vallalised kaupmehed Tsunft- käsitööliste ühendus, kuulusid ühealameistrid Skraa- tsunfti põhikiri Tsunfti jänes- meister, kes eiras tsunfti seadusi. Transiitkaubandus- läbi eesti alade Venemaa ja L-Euro. Vahel. Sündik-keskajaturist Sunnismaisus- pärisorjus Vakus- maa jagati küladeks või taludeks, korjati kokku maksud tavaliselt kord aastas, sügiseti, milläänimees või mõngi kõrgem käsnik oma vakused läbi sõitis, puhul korraldati vakusepidu. Raad- raehärra. Linnafoogt- maaisanda esindaja. Põgenike ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks pandi ametisse adrakohtunikud. Adratalupoeg-nimetud tuli nende talude suuruse arvestamisest adramaades. Vabatalupojad- raharendile lastud
21. Iseloomusta lühidalt linnade õiguskorraldust (linnaõigus, kodanikud, valitsemine) Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus? Linnade õiguslik korraldus põhines linnaõigusel. Eestis oli kasutusel nii Lüübeki (Tallinn, Narva) kui Riia (Tartu, Viljandi) õigused. Kõrgeim võim linnas oli raad, koosnedes 6-24 raehärrast. Neile lisandus 2-4 bürgermeistrit, kes moodustasid midagi rae juhatuse taolist. Rae koosseisu kuulus ka õpetatud seadustetundja e sündik. Maahärrat, kelle territooriumil linn asus, esindas linnafoogt.
Linnadepäev- linnaametnikud kooskõlastasid oma huvisid Wolter von Plettenberg- tugevaim ordu juht ja hea diplomaat Linna ja kaubandus: Linnaõigused: 1. Lübecki õigus- Tallinn, Narva, Rakvere 2. Riia linnaõigus- Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu 3. Nn. Piiskopiõigus- Haapsalu, Vana-Pärnu Linna juhtis Raad Raekojas. Raes oli 24 liiget (12 istuvat liiget ja 12 puhkavat liiget). Rae liikmeteks valiti rikkaid ja kaupmehi. Rae koosseisu kuulus veel 4 bürgermeistrit ja sündik, kes tundis õigusteadust, maahärrat esindas linnafoogt. Rae ülesanded: · Puhtuse hoidmine · Rahu ja heakorra tagamine · Sissetulekute eest hoolitsemine · Pidi soodustama kaubandust · Kaitsma linna huve suhetes teiste linnadega · Kandma hoolt kirikut eest · Hoolitsema koolide eest · Hoolitsema vaeste ja tõbiste eest · Mõisate tüübid: · Era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa aadlikele
suhteliselt väikese elanike arvuga: Mõisted: Linnaõigus: õigusnormide kogum linlastele, mis reguleeris linnade valitsemist ja linnaelanike omavahelisi suhteid (Taani valdustes asunud linnades Lüübeki õigus, Liivi ordu aladel olevatel linnadel Riia õigus). Raad: linna isekomplekteeruv võimuorgan, mis koosnes rikkamatest kaupmeestest (rae liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest; Tallinnas kuni 24). Bürgermeister: rae juhatuse liige Sündik: rae koosseisu kuuluv jurist ja seaduste tundja; rae ainus palgaline liige. Linnafoogt: maahärra esindaja rae juures; nende mõju oli suurem väiksemates linnades; mahärrade residentsid (Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) moodustasid sisuliselt eraldiseisva linna. Agul: eeslinn, kus elas vaesem osa rahvast Seek : Seek (saksa keeles Siechenhaus 'põdurate maja') on asutus, kus inimesed saavad tasuta toitu ja peavarju. Loe ka: http://www
hingete vastu. Pühakud. 10. Millised muinasusu elemendid jäid püsima? (lk.70) – austus esivanemate hingede vastu. 11. Kuidas valitseti keskaegset linna? (lk.75) – Linnaõigus – saadi maaisandaalt, tagas linnakogukondnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevat keskkonnast. Lübeki linnaõigus, Riia õigus, Piiskopiõigus. Võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka hürgermeistrid (moodustusid juhatuse), sündik (jurist, tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. Maaisandat esindas rae juures linnafoogt. Rae ülesanded: sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, kaubanduse ja käsitöö soodustamine, linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja haigete ülalpidamine, raad oli ka kõrgeim kohtuvõim linnas. 12. Mõisted: gild, tsunft, skraa, seek, agul.- gild – jõukas kaupmees
Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis kümnes osa talu saagist. Hinnus koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt maahärra esindaja Oldermann tsunfti vanem Vitaalivend Läänemerel tegutsenud mereröövlid Sündik raejurist Raad linna võimuorgan ja ka kõrgeim kohtuvõim linnas Bürgermeister rae juhatuse liige Visitatsioon võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Tsunft käsitööliste liit Skraa tsunfti põhikiri 1507 keelatakse ära relvakandmisõigus 1492 Ivangorodi rajamine 1297. aastal puhkes esimene kodusõda Vana-Liivimaal. Ordu vastu moodustasid ühisrinde
Toomkirik piiskopkondade keskus Väike Gild kästitööliste gild (Püha Kanuti Gild & Püha Olevi Gild) Kanuti Gildi ei saanud kuuluda voorimehed, mündrikud, lihunikud, kandjad, kaalujad. Kanuti Gildi kuulusid maalermeistrid, kullasepad, pagarid, rätsepad. (suuremat tulu toovad ametid said vaid kuuluda, teised kuulusid Olevi Gildi) Suurgild linna kaugkaupmeeste ühendus Tsunft käsitööliste vennaskond Olderman gildivanem Sündik linnajurist Foogt maahärra esindaja Bürgermeister rae juhatus Tsunftijänes tegi käsitööd väljaspool tsunfti Stift piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses Diötsees piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda Hansa Liit Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis keskajal kogu Põhja-Euroopa kaubandust. Eesti alalt kuulusid sinna Taru, Tallinn, Uus-Pärnu ja Viljandi
hoone(Tln 1404 gootika stiilis, raeapteek 1422) c) Ohud · Nakkushaigused, kuna puudus kanalisatsioon (katk, pidalitõbi jne) · Tulekahjud-alles 15 saj alguses said Tln ja Trt valdavalt kivilinnaks d) agulid - ilma kaitseta eeslinnas, kus elas vaesem rahvas 3. Linnade valitsemine a) raad - linnavalitsus · Tln 24 raehärrat (pooled valitsesid ühel aastal, teised järgmisel, palka ei makstud) · 4 bürgermeistrit rae juhatus · 1 sündik juuraharidusega seadusetundja · Linnafoogt maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal b) Rae ülesanded · Sissetulekute kindlustamine (maksud, trahvid) · Heakord (hügieen, tänavad) · Kindlustuse korrashoid · Kirikute ja koolide eest hoolitsemine · Tõbiste ülalpidamine · Kodanike julgeolek (tuleohutus, öörahu, kohtupidamine) · Piirasid linlaste liigset priiskamist (pulmade suurus, rõivamood) 4. Kaubandus ja käsitöö a) Gild kaupmeeste kutseühing
maahärra poolt majandatav maavalduse osa *rekonista- Pürenee ps. tagasivõitmist muhamedlaste käest *skolastika- keskaja filosoofiliste õpetuste kogum *tsunft- käsitööliste vennaskond *gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas *tsunfti jänes- piraat kauba valmistaja *skraa tsunfti põhikiri *bürgermeister - rae vanema liikme või linnapea ametinimetus *raad- linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan *linnafoogd- maahärra esindaja rae juures *sündik- rae koosseisu kuuluv jurist ja seaduste tundja *katedraal- piiskopikirik *heerold- isik, kes saadeti läbirääkimiste pidamiseks vaenlase juurde *heraldika - vapindusega tegelev teadusharu.
sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires, samuti ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, seetõttu valiti rae liikmeid kaupmeeste seast. Palka raehärrad oma tegevuse eest ei saanud. Käsitööliste kuulumine rae liikmete hulka oli väga erandlik nähtus. Iga raehärra pidi täitma mingit kindlat raeametit. Rae tegevust juhtisid raehärrade seast valitud bürgermeistrid, kes moodustasid rae juhatuse. Olulisel kohal linnas oli õpetatud jurist ehk sündik, kelle ülesandeks oli bürgermeistritele ja raehärradele õigusabi andmine. Ta pidi tundma kogu kehtivat seadusandlust ning jälgima, et rae tegevus oleks seadustega vastavuses. 12.sajandil kujunes välja hansakaupmeeste ühingutest Hansa Liit. Hansa Liidu tähtsamaks keskuseks Läänemerel kujunes 1159. a. rajatud Lübeck. Tähtsad olid ka sellised hansalinnad nagu Tallinn, Tartu ja Riia. Pärast Liivi- ja Eestimaa ristiusustamist läks kogu Läänemere
Raad-- linna võimuorgan. Koosnes raehärradest ja juhatuse moodustasid bürgermeistrid. Ülesanneteks Linna sissetulekute, heakorra eest hoolitsemine, kaubanduse ja käsitöö soodustamine, linna huvide kaitsmine, kodanike julgeoleku eest hoolitsemine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine, vaestehoolekanne. Raad oli ka linnas kõrgeimaks kohtuvõimuks. Riietuda tuli rangelt vastavalt seisusele. Raekoda-- linna tähtsaim ühiskondlik hoone. Sündik-- rae koosseisu olev hästi seadusi tundev jurist. Linnafoogt-- esindas rae juures maahärrat. Tsunftid ja gildid-- keskaegse linnakodanike seisulikud ja ametialased ühendused. Põhikiri oli skraa. Ühendasid peamiselt kaupmehi (Suurgild tuntum) ja käsitöölisi (Kanuti ja Oleviste gild). Gilde juhtisid oldermannid, tsunfte aga meistrid. (loe lisaks ka Imeline Ajalugu detsembrikuu 2012 numbrit) Agul-- eeslinn, kus elas vaesem rahvas Seek-- nn. keskaegsed haiglad või vaestemajad.
küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. · Kolmeväljasüsteem - põllu üks osa puhkas, kaks kandsid vilja. · Rõivastustüli- kirikuelu ümberkorraldusega seoses asendati Riia peapiiskopkonnas ja Tartu piiskopkonnas toomhärra senine ordumantliga sarnanev rüü mustaga. Ordu avaldas protesti. · raad- linna võimuorgan, magistraat. · Bürgermeister - raadi juhatus. · Sündik - jurist, kes tundis hästi seadust ning oli tähtsuselt sarnane bürgermeistriga · Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures. · Suurgild - jõukamate kaupmeeste ühendus. · Mustpeade Vennaskond - vallaliste kaupmeeste organisatsioon. · Kameti gild - Tallinna käsitööliste selts, kuhu kuulusid sakslased. · Oleviste gild - Tallinna käsitööliste selts, kuhu kuulusid eestlased. · Toomgild - Toompea käsitööliste selts. · Skraa põhikiri;
Raearhiiv- dokumentide kogum, millel pikka aega oli praktiline juriidiline väärtus, hakkas kujunema juba 13. sajandi esimesel poolel. Varaseimad nimekirjad raekojas asunud dokumentide kohta on pärit 17. sajandi teisest poolest ja 18. sajandi algusest. Tollest ajast on säilinud ka üks raekoja arhiiviruumide plaan. Raearhivaalide kui ajalooliste dokumentide korraldamist, teaduslikku uurimist ja publitseerimist alustas 19. sajandi 40. aastatel Tallinna rae sündik, endine Tartu ülikooli professor Georg Friedrich Georg von Bunge. Tallinna Linnaarhiivi kui avaliku arhiiviasutuse sünnipäeva tähistab 13. oktoober 1883 (v.k.j. 01.10.1883). Sel päeval võttis Tallinna linnavalitsus ametisse esimese korralise linnaarhivaari- Theodor Schiemanni. Linnaarhivaari hoole alla anti 1877. aasta linnareformi alusel likvideeritud Tallinna rae ja tema allasutuste arhiiv. T. Schiemanni ametijärglane Gotthard von Hansen andis 1896
1.märtsil alanud piiramise tulemusena linn langeb. Tagajärg: hooned süttisid (Viljandi raekoda koos raearhiiviga). Linnust nad vallutada ei suutnud. Nad lahkuvad, saades lunamaksu ning viivad kaasa ka 8 kirikukella 16. sajand 1560 Vene väed saabuvad Liivi sõja käigus Viljandisse. Venelased vallutavad linna, linnus langeb seda kaitsnud palgasõdurite reetlikkuse tõttu 11. Mõisted raad keskaegne linnavalitsus bürgermeister rae tähtsaim ametnik sündik jurist linnafoogt maaisanda esindaja raes gild keskaegne ametiorganisatsioon skraa tsunftide põhikiri agul äärelinn seek vaestemaja toomkirik piiskopikirik toomkapiitel piiskopi nõuandev kogu adratalupoeg nende maad arvestati adramaades (III) üksjalad nende koormised olid väiksemad, sest nad pidid rajama enda talud asustamata kohta (IV) maavabad ülikute järeltulijad, nad ei maksnud makse (I)
sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires, samuti ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, seetõttu valiti rae liikmeid kaupmeeste seast. Palka raehärrad oma tegevuse eest ei saanud. Käsitööliste kuulumine rae liikmete hulka oli väga erandlik nähtus. Iga raehärra pidi täitma mingit kindlat raeametit. Rae tegevust juhtisid raehärrade seast valitud bürgermeistrid, kes moodustasid rae juhatuse. Olulisel kohal linnas oli õpetatud jurist ehk sündik, kelle ülesandeks oli bürgermeistritele ja raehärradele õigusabi andmine. Ta pidi tundma kogu kehtivat seadusandlust ning jälgima, et rae tegevus oleks seadustega vastavuses. Maahärra huve linnas kaitses linnafoogt. Linnade üheks peamiseks tegevuseks oli veel kaubandus. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad peagi jõukaks. Ühest küljest muutusid linnad keskusteks,
1502 Plettenberg tungis uuesti Pihkvamaale Smolino järve lahing, kus venelased olid sunnitud taganema. 1503 sõlmiti vaherahu Linnad ja kaubandus Linnade õiguslik korraldus. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Tallinn, Narva, Rakvere Lüübeki linnaõigus. Tartu, Viljandil, Uus-Pärnu - Riia linnaõigus. Vana-Pärnu piiskopiõigus. Raad e magistraat linna võimuorgan. Raadi kuulusid 4 bürgermeistrit, kes moodustasid rae juhatuse. Sündik tundis hästi seadusi; jurist. Maahärrat esindas rae juures linnafoogt. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustuse eest hoolitsemine; pidi rakendama abinõusi kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks; kaitsma huve suhetes teiste linnade ja maahärradega; kandma hoolt kiriku ja koolide eest; korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist. Raad oli kõrgeimaks kohtuvõimuks linnades. Rae kõrval võttis küllaltki aktiivselt linna asjadest osa ka kodanikkond
. Pärast jüriöö ülestõusu kolisid mõisnikud elama maale Talupojad protesteerisid maksude maksmine vastu. Näiteks: ei teinud tööd , põgeneti välismaale või linnadesse, kaevati mõisinkud kohtusse, 17.12.12 Linnad ja kaubandus Linnade valitsemine - Linnade tegevuse õiguslikuks aluseks olid seadused. Tln, Rkv , Nrv-kehtis Lüübeki õigus. - Tartu , Vlj, Prn, Paides-Riia õigus Linnavalitsuseks olid raad. Rae hulka kuulusid:bürgermeistris, raehärrad , sündik , linnafoot. Rae ülesanneteks oli: -kaitsta linna huve -hoolitseda linna sissetulekute eest -hoolitseda käsitöö ja kaubanduse eest -hoolitseda kirikite , koolid , vaeste ja haigete eest. -hoolitseti linna kodanike ja julgeoleku eest. Kaubandus. Tln, Trt, Vlj , Prn-kuulusid rahvusvahelisse kaubalinnade ühendusse ( Hansaliitu) Kaubad mida viidi välja ja toodi sisse: Välja-rukis,karusnahad , kalad,ehitus-ja hauakivid, lina Sissetoodud-õlu, sool , heeringas , metall , vein
Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne. Koos käis 4 seisust: 1) vaimulikud, 2) orduametnikud, 3) vasallid, 4) linnade (Riia, Tallinn, Tartu) esindajad. Esimene Maapäev kutsuti kokku 15.sajandi I poolel (1421) ja neid peeti kas Valgas või Volmaris (nüüd Valmiera) raad e magistraad - linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu (saksa k. Rat - nõukogu). bürgermeister - rae juhatuse liikme nimetus. sündik - linnajurist linnafoogt - maahärra esindaja linna rae juures. gild - kaupmeeste või tsunftide ühendus. Kaupmeeste ühendustest on tuntud on Tallinnas tegutsenud Suurgild ja vallalisi kaupmehi ühendanud Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste gildidest on tuntumad Tallinnas tegutsenud Kanuti gild (sakslased), Oleviste gild (eestlased) ja Toomgild (Toompea käsitöölised). oldermann - tsunfti või gildi vanem
Kohalik TV Riiklik TV Raadio Kohalik leht Internet Riiklik leht 59% 47% 44% 38% 23% 12% Telekommunikatsioonil on suur mõju reklaamile. 2007. aastal teatas TNS Media Intelligence, et reklaami kulud Ameerika Ühendriikides kulutati meediumitele, mis sõltusid telekommunikatsioonist. Tulemused on toodud järgnevas tabelis. Inter Raad Kaab Sündik Spot Võrg Ajale Ajaki Välin Kokk net io el aat Tv u ht ri e u TV TV TV Prots 7,6% 7,2% 12,1 2,8% 11,3% 17,1 18,9 20,4 2,7% 100% ent % % % %
Tartu- Dorpat Narva- Narwa Uus-Pärnu- Neue Pernau Vana-Pärnu- Alt Pernau Viljandi- Fellin Paide- Wittenstein Rakvere- Wesenbergh Haapsalu- Hapsal 32. Kes kuulusid raadi? Raehärrad (min 6) (ainult saksa kaupmehed) Bürgermeistrid- rae juhtkond (määrasid, mida juhtkond otsustas) (alati paarisarv) Sündik- seadusetundja (andis juriidilist nõu) Istuv raad Puhkav raad 33. Millal kaotati raed ja kuidas? 1783 asehalduskorraga 34. Miks oli oluline kuuluda Hansa Liitu ja mis see on üldiselt? Alguse sai Lübechist Oma kaupa sai igal pool müüa Kui ei kuulunud Hansa Liitu siis ei võinud nt soola müüa
PILET 10 1) Linnade valitsemine ja elukorraldus keskajal (Õ lk 69-70 + kolmnurgad) Linnaõigus eristas kodanikku ümbritsevast keskkonnast. Põgenikud said aasta ja ühe päeva järel vabadeks inimesteks. Keskaegset linna valitses raad. See oli võimu- ja valitsusorgan. Raad sekkus ka linnakodanike isiklikku ellu, et vähendada priiskamist. Bürgermeister – rae kõrgeim liige. Sündik – rae liige, tegeles õigusalaste küsimustega. Linnades oli amtlik saksakeel. Rahvus oli pigem sotsiaalne kui geneetiline määratlus. 2) Liivi sõja sündmused 1561-1583 (Õ lk 86-88) 1561. aastast kehtis Põhja-Eestis Rootsi võim. Kuna Põhja-Eesti (eriti Tallinn) oli Rootsil, siis pidi ordu vanduma alla ka Poolale ning ülejäänud Saksa ordu läks 1561. aastal Poola kuningas Sigmund II Augustile.
Peapiiskopp, ordumeister, vasallid, linnade esindajad, riia peapiiskopp. Arutleti, aga kui otsused olid, siis neid ellu viia ei saanud, sest see ei olnud kohustuslik. Keskaegsed linnad Keskajal Eesti ajadel kujunenud 9 linna,:Tallinn,Tartu, Narva, Haapsalu ,Viljandi, Uus Pärnu ,Vana Pärnu, Rakvere,Paide Hansa liitu kuulusid Tln, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu nendest. Kõige tähtsam oli raad-nö linnavalitsus, kuhu kuulusid raehärrad. Bürgenmeistrid nö juhatuse liikmed. Raadi kuulus ka sündik, kes tundis seaduseid.Linnafoogt raes esindaja(maahärra esindaja) Eesti aladel sõjaks maarahva ja feodaali vahel ei läinud aga see kelle maa peal linn asus , temal oli ka esindaja raes ehk linnafoogt. Tallinnas oli raes linnafoogt Taani kuninga esindajaks jne. Keskaegne Tallinn oli jaotatud kahte otsa.Linnafoogt elas Toompeal. Oli Ülemine linn kus elas linnafoogt ja aadlikud (feodaalid ja aadlikud) Toompea oli erladi eraldatud linnamüüriga ja teine oli All.linn, kus oli raad
käes – need olid perekonnad, keda saksamaal nimetati raevõimelisteks. Raad (saksa Rat "nõu, nõukogu") ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega sündikud (kõrgem ametnik, kellele allusid peamiselt õigusalased küsimused. nt. rae sündik). Raehärrade arv on kõikuv, vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti palgata auamet; vakantseid kohti täitsid olemasolevad raeliikmed koopteerimise teel. Meer - linnapea, ka muu kohaliku omavalitsuse juht Prantsusmaal, Inglismaal. (?) Doodž - riigipea Veneetsias ja Genovas keskajal. Popolo - (Italian: “people”), in the communes (city-states) of 13th-century Italy, a pressure group
käes need olid perekonnad, keda saksamaal nimetati raevõimelisteks. Raad (saksa Rat "nõu, nõukogu") ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega sündikud (kõrgem ametnik, kellele allusid peamiselt õigusalased küsimused. nt. rae sündik). Raehärrade arv on kõikuv, vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti palgata auamet; vakantseid kohti täitsid olemasolevad raeliikmed koopteerimise teel. Meer - linnapea, ka muu kohaliku omavalitsuse juht Prantsusmaal, Inglismaal. (?) Doodz - riigipea Veneetsias ja Genovas keskajal. Popolo - (Italian: "people"), in the communes (city-states) of 13th-century Italy, a pressure group
Kõige mõjukam oli Tallinna raad, mis XIV saj. koosnes 24 liikmest (e. raehärrast). Sellest koosseisust tegeles igal aastal linna valitsemisega pool. XV saj. kadus rae liikmete iga-aastane vahetamine raehärrade arvuks kujunes 14. Rae koosseisu kuulusid ka bürgermeistrid, kes moodustasid midagi rae juhatuse taolist. Tallinnas oli bürgermeistreid 4. Alates XVI sajandist kuulus rae koosseisu ka seadusi tundev sündik, kes valiti õpetatud juristide seast ja oli oma ametilt lähedane bürger-meistrile. Rae istungist võttis osa ka raesekretär, kes küll ametlikult rae koosseisu ei kuulunud, kuid kellel oli kaalukas sõna vaidlusküsimuste lahendamisel. Väiksemates linnades oli rae koosseis väiksem (6-12 raehärrat). Nii bürgermeistrite kui raehärra amet oli eluaegne. Vabanenud kohad täitis raad ise, linnakodanikel polnud mingit sõnaõigust. Kindel nõue oli, et
kaubandusõigusega tegelemine andis neile ameti ja leiva. Paljud notarina tegutsevad isikud pidasid selle kõrval ka kaubandus- ja ühistulepingute maakleri ametit. Kasvavate riisikote ajastul nõuti õiguse rakendamisel üha enam täpsust ning vaja oli õigusteadusliku meetodit. Linnavalitsus vajas juriste, et need aitaksid tööandjal vältida vigu ja jälgiksid piinliku täpsusega õigusest kinnipidamist. Neilt nõuti suurt administratiivset võimekust. Sündik juuraharidusega isik, kes töötas linnajuristina, tihti kuulus raadi ja on võrreldav bürgermeistriga. Tunti rae koosseisus ka kui kirjutajana. Vaenus, jumalarahu ja maarahu: Tihti ei omanud üksteise kõrval elavad ühendused üksteisega õiguslikke sidemeid ning omavahelisi konflikte sai lahendada üksnes jõuga. Vaenus ei olnud lihtsalt ürgsete tungide väljamäratsemine, vaid õiguspärane käitumine. Vaenus oli eraviisiliselt teostatav täitemenetlus
sunnitud taanduma. 1503 sõlmiti vaherahu, mida pikendati korduvalt. Linnad ja kaubandus: Linnade õiguslik korraldus: · Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said Riia linnaõiguse, Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus. · Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid (Tallinnas 4), sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. · Maahärrat esindas rae juures linnafoogt (suuremates linnades oli tema mõju väike) · Maahärrade residentsid ei kuulunud linnale ( Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) · Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut. Kaubandus:
kust Venelased olid sunnitud taanduma. 1503 sõlmiti vaherahu, mida pikendati korduvalt. Linnad ja kaubandus: Linnade õiguslik korraldus: · Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja UusPärnu said Riia linnaõiguse, VanaPärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus. · Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid(Tallinnas 4), sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne. · Maahärrat esindas rae juures linnafoogt (suuremates linnades oli tema mõju väike) · Maahärrade residentsid ei kuulunud linnale ( Tallinnas Toompea ja Tartus Toomemägi) · Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut. Kaubandus:
Tallinn sai linnaõiguse 1248.aastal. Piiskopiõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum, mille piiskop on välja andnud. Raad on linna võimuorgan, tema ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Ta pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve, kandma hoolt kirikute ja koolide eest, korraldama vaesta ja tõbiste ülalpidamist. Raad oli kõrgeim kohtuvõim linnas. Sündik õpetatud jurist, kes tundis hästi seadusi ning oli bürgermeistritele tähtsuselt lähedane. Bürgermeister üks rae koosseisu kuuluvatest ametnikest, kes moodustasid juhatuse. Linnafoogt maahärra esindaja rae juures. Agul eeslinn, kus elas vaesem rahvas. Seek linnast eemal asuv hopidal. Johann von Üxküll Riisipere mõisnik, kes hukati, sest ta oli surnuks
· Spetsiaalne õiguste ja kohustuste kogum, mida linn pidi järgima · Lüübeki õigus · Tallinn, Narva, Rakvere · Hamburgi ehk Riia õigus · Tartu , Viljandi ja Uus-Pärnu · Kohalik piiskopiõigus · Haapsalu · Raad ehk linnavalitsus · Liikmete arv sõltus linna suurusest (14-24) · Valiti eranditult rikaste kaupmeeste seast · Amet eluaegne · Juhatuses 4 bürgerrmeistrit · Lisaks veel sündik ehk jurist · Maaomanikku esindas linnafoogt · Kõik linnad kuulusid kellegi maa peale Rae ülesanded: · Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine · Abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks · Gildide ja tsunftide tegevus · Linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega · Hoolitsemine kirikute ja koolide eest · Hoolekanne vaeste, santide ja töbiste ülalpidamise eest · Kohtumõistmine
Taani kuninga valduste : Tallinnas, Narvas, Rakveres kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, viljandis, Paides ja Uus-Pärnud kehtestati Riia õigus, Vana-Pärnud oli kehtinud nn.piiskopiõigus. Linna võimuorganiks oli raad. XIV sajandil koosnes raad 24 liikmest XV sajandi keskpaigas senine vahetamise kord kaotati ja raehärrade arvuks kujunes 14. ´+ 4 bürgenmeistrit, kes moodustasid midagi juhatuse taolist, nendele tähtsuselt lähedane oli juristide hulgast valitud sündik, kes tundis hästi seadusi. Väiksemates linnades oli raekoosseis väiksem. Uued liikmed nimetas raad ise jõukama kihi hulgast. Maahärrat esindas rae juures linnafoogt-nendevahelised suhted halvad. Rae ülesannete hulka kuulusid linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine( rakendas abinõusi kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitses linna huve, kandis hoolt kirikute ja koolide eest, korraldas vaeste ja tõbiste ülalpidamist)
Jäälahing 1242- Peipsi jääl toimunud lahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtumisel lõplikult puruks löödi. Sellele vaatamata pidid venelased tunnistama Eesti- ja Liivimaa jäämist läänest tulnud võimu alla. 14. Linnad keskajal Lk.60-61, 75-76, 78-79 (9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563, piiskopiõigus, raad ja selle ülesanded, sündik, bürgermeister, linnafoogt, gild, tsunft, skraa, tsunftijänes, kaubaartiklid: teravili ja sool, agul, seek, Johann von Üxküll, Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422) *9 linna- Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana-Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere *linnaõigus(Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum)- Tallinnas, Rakvere ja Narvas kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, Viljandis, Paides ja Uus-
ja Rakvere. Linnaõigus on linnas kehtivate seaduste kogum e. linna põhiseadus. Tallinn sai 1248 linnaõigused, Kuressaare 1563 aastal. Piiskopiõigus- Raad- linna võimuorgan ehk maistraat, vastavalt linnaõigusele. Selle ülesanded: pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. eest Bürgermeister- neid oli 4 ja nad moodustasid midagi selle juhatuse taolist. Sündik- eelnevale neljale tähtsuselt lähedane õpetatud juristide seast välja valitud, kes tundis hästi seadusi. Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures, kes suuremates linnades omas siiski väikest mõjuvõimu. Gild- suurem käsitööliste organisatsioon. Tsunft- gildist väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri. Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud. Kaubaartiklid: teravili ja sool.
ja Rakvere. Linnaõigus on linnas kehtivate seaduste kogum e. linna põhiseadus. Tallinn sai 1248 linnaõigused, Kuressaare 1563 aastal. Piiskopiõigus- Raad- linna võimuorgan ehk maistraat, vastavalt linnaõigusele. Selle ülesanded: pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. eest Bürgermeister- neid oli 4 ja nad moodustasid midagi selle juhatuse taolist. Sündik- eelnevale neljale tähtsuselt lähedane õpetatud juristide seast välja valitud, kes tundis hästi seadusi. Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures, kes suuremates linnades omas siiski väikest mõjuvõimu. Gild- suurem käsitööliste organisatsioon. Tsunft- gildist väiksem käsitööliste organisatsioon. Skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri. Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud. Kaubaartiklid: teravili ja sool.
Piiskopid hoidsid pigem kaitsepositsioonile. Keskaegsed linnad Liivimaal (9). 1) Riia 2) Dorpar e Tartu 3) Pernau e Pärnu 4) Fellin e Viljandi 5) Reval e Tallinn 6) Hapsal e Haapsalu 7) Weissenstein e Paide 8) Narwa e Narva 9) Wesenberg e Rakvere Keskaegsete linnade valitsemine (raad ja raehärrad) ja linnade rahvastik (elanikud ja kodanikud). Kõrgeimaks linnavõimuks oli raad. Liikmete arv sõltus sellest kui müjukas see oli. Lisaks neile olid bürgermeistrid ja sündik. Linna juhtimise eest tasu ei makstud, aga raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga olid ametis vaid pooled rae liikmed (12/12). Raele kuulus kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu. Liivimaa suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Mida väiksem oli linn seda rohkem elas seal tõenäoliselt eestlasi. Valitseva võimu osakaal oli väiksem. XV sajandil oli Tallinnas 7000 elanikku. Kodanik
annaabi.ee 
