Keskajal toimus reformatsioon ehk hussiitide liikumine. Põhiliselt olid sellega seotud siiski kirikud ja nende langev võim. Kirikureformatsiooni algatajaks oli Jan Hus, kes hakkas kirikute majanduskorralduse vastu mässama. Hiljem tekkisid talle järgijad keda nimetataksegi hussiitideks. Üheskoos võideldi ladinakeelse jutluse vastu, sooviti piiblit emakeelde, et inimestel oleks otsesem kokkupuude jumalaga. Kritiseeriti kirkiku liiga luksuslikkust ja taheti lahti saada patulunastus maksust. Samuti taheti kiriku mõjuvõimu vähendada, mis ka saavutati. Keskaeg oli väga muutusterohke aeg, kust pärinevad uued teadusharud ja avastused, ilma milleta oleksime me praegu kui suluseisus. Samas ei saa me iial teada, kas me oleksime suutnud selle arengu ka hiljem läbi teha, kõigi nende aastate vältel, mis keskajast oli tänapäevani, kuid üks on kindel ilma nende muutusteta ei oleks me praegu
juhtohje. Ristisõdu oli kokku kaheksa ja need toimusid aastatel 1096-1291. Need olid katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt organiseeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi kaitseks. Eesmärgiks oli Palestiina vabastamine islami võimust. Sõjad pidid suurendama paavsti ja Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning suunama kristlikust maailmast ja kirkiku valdustest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi. Ristisõdadel oli suur tähtsus. Suurendasid need Euroopa tähtsust majanduses, ning tõi kaasa suuri muudatusi, nimelt levisid Lääne-Euroopasse paber ja araabia numbrid, Idamaadelt võeti üle saunas käik ning tapeet ja sepistamine. Ka oli oluliseks sammuks see, et kristlased tutvusid teiste usunditega sõdade käigus ning nad said aru sellest, et ka teiste uskudega saavad
Ehitise analüüs Hagia Sophia kiriku arhitektideks olid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest Kirkiku asukohaks on Istanbul (kunagine Konstantinoopol), mis rajati 1000 aastat kesval Bütsantsi perioodil ehk aastatel 532- 537 pKr. (üpris kiiresti, umbes viie aastaga) Kirik, mis valmis Bütsantsi keisri Justiniainus I (527- 565 a.) käsul, peale Rooma keisririigi pealinna üleviimist Roomast Konstantinoopolisse aastal 330. Legendi kohaselt olevat keiser Justinianus I sellist kirikut näinud öösel unes. Sääjärel oli ta andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku
Wilhelm Hupel, Johann Gottfried Herder Muu: Härgmäe lahing 1560, talurahva ülestõus, Kuramaa hertsogiriik, Üle- Väina Liivimaa, 1570 Tallinna 1.piiramine, 1577 Tallinna 2.piiramine; Rootsi- vastane liit (Saksa)August II Tugev, (Taani)Frederik IV, (Vene)Peeter I; Rootsi aeg 1561-1710; Vene aeg 1710- 1918, 17.saj sisemigratsioon, suur näljahäda; Eestima kubermang (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Liivimaa kubermang ; reduktsioon (1680); Balti erikord1721), restitutsioon; kirkiku-, rüütli ja kroonumõisad; Liivimaa majandusreglement; pearaharahutused; jesuiidid, jesuiitide gümnaasium, tõlkide seminar; pietism, hernhuutlased, ratsionalism Sõjad: Liivi sõda (1558-?); 1582 Jam Zapolski vaherahu Venemaa-Poola; 1583 Pljussa vaherahu Venemaa-Rootsi; 1595 Täyssinä rahu Venemaa- Rootsi/ Läti ala Poolale, Põhja-Eesti Rootsile(Eestimaa), Saaremaa Taanile, ülejäänud Poola-Leedule //// Poola-Rootsi jätkusõda; Stolbovo rahu 1617
Nõukogude aja rahvusliku värvinguga massiüritusteks kujunesid laulupeod. Laiemat kultuuritarbimist soodustasid massiteabevahendid. 1960 aastatel hakkas maakultuur hääbuma, sest toimus linnastumine. Üleminek kohustuslikule keskharidusele tõi kaasa probleeme, näiteks tunnistuste andmine õpilastele, kes polnud seda ära teeninud. Ümberkorraldusi tehti ka kõrgkoolide õppetöös, näiteks võeti vastu kursuste süsteem. Nõukogude võimu eesmärk oli vähendada kirkiku mõju ühiskonnas, selleks kirikud riigistati ja Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Paguluses ilmus rohkem raamatuid, sest seal said kirjanikud vabalt kirjutada ja nende töid ei kontrollitud. Eestis kommunistlik võim kontrollis raamatuid ja kirjanikud ei saanud enda arvamusest kirjutada. Nõukogude kultuurielu positiivsed jooned: · Kui tegid venelaste vaelasi maha, siis võidi teos läbi lubada · Rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima · Laulupeod jäid püsima
mõisasurve küsimused ja teoorjuse probleemid. Talurahvas kirjutas veel kirikukriitikast ning Eesti Aleksandrikooli teemadel. Kuna haritlasi oli vähe, siis pidi toimetaja siiski suurema osa tööst ära tegema. Siiski olid kaastöölised kõik erinevate vaadetega inimesed, keda sidusid ühised taotlused: vaen mõisnike vastu, kodanikuõiguste ning parema hariduse nõudmine eesti talupojale ja linna alamkihtide ning kultuuri edendamise soov. Oma väljaastumistes kirkiku ja pastorite vastu toetus ,,Sakala" rahava hulgast tulnud kaastööle. Tegeleti ka teistel teemadel kirjutamisega nagu näiteks teoorjuse ja privileegide vastu. Peamiseks oli terav protest usuõpetuse tuupimise vastu koolis ning pastorite pimestustegevuse vastu. Vähesel hulgal oli ka kirju, mis religiooni kaitseks välja astusid, aga need olid väga haruldane nähtus. ,,Sakala" kaastöölised olid huvitatud ülddemokraatlikust võitlusest ning nende esindajaks oli ,,Sakala"
Rooma koolkond ( Vastureformatsiooni keskus) , Veneetsia koolkond (särava kontsertliku stiilirajaja). Rooma koolkonna muusika esindab vastureformatsiooni vaimu ehedaimal kujul, eriti Giovanni Pierluigi da Palestrina looming. Tema looming on keerukas ja kõrvale ülimalt ilus kuulata. Ülimalt viimistletud stiili looja, lähtub Madalmaade koolkonna helikeelest. Loomingust on säilinud 104 missat. Veneetsia koolkond Veneetsia koolkonna all mõeldakse täpsemalt 16 saj II poolel Püha Markuse kirkiku juurde koondunud heliloojate tegevust. Koolkonna rajajaid : Adrian Willaert. Tähtsamad heliloojad : Andrea Gabrieli, Giovanni Gabrieli, Claudio Monteverni. Veneetsia koolkonna iseloomulikud jooned : aluseks on Madalmaade koolkonna polüfooniline helikeel, pillide rohke kasutamine, pillide ja inimeste laiali paigutamine ruumides ( eri rõdudele). 15 -16 sajandi ilmalik muusika 16 sajand seltskonnamuusika sajand. Igal maal eri zanr ja helikeel.
Linnaõiguse sai Tallinn 1248. Tartu sai 1262, kui sinna kogunes rahvast. Kaubateel olevad asulad olid eelised ( otepää) Kaitseehitiste rajamine kaitset vajasid käsitöölised ja kaupmehed. 13 sajandil terkis tallinna ümber paekivist müür. Umbes samal ajal astuti tartusse müüri rajama. Lühikese ajaga kattus eesti kivilinnustega. Kivilinnus kerkis 1224 otepääle. Kastell-linnus- nelinurkse müüriga. Arhitektuur ja raidkivikunst kirkiku ehk sakraalarhitektuur. Gooti stiil- teravkaar, oluliselt kõrgem, teravate otstega, roos ukse kohal, massilised skulptuurid , vitraaz ja tilulilu. Romaanistiil vastupidine. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit maha müüa, kuna olukord oli väga keeruline. Eestit soovisid Harju-Vir vasallid, Liivi-ordu ja ma põlisrahvas. Pölisrahvas tahtis, et maad et võõrandataks. Ülestõusu algus 23
rahvakomöödia" Välja kujunenud Karnvali pidustustest. Muusika, sõna, tants. Kasutatakse pantoniini. Kindlad tegelastüübid: 2 armastavat paari ja koomiline vanamees ja teenijaskond. (Pantolane: ,,Armastus kolme apelsini vastu") Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" pilgates kõrgseltskonna eputust ja peenutsust. Kodub vaenlasi ,,Meeste kool ja naiste kool" armastsprobleemid, õeldes sellega, et naistel on õigus armastusvabadusele. ,,Tartuffe" on sisukamaid. Lugu petisest kirkiku mehest, kes vagaduse maski all püüab ära petta. Kiriku all. Laste ahistamis probleemid. ,,Don Juan" pettus armastuse tasemel. Liiderlik noormees armastab ja lõpuks maksab elu talle kätte. Keeruliseim ,,Misantroop" inimese põlgner, tihkaja vaidlesid inimeste probleemide üle. ,,teretamiseks ta kätt ei anna vaid laenab seda" Läheb vastuolla oma perega. Viimased näidendid pilavad keskklassi ,,Kodanlasest naabrimees" laseb atslasel ennast alandada. Segadus küsimusse, kes on kes
Jaroslav Targa juurde. Olav pöördus 1030. aastal kodumaale tagasi, et taastada võimu, kuid langes 29. juulil võitluses Taani kuninga Knut Suure vägede vastu. Ta tunnistati hiljem pühaks ning tema surmapäevast kujunes Norra riiklik püha. Olavi kultus levis Skandinaavias ja ka Eestis ning tema nime kannab Tallinas asuv Oleviste kirik. Kokkuvõte Kokkuvõteks võiks öelda, et Tallinna Oleviste kirik on aastate jooksul palju muutunud, kui võrrelda kirkiku välimust 14. sajandil ja 20. sajandil. Samuti võiks öelda,et igal kirikul on oma pikaaegne ajalugu,ning ka Oleviste kirikul on pikk ning üpriski huvitav ajalugu. Kirik on mitmekordselt kahjustada saanud. Oleviste kiriku ümberehitamised on kestnud küll väga kaua kuid praeguseks on kirik väga ilus ning rikkalilikult kaunistatud ning väga huvitav oleks seda külastada.
15 saj lõpus on Sixtuse kabeli seintele maalinud kunstnikud oma freskod 16 sajand püüeldakse terviku ja üldmulje poole. Et kõik osad oleksid võrdsed ja üks ei tõuseks teisest esile. Jätkuvalt on antiikarhitektuuri eeskujud. Bramank Väikest kabelit nn. Tempiettot (väike kabel) nimetati tema kõrgrenessanssi esikteoseks. See on täiesti tüüpiline tsentraal K.R ehitis. (kupliga). Tema nimega on seotud ka 16 sajandi ühe kõige tähtsama maja (püha rooma peetri kirkiku) saamislugu. 15 saj. Lõpul otsustati vana kirik maha lammutada. Otsustati ehitada uus, mis vastaks ajastu nõuetele. Esimesed kavandid ehitisele tegi Bramank. Tema kuppel pidi koosnema kuubist ja kerast, mis tähendas et kuppel pidi olema poolkera kujuline. Kuida Bramanke suri. Plaan oli hea ja dendiendo see ka valmis sai. B. surmaga läks kavandamine edasi Michelangelole. Ta muutis mõningal määral projekti , mille tõttu ehitis moodustas veelgi ühtsema mulje ja
· Ülikooli juhtis rektor · Õppejõud-doktor · Abilised-bakalaureused · 4 teaduskonda. · Kunstide teaduskond-sealt alustati · Jätkates võis valida · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond · Usuteaduskond · Õppijateks 14-15 aastased poisid · Õppetöö 8 aastat Suured maadeavastused 15-16 sajand. · Eeldused · Uudishimu ja maailmapildi muutmine · Teaduse mõjud-maa on ümmargune · Legendide kaugetest maadest · Humanism ja kirkiku rolli vähenemine · Uus laevatüüp-karavell(karakk) · Avamerekindel · Mahutavuselt suurem · Ladina purjede kasutamine · Võimaldas sõita ka vastutuult · Uued navigeerimisevahendid · Astrolaab-tähekõrgusmõõtja · Kompass · Leiutati hiinas Põhjused · Kulla ja hõbeda puudus · Ühepoolne kauplemine araablastega · Vürtside puudus · Meretee leidmine Indiasse · Kasulikum oli kaubelda otse, ilma vahendajateta
Kõige paremini säilinud seda tüüpi linnus on Kuressaare piiskopilinnus, mis on üldse Vana-Liivimaa kõige paremini säilinud suurlinnus. 3. Millised on Hermnen Rode ja Bernt Notke olulisimad teosed Eestis? Kus need asuvad ja millal valmisid? 1481. aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar hiljaaegu ümber ehitatud Niguliste kirikusse. 1483. aastal saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast. Notkelt on Tallinnas Niguliste kirkiku Antoniuse kabelis 15.saj lõpp säilinud veel teinegi suurteos 7.5 m pikkune lõik hiigelmaalist "Surmatants". Bernt Notke maalingud Tallinna pühavaimu kiriku altari tiibadel 1483. 4. Kus asub ja kes valmistas ühe säilinud leekestiilis linnavapi? Millal tehtud? Üheks viimaseks gooti kunstiteoseks Eestimaal arvatakse 1539.a. teostatud Suure rannavärava kohal asuvat Tallinna vapikivi tuupiline hilisgooti leekestiil. Gert Koningk. 5
annaabi.ee 
