Kanepi Gümnaasium Mirell Lattik AUGUST WEIZENBERG Referaat Klass: 9. a Juhendaja: Aino Mõttus Kanepi 2008 Sisukord: Sissejuhatus 3 August Weizenbergi elulugu 4 Kodunt võõrsil 6 Viimased aastad kodumaal 8 A. Weizenbergi viimne teekond 9 Kasutatud kirjandus 10 2 Sissejuhatus Valisin August Weizenbergi, sest mulle meeldivad tema tööd ja ta tundub väga huvitav inimene. Ta on Kanepi heaks palju teinud ja üle Eesti kuulus. August Weizenberg on tuntud Kanepi põliselanikele. Kanepis on tema auks püstitatud tema nimeline mälestusmärk. Ka tema haud on Kanepis ja seda kaunistab tema skulptuur ,,Lootus".
Suuremad teosed "Koit"- marmor, 1890. "Hämarik"- marmor, 1890. "Vanemuine"- marmor, 1886. "Linda"- marmor, 1880. Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882. "Autoportree"- marmor, 1880. "Kalevipoeg"- kips, 1879-1880. "Kristus"- kips, 1878-1880. "Barabas"- kips, 1878-1880. Kokkuvõte August Ludwig Weizenberg oli esimene eesti rahvusest kunstnik. Sai välismaal hea kunstihariduse. Ta oli edukas. Weizenbergi loonmingu näitus Tallinnas 1878. aastal oli esimene eesti kunstniku näitus. Suri 84- aastaselt Eestis. Kasutatud kirjandus Raamat "August Weizenberg" - Heini Paas http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_kunst_aastani_1914_evelin.htm http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=11&table=Persons
huvi, baltisakslased suhtusid Eesti kultuuri kitsarinnaliselt ja vaenulikult, kunstnikud ei suutnud oma töid siin müüa. 9. Esimest põlvkonda eesti soost Eesti kunstnike nimetatakse pioneeripõlvkonnaks. 10. Pioneeripõlvkonna peamiseks õppe- ja töökohaks kujunes Peterburg. 11. Pioneeripõlvkonda kuulusid Johann Köler- maalikunstnik, August Ludwig Weizenberg- skulptor, Amandus Heinrich Adamson- skulptor. Skulptuur 12. A.L. Weizenbergi loodud tööd olid loodud kirjanduslikel ainetel, elava modelli järgi. Skulptuurid on profesionaalse oskusega modelleeritud ja ilmestatud. Kõigis neis leidub nukrutsevat romantilist tundelisust. Üldmõju selge, allutatud tervikule. 13. Loomingu intensiivseks õitseperioodiks peetakse aega kui ta elas ja töötas Roomas. 14. Weizenbergi skulptuurid valmisid kirjanduslikel ainetel nt. Linda, Kalveipoeg, hamlet. 15. A.H
Portreede kõrval tuleb esile Eesti mütoloogia ainetel loodud muinasjutukangelaste kujusid. 1886 valmib marmorist pooles elusuuruses Vanemuise skulptuur. 1920 valati Linda pronksi ja asetati roosikantsile. 1880 Kalevipoja kuju. 1890 ,,Hämarik" ,,Tasadus" ,,Edevus" ,,Kristlus" ,,Barbaarsus". Tega ka sarja, mis koosnes ,,Kevad" ,,Suvi" ,,Sügis" ,,Talv". ,,Agrippina" meest leinav naise kuju, millega esineb maailmanäitusel ja Vene keisrikoda ostab selle ära. Roomas kujunes lõplikult välja Weizenbergi kunsti stiil. Saanud klassitsistliku koolituse, avaldus see tema töödes. Teosed on tugeva lüürilise alatooniga, staatilised. Eestlaste esimene ost 1888 K.R. Jakobsoni portree. 1884 Soomlased ostavad Koidula rindportree. 1890 suundub Peterburgi, loomingus suur tõus. Mihkel Veske portree Uus Jaani kalmistul Tartus. 1913 Tallinna linnavalitsus ostab Weizenbergi kipsteoste kogu. Al 20 saj enam loomingulise tööga ei tegele. 1919 saab Prantsuse valitsuselt kuldmedali elutöö eest. Suri 1921
aprillil 1837 Võrumaal. Ka tema lähtus klassitsismist. Pärast Kanepi kihelkonna lõpetamist sai temast tislerõpilane. Omandanud kutse, lahkus Weizenberg Eestist, kuna puudusid võimaluse kunsti õppida. Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuna veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. Ta oli St. Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige, Tallinna linna kunstivarade hoidja. A. L Weizenbergi tuntuimad tööd, peale klassikalise kirjanduse ( ,, Hamlet" ) ja piiblitegelasi ning allegooriliste kujude, ka eesti mütoloogia teemalised skulptuurid: ,, Kalevipoeg", ,, Linda", ,, Koit" ja ,, Hämarik". Eesti mütoloogia kujutamiseks sai ta otseselt tõuget kohtumisest F. R. Kreutzwaldiga. Tema eeskujuks oli taani klassitsist Bertel Thorvaldsen. A. L. Weizenbergi kõrvalharrastused olid muusika- ja kirjandustegevused. Tema sulest
Pakrilt lõi ta hulga kalurite elu kajastavaid teoseid" Hülgekütt", ,,Äreval ootel" Veel siis mõned näited A.Adamsoni loomingust: "Krimmi motiiv", Johann Köleri büst, "Via Appia"lõuend 63,2*102.3, "Kalevipoeg Põrgu väravas". Ta suri Paldiskis kus on ka tema majamuuseum ja ta maeti pärnusse. Oma töökuse ja andega jõudsid nad lühikese ajaga kõrgele kunstilisele tasemele ning juba 1878. aastal Pariisis korraldatud maailmanäitusel eksponeeriti Köleri maali "Truu valvur" ja Weizenbergi skulptuuri "Hamlet". Amandus Adamsoni "Russalka" (1902) oli aga esimeseks Eesti kunstniku kavandatud mälestusmärgiks Tallinnas. Eesti ühiskond jõudis kunsti tarbimiseni alles 1920. aastal kui Weizenbergi "Linda" pronkskoopia paigutati Toompeale.
on nii Carl Timoleon von Neff (1804-1877) kui Oscar Hoffman (1851-1912) idealiseerinud rahvariietes talunaisi ja kõrtsis istuvaid talumehi. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826- 1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Oma töökuse ja andega jõudsid nad lühikese ajaga kõrgele kunstilisele tasemele ning juba 1878. aastal Pariisis korraldatud maailmanäitusel eksponeeriti Köleri maali "Truu valvur" ja Weizenbergi skulptuuri "Hamlet". Amandus Adamsoni "Russalka" (1902) oli aga esimeseks Eesti kunstniku kavandatud mälestusmärgiks Tallinnas. Eesti ühiskond jõudis kunsti tarbimiseni alles 1920. aastal kui Weizenbergi "Linda" pronkskoopia paigutati Toompeale. Ka järgmine põlvkond kunstnikke õppis nii Peterburis kui Saksamaal, külastas lisaks Pariisile ka Itaaliat ning ammutas inspiratsiooni reisidest Soome, Krimmi, Kreekasse ning Põhja-Aafrikasse. Juba 20
tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja kinkis need Jekaterinale apanaaziks. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva Weizenbergi tänav kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja jääkelder asusid lõunasuunal, teiselpool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise Noortepargi alumise sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. 18. sajandi keskel lasi keisrinna Anna Ivanovna viia lossipargist Peterhofi paleei parki viia
(1804-1877) kui Oscar Hoffman (1851-1912) idealiseerinud rahvariietes talunaisi ja kõrtsis istuvaid talumehi. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826-1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Oma töökuse ja andega jõudsid nad lühikese ajaga kõrgele kunstilisele tasemele ning juba 1878. aastal Pariisis korraldatud maailmanäitusel eksponeeriti Köleri maali "Truu valvur" ja Weizenbergi skulptuuri "Hamlet". Amandus Adamsoni "Russalka" (1902) oli aga esimeseks Eesti kunstniku kavandatud mälestusmärgiks Tallinnas. Eesti ühiskond jõudis kunsti tarbimiseni alles 1920. aastal kui Weizenbergi "Linda" pronkskoopia paigutati Toompeale. Ka järgmine põlvkond kunstnikke õppis nii Peterburis kui Saksamaal, külastas lisaks Pariisile ka Itaaliat ning ammutas inspiratsiooni reisidest Soome, Krimmi, Kreekasse ning Põhja-Aafrikasse. Juba 20
kujutavaid ja Eestiainelisi teoseid Weizenberg tuntuimad tööd on peale klassikalise kirjanduse ja piiblitegelasi ning abstraktsete ideede allegooriaid kujutavate skulptuuride eesti mütoloogia teemalised skulptuurid ,,Kalevipoeg", ,,Linda", ,,Koit" ja ,,Hämarik" Peale selle panustas skulptor eesti kunsti monumendikavandiga ,,Vanemuisele" Eesti mütoloogia kujutamiseks sai ta otseselt tõuget kohtumistest F. R. Kreutzwaldiga. Kirjandus-, nagu ka muusikategevus, oli A. L. Weizenbergi jaoks kõrvalharrastus Autori kirjanduslikult vähenõudlikud näidendid lülituvad väikese hilinemisega järelärkamisaegsesse kirjandusvoolu neisse on põimitud laule: ,,Maie ja Mihkel ehk klaas veini" ,,Õnn ja töö" ,,Jõulupuu" ning ,,Sooharimine ja südameharidus" A. L. Weizenberg oli kirjavahetuses F. R. Kreutzwaldi, C. R. Jakobsoni ja M. Veskega
Muuseumist Kadrioru kunstimuuseum tutvustab, säilitab ja kogub vanemat väliskunsti peamiselt Lääne- Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti. Muuseum asub Tallinnas Kadriorus, Vene tsaar Peeter I suveresidentsiks ehitatud barokklossis (Weizenbergi 37, 10127 Tallinn). Miks tahad minna ? Kadrioru kunstimuuseumis näidatakse hulgaliselt kuulsate vene kunstnike töid, tehakse kunstilise mänge. Toimuvad erinevad näitused ja etendused erinevates stiilides. Kardioru loss on juba ise üks vaatamisväärsus, mida vaadata ja uurida. Ermitaazi Kunstimuuseum Muuseumist Peterburi linnas Neeva jõe kaldal asuv Ermitaaz on üks maailma suurimaid ja vanimaid muuseume
sajandi lõpust tollal kujundatud inglise stiilis maastikupark , 20. sajandist rahvuslikus stiilis rahvapark ja 21. sajandil kujundatud jaapani aed. Nn Vana palee juurde viis põlispuude allee. Ristküliku-kujulist aeda, kus kasvas 12 kallist välismaa puud – hobukastanit, piirasid kahest küljest kanalid. Park on väga liigirikas, seal kasvab 281 liiki puid ja põõsaid, võõrliike on 244. Ilusaid puudegruppe moodustavad lehised, sanglepad, hõberemmelgad, jalakad, saared ja vahtrad. Weizenbergi tänavat ääristavad vanad harilikud pärnad ja noored suurelehised pärnad, Kaarna alleel on tammed, Mere alleel hobukastanid.Haruldastest liigid on nt kaukaasia tiibpähklipuud, valge mänd, noor hõlmikpuu, hõberemmelgas , Engelmanni kuusk Pargis on kolm kaitsealust rändrahnu: Põhjakivi, Lõunakivi ja Lastepargi kivi. Kadrioru pargis asuvad mitmed muuseumid, näiteks KUMU, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum ning monumendid kultuuritegelastele, näiteks
Eesti Kunstimuuseum Kumu Korrused 2 + 5 Ruumide arv 350 Näituseruumid 5000 m2 Külastajate teenindamise ruumid 2500 m2 Raamatukogu, arhiiv 370 m2 Muuseumi hariduskeskuse ruumid 260 m2 Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919. aastal asutatud algselt rahvakunsti kogumisele spetsialiseerunud muuseumiinstitustioon Sinna alla kuuluvad: AdamsonEricu muuseum Kadrioru muuseum Niguliste muuseum Kristjan Raua muuseum Kumu kunstimuuseum Kumu fuajee 1991. aastal hakati uuele muuseumihoonele asukohta otsima. 5. detsembril 1991. aastal otsustas Tallinna linnavolikogu rajada hoone Kadriorgu. 1993.1994. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori Hoone ehitust alustati 2002. aastal ja uksed avati 18. veebruaril 2006. Muuseumi uues peah...
NÄITUSEKÜLASTUS II Külastasin Eesti kunstimuuseumi, mis asub aadressil Weizenbergi 34 / Valge 1. Seal oli näitus ,,Varamu". See oli püsiväljapanek. Teostel on kujutatud Eesti kunsti klassikat 17. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni. Tegemist oli grupinäitusega, sest näitusel sai näha eesti kunstnikute rühma ,,Pallase" koolkonna kui ka teiste eesti kunstnike teoseid. Valisin ühe toa, mille nimi on ekspressionism, kus sai näha eesti kunstnike ekspressionistlikke töid. Seal oli näha 9 kunstniku tööd. Kokku sai näha 18 erinevat ekspressionistlikku
Kvantmehaanika võrrandiks, mis sisaldab laine puntki nim.Schrödingeri võrrandiks Mikromaailma täpsuspiirangud: a=h/mv, p=h/x, E=hf. Osutub, et mikromaailmus ei ole võimalike korraga täpselt fikseerida 1)osakese energiat ja aja hetkel 2)osaline impulssi ja kordinaate. Heizenbergo järeldustest avaldub, et meile tuntud energia ja impulssi seadus kehtivad ainult ligikaudselt. Heaks näiteks energia jäävuse seaduse lühiajalisest näiteks on minimaalsed tunneliefekt. Weizenbergi määramatuse seostest järeldub ka tunneliefekti nähtus, kus ületab kitsaid tõkkeid, kuigi tal selle tõkke ületamiseks energiat ei tohiks jätkuda.
· Ametivanne. Ülesanded: Põhiseaduses §87, peatükk VI. President: EV riigipea. Kokku olnud 4 Presidenti: 1. Konstantin Päts (1938-1940) 2. Lennart G. Meri (1992-2001) EL ja NATO. 1998. a Aasta Eurooplane. 3. Arnold Rüütel ( 2001-2006) 4. Toomas Hendrik Ilves (2006- ...) Vabariigi Presidendi residents Kadriorus. Ametlik: Vabariigi Presidendi Kantselei hoone. Ehitati Pätsi soovide järgi 1938. Aadress Weizenbergi 39. Presidendi pädevus: · Pigem esindusfunktsiooniga. · Seotud eelkõige Riigikoguga. · Ülesanded: EV Põhiseadus ptk V §78 ja Vabariigi Presidendi töökorra seadus. Presidendi valimine: ·Sätestab EV Põhiseadus ja Vabariigi Presidendi valmimise seadus. ·Peab olema 40+ , sünnilt EV kodanik. ·Valitakse: Riigikogus või Valimiskogus. ·60-100 päeva enne ametis oleva presidendi ametiaja lõppu. Riigikogus:
põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva Weizenbergi tänav kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja jääkelder asusid lõunasuunal, teiselpool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise Noortepargi alumise sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). 16. Kuidas sai loss ja park oma nime? Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa
Kadriorus asuvad August Alle tänav, Bensiini tänav, Friedrich Robert Faehlmanni tänav, Filmi tänav, Gonsiori tänav, Joa tänav, Kadri tee, Lydia Koidula tänav, Kuristiku tänav, Johann Köleri tänav, Lahe tänav, Lepa põik, Lepa tänav, Liivaoja tänav, Maarjaheina tänav, Maarjamäe tänav, Mäekalda tänav, Nafta tänav, Narva maantee, Oru tänav, Petrooleumi tänav, Pirita tee, Jaan Poska tänav, Roheline aas, Tormi tänav, Vesivärava tänav, Jüri Vilmsi tänav, August Weizenbergi tänav, Ferdinand Johann Wiedemanni Foto 2 Kadrioru loss tänav. 4.2 AJALUGU 1725. aastal valminud Kadrioru loss. 1714. aastal omandas tsaar Peeter I Drentelni aadlisuguvõsalt suvemõisa koos väikese pargiga. 1718. aasta suvel rajati maa-alale, mis jäi Lasnamäe järsu paekalda ja mere vahele, lossi- ja pargiansambel, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestipäraselt aga
aegu ja piletihindu muuta. Piletihinnad Kumus: 1. Kõik näitused- täispilet 85.- / sooduspilet 50.- / perepilet 155.- 2. Eesti kunsti püsiväljapanek- täispilet 65.- / sooduspilet 40.- / perepilet 115.- 3. Kaasaegse kunsti näitused- täispilet 40.- / sooduspilet 25.- / perepilet 50.- 4. Suure saali näitused- täispilet 85.- / sooduspilet 50.- / perepilet 155.- Piletikassa suletakse pool tundi enne muuseumi sulgemist. · Kumu kunstimuuseumi andmed: Weizenbergi 34 / Valge 1, 10127 Tallinn Telefon 602 6000, 602 6001 Faks 602 6002 [email protected] www.ekm.ee
Fourth level Fifth level vanemate portreed ja sünnikodu maal). Johann Köler. Kunstniku sünnikoht. Click to edit Master text styles Skulptor AUGUST Second level WEIZENBERGi eeskujuks Third level Fourth level oli küll üks taani klassitsist, Fifth level kuid temagi arenes realismi suunas. AMANDUS ADAMSON võttis eeskujuks prantsuse realistliku skulptuuri.
aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale Kadrioru sloboda, pargist edelapoole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunasuunal (tänapäeva Weizenbergi tänav kohal) asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja jääkelder asusid lõunasuunal, teiselpool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise Noortepargi alumise sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). Leht 20 / 24 16. Kuidas said Kadrioru loss ja park oma nime? Mis asub seal praegu?
maalimine. Köler ,,Tsaar Aleksander III portree". Köleril oli klassitsistlik käsitluslaad. Köler ,,Kunstniku isakodu". August Weizenberg ,,Noormees oja ääres"( skulptuur). Köler oli Eesti rahvusliku kunsti rajaja. Skulptuur oli klassitsistlik. Eelistati antiikteemasid. Skulptoristidest August Weizenberg. Temal oli ka akadeemiline hariduslik taust, nagu ka Kõleril. Stiil, mida akadeemiates õpetati oligi seda sorti kunst, mida hiljem viljeleti. Weizenbergi köitsid kirjanduskangelased (nt Hamlet). Samuti kujutas allegooriat, kus tähenduse liitis inimfiguurile. Linda kuju Linda pargis on Weizenbergi poolt loodu koopia (kipskuju järgi valati pronksi). Weizenberg oli klassitsistlik kunstnik. Amandus Adamson ,,Kalur Muhu saarelt". Amandus üritas arendada realistlikku suunda. Amandus Adamson ,,Laevu viimane ohe", ,,Maadleja Georg Lurich", ,,Russalka monument". EESTI KUNST 19. Ja 20.saj VAHETUSEL
Pariisis tutvus Jaan Koort skulptuuriga, mis olevat mõjutanud kunstnikku. Ühte Jaan Koorti suurepärast tööd on meil võimalik näha igapäev Tallinnas. See on kitse skulptuur, mis asub Toompea jalamil, kui me liigume vanalinnast Balti jaama suunas. Kits sai valmis 1930. LAIKMAA ANTS Eesti kunst 19. Sajandi teisel poolel. Graafika tehakse pehmele metallile joonis. Eesti rahvusliku kunsti sünd 19. Sajandi II poolel, ning on sootud Johann Köleri ja August Weizenbergi töö ja tegevusega. Nende järel lülitusid peatselt Eesti kunsti maalija Karl Ludvik, skulptor Maibach ja Amandus Adamson. Kunstilise hariduse said nad Venemaal ja Lääne- Euroopa õppeasutustes. 19. Sajandi II pool oli teatavasti Eesti kodanliku rahvuse kujundamise ja rahvusliku haritlaskonna tekkimise ja rahvuse iseteadliku kasvu aeg. Tolle aja teadlikumat osa rahvast iseloomustas soov korraldada oma rahva elu ise. Võidelda oma kultuurielu ja kultuuri rajamise ja arendamise eest.
30. Milles väljendub eepose arhailisus? See on loodud arhailises eesti keeles. Teoses leidub tänapäeva keelest kadunud sõnu ja grammatilisi vorme. 31. Millised muusikateosed (5) ja kelle poolt on loodud eepose ,,Kalevipoeg" ainetel? K. A. Hermann ,,Isamaa ilu hoides", ,,Kuku sa kägu, kuldalindu" K. Türnpu ,,Troost" M. Härma ,,Enne ja nüüd" E. Kapp ,,Kalevipoeg" 32. Milliseid Kalevipoja-ainelisi kunstiteoseid sa tead? Loetle viis teost. A. Weizenbergi ,,Linda" A. Adamsoni ,,Kalevipoeg" ja ,,Sarvik" K. Raud ,,Kalevipoeg" 33. Millistesse keeltesse (7) on ,,Kalevipoeg" tervikteosena tõlgitud? Vene, saksa, läti, ungari, soome, inglise ja tsehhi keelde. 3
kaunistatud säravalt, sisu on täidetud väikeste mänguasjade või kommidega. See riputatakse üles, mängijate silmad seotakse kinni ja annakse pidust pulk. Igale mängijale antakse kindel arv lööke või aega. PIDULIK SÜNNIPÄEV Toidud on mõeldud külalistele, kes on kutsutud Mehhiko pärasele õhtusöögile. Pakutakse: eelroog, pearoog, magutoit ja joogid. Viiakse läbi Carramba Mehhiko restoranis, mis asub Tallinnas, Weizenbergi 20a. Õhtusöök on korraldatud sünnipäeva lapsele ja kutsutud on 10 külalist. Õhtut saadab meeleolukas muusika, seltskonna mängud ja maitsev toit. FLAN MAGUSTOIT PINATA
nov 1921 Tallinnas. Materjalina kasutas ta itaalia marmorit, mida peeti parimaks. · Portreebüst ,,Ema portree" · "Linda"- marmor, 1880 · "Koit"- marmor, 1890. · "Hämarik"- marmor, 1890. · "Vanemuine"- marmor, 1886. · Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882. · "Autoportree"- marmor, 1880. · "Kalevipoeg"- kips, 1879-1880. · "Kristus"- kips, 1878-1880. · "Barabas"- kips, 1878-1880. · Jaani kirikut ehib August Weizenbergi skulptuur valgest Carrara marmorist «Lootus» 3.Amandus Heinrich Adamson (1855-1929), skulptor, eesti kunsti teerajajaid sündis 12. XI 1855 Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Õppis aastatel 1876-79 Peterburi Kunstiakadeemias skulptuuri, elas aastail 1887-91 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Oli 1886-87 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kooli ja 1901- 04 Stieglitzi kunsttööstuskooli õppejõud. Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse.
Suri Peterburis, maetud Suure-Jaani kalmistule aastal 1899. Kaks tema parimat realistlikku teost on ,,Ema portree" ja ,,Isa portree". Mõlemad teosed on äärmiselt lihtsad, ei ilutse, on parimad talupojaportreid eesti kunstis. Äärmiselt oluline tegelane eesti rahvusliku kunsti rajamisel, ka eespool nimetatud August Ludwig Weizenberg. Ta oli skulptuuri looja. Tema eeskujuks oli küll taani klassitsist Bertel Thorvaldsen, kuid siiski arenes Weizenbergi looming realismi suunas. Ta on sündinud Võrumaal 1837. aastal. Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane. Omandanud kutse, lahkus A. L. Weizenberg Eestist. Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuna veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. A. L Weizenberg valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks. Ta oli St Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige, Tallinna linna kunstivarade hoidja. A. L. Weizenberg suri 22.
KUMU KUNSTIMUUSEUM Kumu Kunstimuuseum on Eesti Kunstimuuseumi peahoone Tallinnas Kadriorus (Weizenbergi 34 / Valge 1). Kumu on koduks kahele eesti kunsti põhikogule: klassikalisele kollektsioonile 18. sajandi lõpust Teise maailmasõja lõpuni ja Nõukogude Eesti kunstile perioodist 19451991. Hoone kavandas soome arhitekt Pekka Vapaavuori ja see ehitati aastatel 20022006. Muuseum paikneb 7 korrusel ja seal on 5000 ruutmeetrit näituste pinda. Kumu pidulikul avamisel 17. veebruaril 2006 osalesid teiste seas ka Eesti president Arnold Rüütel ja Soome president Tarja Halonen
laekunud kümne eri riigi arhitektide poolt esitatud 233 projekti seast välja üksmeelselt. Vapaavuori andis hoonele koos avara aatriumiga ringi kuju, millele viitab ka tema võistlustöö nimi. Hoone on õnnestunult paigutatud Lasnamäe paekivise nõlva sisse, mistõttu hoolimata suurusest harmoneerub ta iidse Kadrioru pargi intiimsusega. 16. Minule see muuseum väga meeldis, kõige rohkem võib olla isegi oma arhitektuuri poolest. Kadriorg 1. Weizenbergi nime sai lossi juurde viiv tänav 1927. aastal põhjusel, et esimene eesti rahvusest skulptor elas ja suri lossi .merepoolses tiibhoones, et tema skulptuurid moodustasid tol ajal enamuse kunstimuuseumi skulptuuridest. Kunstniku matustest Kadriorus oli kujunenud üldrahvalik leinatalitus. 2. Lossi peamaja (Kadrioru kunstimuuseum) + tiibhooned (kunstimuuseumi kontoriruumid), ehitatud 1718–1727. Lossi köök (Mikkeli muuseum) ehitatud 1780ndatel, mansardkorrus 1828
''Koitu ja Hämarikku'' vaadates tekivad ainult positiivsed mõtted ja tunded , sest juba pealkiri tõotab midagi head. Skulptuur on suhteliselt heades mõõtmetes. On näha et kunstnik on tükikese oma hinge teosesse pannud. See teos oli ka üks minu lemmikutest just nimelt selle suurese ja mõtte poolest. Teine eesti skulptuuri rajaja Weizenberg esindab seda hilisklassitsismi, mille lähtekohaks oli Thorvaldseni looming, mis huvitaval kobel püsis nii kaua elujõulisena. Weizenbergi tööde paremik on loodud rahvusliku mütoloogia ainetel. Nii Köler, Weizenberg kui ka Adamson tegutsesid suurelt jaolt väljaspool kodumaad. Sajandi lõpul aga asusid mitmed kunstnikud peale välismaal veedetud õpinguaastaid elama kodumaale ja on iseseisva Eesti kunstielu teerajajad. Düsseldorfis õppinud Paul Raud, kes viljeles portreemaali, on järjekindel realist. Maalides enamjaolt saksa aadelkonnale, jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks. Kumus olev töö ''Ema viis
Ühiskondlikult tähtsad olid 1864.a. maalitud F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismivastane allegooriline kompositsioon ,,Ärkamine nõidusunest". Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. 13. Kes rajas Eesti rahvusliku skulptuuri? Näited August Weizenberg rajas Eesti rahvusliku skulptuuri. Peetakse veel lisaks rajajaks Amandus Adamsoni. Weizenbergi teosed "Koit", "Hämarik"(mõlemad marmorist), "Linda"(marmor ja pronks). Käsitles rahvusromantilist ainest, loonud ka portreid, hauamonumente. Eelistas valget carrara marmorit. Tal tekkis idee püstitada Tartu Toomemäele ,,Wanemuise" ja Tallinna Toompeale ,,Linda" monument. Kavatsus ei teostunud. Kujuril valmis siiski 1880. a. marmorist ,,Linda" Eestimaa Provintsiaalmuuseumile teos, mida August Weizenbergi poolt
Kasutati antiikmütoloogia teemasid. Inimkeha kujutati harmoonilisena, kuid idealiseeritult. Sageli alastifiguurid. Klassitsism püüdis jääda ka dramaatilistes stseenides soliidseks ja suursuguseks. Tähtsamad skulptorid: Itaallane Antoine Canova (tema töödes võib näha veel rokokoolikku pehmust) teos "Kolm graatsiat" Prantslane Antoine Houdon istuva Voltaire'i kuju. Taanlane Bertel Thorvaldsen, kõige järjekindlam klassitsismi elluviija. Ta oli ka eestlase August Weizenbergi eeskuju. Viimase tuntuimad tööd "Koit" ja "Hämarik". Klassitsistlik maalikunst Otsesed antiikaja eeskujud puudusid, järgiti skulptuure ja reljeefe. Domineeris siluett, joonistus. Värv kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, tuhm. Varaklassitsism Hakkasid kehtima normid, millest oli lubamatu üle astuda. Nõuti mehisust ja eetilisust. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik, vooruslikult eluviisile suunama. Näiteks Jean-Baptiste Greuze, tema teoste süzee pärineb jutustustest. Alati
Tema kujud nivad nagu liikuvat, nende näiliselt viimistlemata pinnas on tõelise elu tukset. Tekstis on inspiratsiooni allikaks vaid Dante. Rodini kujutab oma kompositsioonis ''Calais kodanikud'' 6 meest, kelle Edward III saatis vabasurma, tänu millele säästetakse linn ja selle elanikud. Rodini tegi grupi '' Calais kodanikud'' käed ja jalad ebaloomulikult suuremaks. Weizenbergi looming klassitsistlik, millest puudub Rodinile omane kirg ja hingestatus. Adamson viljeles teatraalset uusbarokki ja realismi. August Weizenberg ja Amandus Adamson andsid panuse meie kultuuri ajalukku. Jaan Koorti teostest tean ´´Metskits'' Neoimpressionism uurib teaduslikult seda, kuidas inimese silm näeb värve. Värvid asetati lõuendile puhtalt, kindla suurusega punktikestega. Värvide valik pole vaba.
Skulptuurist 19.sajandi lõpus. Neoimpressionism 1. Auguste Rodin-tööd olid äärmiselt tõetruud, kujud näisid liikuvat, sügavad tunded, kirg, hingestatus. 2. Dante poeem ,,Jumalik komöödia" inspireeris Balzaci pealkirja valikul: ,,Inimlik komöödia". 3. ,,Calais kodanikud"-kaupmees Eustache de Saint-Pierre ja tema viis sõpra,kes ohverdasid end kaaskodanike eest. 4. Rodin suurendas inimkehade proportsioone, nt käe- ja jalalabasid. 5. Weizenbergi looming on klassitsistlik, Adamsonile meeldisid prantsuse kujurid, kes viljelesid teatraalset uusbarokki. 6. August Weizenberg- meie rahvusliku skulptuuri rajaja, Amandus Adamson-panus kultuuri ajalukku, nt ,,Russalka". 7. Jaan Koort-,,Metskits". 8. Neoimpressionism-uuriti teaduslikult, kuidas inimeste silm näeb värve ja sellele vastavalt loodi teosed. Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktikestena
Ühise seltskonnana otsustati, et vahelduseks ning uute kogemuste saamiseks peetakse sünnipäevalise pidu Mehhiko restoranis. Kuna tegu on siiski lapse sünnipäevaga, maksavad lapse vanemad peo kinni. Tegu on veidi parema sissetulekuga perekonnaga, kes saab seda endale lubada. 2.2 Ürituse kirjeldus Üritusel on 10 eesti noort vanuses 14-16, nii poisse kui tüdrukuid ja sünnipäeva laps, kes saab 15 aastaseks. Pidu toimub kel 17.00 5. mail Carramba Mehhiko restoranis mis asub aadressil Weizenbergi 20a, Kadriorus. Koht on hubane ning Mehhiko pärane. Carramba on avatud aastal 1997 ja on siiani toimiv 56 kohaga restoran, suveterrassil on veel lisaks 30 kohta. Menüüs on traditsioonilised Mehhiko road milles ei puudu ka vürts. Kohapealt on saada ka mehhiko õlut ning veini. Kantiin pakub võimalust söökide kaasaostmiseks, catering teenust ning turismifirmadele pakuvad erimenüüsid. Nad on avatud iga päev kella 12:00st 23:00ni, va pühapäeval kui on avatud 20:00ni.
Mõisa sissekäigul on kaunid kivist sambad, millel ilutsevad von Schubertite perekonna vapid. 2008. aastal algas kogu mõisakompeksi põhjalik renoveerimine ning 2012. aastaks restaureeritakse kogu mõis täielikult. Restaureerimise eesmärgiks on maksimaalselt säilitada mõisakompleksi ajaloolist ning looduslikku väärtust, andes samas hoonetele ja kogu mõisaalale kaasaegse funktsionaalsuse. 3.Kadrioru park Aadress: A. Weizenbergi tn, Tallinn Kadrioru park on silmapaistvaim kunstpark Eestis. Algselt ligi sajal hektaril laiunud park ei ole tänaseks terviklikult säilinud. Sa saad jalutada pargi populaarseim koha, sümmeetrilise Luigetiigi ääres ja Luigetiigi kõrvalt lossi juurde viival promenaadil, mille äärde jäävad mitmed lossi kõrvalhooned. Lossi külalistemaja ning pargipaviljon ruumides asuvad praegu Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad. Lossi väravate vastas asub väike vahimajake
inetule. Viljandimaal sündinud, Peterburis õppinud ja elanud Johann Köler oli päritolult talupoeg, ühiskondlikelt vaadetelt demokraat ja kunstnikuna aadlik. Ta oli mees, kes jõudis oma eluajal palju. Ta oli omaaegne kuulsaim eestlane. Nüüd on tal võrdväärne koht Eesti kultuuri suurkujude Fr. R. Kreutzwaldi, C. R. Jakobsoni ja Koidula kõrval. August Ludwig Weizenberg oli esimene eesti rahvusest kunstnik. Sai välismaal hea kunstihariduse. Ta oli edukas. Weizenbergi loonmingu näitus Tallinnas 1878. aastal oli esimene eesti kunstniku näitus. Suri 84- aastaselt Eestis. Kasutatud kirjandus Raamat "August Weizenberg" - Heini Paas http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_kunst_aastani_1914_evelin.htm http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=11&table=Persons http://reinmets.pri.ee/lazarus/ http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=385 http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler http://www.amandusadamson.eu/ajalugu
Kujutas Freidrich suure ajastut. Maalis ka kaasaegseid sündmusi. Üks esimesi kes kujutas Berliini tänavaelu. I. Repin maalis ajaloosündmusi, kuid kaasaegsed tööd on tuntumad. Realism levis ka skandinaaviasse. Rootsi realist A. Zorn maalis portreid ja rahvatüüpe. Norras ja Soomes tunti suurt huvi realismi vastu, see tõi ka iseseisvusliikumise. J. Köler oli esimene rahvusliku kunsti esindaja eestis. Ideaaliks oli vene akadeemiline maalikunst. Maalis portreid. A. Weizenbergi eeskujuks oli Taani klassitsism. Adamsoni eeskujuks Prantsuse realism. Esimeseks moodsa kunsti vooluks peetakse impressionismi. Seda peetakse realismi edasiarenduseks. Maaliti seda mida nähti. Impressionistid kujutasid hetke muljet. Mulje püüdsid nad kiiresti lõuendile panna ja pidasid seda kõige tähtsamaks. Olid esimesed kes kujutasid kaasaegset suurlinna, vedureid, tantsuplatse. Nad tõusid esile uutmoodi kujutamisviisiga
liikumisega, 1870. aastatel ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad. Selleks andsid tõuget kohtumised F. R. Kreutzwaldiga Eestis, aga ka soome skulptori Johannes Takaneni looming, millega Weizenberg puutus kokku Roomas. Eesti ainelised on veel "Kalevipoeg", "Koit", "Hämarik" ja monumendikavand "Vanemuisele", samuti portreed rahvusliku liikumise tegelastest. Eesti publik ei suutnud veel pakkuda vaimset ega majanduslikku kandepinda skulptuurikunsti arengule kodumaal. Siin olid Weizenbergi loomingu ainsad finantseerijad baltisakslased, kelle kunstielus Weizenberg, erinevalt Kölerist, ka osales. 1878 esines ta oma töödega Eestimaa Provintsiaalmuuseumis, mis oli Tallinna saksa seltskonna poolt asutatud 1864.a. Seda väljapanekut võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. Järgnes ridamisi näitusi samas muuseumis ja 1887 ka Tartus. Nende kaudu sai Weizenberg oma loomingut ka eesti publikule tutvustada. Siiski ei
balti aadlikust toetaja abile asus ta seitsmeteiskümneks aastaks Rooma, kus suutis endale ateljee hankida ja kujurina läbi lüüa. Roomas olles säilitas ta tiheda sideme kodumaaga ja siinse rahvusliku liikumisega. Ta on tahunud Eesti-ainelised skulptuurid "Kalevipoeg", "Koit", "Hämarik", "Linda". 1878. aastal esines Weizenberg oma töödega Eestimaa Provintsiaalmuuseumis. Seda väljapanekut võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. Joonis 2. Weizenbergi skulptuurid "Linda" 1868 ja "Vanemuine". Paarkümmend aastat noorem skulptor Amandus Adamson (1855-1929) eemaldus oma loomingus idealiseerivast, tundekülmast ja staatilisest klassitsismist. Tema stiili nimetatakse no salongirealismiks, mida eriti monumentaalplastikas on nimetatud ka neobarokiks. Adamsoni stiil küpses Pariisis, kuhu kunstnik siirdus 1886 mitmeks aastaks pärast Peterburi Kunstide Akadeemia lõpetamist
aastatel ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad. Selleks andsid tõuget kohtumised F. R. Kreutzwaldiga Eestis, aga ka soome skulptori Johannes Takaneni looming, millega Weizenberg puutus kokku Roomas. Eesti – ainelised on veel “Kalevipoeg”, “Koit”, “Hämarik” ja monumendikavand “Vanemuisele”, samuti portreed rahvusliku liikumise tegelastest. Eesti publik ei suutnud veel pakkuda vaimset ega majanduslikku kandepinda skulptuurikunsti arengule kodumaal. Siin olid Weizenbergi loomingu ainsad finantseerijad baltisakslased, kelle kunstielus Weizenberg, erinevalt Kölerist, ka osales. 1878 esines ta oma töödega Eestimaa Provintsiaalmuuseumis, mis oli Tallinna saksa seltskonna poolt asutatud 1864.a. Seda väljapanekut võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. Järgnes ridamisi näitusi samas muuseumis ja 1887 ka Tartus. Nende kaudu sai Weizenberg oma loomingut ka eesti publikule tutvustada. Siiski ei teostunud kunstniku paljud plaanid ja
) saavutatud positsiooni hoida. Nagu oletab V. Ojakäär, võis põhjus olla ka selles, et svingi saabudes oli ta juba 40-aastane küps muusik. Pealegi, nagu Compe tütar vestluses V. Ojakääruga mainis, ei piirdunud tema huvi kaugeltki džässiga. Talle lihtsalt polnud oluline olla tooniandja (Ojakäär 2000: 93). Džässmuusikaga jäi ta küll kuni Eestist lahkumiseni seotuks, mängides erinevates restoranides, nagu Must Kass, Petersen, Astoria, restoran-suveaed Maksim (Weizenbergi tänavas), Pirita rannahoones ning Tartus Vanemuise restoranis. Tema viimane töökoht Eestis oli Rakvere restoran Du Nord. 7 Sageli kirjutati tema nime Kompe, Poolas kasutati koguni nimevormi Komp-Compe, tema tütre arvates on õige siiski Compe (Ojakäär 2000: 98). Suur osa eluloolistest andmetest pärinevadki tütrelt Juliana Compelt, kes 1978 Eestit külastades vestles V. Ojakääruga. 8
annaabi.ee 
