keskvõim. Vene ajutine valitsus asus võimu juurde väga raskes olukorras. Rindel möllas sõda, mida valitsus tahtis jätkata võiduka lõpuni. Rahva ja sõjaväe hulgas süvenes aga sõjavastane meeleolu ja levis riikliku korda õõnestav kihutustöö. Lubadustega "rahu, leiba ja maad" võitsid rahva hulgas ja sõjaväes endale järjest rohkem poolehoidu äärmuslikud poliitilised rühmitused, eesotsas enamlastega. Ajutine Valitsus ei suutnud hoida vaol revolutsiooni keerises arenevaid sündmusi ning tegelik võim kohtadel libises järk järgult tööliste ja soldatite nõukogude kätte. Viimaste eestvõttelalgasid sõjaväes, tehastes ja käitistes korratused - omavoli tarvitamine, ohvitseride ja teiste juhtivate tegelaste kinnivõtmine ja riigivaranduste hävitamine. Vene riiklik keha lagunes, ähvardas matta oma rusude alla ka tema koosseisu kuuluvaid vähemusrahvaid. Väga tõsikeks kujunes 1917. a
Eesti parimad näited on Peeter Suure Merekindluse kompleks Tallinna lähedal (1910ndad), Eesti vabariigi esimese perioodi rannakindlustised Suurupis, Naissaarel ja Aegnal, "Laidoneri liin" Narva jõe ümbruses ning arvukad Teise Maailmasõja aegsed ehitised Narva jõe ümbruses, Pakri poolsaarel, Hiiu-, Muhu- ja Saaremaal. · Kindlustatud mõisamajad ehk vasallilinnused (väikelinnused). Sageli olid need ehitatud tornlinnustena (säilinud on Vaol ja Kiius). Suuremate ehk majatüüpi vasallilinnuste ehedad näited on Purtse (taastatud algkujul) ning Keila (säilinud on madalad müürid, mis on välja kaevatud). · Piiskopilinnused, mida püstitasid Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnad. Paremini on neist säilinud Kuressaare ja Haapsalu. · Ordulinnused, mida püstitas Liivi ordu. Paremini säilinud on Rakvere, Narva ja Tallinna Toompea linnused. · Linnade ja alevite kaitseehitused
annaabi.ee 
