Gooti kunst (0)

Gooti kunst
Raekoda
Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Linnavalitsus töötas raekojas aastani 1970. Tänapäeval kasutatakse hoonet linna esindushoonena. Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti .
Rakojas asus linnavalitsus ehk raad , mis tegutses seal aastani 1970.
Toomkirik
Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal. Kivikiriku rajasid sinna dominikaani mungad. Toomkirik sai kannatada 1684. aastal Toompeal lõõmanud tulekajus. Pärast põlengut kattis seda piirkonda mite meetri paksune rusukiht, Kiriku taastamisel seda ära ei veetud ja seega tundub praegune kirik osaliselt maa siise ehitatud olevat. Toomkirikusse on maetud mitmeid aadlikke ja rikkaid kaupmehi.
Niguliste kirik
Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis ehitis. Kirik on pühitsetud meresõitjate ja kaupmeeste kaitsjale Pühale Nikolausesele saksa kaupmeeste poolt 13 sajandil. Kirik jäi puutumata reformatsiooni hävitustööst, kuid samas sai kirik kõvasti kannatada Teises maailmasõjas pommitamise tagajärjel. Pärast pikki retuareerimise aastaid avati see uuesti 1984. aastal muuseum-kontserdisaalina. Kiriku nüüdne väljanägemine pärineb 15. sajandist. Kiriku põhjakülge ehivad Kristuse ja nelja evangelisti figuurid . Ehitise sisekujundus on lakooniline ja lihtne.
Oleviste kirik
Kirik sai nime Norra kuninga Püha Olavi järgi. Esmakordselt on kirikut mainitud 1267. aastal. Olemasolev hoone on pärit 14.-16 sajandist. Ehitis on langenud korduvalt tulekahjude ohvriks (1433., 1625. ja 1820. aastal). Seetõttu on seda hoonet ka mitu korda ümber ehitatud. 1500. aastate paiku oli see arvatavasti maailma kõrgeid kirikutorn(159m.). Kõrge torni ehitusajendiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena. Praeguse torni kõrguseks on 123,7 meetrit. Kirikutornis 60 meetri kõrgusel on külastajatele avatud vaateplatvorm. Tänapäeval, kui Tallinnasse ehitatakse juurde uusi kõrghooneid, on Tallinna Linnavalitsus määrustanud, et need ei oleks kõrgemad kui Oleviste kiriku praegune kõrgus — 123,7 meetrit maapinnast.
Pühavaimu kirik
Pühavaimu kirik on 14. sajandil ehitatud vanimaid ning uhkemaid sakraalehitisi Tallinnas. Kiriku põhjaküljel olev maalingute ja nikerdustega kell on üks vanemaid säilinud ajanäitajaid Tallinas . Pühakojas asub Lübeci meistri Bernt Notke 1483. aastal loodud peaaltar ning Tallinna vanim puidust kantsel. See kirik on ka ainus linnakirik, kus on terviklikult säilinud kiriku väärid. (rõdurinnatised) Vääridelt võib leida maailtud piiblitseene alates Aadamast paradiisis ja pattulangemisest kuni Kristuse kannatuslooni jaapostlite tegudeni.
Toompea linnus
Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus tänapäeval asub Eesti Vabariigi parlament .
Rajatud 13.sajandil. Linnust kasutati ainult ohu korral, kuna alaliseks elamiseks seale paene maa ei sobinud. Ehitis oli arvatavasti puit-, muld - ja kuivmüüritisega kivilinnus.
Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu aastatel 1227– 1237 . Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased . Jüriöö ülestõusu järel müüsid taanlased oma valdused ära ja Toompea läks Liivi ordu valdusesse. 1370. aastatel ehitati linnusele lõunapoolne eeshoov , mille nurkades oli kaks torni: Pikk Hermann ja kagus alt nelinurkne , ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl(Tõrju vaenlast ). 1561 läks Toompea Rootsi valdusesse. 17.sajandil kaotas linnus oma sõjalise tähtsuse. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni 1767–1773 rekonstrueeriti selle idatiib Toompea lossiks. 1920–1922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone.
Pikk Hermann
Pikk Hermann on kõrgeim Tallinna kaitsetorn(45,6m). Torni esimene osa ehitati aastatel 1360–1370. Pika Hermani läbimõõduks on 9,5 meetrit. Pika Hermanni tippu viib 215 astmega kitsas kivitrepp. Torni alumises osas olid laod, keskel köetavad eluruumid või laske- ja laoruumid ning üleval lahtine vaateplatvorm. Torn on oma nime saanud kunagise germaani sõjapealiku järgi. Pikk Hermann on üks tuntumaid Tallinna sümboleid. Selles tornis lehvib ka Eesti Vabariigi lipp .
Suur Rannavärav
Suur Rannavärav oli üks olulisemaid linnaväravaid. Suurest rannaväravast viis tee sadamasse. 14. sajandil ehitatud peavärav ei ole tänaseks säilinud, kuid 15.-16. sajandist pärit eesvärav on säilinud. Esimene Suur Rannavärav oli 4-korruseline ja 14,4 m kõrge. Tänaseni säilinud Suur Rannavärav ehitati 1518 – 1529.
Kiek in de Kök
Kiek in de Kök(kiika kööki) oli üks tähtsamaid suurtükitorne. Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat. Praegusega võrreldes oli see torn palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal. Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli 38 meetrit. Torni läbimõõt oli 17,3 m. Torn sai kõvasti kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed 1577 . aastal Tallinna piirasid. Torn taastati tõenäoliselt aastatel 1601 –1602. Torni kasutati püssirohuhoidlana.
Tallinna Linnamüür
Linnamüür oli all-linna ja Toompea kaitseks rajatud keskaegne kaitsepiire. Praeguseks säilinud müüri hakati ehitama aastal 1311. Sõjatehnika arenedes müüre tugevdati ja lisati torne. 15. sajandi keskel hakati rajama eeskaitsevööndit. Tallinna Linnamüür oli üks Põhja.Euroopa tugevamaid. Selle ehitust on mõjutanud Taani ja Saksa Ordu kindlusarhitektuur. Müüri täiustati 17. saj. alguseni . Sõjalist tähtsust omas ta 19. saj. esimese pooleni. Tänapäevaks on säilinud 1,85 km müüri.
Infoallikad:
Raekoda:
TALLINNA AVASTAMAS Eva Laantee Reintamm (Lk. 48)
http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=2
http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_raekoda
Toomkirik:
TALLINNA AVASTAMAS Eva Laantee Reintamm(Lk.42-43)
http://www.eelk.ee/~eelk109/ajalugu.ht m
Niguliste kirik:
TALLINNA AVASTAMAS Eva Laantee Reintamm(Lk. 30-31)
http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Niguliste_kirik
Oleviste kirik:
TALLINNA AVASTAMAS Eva Laantee Reintamm(lk. 27-28)
http://et.wikipedia.org/wiki/Oleviste_kirik
Pühavaimu kirik:
TALLINNA AVASTAMAS Eva Laantee Reintamm(lk. 28-29)
http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/tasuta/newwin-place/print/id-315
Toompea linnus:
TALLINNA AVASTAMAS Eva Laantee Reintamm(lk. 13)
http://et.wikipedia.org/wiki/Toompea_loss
Pika Hermanni torn:
TALLINNA AVASTAMAS Eva Laantee Reintamm(lk. 24)
http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/pikk-hermann/
Suur Rannavärav:
TALLINNA AVASTAMAS Eva Laantee Reintamm(lk.34-35)
Kiek in de Kök:
TALLINNA AVASTAMAS Eva Laantee Reintamm(lk. 23-24)
Linnamüür:
Eesti Entsüklopeedia 9 (lk. 234)